Kuvatud on postitused sildiga Mutukas. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Mutukas. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 21. jaanuar 2026

oo, kaunis talveilm!

Oo, nii ilus härmatunud puudega talveilm! Sotsmeedia kanalid on röömuhöiskeid täis ja mulle ka muidugi selline talvemuinasjutt VÄGA meeldib.

Lippasin ka ise ilu vaatama!


Ja siis nägin öudusega oma kodu - 


Kui köik on härmas kargel talvepäeval, siis töesti on KÖIK härmas. Sellise ilmaga selgub, et minu selja taga on ämblikud olnud äärmiselt usinad aasta löpus ja mina mitte nii väga. Terve maja ja terassikatusealune oli härmatunud valgeid ämblikuvörke täis!

Täielik öudusunenägu minu jaoks. Ei saa last ka saata koristama, sest preili Mutukas on sünnist saati arahnofoobik. Isegi ämblikupilti ei saa ta vaadata. Nii ma siis paar tundi koristasin, pühkisin, toluimejaga sudisin, mis sain.  Nii palju siis ilusa talveilma nautimisest :)

neljapäev, 8. jaanuar 2026

Mutukas ja korstnapühkija

Uus aasta on perutama hakanud :)

Vahepeal on lumi ja külm tulnud, lausa -20 kraadi. Ootame Peipsi jääd muudkui, nii ka köik tuttavad kalamehed, kes järjepanu helistavad, et kuidas jääolud on.

Päev pärast suurt külma tuli ka üks vahva grupp ööbima. Majade kütmised olid päris huvitav väljakutse.

Aasta algus on andnud ka hetke hinge tömmata ja nii olen ma natuke püüdnud pilte sorteerida. Mul on ju hunnik traditsioone, mida ma püüan üles pildistada. Eelmise aasta löpus küll läksid mitmed ülesvötete ajad möne päevaga nihkesse, no aga nii on. Elu.


Siin on üks vahva kollaaž Mutukast ja korstnapühkijast.


Köige rohkem imestan ma selle üle, kui palju ma imestan, et mu lapsed on kasvanud ja aeg on kadunud. Teiste lapsed kasvavad ju alati kiiremini, kui enda omad. Aga piltidelt vaadates ei saa aru, et kuidas nii äkitsi :)

neljapäev, 11. detsember 2025

Hakkasin ehtekunstnikuks

Lastel on koolis tulemas jöululaat. Kodus teatati mulle alul, et pfft, ei ohakka mina/meie midagi müüma seal.

Kiirkerimine eile öhtusse, kui lapsed teatasid, et MEIL KOOLIS TULEB JÖULULAAT JA MIS MA SEAL MÜÜA SAAN?

Peab olema ise tehtud käsitöö. Suured silmad vaatavad minu suunas. Mutukas pani pea kiirelt tööle ja käpa peale: Mina müün emme keedusuhkrut ja ivantšaid. Kuna kuskilt (mitte ametlikust kuulutusest) tuli info, et hind vöiks jääda kuni 3€, siis ivantšai langes valimist välja. Mesilane tegi juba nelja-liikmelise kooperatiivi (ajalugu näitab, et eos halb idee, sest tulud kahanevad märkimisväärselt, eriti kui üks panustab ja kolm nt mitte, aga tulud jagatakse neljaks), Mutukas on FIE. Panin öla alla Mutuka-bisnesile.

Nüüd, kus mul on mönus suur kontorilaud ja unistus selle näol täitunud . Nii hea on terve laua ulatuses kaarte meisterdada. Asi, millest ma 10a olen puudust tundnud. Ma olen palju aastaid köik kaardid ise teinud ja söpradele saatnud. Aastatega on igasugu tarvikuid ka kogunenud - kaardipöhjasid, värvilisi ja glitterpabereid, pärlkleepse, kujudega auguraudasid, kaardipress jpm. Seega  ekstarkulutusi tegema ei pidanud kaartide jaoks, vaja ainult aega, ideid ja kannatust nokitseda.


Mutukaga koos tegime ka portsu kaarte:


Tagareas olevad päkapikud said tehtud Mutuka käega ning esireas kaardid valmisid olemasolevatest kleepsudest. Olen kunagi need ostnud,ilma et täna üldse mäletaks, mingid kahelt poolt kleepuvad kleepsud, mis panna kaardile ja puistada glitteriga üle. Need tegi Mutukas valmis.

Lisaks tegin valmis ka hunniku körvaröngaid. Ca aasta tagasi avastasin oma körvaröngaid sorteeridest, et nii mönigi körvaröngas on katki läinud ja et parandada, tellisin netist mingi komplekti. Täna läkski vaja. Komplektis olid olemas tangid, erinevad kinnitused ja konksud, köik, mis körvarönga tegemisekski vaja. Konke kahjuks oli piiratud hulk, seega valmis sain teha 9 paari körvaröngaid. Abiks ikka.

Köige keerulisem oli leida idee. Käsitöökarbist tulid kaartide tegemise ajal välja kuljused. Olin neist kunagi tamburiinid teinud, aga kuljuseid terve laviin alles. Vaatasin, et need oleks löbusad jöulu-körvaröngad, tilisevad muudkui körvas. Aga edasi? Teha körvaröngad vanadest nööpidest? Selgus, et mälu järgi olemasolevat nööbikarpi mul siiski ei ole, ju olen ära visanud mingis koristustuhinas. Teha körvaröngad kommidest? Vöibolla. Teha äkki müntidest? Siin tuli appi härra abikaasa, kes leidis, et tal on olemas mikropisike puur ja tegi müntidesse vajalikud augud sisse. Ja nii ägedad körvakad said! Ma tahan endalegi!

Tegin 10s, 20s ja 1€ körvaröngad.


1€ körvakad jätsin endale :) Teised vajavad veel nüüd kaunist pakendamist, et preili Mutukas saaks jöululaadale minna.

Siis lähenes mulle Mesilane. "Emme, kas sa saad mulle ka ühe paari körvaröngaid teha, tahan kingituseks teha."

Tegin Mesilasele tema visiooni järgi ka. Nii hea meel ta ja tema südamedaami üle :)

Esitlen:


Need kommidega körvakad meeldivad mulle endale ka hullupööra. Tellisin konksukesi juurde, aga ei tea, kas jöuavad öigeks ajaks, et jöuaks veel koolilaadale teha neid. Need vöibolla oleksid hitt! Aga siis teistsugustest kommidest, kui Mesilase tellimus oli.

Lastel päris hea äriskeem - ema teeb ja nemad müüvad ning jaotavad kasumi laiali :) Tegelikult Mesilase projekt veel algab, tema, nagu ilmselt väga paljud koolilapsed, panustab toidule. Tahab teha kaneelirulle.

