mul jälle juhtus

Kas teil ka juhtub nii, et lähete s6brannadega veini jooma ja koju tulles on teil uus reis kokku lepitud, m6nel juhul ka lausa ära ostetud? V6i ainult mul juhtub nii?

Seekord tulin Noarootsist koju "Jaapan 2027 kirsi6ied" reisi kokkulepetega. Järgmise aasta alul tuleb hakata pileteid ostma. Noh, Jaapan on olnud ka üks mu reisiunistusi jub apikalt pikalt. Teeme siis ära :)  

Täiesti teemaväliselt. Ma vajutasin midagi klaviatuuril ja nüüd ei tööta mul õ-täht ega ka backspace. Teised nupud töötavad .Ma ei saa aru, mis värk on ja nii ebamugav on.

"Kui elad oma õue all, ei tea, mis toimub kaugemal..."*

Pikem vaikus on tulnud sellest, et käisime sõprade ja perega väikselt Soome ringreisil. Et ise ka natuke suve nautida. Nüüd sai ka reisieepos valmis, see on iga kord nii pikk protsess. Kirjatüki saab kiirelt tehtud, aga ma tahan alati ka miljon pilti juurde panna ja see on puhas käsitöö. Niiet ma täna olen uhke enda kahe päeva töö üle. 

Kuna ma olen alati reisipositivist, siis minult küsides enamasti ongi vastus, et täitsa tore koht on :) Nii ka Soome. Kuigi võib ju otsida miinuseid ka - et atraktsioone leida on hull töö, sest visitfinland jne lehtedel on enamasti info, et mine sauna, naudi matkarada, uju järves jne. Kõik õige info, aga ma tahaks ikkagi konkreetseid punkte ja soovitusi. S

Sõitmist on palju :) Ja liikluskaameraid on palju.

Aga porod on NIIIIIIII toredad. 

Igatahes mina jäin reisiga väga rahule.

Ja mina ei oleks mina, kui mul ei oleks järgmised KOLM reisi juba paigas, piletid ostetud ja majutus broneeritud. Ok, ühe majutuse osas veel peame läbirääkimisi, aga see on pisiasi.

Tulekul on: 

- Minsk härra abikaasa ja oma ammuse sõbranna aaduga, kellega elus ja ajaarvamisel "enne härra abikaasa aega" käisime koos reisimas koguaeg. Teeme kammbäki.

- pimeloos reis Eveliisiga. Ta ei tea, kuhu me läheme ja mina olen juba väga põnevil.

- aastapäeva reis härra abikaasaga. Ta küll juba ammu käi mu blogis lugemas, aga ma ei saa ettevaatusabinõusid jätta rakendamata, seega ei maini sihtkohta siin veel ära. Sest ka tema arvas, et võiks olla pimeloosi reis ja mina muidugi siis valmistan ette nii piletid, majutuse, transpordi jne. 

Päris huvitav, et nii mu abikaasa kui bestikas on ühtemoodi "reisiprintsessid" Ma pean korraldama ainult, et nad õigel ajal lennujaamas minuga oleks ning et neil passid kaasas oleks. :)) 

Eesti saared

Google ütleb, et Eestis on mere- ja siseveekogude saari kokku 2355. Metsik hulk saari ja saarekesi ning laidusid :) Arvestades nende suurt arvu, on tegelikult ikka häbiväärne, et ma olen käinud ainult kümnel enne Pedassaart.

Mu senine saarteskoor:

1.Saaremaa. Juhtus nii, et mu päris esimene peika oli Saaremaalt ja meie ühine esimene suvi seal ka möödus. Aeg oli tollal sealmaal, et mul oli mõte titelubadega alustatud protsess lõpuni viia (titeload jäid tegemata, sest ARK eksamist ei saanud läbi Tallinnas) ja kui ma juba Kuressaares passisin, siis tahtsin seal samal ajal load ära teha. ARKi eksamit sai aga teha seal, kus sa olid autokooli läbinud või seal, kus on su sissekirjutus. Selge, kirjutasin end Kuressaarde peika vanematekoju sisse. Ja ARKi eksam sujus ilma ühegi veata,load tehtud!

2. Hiiumaa. Hiiumaal olen käinud mitmeid kordi. Küll sõbrannaga jaanipäeva veetmas, küll härra abikaasa kurameerimise ajal jalgratastega sõitmas ja nüüd elab seal ka mu isa. Hiiumaa on äge.

3. Muhumaa. Saaremaale saamiseks tuleb ikka Muhust läbi vurada, aga mitte ainult. Ühel kursaõel on seal maakodu ja mitmel korral oleme seal kursarahvaga suvitamas käinud.

4. Vormsi. Kui ma kunagi Tööturuametis töötasin, siis ühed suvepäevad toimusid Vormsi saarel. Nii ma sinna kruusateedele kadakate vahele jalutama sattusin.

5. Aegna. Kui ma olin 20dates eluaastates, siis ühel päeval teatas tolleaegne sõbranna, et lähme Aegnale päevitama. Nii saigi tehtud. Hommikul praamiga üle, kogu praamitäis rahvast jalutas nagu rongkäik läbi saare metsasalu teisele külge randa päevitama. Õhtul samamoodi tagasi ja praamiga Tallinna koju.

6. Naissaar. Ma võitsin 9.klassis suurepäraste õpitulemuste ja saavutuste eest erinevatel olümpiaadidel reisi Naissaarele. Käisime mööda raudteerööpaid ja jalutasime kibuvitsases rannas. Ägedad mälestused.

7. Prangli. Jälle 20ndates võttis sõbranna mind oma +1ks, kui ta Rotary clubi heategevuslikul õhtusöögil osales, mis toimus Prangli rahvamajas. Mäletan sombust pimedat ilma, kui mööda külatänavat sadamast rahvamajja jalutasime. Küll aga on Prangli palju päikselisemaks jaägedamaks kohaks muutunud, kui Eveliis ja Marekiga muudkui Pranglil puhkamas käime ja mitmed pered nagu oma kodud seal nüüd on. Mu lapsed on Pranglil juba rohkem käinud, kui ma ise. Nad on mitu aastat nüüd ka Prangli lastelaagris osalenud, alles tulidki laagrist tagasi.

8. Piirissaar. Sinna on mind mitu korda viinud härra abikaasa. Nüüd jällegi käisime kontserdil ja suve (sääski) nautimas. Mutukale Piirissaar ÜLDSE ei meeldinud. Vihaselt õiendas minuga, et tahab ära sellelt nõmedalt saarelt. Eks oma osa mängiski selles laagri väsimus (just tulid nädalaselt Prangli tripilt) ja et Prangli sääsed olid Mutukale kõvasti liiga teinud. Piirissaare sääsed olid sama kurjad.

9. Kihnu. Sellel vahval saarel olen 2x käinud. Kõigepealt 8.klassi suvereisiga oma klassiga, kui õpetaja vaatas, et Manilaiul pole suurt midagi teha ja sebis meile kohaliku kaluripaadi, kes meid Kihnu viis. Teisel korral käisime kolleegidest sõpradega nädalavahetust veetmas. 

10. Manilaid. Nagu mainitud, siis 8.klassi lõpus suvel klassireis. Äge pisike laid, kus meri paistab mõlemalt poolt külateed, mis saarel keskelt kulgeb. Magasime kuskil majalakas, mängisime mänge ja ujusime rannas. 

Kuna Piirissaarel ja Pranglil on järjest ja järjest käidud, siis juba eelmisel aastal hakkas mu sees tiksuma soov. Et tore on neil saartel käia sõpru vaatamas, aga tahaks natuke ikka muid kohti ka vallutada. Tahaks igal aastal käia kuskil uuel saarel, kus varem pole käinud. Tulles tagasi avalause juurde, et mitu saart Eestis on, siis ma pean elama veel 2345 aastat, kui tahaks kõikidel käia.

Nii juhtuski Pedassaare reis nii õigesti tulema, sain oma soovi kirja ja uue saare vallutatud.

11. Pedassaare

Aga kuna meil oli oma paat sabas ja Pedassaare külje all nii palju väikesaari veel, siis vaikselt hakkas mu peas küpsema salasoov. Et käime oma paadiga veel mõnel saarel siin ümberringi. Õnneks ei pidanud härrat väga pikalt moosima. Õnneks oli väga ilus suveilm ja meri rahulik (sest ma poleks muidu vastu pidanud) ja õnneks lapsed tahtsid ka vinguvabalt seigelda.

Seega ma nüüd vallutasin ära ka:

12. Rohusi. Väike armas asustuseta saar. On eravalduses ja kuulub Tiit Vähile. Tegime ringi peale, lapsed ujusid rannas ja lahkusime pahandusi tegemata.

13. Koipsi. Kohe Kaberneeme sadama vastas ja ühtlasi Rohusi kõrval on pisike Koipsi saar pika liivase ninaga. Aga et vesi kõrge, siis kohati käis vesi üle, niiet sai jumalat mängida ja vee peal kõndida. Mulle see Koipsi saar oli väga sümpaatne. Jalutasime härraga saare peal mändide ja kadakate vahel ka. Ka seal on eramaa, kus on üks suvila.

14. Rammu. Kopisist edasi ootas meid Rammu saar. Pedassaarest veidi suurem, 1.12ha. Seal on tore linnuvaatlustorn, kus peremees oli just kodus. Küsisime luba ja ajasime saare juttu. Ta juhendas meid veel saarel ringi jalutama. Lastele pakkusid elamust kümned millimallikad paadi ümber vees.

Nüüd on hammas verel. Threadsi appis tegin ka Eesti saartest juttu ja nii tore oli inimestelt kuulda oma lemmiksaarte kohta Eestis. Kellel Osmussaar, kellel Ruhnu. Mitmed kiitsid Rammu saart, millest mul ka mõte tekkis seda saart vallutama minna. Üks vastaja on süstareisidega tegelev ning on ca 50 saare ringis Eestis käinud. Milline eeskuju! Ma nüüd kohe tahan ka ju ja veel tublim olla! eks näis, kuidas see uus leitud hasart mul kulgema hakkab, aga igal aastal 1-2 uut saart avastada jääb küll eesmärgiks ja sihiks.Näiteks võiks võtta jällegi oma paadi sappa ja Saaremaale sõita, et käia Abrukal ja Vilsandil. Mu unistus umbes 7.klassi geograafitundidest saati on käia ära Linnusitamaal. 

Kuidas teil? Olete Eesti saari avastamas käinud ja mis on lemmik?

vanad võlad

Nii, likvideerin vana võla.

Kui Moldova reisilt tagasi tulime aprillis, siis koheselt tulid peale lihavõttepühad, meie laadaüritus Varnjas, Narnja õritus kogukonnaga ja siis joonelt hakkasime uut projekti läbi viima, mis on hoidnud mind pikkade päevadega toimetamisel.

Nüüd on 2 päeva vihma sadanud ja mu ehitusttiim on väiksel paaripäevasel hingetõmbepausil, seega ma ei saa ka õues pintseldada/värvida hetkel midagi. Sobiv aeg, et Moldova muljed kirja panna.

Ahjusoojana saab neid lugeda muidugi mu reisiblogist.

Boonusena ka mini-peatus Riias.

Ägedad kaevumajad Moldovas.
Neid on seal palju!
Igas külas vähemalt 2-3, kui mitte rohkem.

Minu supervõime

Vähem kui 48h tagasi jõudsime perega koolivaheaja reisilt koju. Eile õhtuks oli mul tehtud kogu uurimustöö uue reisi jaoks, piletid, majutus, vaatamisväärsused, linnaasendid, väljasõidud jne uuritud ja loetud.