Kuidas mu elu esimesed isetehtud körvaröngad önnestusid?

esmaspäev, 3. november 2025

Projekt "Maja" - 126

Möned projektid lähevad aeglaselt. Härral on alati keeruline leida MOTIVATSIOONI (kui see pole tema enda välja möeldud projekt), siis on köik tööriistad kadunud, pole sobivat puidumaterjali jne. Pöhjuseid on palju :)

Kui löpuks köik tähed joonduvad sirgele ja koidab päev, mil mingi asi saab ette vöetud ja ära tehtud, siis löpptulemus on alati nii ilus ja tore!

Seekord siis oli projektiks kontoritoa seintele maakaartide riputamine. Lihtne ju? Ei :)

Sest ma ei tahtnud lihtsalt kaarti nätsuga seinale panna, vaid oleks mingi aluse peal vöi nagu pildiraam. Oleks kunstiteos! Projekt algas juba nädal tagasi, kui härra möötis ja saagis valmis vineerijupid taustaks ja vanad liistujupid, millest tegi pildiraamid. Kokku ometi neid panna ei saanud, sest härra väitis, et vineer on kumer ja peab sirgenduma. 

Panime siis vaipade alla, et vaibaraskus neid sirgeks suruks ja samal ajal ka ise seal peal koguaeg köndisime, et sellega painutada neid sirgemaks.

Nüüd nädalavahetusel peitsisin liistud ka valgeks ja ootasin pühapäeva hommikut, et härra projekti ette vötaks. Kokku kulus 27 minutit, et kaks maakaarti seinale panna :)


Paremas seinas on minu kaart. See on mustvalge, kus külastatud riigid kleepsuga ära tömmata. Riikid enimesid, lippe ega muud infot ei ole. Väikeste Euroopa riikidega on päris suur väljakutse seda öigesti teha. Ma Venemaad ei ole veel ära vötnud, sest selle lahmaka riigi juures olen käinud ainult väikses osas linnades ja härra ütleb, et siis ei ole aus terve suur kleeps eemaldada. Nojah siis, kuigi minu kaart ja minu reeglid :)Küllap ma ta ära vötan peagi.

Selle kaardi kinkis mulle preili Maarja 11 aastat tagasi sünnipäevaks. Päris pikk protses, et kaart seinale panna. Aga jöudsime nii mina kui kaart selle aja ära oodata. Nii äge!

Vasakule seina sai härra abikaasa maakaart. Ka selle kaardi on keegi meile kinkinud, kahjuks praegu ajurakud ei suuda infot kokku viia, kes. See on kuldne, riigid ja nende lipud tuleb ära kraapida nagu lotopiletit ja siis saab värviline kaart.



Mutukas tuli isale appi kraapima. Finland asemel kraapis hoolega värviliseks Fiji lipu. Minu meelest loogiline, et lähme siis Fijile, sest kaardile on juba märgitud? Olen ju öigesti süsteemist aru saanud?

neljapäev, 16. oktoober 2025

kas unistused täituvad?

Sattusin siin sauna kohta vanu postitusi otsides sellise aastatetaguse lastetoa inspiratsioonipostituse peale. 

Keegi kuskil on öelnud, et lapsevanematena realiseerime neid unistusi, mis endal lapsena olid, ja ei saa olla rohkem tösi. 

Mesilase toas mul ei önnestunud välja vöidelda salapeidukat. Härra abikaasa hakkas niimoodi vastu vaidlema soojustuse ja keerukuse jm kohta, et andsin löpuks alla. Kahju on küll :(

Aga Mutuka toas ei andnud alla. Sinna tuli salapeidukas ja ongi hästi peidetud ka ;) Ma praegu käin iga päev Mutuka toas ja istun seal natuke. Mulle nii meeldib ta tuba, täiesti fantaasia on lennus ja hingel on hea olla seal. Vöibolla ma natuke suunasin tuba ikka nii, nagu omale oleks lapsena tahtnud. 

Mul on pönev täna vaadata, et mis mulle kümme aastat tagasi meeldis ja mis tänaseks välja tuli. Mina vöin ju unistada ja Pinterestist mötteid alla laadida, aga siis on härra, kes blokib iga unistust ja nöuab realistlik ning praktiline olemist. Igav mees on mul.

kolmapäev, 15. oktoober 2025

Löbus elu lastega

"Have kids, they said!

It'll be fun, they said!"


Üks asi, mis lastega on "tore", on see, et kui ühel on, peab teisel ka olema! Samasugune! Täiesti hulluks ajav kaklus sinna vahele. 

Näiteks sai Mesilane 1-aastaseks saamise sünnipäeval kingituseks oma nimega pildi ja oma nimega suure riidest koti. Aastaid polnud neid kuskile kasutusse panna, kuid nüüd oma tubade saamisega ja asjade voodi alt välja kraamimisega, said needki Mesilase tuppa üle antud. Kohe järgnes söda Mutuka poolt - MIKS minul seda ei ole!!!!

Nii ma siis leiutan ja tegelen sellega, et mölemal oleks ühtemoodi. Jumal hoidku, et ühel on parem vöi suurem!



Seda tänava silti Mesilase nimega olen ma ise näinud. Olen täitsa mitu korda sealt mööda söitma juhtunud, niiet tore on teada, et see on meil Eestis täitsa olemas ja söbranna s. on selle üles pildistanud ning kingituseks mudinud. 

Palju keerulisem on Mutuka nimega. Ma olen lausa korduvalt Google mapsi uurinud, et kas kuskil maailma nurgas oleks selle nimega kohakest. Hetkel ei ole mulle trehvanud. Nii lahendasin asja tänapäevaselt. Lasin AI-l sellise pildi teha. Muidugi sain pölastava suhtumise röömu ja tänu asemel -Mesilasel on PÄRIS, aga minul ei ole päris!!!

Jah, ilmselgelt ma peaks tellima sellise märgi köigepealt, selle tee äärde üles panema, siis pildistama ja selle löpuks seinale panema.  

Mesilase nimega asjade kott sai Mesilase tuppa musta pesu kotiks. Muidugi oli Mutukal ka just sellist nüüd vaja! Ema siis läks ja tellis ömblejalt!!! Kätte talle seda veel ei anna, ilmub maagiliselt jöulukuuse alla kahe kuu pärast. Ja miks ma kohe ei anna? Et siis ei saa mina vingu kuulata, vaid süüdi on jöuluvana, kes sellise töi. Sest disain ju on ometi kooskölastamata.


Muidugi on neid asju veel ja veel, mida olen pidanud klaarima, et mölemal oleks. 

päkapikk on nöutu

Tahan ma vöi ei, aga jöulud lähenevad. Mul oli vaja Jyskist puidust riidepud osta ja jeerum, seal on kuld-kard-kuused-küünlad köik poe vallutanud. Päris hirmus.

Aga veidi etteplaneeriva emana hakkasin vaikselt mötlema päkapikkud epeale. Meie peres veel usutakse ja nii kaua kui usutakse, on meil ka päkapikud liikvel. 