Täna ostsin lennupiletid ära ja bronnisin majutuse. See on minu supervõime 3 tunniga panna kokku kogu reisikava ja esitada kirjalik põhjendus ka teisele osapoolele :) Tegemist on siis täpselt 6k pärast toimuva momcationiga, kus koos sõbranna Eveliisiga puhkame meestest, lastest ja tööst ning naudime veini, teeme trenni (peamiselt jalgadele ja biitseps-triitseps, aga ka tuharad ja reied saavad koormust, kui leian treppe).

Ma ei saa rohkem ühtegi detaili avada, sest pool aastat tagasi sai sõlmitud kokkulepe. Algas kõik nalja tehes, kui ütlesin Eveliisile, et järgmise momcationi teeme pimeloosina, st et tema ei tea, kuhu reis toimub. Ei saagi teada enne, kui lennukis põhimõtteliselt. Nali lõppes kohe ära, kui Eveliis ütles: "Davai, mulle meeldiks!"

Siin ma siis olen! Variante, kuhu minna, on ju lõputult palju. Aga iseendale seatud piiranguid tuleb siiski arvestada:

-koos lennupäevadega max 5 päeva ära

-oktoobris

-lend+majutus kuni 400€ per inimene

-et veini saaks juua

Ma olen täiega põnevil! 

Just saatsin Eveliisile kuupäevade info, et pangu kalendritesse kirja ära. Et ei oleks mingeid tööalaseid topeltbroneeringuid.

Ja KES kohe neid sõnu ise pidi sööma?

Mina! jah, mina! Lennupiletid makstud ja kinnitatud, ja kalendrist vaatab vastu broneering. Eks tuleb hakata siis manööverdama ja asendajat otsima. Ja alati on võimalus, et nii pikalt ette tehtud bronn langeb ära. Aga selline see mõjuisik siis mu sõbranna ongi. Mõjutab selle "juhtub ainult minuga" molekulidega mind.

Kellele Air Baltic neid kampaaniaid teeb, kui järjest lennud ära tühistab?

Aasta algas selle "toreda" uudisega, et Air Baltic tühistab ligi 5000 lendu. Ärevus käis minustki läbi, sest mul on esimeseks poolaastaks kaks reisi nendega planeeritud ja piletid ostetud. Kontrollisin siis jaanuari alguses AB kontolt seisu ja lennud olid ilusti alles.

Täna hakkasin ühe reisi jaoks autot broneerima sihtriigis ja läksin taaskord AB kontole kontrollima. Esimese reisi kellaaegasid oli natuke nihutatud. Kinnitasin, et ok ja jätkame reisiplaneerimisega.

Teise reisi lendude kohta oli ka hüüumärk. Läksin sedagi üle vaatama ja sain oma paugu. Lend tühistatud. Miks on nii, et AB ei vaevu isegi e-mailisaatma sellise suure asja puhul nagu lendude tühistamine? Igasugu 15x aastas MEGAsale puhul teavad täpselt mu meiliaadressi, check-in meeldetuletusi oskavad ka teha, aga nüüd ei saa saata sellist e-kirja välja? Et äkki klient ei märka?

Selle reisi piletid tõi jõuluvana lastele kuuse alla ja no päris tore üllatus nüüd. ÜLDSE ei usalda AB pileteid enam osta ega reisiplaane teha. Ma ei saa aru ka nende strateegiast - muudkui on uus kampaania "soodsate" hindadega piletitele, mis ei ole üldse nii soodsad ja siis takkapihta tühistatakse ka lennud ära. Mida siis neid pileteid müüa, kui lende niikuinii ei plaanita?

Väga nõme tunne on. Ootan nüüd neilt raha tagasikandmist ja eks ma pean siis kallimad piletid asemele vaatama. Ma olen jõudnud juba terve reisikava kokku panna, tohutu uurimustöö ära teha, ennast nii reisilainele viia, et kohe tahaks lennukile minna ja nüüd siis selline pettumus. 

Võib olla siis üldse vaadata mõnd teist sihtkohta? Härra juba on rahu, et no siis ei lähe reisile, aga no selline variant ei tule kohe üldse kõne alla. Vaatame, mis see Tourest pakub. Äkki keegi üllatab mõne pakkumisega, aga AB poole ei taha isegi vaadata praegu. 

Ja kõige lõbusam on asja juures see, et piletite ostmise ajal peab sul raha kohe olema kontol, sups sekundiga on see neil eüle kantud ja piletid kinnitatud. Nende poolse tühistamise puhul vajutasin nupule, et tagasta kogu reisi raha. Selle peal esain vastuse, et menetlevad MINU SOOVI 7 päeva ja siis 21 TÖÖPÄEVA jooksul äkki tagastavad raha. Äkki mul oleks seda kohe smaakiirelt tagasi vaja, et uued lennud kindlustada? 

mi amore Veneetsias

Pisiromantika härra abikaasaga tehtud ja nädalavahetus Veneetsias kahekesi on selja taga. See on ühest küljest nii äge, kui lihtne ka kättesaadav on selline pisike luksus - ärgata hommikul oma voodis ja lõunaks olla Vahemere ääres.

Minul oli see teist korda Veneetsiat külastada, härra polnud kunagi käinud, aga oli väga pikalt sellest unistanud. Teostasin siis härra unistuse ja nii, kui esimesest sillast Piazzale Roma juurest olime üle saanud, hakkas pihta - härra pidi kõik paadid üle vaatama ja iga läheneva paadi peale osutama, et vaata, paat! Kui toidupoodi jõudsime ja ta nägi, et seal on ka paadiga tulijate käigud, oli ta rõõmus nagu laps jõulukuuse all. Nii äge, kuidas täiskasvanud mehele saab rõõmu teha :)

Ma ise olin siiski veidi tõbine ja see ei olnud just mugav vorm reisimiseks. Sain hakkama, reisimine annab mulle mingi erilise jaksu ja vastupidamisvormi, aga lihtne see siiski mulle ei olnud. Härra teadis ka õigeid nuppe vajutada. Esimese asnaja ööbimiskoha juures olevast poest leidis härra mul üles lahtise veini kraanid! Maksad taara eest 90 senti ja ostad ca 3 euroga liitri imelist valget veii. Ja nii korduvalt! 