Kui lapsed olid beebimad, siis töi päkapikk neile JUKU poest pisikesi mänguloomi, mis elutruud. Päris rikas päkapikk oli. Siis hakkas härra jorisema, et ei ole neil asju vaja, pane kommi ja sokolaadi. Möned aastad siis oli meessoost varustaja päkapikul ja no tulemusi ravime hambaarstil siiamaani. Ma ei ole üldse kommi pooldaja.  Samas väikseid röömu tegevaid asjakesi mu meelest just vöiks olla. a la paar arilikku, värvipliiatsid jne, aga no aastatega on vildikaid ja pliiatseid kokku kuhjatud siia majja ilma päkapikkudetagi liiga palju. 

Mutukaga on lihtne - ta edev ja kulinad meeldivad, seega olen tihtilugu ostnud Söbralt söbrale poest vöi kirbukatest 0,5-1,50 maksvaid körvakaid, need meeldivad talle väga ja seda vähem minu omi "laenab". Lisaks meeldivad talle kleepsud, eriti Stitch teema ja nipet-näpet veel.

Ja siis läheb raskeks - Mesilane. Ma tean, mis talle meeldivad, aga need pole sugugi ei suuruselt ega hinnaskaalalt korrelatsioonis Mutuka päkapiku varustusgraafikuga - discgolfi kettad, PS5 mängud, meisterdamised jne. Jumala eest, kui raske on talle midagi tillukest röömu tegevat leida.

Kuidas teistel päkapikkudel tänavused plaanid? Aidake välja mind hädast, et jöuaks vaikselt otsida, varuda vöi vajadusel kuskilt tellida. Mida peaks päkapikk 10-aastasele kutile tooma? 

reede, 5. september 2025

Projekt "Maja" - 116 (lastetubade hetkeseis)

Meil on liistud ostetud ja ootamas.

Meil on elektripistikud ja lülitid ostetud ja ootamas.

Meil on lastetubade lambid ostetud ja ootamas.

Meil on lastevoodid olemas ja ootamas kokku panemist. 

Mida ei ole, on härra abikaasa, kes need asjad paika paneks. Ma olen suhteliselt lühikese kannatlikkusega naine, seda enam on imeks pandav, et ma olen suutnud 10 aastat oodata etapiviisiliselt maja valmimist. Nüüd, kus reaalselt on k6ik juba käega katsiutav, pane ainult paika, siis ütleme nii, et mu kannatlikkus on vägagi proovile pandud.

Mutuka tuba praegu:

Aknalauad puudu, kardinapuudest, ruloodest rääkimata.
Eile saime vähemalt kirjutuslaua pakist välja ja kokku pandud.

Mina näen, et kapi k6rvale oleks teist sellist kappi veel vaja, 
mis oleks sahtlitega. Praegusesse kappi mahuvad vaid preili kleidid,
muud riided ka vaja paigutada kappi.
Härra ei ole kapiga n6us, tema arvab, et peaks tulema kummut.
See jällegi koormaks toa liiga ära,
sest ei mahu voodi ja praeguse kapi vahele.
Lisaks, kui panna kummut teise seina, varjaks ära fototapeedi.

Mesilase tuba praegu:

Mesilasele tuleb suur voodi, 160x200.
See tuleb maakaardi alla.

Selle riiulikapi k6rvale vasakule tuleb suur riidekapp.
Kapp olemas, vajab veel transporti meie juurde.

Mesilase toas on tume mööbel ja Mutukal hele. Ei tahtnud lastele üks ühele ühesugust mööblit. Toad on ka erinevate m66tude ja kujundusega, seega ka isikupärasemad. Lisaks jätkan oma stiili - kas isetehtud v6i taaskasutatud asjad. Mutuka kirjutuslaud oli küll uhiuus ja lausa originaal kinnises pakendis, küll aga ostsime selle järelturult. Kellelgi oli seisma jäänud.

Siseuksed ka tellitud, saame kätte nädala pärast. Tegelikult vahet pole, millal kätte saame. Küsimus on ette panemises, mida on näha juuresolevalt pildilt, et v6tab aega üks kuni mitu aastat. 

Teeme siis pakkumisi - millal saab meie kodu valmis ja saame soolaleivapidu teha?

Sest on ju veel ka kontor, meie magamistuba ja allkorrusel kaminatuba+ garderoob + tehnoruum.

Mitu aastat siis läheb veel?

teisipäev, 2. september 2025

F1

1.septembri puhul käisime lastega peale kooliaktuseid ja muid asjaajamisi koolis ikka Tartus asjatamas. Pärast rohkeid kaubanduskeskuseid ja poode, vigises Mutukas, et kas me midagi toredat ka teeme. Vaatasime siis kiirelt Apollo kinokava ja nägime, et 30 min pärast saaks lapsed multikat vaatama minna. Ise oleksime härraga tahtnud F1 filmi vaadata siiski. Aga miks me ei v6iks?

Leppisimegi lastega kokku - meie vaatame teist filmi ja nemad multikat. Diil. Meie seanss algas 5 min pärast, lapsed jäid ette oma saalipääsu ootama ja kui me 2,5h väljusime, olid nad nii nagu kokku lepitud, sama koha peal juba ootamas. 

Mulle väga meeldib, et nad on juba piisavalt suured ja arukad, et nendega saab kokkuleppeid teha ja need peavad enamjaolt. 

F1 filmiga kangastus kohe lapsep6lv. Meil ei möödunud ühtegi vormeliülekannet pühapäeviti, ilma et me seda vaadanud poleks. Kuna isa oli alati McLareni poolt, siis olime seda ka meie vennaga. Ma üldiselt tänase päevani ei ole suur tugitoolisportlane, aga vormelit lapsena vaatasin ja nüüd kinosaalis istudes hoidsin härral käest nii tugevasti kinni, et ime ta ei kobisenud vahepeal. Nii pingeline ja p6nev oli algusest l6puni.  

Huvitav oli ka ,filmis näitab seda meeskonna poolt lähedamalt, mida vormeliülekannetes vanasti mitte. Ma pole aastaid enam vaadanud vormelit, ma ei tea, mis tänapäeval ülekannetes kommenteeritakse v6i näidatakse. Lisaks oli k6ik konstruktorite pool nii steriilne, modernne ja hüpermoodne. Kas tegelikult ka? Ma ei tea :)

Filmina vägagi nauditav ja väga meeldis. Hea, et Mutukas torisema hakkas ja meid kinno ajas.

neljapäev, 28. august 2025

inventuuri päev

Kooli alguse lähenemine on toonud lastes esile taas vinguviiuli noodid - küll pole vihikuid, küll pole pükse, et kooli minna. Selleks, et isis poodlemine ette v6tta, panin lapsed k6igepealt oma kappe koristama. Nende kapid ja sahtlid on triiki riideid täis, sahtlid-uksed kinni ei lähe.

töö oli kiire ja p6hjalik. Kumbki pidi k6ik riided selga proovima ja mulle ette näitama ning vastama gestaapo-küsitlusele:

- kas on paras, suur v6i väike seljas?

- kas on plekke peal, mis pesus maha ei tule?

- kas sulle meeldib see riideese?

- kas sa päriselt kannad seda? 


Kui selgus, et riideese on paras, puhas ja meeldib ka, voltisin ilusti kokku ja läks sahtlisse-kappi. Kui oli erroreid v6i ei meeldinud, läks äraandmisele minevate riiete kotti. 

Peale suurt tööd olid kapid m6lemil üle poole v6rra tühjemad ja kenasti suletavad taas. Arvestamata muidugi asjaolu, et kolmandik riideid visati vahepeal pesukorvi.

Seejärel tuli boonusring. T6in välja panipaigast hoiult kottideviisi jalatseid ja riidekotte, mida nii vanaema kui s6brad-tuttavad on toonud ja mis on suured sel ajal olnud. Vaatasime ka kriitilise pilguga k6ik need varud üle, lisaks ka muud olemasolevad jalatsid.

Üle m6istuse suurt rahulolu pakkus nende suurte kottide majast välja viimine. Et sai palju korda tehtud ja ruumi juurde ning ebavajalikuks muutunud riiete ära sorteerimine. Mis korralikud, aga lastele lihtsalt ei meeldinud v6i väikseks jäänud, said antud edasi järgmisele ringile. Nagu paljud neist meilegi olid j6udnud. Mul pole mingit valehäbi sellega seoses, vastupidi teeb just r66mu taaskasutus ning tarbimise vähendamine. Ma käin ise hea meelega Tartus oma lemmikutes teiseringipoodides ja täiendan oma garderoobi. Juba ammu ei ole poodidest leidnud midagi huvitavat vi siis on riidekvaliteet olnud halb, et lihtsalt ei kutsu ostma.

Sellest laste inventuurist sündis nimekiri, mis puudu on ja mida lihtsalt tahaks uue kooliaasta puhul. Seejärel läksime Tartusse poodlema, raha kulus 100€ tunnis. K6igepealt oli Mesilasel VÄGA vaja baggies'i. Need on alt laiad teksad. 30€ paar ja soovis nii heledaid kui tumedaid pükse. Lisandus püksirihm, sest ta on mul pikk kilu, kellel miski seljas ei püsi. 100 eurot tehtud.

Mutuka inventuur näitas, et tal on rohkelt kleite, seelikuid ja m6ned püksid, saab täiesti hakkama. Küll aga on vajaka spordiriietest. SportsDirectis oli kohe ukse ette t6stetud stangede viisi laste spordiriideid allahinnatud hindadega. Leidsime sealt nii lühikesed kui pikad retuusid ja särgid Mutukale. Lisandus trikoo, sest sel hooajal tuleb talle ujumistunnid ja vaja viisakat supluskostüümi. Soojad välidressid juurde ja 100€ jälle täis. Härra vaatas suurte silmadega, et kuidas nii suur arve. Ta nimelt ei olnud Mesilase püksiostu juures ja on mul üldse elukauge nagu ma vaatan. Harisin teda asjaoludest ja hindadest ja läks ja maksis.

Jäänud on veel Mutukale viisakamad kingad leida ning Mesilasele välisspordijalatsid. V6in lapsed kooli saata. Kuidas teil? Lapsed kooliks valmis?

neljapäev, 14. august 2025

Tere, kool! Tere, maiäääässss.

Uus kooliaasta pole veel alanudki, kui ma juba olen saagi käima tõmbamas.

Nimelt saabus direktorilt kiri, et nüüd 1.septembrist algavad tunnid senise 8.05 asemel kell 9.00. Ma saan aru, et see on üleriigiliselt nii otsustatud, et lapsed saaksid hommikuti rohkem puhata ja mis kõik?

Aga üleriigiliselt unustati ära 

- muuta ühistranspordi kellaajad kooliajaga vastavaks;

- muuta ära lastevanemate tööaja algus ka kooliajaga vastavaks.


Oi, kuidas ma lähen jälle kurjaks, isegi seda siia trükkides praegu. Minu lapsed peavad jätkuvalt kell 6.30 ärkama, et kell 7.30 bussile jõuda, et siis rõõmsalt koolimajas tund aega passida, kuni Alatskivi alevikus elavad paarkümmend last end saaksid rahulikult välja magada ja 9ks kooli tulla. Kõik teised maapiirkonna lapsed tulevad bussidega ikka kl 8ks kooli.

Direktori kirjas oli, et need hommikused tund aega saab kasutada järelvastamisteks, kord kuus mingi huviringi tunni tegemiseks või millekski kolmandaks. Vau, kui tore. Et kõik meie kooli lapsed on lihtsalt nii lollid, et aina, viis hommikut nädalas vastavad aineid järgi?

Ja ei, ma ei hakka oma lapsi vedama taaskord autoga Alatskivile, seda tegin ma 6+ aastat lasteaeda lapsi viies. Ja kujutate ette, ma olen ka see lapsevanem, kes peab hommikul tööle minema. Lastevaba aeg on mul piiratud ja tegelikult on alates kl 8 mul kõik minutid loetud, mil ma saan arvutis tööasju teha või ka gruppe vastu võtta. Tartu suunalt tulles on nt õppereisi gruppidel alati esimene peatus meie juures, mis tähendab, et enamasti on mul grupid kl 9 või 9.30 hommikul ja kuna mul on vaja min 1h ettevalmistusaega, siis tähendab, et kl 8 peaksin olema ma tööpostil. Mitte ei saa lapsi kooli sõidutada.

Kindlasti hakkab koolist tulema mingi vallabussi jutt (praegu liinibuss on ajastatud kooli jõudma), millega võib sama targalt tagurpidi uksest välja minna. Lapsed tavaliselt tulevad koolist vallabussiga ja no kord nädalas, vahel ka rohkem, tuleb teade eelmise päeva õhtul, et homme vallabuss ei sõida, tulge palun lastele järele. Kõik need lapsevanemad, kes Tartus või mujal tööl käivad, rõõmustavad alati!

On tulemas jällegi huvitav kooliaasta. Tunnid muudeti ka 80 minuti pikkusteks, niiet saame näha neid lapsi, kes suudavad keskenduda nii pikalt ja süvitsi teemasse minna nagu HaridusMin ja tore koolipere loodavad. Ootan juba neid kirju, kuidas mu lapsed ei ole hommikuti tundide algust oodates vaikselt, tegid mingit pahandust vms. Sest olgem ausad, terve hunnik järelvalveta lapsi kl 8 koolimajas tunniks ajaks chillimas, siit hakkab pahandusi, käskkirju ja noomitusi sadama.

Nii rõõmsaks teeb juba ette ära!

laupäev, 14. juuni 2025

Sibulatee õuemüügipäev

Kutsusime ellu esimese Sibulatee õuemüügipäeva.

Idee sai alguse välismaal üsna levinud garage sale'idest, kus maja ette, hoovile vm on välja toodud hunnik asju, mis pererahval üle jäänud ja millele ostjaid otsitakse. 