Nüüd tagasi kodus olles on vaja siiski see haigusvimm mu seest välja saada. Olen nüüd terve eilse päeva voodis maganud ja ega tänagi targem päev ole. Paar kirja vastan, siis jälle puhkan mitu tundi. Õnneks on mul see luksus haige olla ja end ravida.

Kohe, ku väheke rohkem jaksu, kirjutan ka reisiblogi valmis.

Mu abikaas saaks minult loa mind kätel kanda, ta tohiks olla mulle elus kindlaks toeks*

  Kes vähegi mind ja mu reisihobi teavad, on kursis sellega, et 

- mul on mitu reisi ette planeeritud üldjuhul;

- alati valmistun mõttes juba reisiks ette (kodutöö tegemine sihtkoha osas; planeerin, mida riietest kaasa võtta);

- kohver on 3-4 päeva ette valmis pakitud, jooksvalt kui tuleb mingi asi meelde, siis viskan veel kotti;

- olen hullult elevil ja ootan-ootan-ootan reisi:

- pikad avastamise päevad reisil, muudkui jalutame ringi.

Esimest korda on nüüd nii, et härraga reisile minemise ees on natuke kurb meel. Sest et ma suutsin haigeks jääda!!! Eile veetsin ca 24h magades-higistades voodis teki all, suurema haigusvimma vast saingi endast sellega välja, aga jaksu ei ole üldse. Asjatan täna kodus köögis ja iga paari minutilise toimetuse järel pean pooleks tunniks pikali viskama. No ei ole paljulubav reisimaniakile, kes NAUDIB 3 päevaga 67 000 sammu tegemist. Ja Veneetsia teadupärast on jalutamise linn. Egas midagi, härra peab sealt ilmselt gondli ostma, et oma prouat reisil ringi talutada. Või mind kätel kandma. Mulle sobivad mõlemad lahendused.

* Hanna-Liina Võsa - Tagametsa tango

mehed vs naised

Härra abikaasa üks unistusi on Veneetsiat külastada. Ma olen seda teadnud nii kaua, kui me koos oleme olnud. Olen nüüd viimasel ajal erinevatel pakkumistel silma peal hoidnud ja eile tuli Ryanairi välkmüük. Kooskõlastasin härraga ja romantilise nädalavahetuse Veneetsias me peagi ette võtame.

Kui minu silmis (ja mõttes juba pakitud reisikotis) on nö noobel šikk reis. Ikkagi Itaalia, eksole! Siis mu härra abikaasa on teistsugune mees :) Ta võib ka väga šikk olla, kui üritustel käime, aga reisil on ta enamasti praktiline. Seljakotiga ja cargopükstega, kus miljon taskut. Mulle üldse ei meeldi need püksid ja üritan muudkui vetostada.

Seega, kui me Eveliisiga oleme reisil, siis meil on fotopausid ja prosecco ja maitsev toit. Kvaliteetaeg ja ennast teeme ka ilusaks, sest aeg endale!

Naised reisil!

Ja õudusega mõtlesin, kui meie mehed lähevad reisile ja naised lubaks neil kanda nende lemmikriietust!

Need mehed meil oleks fotosessioonil gondlites nii:

Tegin härra abikaasale nalja, et broneerin meile romantilise fotosessiooni Veneetsias ka. Enne, kui muigama jõudsin hakata, abikaasa jõudis ärrituda, et tema ei viitsi sellise jamaga tegeleda ja mina Eveliisiga reisil tehku, mis me tahame. Selle peale teatasin talle, et kui ta palju kobiseb, saab ta sellise fotosessiooni läbi teha:

Ma tahaks näha teda narrikostüümis retuusides gondlis. 

2024

Tagasivaade 2024. aastale!

Jaanuar

Aasta algas meil Ussipesas ja Laulasmaa Spas, sealt edasi Oiule Mareki sünnipäevale. Jaanuar oli meeleolukas sõpradega olemise kuu, mis kuu teises pooles läks üle tempokaks töö tegemiseks.

Tartu 2024 läks lahti, mille raames tuli meile küll palju-palju ajakirjanikke. 

Selle peale tuli sõbralt tabav kommentaar:

"Tavaliselt Marko on telekas (või lehes) nendel kordadel,

-kui järv läheb jäässe,

-kui järv on jääs,

-kui järvelt jää ära läheb ja

-kui järvel pole jääd!"

---

Kolme valla koostöös tegime taliteede matkasid Emajõe suursoosse. Neid saab ka sel talvel, kui järv ja soo jäässe lähevad.

Veebruar

Veebruari koha pealt oleks nau must auk :) Ei mäleta, kuidas see möödus. 

Sürreaalne jää.
Julgeksid jääle minna kõndima?

Meeles on 24.veebruar, mis sel aastal oli Pöörase Öösöömingu toimumise ajaks. Võtsime osa ja jää asemel pidime tegema pop-up resto Mesi tare hoovil, kuna vihma sadas ning jää oli vett täis. Lisak soli parkla ning hoov paras poriauk, aga see oli niimoodi kõikides hoovides. Aastad ei ole vennad :)

Küll aga oli minu suurtele ettevalmistuste ning tohutu abikäteväe kiuste külalisi vähe. Tähendab, külalisi jagus hoovile hulga, aga pop-up restoranide kontsentratsioon Varnjas oli liiga tihe (4 osalejat) ,seeg ainimesed söövad ühes kohas kõhu täis, teistes kohtades käiakse niisama chillimas. Selle ürituse järel otsustasin, et mulle aitab. Miks ma pean lollimoodi vaeva nägema ,et pärast toit hapuks läheks. Suvistel üritustel enam osa ei võtnud, nautisime ilma, seltskonda ja käisime ise söömas.

Märts

Hõikan pojale sajaviiendat asja, mida maast üles korjata enda järel; ust, mida sulgeda, tuld, mida kustutada jne, mis on kõik ta enda poolt vedelema, avali või põlema jäetud eksole.