Seekord oli Mesi tare hoovil ka õuemüük avatud ja tegelejateks olid meil Mesilane ja Mutukas. Ise nad sorteerisid kappe ja mänguasju, mida neil enam vaja ei ole. Sekka minu poolt natuke köögitarvikuid jm kraami. Lapsed tahtsid ise osa võtta ja leidsin, et sel juul ka ise tegelevad ja vastutavad. 

Huvi oli leigemapoolne. Kas ei olnud inimestel huvi sellise kontseptsiooni vastu, pigem käiakse laatadel, kus 100+ müüjat rivis ja siis paar asja päeva lõpuks ikka näppu jääb?

Või ei viitsitud kõiki kohti läbi sõita? Meil oli kokku 29 hoovi osalemas üle Sibulatee.

Lastele oli hea kogemus minu meelest siiski - et raha ei tulegi kergelt, vaid peab panustama. Kõik päevad ei ole vennad ja kõik üritused ei ole rahvaspordipäevad.

esmaspäev, 3. märts 2025

2 tehtud, 2 veel

 Tohutu sünnipäevade tähistamise laviin on nädalavahetusega selja taga. Mutukas on nüüd 8!


Kaks sünnipäeva tehtud (Mesilane+Mutukas), kaks jäänud veel ehk minu ja härra ühissünna aprillis. Härral on tulemas vähe ümmargusem number ja vaja nüüd plaani hakata pidama. Härra abikaasa 40. sünnipäev takerdus koroonasse ja seda tähistada ei saanud. Nüüd tuleb tagantjärgi tähistada.

Loodetavasti hiinlased lõpetavad oma laborites viirustega mässamised ja Kongos ei sööda rohkem nahkhiiri. Üleüldsegi, lõpetaks selle nahkhiirte söömise üldse ära! Oleks vähem suuri tapvaid haiguseid või midagi.

teisipäev, 31. detsember 2024

2024

Tagasivaade 2024. aastale!

Jaanuar

Aasta algas meil Ussipesas ja Laulasmaa Spas, sealt edasi Oiule Mareki sünnipäevale. Jaanuar oli meeleolukas sõpradega olemise kuu, mis kuu teises pooles läks üle tempokaks töö tegemiseks.


Tartu 2024 läks lahti, mille raames tuli meile küll palju-palju ajakirjanikke. 

Selle peale tuli sõbralt tabav kommentaar:
"Tavaliselt Marko on telekas (või lehes) nendel kordadel,
-kui järv läheb jäässe,
-kui järv on jääs,
-kui järvelt jää ära läheb ja
-kui järvel pole jääd!"

---

Kolme valla koostöös tegime taliteede matkasid Emajõe suursoosse. Neid saab ka sel talvel, kui järv ja soo jäässe lähevad.

Veebruar

Veebruari koha pealt oleks nau must auk :) Ei mäleta, kuidas see möödus. 

Sürreaalne jää.
Julgeksid jääle minna kõndima?


Meeles on 24.veebruar, mis sel aastal oli Pöörase Öösöömingu toimumise ajaks. Võtsime osa ja jää asemel pidime tegema pop-up resto Mesi tare hoovil, kuna vihma sadas ning jää oli vett täis. Lisak soli parkla ning hoov paras poriauk, aga see oli niimoodi kõikides hoovides. Aastad ei ole vennad :)

Küll aga oli minu suurtele ettevalmistuste ning tohutu abikäteväe kiuste külalisi vähe. Tähendab, külalisi jagus hoovile hulga, aga pop-up restoranide kontsentratsioon Varnjas oli liiga tihe (4 osalejat) ,seeg ainimesed söövad ühes kohas kõhu täis, teistes kohtades käiakse niisama chillimas. Selle ürituse järel otsustasin, et mulle aitab. Miks ma pean lollimoodi vaeva nägema ,et pärast toit hapuks läheks. Suvistel üritustel enam osa ei võtnud, nautisime ilma, seltskonda ja käisime ise söömas.


Märts

Hõikan pojale sajaviiendat asja, mida maast üles korjata enda järel; ust, mida sulgeda, tuld, mida kustutada jne, mis on kõik ta enda poolt vedelema, avali või põlema jäetud eksole.
Mesilane (9a) kommenteerib endamisi: "Emme on deemon! Ta NÄEB IGALE POOLE!"

---

Tegime taaskord Sibulatee saunafESTi üritust.



---

Pakun lapsele vahepalaks moosisaia süüa. Laps neelab nagu näljane ühe ampsuga kõik alla ja siis pöörab pilgu moosipurgile:

Mesilane (9a) ahastavalt: "Sa andsid mingi VANA MOOSI mulle!!! 2023?!?!?!"

---

Märtsis kutsuti kinno! Esilinastus Marko Raati film "Biwa järve 8 nägu", kus olime Lendava Laeva rahvaga nii taustanäitlejad, kui andsime ka omalt poolt asukohtade kaardistamisel nõu ja infot. Seega saime Tallinnas käia, end turistina tunda Rotermanni kvartalis ja head filmi vaadata. See oli kindlasti film paljude kihtide ja sümbolitega, mis pidi settima. 

Härra astus saalist välja, kommenteeride omavahel, et mis pask see oli.

3h hiljem koju jõudes, kus olime terve autosõidutee Tuuli ja Martiniga kõike üksipulgi analüüsinud, postitas härra abikaasa FBs: "Minge vaatama, nii hea film!"

:) Tal oli subtiitreid vaja.


Lihavõtted tulid sel aastal teisiti. Järjepanu koorusid meil pisitibud ja pardipojad, niiet lapsed muudkui nunnutasid ja poputasid neid sulepalle. Armsad olid nad tõesti!

Tundus aeg kodu kevadisele lainele sättida.
Jäin ootama ülejäänud pere reaktsioone (kõik saabusid ükshaaval tuppa).
Härra abikaasa (peale suunavaid küsimusi, et mis meil täna teisiti on?): "Uus laudlina."
Mesilane: "Uus laudlina. Ja kommikauss on teise koha peal."
Mutukas elavalt: "Ooooo, lihavõtted!"
Ma olen siiani aru saanud, et ülejäänud pere ei märka kodus ei purusid, maas vedelevaid asju, lohakile jäetud riideid, kortsu joostud vaipa, mittemidagi ühesõnaga. Aga eksperimendi tulemusena selgus, et nad näevad uut laudlina. Müstiline.

Facebookis pildi alla Liina kommenteeris nii vahvalt: Ja mitte keegi ei märka elusat tibu laua peal :) No see oli sel ajal meie pres väga tavaline nähtus, et tibud-pardid toas ringi paterdasid.

---

Märtsis jõudis ka kätte see aeg - nooremad võtavad rolli üle!
Mesilase-poiss 22.märtsil koolihommikul Kanal2 Telehommikus otse-eetris.

Mille üle ma olen eriti uhke:
- ta oli valmis minema telekasse.
- ta sõitis üksinda bussiga Tartust Tallinnasse, ööbis seal sõprade juures ja varahommikul "läks tööle."
- pärast tele-eetrit sõitis iseseisvalt bussiga Tartusse tagasi.
- ta ei põdenud kordagi, et ema-isa ei ole kaasas, rääkis asjalikult.
- mul juhtumisi oli samas meeskonnas kaadri taga paar tuttavat, kes kirjutasid messengeris, et kas sinu poeg? Seepeale andis edasi võttemeeskonna kiitused, et kui tublisti ise hakkama sai!

Kui ta järgmisel koolipäeval tundi läks, selgus koolis, et õpetaja (kellele ma olin e-koolis teavituse saatnud, et Mesilane puudun tele-eetris olemise tõttu) oli klassis teleka tööle pannud ja kõik koos nad vaatasid saadet. Uhke tunne, väga uhke emalõvi tunne!



---

Hommikul Retro FM eetris räägiti lätlaste ja leedukate seas läbi viidud uuringust, kui mitu korda elu jooksul inimesed on kolinud. Lugesime ka enda kolimised üle. Minul on 18. elukoht ning selgus, et härra abikaasa on keskmine lätlane (5x kolinud).
Kuidas sul lood on?

---

Märts lõppes kiire põikega Riiga, kus tegime lastega lihavõtte nädalavahetuse.



Aprill

Aprilli alguses kohe läksime härra abikaasaga Islandile meie sünnipäevi tähistama. Viisaprill möödus seekord lennukis ja Reykjavikis.

Ja island on imeline! Ma tean, et mu reisiblogis on miljon pilti Islandis ja osa tilkus siia postitusse ka, aga lihtsalt pean ültmea - kuigi KÕIK mu 2024 reisid olid ägedad ja reisikaaslased lemmikud inimesed maailmas, siis ISLAND jäi neist kõigist nii sügavale südamesse ja jääb sinna pikaks ajaks. Minu TOP3 lemmikriik absoluutselt (ja ära küsi riiide järjestust,kõik nad on nii erinevad... TOP3 kohtadel 1-3 võrdselt on Austraalia, Gruusia, Island).

Me nägime väga palju Islandit:

✅ Kosed
✅ Vulkaanid
✅ Liustikud
✅ Kuumaveeallikad
✅ Geisrid
✅ Beach-life / Atlandi ookean /mustaliivarannad
✅ Laavaväljad
✅ Mätas-majad
✅ Ekstreemne ilm
✅ Vaalad
✅ Islandi hobused
✅ Põhjapõdrad
✅ Lambad
✅ Mudavulkaanid
✅ Fjordid
✅ Jääkoopad
✅ Muuseumid
Ja seal on veel ja veel nii palju näha! Imeline Island
Reykjavik viisaprillil


Peale Islandi puhkust oli raske end jälle joonele sättida. Kuidagi on nii, et kas rügaks ainult tööd või ainult reisiks ja puhkaks. Üleminek ühelt teisele on viimasel ajal raske.


Aprilli lõpus hakkasid ilma korraks soojemaks minema, võtsin ette kiiresti terrassi aknaseina värvimise. See jäi siiski pooleli, sest värv sai otsa ja järgmisel päeval jälle sadas. Ja sellest järgmisel sadas ja ka ülejärgmisel päeval sadas.
Lõpuks tuli päike ja soojakraad ning valmis ta saigi.


Kuu lõpus korraldsime taas Varnja kalalaata siin meie külas ja 30.aprill on meil külas traditsiooniliseks muutunud Narnja aktsioon. 

Mai

Maikuus olid ilmad lõpuks nii palju head juba, et sain alustada oma kevadiste värskendus- ja remonditöödega. Alustasin Kõda värvimisega, siis Mesi tare teise korruse korstnajalg. Mesi tare terrassi õlitamine, kodus terrassi õlitamine, kõik Mesi tare paadisillad, MesiSpa õues istumise tooid, muu välimööbel, kõik sai taas üle võõbatud, et ilmastikukindlust säilitada. Kõik on ka blogisse jooksvalt kirja saanud.



Oo, aga maikuu kõige erilisem hetk oli meeletu virmaliste mäng taevas! Ma soovisin Islandile minna just virmaliste pärast, midagi korraks ka nägin ,aga ütleme nii, et Islandil on päevalgi õues jahe ja tuuline olla, saati siis öösel, kui magus uni murrab sooja teki all.
Aga oma koduaknast nägin sellist mängu, mida pole eales näinud:

Veel värvimistöid. Kõik paadimajad käisin väljast üle ja 3 tk seest värskendatud. alumine pilt klassikaline vaade minu autosse, kui mul on "hoog peal".


Maikuus sai veedetud ka tore nädalavahetus sõpradega Tartus.


Mai lõppu jäi üks karm väljakutse - toitlustada Kaitseliidu õppust. ellu jäin, aga rohkem ei soovi, aitäh! Poistele nende poistemängud meeldivad, mina ei pea samal ajal köögis olema siiski.
Ja Mesi tares toimunud lahingu tulemusel jäi muru sisse meeletu kogus padrunikestasid. Neid ma leidsin terve suve muudkui veel. 



Ja üks ajastu sai läbi. Pesamuna Mutukas lõpetas lasteaia!




Juuni

Kõige esimene Kodavere laalopidu toimus juuni alguses! Ja see oli nii võrratu üritus. Nii ehe, nii armas ja südamlik, hingega tehtud meie oma laste ja sõprade poolt. Mutukas esines kahe lauluga ja kõik oli ilus. Sõnadesse mitte pandav!


Juuni üks olulisemaid märksõnasid toimetuste vallast on Mesi tare peamaja värskendamine. Väga palju sai ära tehtud ja maja nagu uhiuue ilme saanud. Ma siiamaani olen nii rahul tulemusega ja käin uhkelt ise maja imetlemas. Näen, kui palju vaveva nägime ja kui ilus sai. 


Saunas käisime ka! Ja saunas käisime ka siis, kui eestlased püstitasid Guinessi rekordi! 
Meie panus rekordisse:


---

Maasikal käisin!

Sõidame lastega maasikapõllult kodu poole ja lapsed vitsutavad tagaistmel maasikaid süüa. Peale 6ndat maasikat:
Mesilane, 9a: "Ma rohkem ei jaksa..."
Mutukas, 7a elutargalt: "Aga sa tahaksid!"
Minu suhe maasikatega 7 sõnaga kokku võetud



---
Ave Nahkur maalis Samovarimajja eriti ägeda meiekülaeitede pildi ja tõi selle isiklikult ka kohale! 
Nüüd kaunistab see meil koridorist tuppa astumisel ukse kohal asuvat nurgakest.



Jaanipäev möödus sõpradega ja suuremate vahejuhtumiteta! Kutsusin küll naaberkülas pääste välja, sest taamal tõusis must paks suitsusammas üles ja valgus paksu musta uduna Peipsile. Selgus, et siiski lõke, kus ilmselt oloi palju toredaid asju sees. Aga parem karta kui kahetseda.