Mesilane (9a) kommenteerib endamisi: "Emme on deemon! Ta NÄEB IGALE POOLE!"

---

Tegime taaskord Sibulatee saunafESTi üritust.

---

Pakun lapsele vahepalaks moosisaia süüa. Laps neelab nagu näljane ühe ampsuga kõik alla ja siis pöörab pilgu moosipurgile:

Mesilane (9a) ahastavalt: "Sa andsid mingi VANA MOOSI mulle!!! 2023?!?!?!"

---

Märtsis kutsuti kinno! Esilinastus Marko Raati film "Biwa järve 8 nägu", kus olime Lendava Laeva rahvaga nii taustanäitlejad, kui andsime ka omalt poolt asukohtade kaardistamisel nõu ja infot. Seega saime Tallinnas käia, end turistina tunda Rotermanni kvartalis ja head filmi vaadata. See oli kindlasti film paljude kihtide ja sümbolitega, mis pidi settima. 

Härra astus saalist välja, kommenteeride omavahel, et mis pask see oli.

3h hiljem koju jõudes, kus olime terve autosõidutee Tuuli ja Martiniga kõike üksipulgi analüüsinud, postitas härra abikaasa FBs: "Minge vaatama, nii hea film!"

:) Tal oli subtiitreid vaja.

Lihavõtted tulid sel aastal teisiti. Järjepanu koorusid meil pisitibud ja pardipojad, niiet lapsed muudkui nunnutasid ja poputasid neid sulepalle. Armsad olid nad tõesti!

Tundus aeg kodu kevadisele lainele sättida.

Jäin ootama ülejäänud pere reaktsioone (kõik saabusid ükshaaval tuppa).

Härra abikaasa (peale suunavaid küsimusi, et mis meil täna teisiti on?): "Uus laudlina."

Mesilane: "Uus laudlina. Ja kommikauss on teise koha peal."

Mutukas elavalt: "Ooooo, lihavõtted!"

Ma olen siiani aru saanud, et ülejäänud pere ei märka kodus ei purusid, maas vedelevaid asju, lohakile jäetud riideid, kortsu joostud vaipa, mittemidagi ühesõnaga. Aga eksperimendi tulemusena selgus, et nad näevad uut laudlina. Müstiline.

Facebookis pildi alla Liina kommenteeris nii vahvalt: Ja mitte keegi ei märka elusat tibu laua peal :) No see oli sel ajal meie pres väga tavaline nähtus, et tibud-pardid toas ringi paterdasid.

---

Märtsis jõudis ka kätte see aeg - nooremad võtavad rolli üle!

Mesilase-poiss 22.märtsil koolihommikul Kanal2 Telehommikus otse-eetris.

Mille üle ma olen eriti uhke:

- ta oli valmis minema telekasse.

- ta sõitis üksinda bussiga Tartust Tallinnasse, ööbis seal sõprade juures ja varahommikul "läks tööle."

- pärast tele-eetrit sõitis iseseisvalt bussiga Tartusse tagasi.

- ta ei põdenud kordagi, et ema-isa ei ole kaasas, rääkis asjalikult.

- mul juhtumisi oli samas meeskonnas kaadri taga paar tuttavat, kes kirjutasid messengeris, et kas sinu poeg? Seepeale andis edasi võttemeeskonna kiitused, et kui tublisti ise hakkama sai!

Kui ta järgmisel koolipäeval tundi läks, selgus koolis, et õpetaja (kellele ma olin e-koolis teavituse saatnud, et Mesilane puudun tele-eetris olemise tõttu) oli klassis teleka tööle pannud ja kõik koos nad vaatasid saadet. Uhke tunne, väga uhke emalõvi tunne!

---

Hommikul Retro FM eetris räägiti lätlaste ja leedukate seas läbi viidud uuringust, kui mitu korda elu jooksul inimesed on kolinud. Lugesime ka enda kolimised üle. Minul on 18. elukoht ning selgus, et härra abikaasa on keskmine lätlane (5x kolinud).

Kuidas sul lood on?

---

Märts lõppes kiire põikega Riiga, kus tegime lastega lihavõtte nädalavahetuse.

Aprill

Aprilli alguses kohe läksime härra abikaasaga Islandile meie sünnipäevi tähistama. Viisaprill möödus seekord lennukis ja Reykjavikis.

Ja island on imeline! Ma tean, et mu reisiblogis on miljon pilti Islandis ja osa tilkus siia postitusse ka, aga lihtsalt pean ültmea - kuigi KÕIK mu 2024 reisid olid ägedad ja reisikaaslased lemmikud inimesed maailmas, siis ISLAND jäi neist kõigist nii sügavale südamesse ja jääb sinna pikaks ajaks. Minu TOP3 lemmikriik absoluutselt (ja ära küsi riiide järjestust,kõik nad on nii erinevad... TOP3 kohtadel 1-3 võrdselt on Austraalia, Gruusia, Island).

Me nägime väga palju Islandit:

Kosed

Vulkaanid

Liustikud

Kuumaveeallikad

Geisrid

Beach-life / Atlandi ookean /mustaliivarannad

Laavaväljad

Mätas-majad

Ekstreemne ilm

Vaalad

Islandi hobused

Põhjapõdrad

Lambad

Mudavulkaanid

Fjordid

Jääkoopad

Muuseumid

Ja seal on veel ja veel nii palju näha! Imeline Island

Reykjavik viisaprillil

Peale Islandi puhkust oli raske end jälle joonele sättida. Kuidagi on nii, et kas rügaks ainult tööd või ainult reisiks ja puhkaks. Üleminek ühelt teisele on viimasel ajal raske.


Aprilli lõpus hakkasid ilma korraks soojemaks minema, võtsin ette kiiresti terrassi aknaseina värvimise. See jäi siiski pooleli, sest värv sai otsa ja järgmisel päeval jälle sadas. Ja sellest järgmisel sadas ja ka ülejärgmisel päeval sadas.
Lõpuks tuli päike ja soojakraad ning valmis ta saigi.