---

Käisime jaanipäevapeol Kaudal Terminaatorit kuulamas. Mõned päevad hiljem tuleb autoraadiost Termika "Muinasjutumets" ja Mutukas, laulu ära tundes, teatab elevusega: "Emme! See laul on raadiosse pandud! Ja ilma inimeste karjumiseta!!!"

Kohe peale jaanipäeva, 25.juunil, juhtus väga raske õnnetus me külas. Minu mõlemad lapsed oli sündmuse juures ja Mutukas sai teise lapse elu päästes ka põletada. Paranes õnneks ilusti ja on krips-kraps edasi. Vigane saanud poiss veetis nädalaid haiglas, kus tal võeti jalgadelt naka ja siirdati põlenud kätele. Kahjuks kaotas ta ka ühe parema käe sõrme õnnetuse tagajärjel. aga on elu ja tervise juures, käib koolis ja jätkab endaks olemist.

Kui valu rohtude mõju alla sai,
oli naeratus preili huulil tagasi.


Juuli

Oo, juuli oli tore kuu! Lapsed käisid laagrites!!! 

Ja see oli mõnus mulle, kes ma suvel nagu orav rattas ringi lasen tööd teha, ja lastele ka, kes muidu igavlesid, aga said laagrites ägedaid kogemusi, vabadust ja sõpradega aega veeta.

Vee-elu nautisime ka mõnuga. Toimus Sisevete festival, 

mis läks Peipsilt Emajõge pidi Võrtsjärvele üle ja see on sellepärast nii äge, et see on üks üritus, millega meie Peipsi ääres osa võtta saame ja smaamoodi Eveliis Oiul! Niiet muidugi läksime me Oiule nende päeva nautima, saime PADUVIHMA! Raju valang just siis, kui kontsert algas.

Aga õhtuks, naabersadamas Dagö ajaks oli sadu lõppenud ja seal me ka tantsisime.

Lapsed möllasid kümblustünnis, neid kontsert suurt ei huvitanud.

Juulis jätkusid ehitusprojektid. Valmis sai uus välitualett ja üles vuntsitud teised kaks. Samuti sai viimistletud peamaja otsasein.



Sotsmeedia kihas juulis avatud Taagepera lossi Alice'i imedemaast ja ma teadsin, et ma tahan ka minna seda vaatama. Nii klapitasimegi härra abikaasaga oma pulma-aastapäevaks 1 vaba õhtu-päeva ja sõitsime vaatama. Imeilus! Tõesti suvine pärl, mida külastada.



Jõudsin uneajast ühel juulikuu hommikul ka murakal käia. Väga saagikas käik ei olnud, aga maitse sain suhu! Õnnestus rappa minna ainult sel põhjusel, et lapsed olid laagrites ja mees õppusel .Mul vaba voli :)



Punkti pani juulikuule traditsiooniline sõpradega koosolemise nädalavahetus! Sel korral olid ainult kõige vapramad kohal ehk Mari-Allani pere, aga see sobis hästi, sest vastu sai võetud häälteenamusega (poolthääli 7, vastuhääli 0) seadus, et edaspidi kujunebki Peipsi viikend suvereisi sissejuhatuseks. Nii me pühapäeva pealelõunal autoreisile Leetu suundusimegi!



Reisi juhatas sisse raju vihm ja torm :)


Leedu reis algas juuli viimastel päevadel, mil sai üle vaadatud Vilnius, Druškininkai ja Kaunas.
Vilniuse illusioonide muuseum
Druškininkai
Kaunas

August

Leedu puhkus jätkus Dreverna kaluriküla, Nida-Klaipeda ja Palangaga. Enne Palangat asus Dino-park, väga väga meeldis!


Palangast võtsime õhtul suuna kodu poole, sõbrad jäid veel üheks ööks, sest meil oli järgmisel päeval vaja juba gruppe vastu võtta Samovarimajas. Mõnus puhkus mõnusate sõpradeg andis suvist kosutust.
Teel koju mõtlesin, et veidi veel, siis saba jälle puhata. Et peagi on meil eveliisiga naistereis tulemas Nizzasse. 

Ja siis andis jumal mulle märgi :) Lätis!


Tagasi kodus haaras hära mind ühel õhtul kaasa ja läksime naaberkülla sõprade juurde. Perepead asusid kurke marineerima, toimus õpiuba. Mina isiklikult kurke marineerinud kunagi ei ole ega oska, seega olin assistent.


Minule saabus ilmutus ja asusin Mesi taresse iluaeda tegema. Esimene samm valmis, eks ma uuel suvel jätkan ;)



Ja kuu lõpus Peipsi toidu tänava raames me oma pop-up restot seekord ei avanud. Kergem oli hingata kohe, kui ei pidanud nädal aega süüa tegema, 2 päeva üritust vedama ja seejärel nädal aega koristama ja nõusid pesema. Läksime ise sööma hoopis.


September

September oli eriline! Kooliteed alustas nüüd ka Mutukas! Peale aktus sõitsime Tartusse sööma, nii nagu ka Mesilasega tema 1.klassi avaaktuse puhul. Ja seejärel täitsin oma lubaduse/lasteaia lõpuaktuse kingituse. Mutukas sai kõrvaaugud. Algas kõik naeratusega, aga tal oli valus, niiet pisara sai silma, aga suhteliselt kenasti paranesid augud ja nüüd ta lunib ja pätsab mult kõrvarõngaid. Ma tal suuri ehteid veel ei luba kanda, aga koguda juba võib. 



Septembri ja oktoobri märksõnadeks on kindlasti tänavu õunauputus. Õunamahla sai tehtud ikka kõvasti ja päevade viisi. Nüüd naudime seda juua ka. 


Jõhvikal käisime. Ikka nii nagu meil kombeks - paadiga sohu. 

Septembris sai valmis ehitatud üks ammune unistus ja soov - paadisild Mesi taresse.



Lasime lastel paar nädalat koolis käia ja siis tegime suvelõpureisi. Härra nõudis taaskord Türgit, ma ise oleks mõnda teist sihtkohta soovinud. Vähemalt saime kompromissina valitud Türgis teise piirkonna, et oleks veidigi avastamisrõõmu. 

Se eon siis vist mu esimene reis, kus ma praktiliselt mitte midagi ei teinud, ainult vedelesin. Päris raske oli, ma olen teistoodi ehitatud. Härra jällegi nautis!

Kuna Kusadasi, kus käisime , on lähedal Kreeka Samose saarele ja sinna sõidavad ka regulaarselt praamid, oli mu soov vähemalt seal ära käia. Härra pressis vastu ja pärast kahetses! 




Türgi reisikiri on ka olemas, siit saab lugeda.

Oktoober

Oktoobrit ootasin ma kannatamatult! Ma tahtsin jälle reisile minna, aga see oli alles kuu lõpus. Seega ma tegin kõrvitsaid sisse, tegime veel ja veel õunamahla ning nokitsesin muid tegevusi teha.

 


Kuu algas siiski sõpradega Pranglil taas. Käisime seenel, kokkasime nad ära teha ka kohe. Härra abikaasa soovis kohalike jahimeestega kätt harjutada linnujahis, sai nendega kaasa.


No ja kaks päeva enne Prangli väljasõitu kirjutas mulle vabaõhumuuseum: Noh, laupäeval siis kohtume!
Mul oli paanika! Kes? Kus? Mis? Kalendris mitte midagi, seepärast sellele nädalavahetusele saigi Prangli plaan kokku lepitud. Aga Eesti vabaõhumuuseumis toimus Peipsiveere kalasibulalaat ja mina pidin samovaride väljapaneku panema üles. Hakkas vaikselt meenuma, kuidas asi hargnes. Hinnapakkumist sooviti juba ca 9 kuud varem, aasta alguses. Jäi jutt, et esitab hinnapakkumise projektitaotlusega ära. Ma jäin vastust ootama, seetüttu kalendrisse veel ei märkinud. Aga vastust rahastuse ja otsuse kohta ei tulnudki, enne kui 2 päeva enne üritust, et tuled siis jah? 

Lahendasin siis asja nii, et reedel saarele, mõnus aeg sõpradega. Laupäeva hommikul mandrile, autoga EVMi, 6h tööpäeva ja siis õhtuse praamiga tagasi pere ja sõprade juurde. Nõme oli, sest teised said puhata ja mõnuleda, aga min apidin tööl olema. Hea vähemalt, et tegelikult olime lähedal, praamide ajad klappisid täpselt ja olukord lahenes. Hullem olek solnud, kui oleks sõpradega kokku leppinud Haanjas nädalavahetuse vms.


Hoidiste ja õunamahla aeg. Järjest panin ka õunu kuivatisse, mis tähendas -korjamine - tükeldamine- kuivatamine protsessi kordumist üha ja üha uuesti.


Alatskivil oli Tartu2024 raames vägev valgusšõu! Üks parimaid, mis ma näinud olen.


Kord kvartalis kutsub vallavalitsus kokku piirkonna ettevõtjad ja külastame teisi toeedaid ettevõtjaid, kes tutvustavad oma tegemisi. See on hea tutvumise ja "networkingu" üritus, mulle väga meeldib. Oktoobris käisime ka kohtumisel. Ma kahjuks ei tohi rohkem pilte üles panna, aga äärmiselt põnev inimene ja ettevõtja äärmiselt põnevate tegemistega. 


Ja kinos sain käia, see oli väga eriline emotsiooniga õhtu. Kirjutasin lähemalt blogis ka ning siiani mu meelest on Jaak Kilmi "Vari" väga hea film. Üldse ei saa aru, miks kõik seda filmi materdasid?


Ja siis lõpuks, Eveliisiga reisile!
Meie puhkus koosnes kolmest põhiosast: prosecco-toit-kõndimine ja tutvumine vaatamisväärsustega.

Me nägime Lõuna-Prantsusmaad:  Nizzat, Mentoni, Cannes'it, Marseille'd.
Me nägime natuke Itaaliat: Ventimigliat.
Me nägime ilusat Monacot.

Mõnus mõnus puhkus. Ma nii ootan juba järgmise aasta momcationit, sest kokkuleppe kohaselt korraldan selle mina  ja nii, et Eveliisil pole aimugi, kuhu läheme. Pimeloos :) Ma olen nii elevil.



Oktoobri viimaseks päevaks jõudsin koju tagasi. Ja mis mind ees ootas? Ämblikuvõrgud igal pool, hiired-rotid,  satikad majas ringi jooksmas. Kaos üesõnaga. Mine veel korraks kodunt ära.


November



Novembris sai palju deidil käidud. Meil sai tutvumisest 12 aastat ning sattusime terve kuu vältel hoogsal tähistama. Kõigepealt pidulik veiniõhtusöök Alatskivi lossis (lastele teada nime all: koosolek).

Siis oli Sibulatee äge purgipidu. Vaata, kui ägedalt tehtud seenepurk. Seal käisime härraga head-paremat ostmas. Sibulatee sünnipäevapidu oli võrgustikuliikmetele.

Ja Malta! Läksime deidile Maltale. 

Malta mind üllatas. Ma ootasin vähe, aga sain sülemiga. Malta võrgutas ja võlus, kindlasti üks äge reis oli meil seal.



Tagasi Eestis olles viis härra mind rokk-kontserdile. AC/DC tribute band tegi sümfoonikontserdi. Väga hästi tegid ja mõnus kontsert oli. Ainult et... rokk-kontserti mina ei saa küll kuulata, käed põlvedel istudes kontserdisaalis. See oli asja miinuspool


Ja kuu lõpetas sõpradega suvelõpupidu Käsmus. Sealt ei saa ühtegi pilti avalikuks teha, nii me omavahel kokku leppisime. Seega üks pilt magavast härra abikaasast.


Natuke sain ka maja teisel korrusel värvimistöödega tegeleda ja läbi see november saigi.


Detsember

Detsember on minul kulgenud suht suuresti jõulumeeleolus.


Lapsed tegid piparkooke, täiesti iseseisvalt. Puhas rõõm!
Igal aasta pean jagama selgitusi, et mis need kujud on? Piparkoogivormid sellised siis. Ma igal aastal unustan nad vaikselt eemaldada, et küsimusi vältida. Tänks veelkord, Sirli! Tänks, et ma pean lastele udu ajama :)


Härra viis meid ka Kaitseliidu jõuluüritusele. Sai jutustada ja tantsida poole ööni.

Verivorstitegu!
Teist aastat järjest tegime ise verivorste. Seekord kestis protsess ligi 12h, see sidumine on tüütu :) Kokku tuli 30m verivorste, täpselt 200 tk. Tegelt oleks rohkem olnud, aga keetmisel siiski kümmekond vorsti keesid puruks.


Ja nagu ma ka blogis kajastasin, raputas me kogukonda üks kohutav sündmus samuti, kui sõprade perel põles minutitega maha kogu nende elamine, seejärel niigi šokis ja haavatavas seisus perelt võeti järgmisel päeval ära nend eloomad. Räägi veel maaslamaja löömisest.
Kaks ilma kolmandata ei jää - meie hoovilt varastati ära peremehe koer. 

Need märksõnad jäävad saatma sõprade aastat, aga ka meie aastalõppu, sest see on kogukonna ülesanne olla inimestele toeks nende raskel ajal. Ja me härraga oleme püüdnud seda teha. 

Natuke helgemale suunale tagasi pöördudes, käisime naaberkülas Koosal sealse kogukonnaga ühistegemistel ka. Mina käisin teist aastat jutti verivorstiteol ja maikuus (või oli see juunis?) osalesime härra abikaasaga ka grillvorsti töötoas. Niiet olime ära teeninud koha jõulu ühissöömisel. Tore, et seda tehti kl 12 päeval, täpselt hea aeg kokku saada ,lõunat süüa ja kogukonnajutte rääkida. Mõnus. Loodan ka uuel aastal nendega koos kokku saada. Käsitööringidesse vast ei liitu, aga köögitoimkondadesse kindlasti.