Kuu lõpus korraldsime taas Varnja kalalaata siin meie külas ja 30.aprill on meil külas traditsiooniliseks muutunud Narnja aktsioon. 

Mai

Maikuus olid ilmad lõpuks nii palju head juba, et sain alustada oma kevadiste värskendus- ja remonditöödega. Alustasin Kõda värvimisega, siis Mesi tare teise korruse korstnajalg. Mesi tare terrassi õlitamine, kodus terrassi õlitamine, kõik Mesi tare paadisillad, MesiSpa õues istumise tooid, muu välimööbel, kõik sai taas üle võõbatud, et ilmastikukindlust säilitada. Kõik on ka blogisse jooksvalt kirja saanud.

Oo, aga maikuu kõige erilisem hetk oli meeletu virmaliste mäng taevas! Ma soovisin Islandile minna just virmaliste pärast, midagi korraks ka nägin ,aga ütleme nii, et Islandil on päevalgi õues jahe ja tuuline olla, saati siis öösel, kui magus uni murrab sooja teki all.

Aga oma koduaknast nägin sellist mängu, mida pole eales näinud:

Veel värvimistöid. Kõik paadimajad käisin väljast üle ja 3 tk seest värskendatud. alumine pilt klassikaline vaade minu autosse, kui mul on "hoog peal".

Maikuus sai veedetud ka tore nädalavahetus sõpradega Tartus.

Mai lõppu jäi üks karm väljakutse - toitlustada Kaitseliidu õppust. ellu jäin, aga rohkem ei soovi, aitäh! Poistele nende poistemängud meeldivad, mina ei pea samal ajal köögis olema siiski.

Ja Mesi tares toimunud lahingu tulemusel jäi muru sisse meeletu kogus padrunikestasid. Neid ma leidsin terve suve muudkui veel. 

Ja üks ajastu sai läbi. Pesamuna Mutukas lõpetas lasteaia!

Juuni

Kõige esimene Kodavere laalopidu toimus juuni alguses! Ja see oli nii võrratu üritus. Nii ehe, nii armas ja südamlik, hingega tehtud meie oma laste ja sõprade poolt. Mutukas esines kahe lauluga ja kõik oli ilus. Sõnadesse mitte pandav!

Juuni üks olulisemaid märksõnasid toimetuste vallast on Mesi tare peamaja värskendamine. Väga palju sai ära tehtud ja maja nagu uhiuue ilme saanud. Ma siiamaani olen nii rahul tulemusega ja käin uhkelt ise maja imetlemas. Näen, kui palju vaveva nägime ja kui ilus sai. 

Saunas käisime ka! Ja saunas käisime ka siis, kui eestlased püstitasid Guinessi rekordi! 

Meie panus rekordisse:

---

Maasikal käisin!

Sõidame lastega maasikapõllult kodu poole ja lapsed vitsutavad tagaistmel maasikaid süüa. Peale 6ndat maasikat:

Mesilane, 9a: "Ma rohkem ei jaksa..."

Mutukas, 7a elutargalt: "Aga sa tahaksid!"

Minu suhe maasikatega 7 sõnaga kokku võetud

---

Ave Nahkur maalis Samovarimajja eriti ägeda meiekülaeitede pildi ja tõi selle isiklikult ka kohale! 

Nüüd kaunistab see meil koridorist tuppa astumisel ukse kohal asuvat nurgakest.

Jaanipäev möödus sõpradega ja suuremate vahejuhtumiteta! Kutsusin küll naaberkülas pääste välja, sest taamal tõusis must paks suitsusammas üles ja valgus paksu musta uduna Peipsile. Selgus, et siiski lõke, kus ilmselt oloi palju toredaid asju sees. Aga parem karta kui kahetseda.

---

Käisime jaanipäevapeol Kaudal Terminaatorit kuulamas. Mõned päevad hiljem tuleb autoraadiost Termika "Muinasjutumets" ja Mutukas, laulu ära tundes, teatab elevusega: "Emme! See laul on raadiosse pandud! Ja ilma inimeste karjumiseta!!!"

Kohe peale jaanipäeva, 25.juunil, juhtus väga raske õnnetus me külas. Minu mõlemad lapsed oli sündmuse juures ja Mutukas sai teise lapse elu päästes ka põletada. Paranes õnneks ilusti ja on krips-kraps edasi. Vigane saanud poiss veetis nädalaid haiglas, kus tal võeti jalgadelt naka ja siirdati põlenud kätele. Kahjuks kaotas ta ka ühe parema käe sõrme õnnetuse tagajärjel. aga on elu ja tervise juures, käib koolis ja jätkab endaks olemist.

Kui valu rohtude mõju alla sai,
oli naeratus preili huulil tagasi.

Juuli

Oo, juuli oli tore kuu! Lapsed käisid laagrites!!! 

Ja see oli mõnus mulle, kes ma suvel nagu orav rattas ringi lasen tööd teha, ja lastele ka, kes muidu igavlesid, aga said laagrites ägedaid kogemusi, vabadust ja sõpradega aega veeta.

Vee-elu nautisime ka mõnuga. Toimus Sisevete festival, 

mis läks Peipsilt Emajõge pidi Võrtsjärvele üle ja see on sellepärast nii äge, et see on üks üritus, millega meie Peipsi ääres osa võtta saame ja smaamoodi Eveliis Oiul! Niiet muidugi läksime me Oiule nende päeva nautima, saime PADUVIHMA! Raju valang just siis, kui kontsert algas.

Aga õhtuks, naabersadamas Dagö ajaks oli sadu lõppenud ja seal me ka tantsisime.

Lapsed möllasid kümblustünnis, neid kontsert suurt ei huvitanud.

Juulis jätkusid ehitusprojektid. Valmis sai uus välitualett ja üles vuntsitud teised kaks. Samuti sai viimistletud peamaja otsasein.

Sotsmeedia kihas juulis avatud Taagepera lossi Alice'i imedemaast ja ma teadsin, et ma tahan ka minna seda vaatama. Nii klapitasimegi härra abikaasaga oma pulma-aastapäevaks 1 vaba õhtu-päeva ja sõitsime vaatama. Imeilus! Tõesti suvine pärl, mida külastada.

Jõudsin uneajast ühel juulikuu hommikul ka murakal käia. Väga saagikas käik ei olnud, aga maitse sain suhu! Õnnestus rappa minna ainult sel põhjusel, et lapsed olid laagrites ja mees õppusel .Mul vaba voli :)

Punkti pani juulikuule traditsiooniline sõpradega koosolemise nädalavahetus! Sel korral olid ainult kõige vapramad kohal ehk Mari-Allani pere, aga see sobis hästi, sest vastu sai võetud häälteenamusega (poolthääli 7, vastuhääli 0) seadus, et edaspidi kujunebki Peipsi viikend suvereisi sissejuhatuseks. Nii me pühapäeva pealelõunal autoreisile Leetu suundusimegi!

Reisi juhatas sisse raju vihm ja torm :)

Leedu reis algas juuli viimastel päevadel, mil sai üle vaadatud Vilnius, Druškininkai ja Kaunas.

Vilniuse illusioonide muuseum

Druškininkai

Kaunas

August

Leedu puhkus jätkus Dreverna kaluriküla, Nida-Klaipeda ja Palangaga. Enne Palangat asus Dino-park, väga väga meeldis!

Palangast võtsime õhtul suuna kodu poole, sõbrad jäid veel üheks ööks, sest meil oli järgmisel päeval vaja juba gruppe vastu võtta Samovarimajas. Mõnus puhkus mõnusate sõpradeg andis suvist kosutust.

Teel koju mõtlesin, et veidi veel, siis saba jälle puhata. Et peagi on meil eveliisiga naistereis tulemas Nizzasse. 

Ja siis andis jumal mulle märgi :) Lätis!

Tagasi kodus haaras hära mind ühel õhtul kaasa ja läksime naaberkülla sõprade juurde. Perepead asusid kurke marineerima, toimus õpiuba. Mina isiklikult kurke marineerinud kunagi ei ole ega oska, seega olin assistent.

Minule saabus ilmutus ja asusin Mesi taresse iluaeda tegema. Esimene samm valmis, eks ma uuel suvel jätkan ;)

Ja kuu lõpus Peipsi toidu tänava raames me oma pop-up restot seekord ei avanud. Kergem oli hingata kohe, kui ei pidanud nädal aega süüa tegema, 2 päeva üritust vedama ja seejärel nädal aega koristama ja nõusid pesema. Läksime ise sööma hoopis.

September

September oli eriline! Kooliteed alustas nüüd ka Mutukas! Peale aktus sõitsime Tartusse sööma, nii nagu ka Mesilasega tema 1.klassi avaaktuse puhul. Ja seejärel täitsin oma lubaduse/lasteaia lõpuaktuse kingituse. Mutukas sai kõrvaaugud. Algas kõik naeratusega, aga tal oli valus, niiet pisara sai silma, aga suhteliselt kenasti paranesid augud ja nüüd ta lunib ja pätsab mult kõrvarõngaid. Ma tal suuri ehteid veel ei luba kanda, aga koguda juba võib. 

Septembri ja oktoobri märksõnadeks on kindlasti tänavu õunauputus. Õunamahla sai tehtud ikka kõvasti ja päevade viisi. Nüüd naudime seda juua ka. 

Jõhvikal käisime. Ikka nii nagu meil kombeks - paadiga sohu. 

Septembris sai valmis ehitatud üks ammune unistus ja soov - paadisild Mesi taresse.

Lasime lastel paar nädalat koolis käia ja siis tegime suvelõpureisi. Härra nõudis taaskord Türgit, ma ise oleks mõnda teist sihtkohta soovinud. Vähemalt saime kompromissina valitud Türgis teise piirkonna, et oleks veidigi avastamisrõõmu. 

Se eon siis vist mu esimene reis, kus ma praktiliselt mitte midagi ei teinud, ainult vedelesin. Päris raske oli, ma olen teistoodi ehitatud. Härra jällegi nautis!

Kuna Kusadasi, kus käisime , on lähedal Kreeka Samose saarele ja sinna sõidavad ka regulaarselt praamid, oli mu soov vähemalt seal ära käia. Härra pressis vastu ja pärast kahetses! 

Türgi reisikiri on ka olemas, siit saab lugeda.

Oktoober

Oktoobrit ootasin ma kannatamatult! Ma tahtsin jälle reisile minna, aga see oli alles kuu lõpus. Seega ma tegin kõrvitsaid sisse, tegime veel ja veel õunamahla ning nokitsesin muid tegevusi teha.

 

Kuu algas siiski sõpradega Pranglil taas. Käisime seenel, kokkasime nad ära teha ka kohe. Härra abikaasa soovis kohalike jahimeestega kätt harjutada linnujahis, sai nendega kaasa.

No ja kaks päeva enne Prangli väljasõitu kirjutas mulle vabaõhumuuseum: Noh, laupäeval siis kohtume!

Mul oli paanika! Kes? Kus? Mis? Kalendris mitte midagi, seepärast sellele nädalavahetusele saigi Prangli plaan kokku lepitud. Aga Eesti vabaõhumuuseumis toimus Peipsiveere kalasibulalaat ja mina pidin samovaride väljapaneku panema üles. Hakkas vaikselt meenuma, kuidas asi hargnes. Hinnapakkumist sooviti juba ca 9 kuud varem, aasta alguses. Jäi jutt, et esitab hinnapakkumise projektitaotlusega ära. Ma jäin vastust ootama, seetüttu kalendrisse veel ei märkinud. Aga vastust rahastuse ja otsuse kohta ei tulnudki, enne kui 2 päeva enne üritust, et tuled siis jah? 

Lahendasin siis asja nii, et reedel saarele, mõnus aeg sõpradega. Laupäeva hommikul mandrile, autoga EVMi, 6h tööpäeva ja siis õhtuse praamiga tagasi pere ja sõprade juurde. Nõme oli, sest teised said puhata ja mõnuleda, aga min apidin tööl olema. Hea vähemalt, et tegelikult olime lähedal, praamide ajad klappisid täpselt ja olukord lahenes. Hullem olek solnud, kui oleks sõpradega kokku leppinud Haanjas nädalavahetuse vms.

Hoidiste ja õunamahla aeg. Järjest panin ka õunu kuivatisse, mis tähendas -korjamine - tükeldamine- kuivatamine protsessi kordumist üha ja üha uuesti.

Alatskivil oli Tartu2024 raames vägev valgusšõu! Üks parimaid, mis ma näinud olen.

Kord kvartalis kutsub vallavalitsus kokku piirkonna ettevõtjad ja külastame teisi toeedaid ettevõtjaid, kes tutvustavad oma tegemisi. See on hea tutvumise ja "networkingu" üritus, mulle väga meeldib. Oktoobris käisime ka kohtumisel. Ma kahjuks ei tohi rohkem pilte üles panna, aga äärmiselt põnev inimene ja ettevõtja äärmiselt põnevate tegemistega. 

Ja kinos sain käia, see oli väga eriline emotsiooniga õhtu. Kirjutasin lähemalt blogis ka ning siiani mu meelest on Jaak Kilmi "Vari" väga hea film. Üldse ei saa aru, miks kõik seda filmi materdasid?

Ja siis lõpuks, Eveliisiga reisile!

Meie puhkus koosnes kolmest põhiosast: prosecco-toit-kõndimine ja tutvumine vaatamisväärsustega.

Me nägime Lõuna-Prantsusmaad:  Nizzat, Mentoni, Cannes'it, Marseille'd.

Me nägime natuke Itaaliat: Ventimigliat.

Me nägime ilusat Monacot.

Mõnus mõnus puhkus. Ma nii ootan juba järgmise aasta momcationit, sest kokkuleppe kohaselt korraldan selle mina  ja nii, et Eveliisil pole aimugi, kuhu läheme. Pimeloos :) Ma olen nii elevil.

Oktoobri viimaseks päevaks jõudsin koju tagasi. Ja mis mind ees ootas? Ämblikuvõrgud igal pool, hiired-rotid,  satikad majas ringi jooksmas. Kaos üesõnaga. Mine veel korraks kodunt ära.

November

Novembris sai palju deidil käidud. Meil sai tutvumisest 12 aastat ning sattusime terve kuu vältel hoogsal tähistama. Kõigepealt pidulik veiniõhtusöök Alatskivi lossis (lastele teada nime all: koosolek).

Siis oli Sibulatee äge purgipidu. Vaata, kui ägedalt tehtud seenepurk. Seal käisime härraga head-paremat ostmas. Sibulatee sünnipäevapidu oli võrgustikuliikmetele.

Ja Malta! Läksime deidile Maltale. 

Malta mind üllatas. Ma ootasin vähe, aga sain sülemiga. Malta võrgutas ja võlus, kindlasti üks äge reis oli meil seal.

Tagasi Eestis olles viis härra mind rokk-kontserdile. AC/DC tribute band tegi sümfoonikontserdi. Väga hästi tegid ja mõnus kontsert oli. Ainult et... rokk-kontserti mina ei saa küll kuulata, käed põlvedel istudes kontserdisaalis. See oli asja miinuspool

Ja kuu lõpetas sõpradega suvelõpupidu Käsmus. Sealt ei saa ühtegi pilti avalikuks teha, nii me omavahel kokku leppisime. Seega üks pilt magavast härra abikaasast.

Natuke sain ka maja teisel korrusel värvimistöödega tegeleda ja läbi see november saigi.

Detsember

Detsember on minul kulgenud suht suuresti jõulumeeleolus.

Lapsed tegid piparkooke, täiesti iseseisvalt. Puhas rõõm!

Igal aasta pean jagama selgitusi, et mis need kujud on? Piparkoogivormid sellised siis. Ma igal aastal unustan nad vaikselt eemaldada, et küsimusi vältida. Tänks veelkord, Sirli! Tänks, et ma pean lastele udu ajama :)

Härra viis meid ka Kaitseliidu jõuluüritusele. Sai jutustada ja tantsida poole ööni.

Verivorstitegu!

Teist aastat järjest tegime ise verivorste. Seekord kestis protsess ligi 12h, see sidumine on tüütu :) Kokku tuli 30m verivorste, täpselt 200 tk. Tegelt oleks rohkem olnud, aga keetmisel siiski kümmekond vorsti keesid puruks.

Ja nagu ma ka blogis kajastasin, raputas me kogukonda üks kohutav sündmus samuti, kui sõprade perel põles minutitega maha kogu nende elamine, seejärel niigi šokis ja haavatavas seisus perelt võeti järgmisel päeval ära nend eloomad. Räägi veel maaslamaja löömisest.

Kaks ilma kolmandata ei jää - meie hoovilt varastati ära peremehe koer. 

Need märksõnad jäävad saatma sõprade aastat, aga ka meie aastalõppu, sest see on kogukonna ülesanne olla inimestele toeks nende raskel ajal. Ja me härraga oleme püüdnud seda teha. 

Natuke helgemale suunale tagasi pöördudes, käisime naaberkülas Koosal sealse kogukonnaga ühistegemistel ka. Mina käisin teist aastat jutti verivorstiteol ja maikuus (või oli see juunis?) osalesime härra abikaasaga ka grillvorsti töötoas. Niiet olime ära teeninud koha jõulu ühissöömisel. Tore, et seda tehti kl 12 päeval, täpselt hea aeg kokku saada ,lõunat süüa ja kogukonnajutte rääkida. Mõnus. Loodan ka uuel aastal nendega koos kokku saada. Käsitööringidesse vast ei liitu, aga köögitoimkondadesse kindlasti.