laupäev, 31. august 2013

vaikne laupäeva õdak ja mõtisklen siin

Ma pidevalt kuulen ja loen muidugi kommentaariumitest (miks ma neid Delfi ja Postimehe kommentaare loen, ei tea täpselt isegi), et ametnikud ainult istuvad ja muhvigi ei tee tööd ja saavad kõrget palka :)

Uskuge, need ehitajad, kes mu maja koridore remondivad, on avanud mu silmad hooooopis uue taseme osas. Koridoride remondiga alustati maikuus. Tänaseks on trepiastmed plaaditud, ma ei ela just väga kõrgel, seega tegelt ei saa vanduda, et kõik korrused seda on. Aga oletagem, et on... Seda tehti välkkiirusel kahe kuuga lausa. Edasi töö lendas lausa käes, raske on järge pidada - mitme nädala jooksul suudeti need plaaditud astmed paberiga kinni teipida...

Ahhaa, läheb seinte tegemiseks....

Khm.

Miks üldse seinu enne ei tehtud ja siis trepiastmed? Isegi tegelt mina tean (kuigi küsimuse tõstatas härra), et kasvõi korteri- või majaremondil seinad enne ja põrandad viimasena...

Ma käisin ära Venemaal ja Balkanis ja härra juures. Tulin tagasi ja vau!!! Nad on koridori aknad ära teipinud.

Eile tulime härraga linna pealt ja härra märkas, et seinasid on pahteldatud. Ausalt öelda on need seinad sellised kraamud ja "värvikatsetustega" olnud kogu 5 aastat, mis ma siin elanud olen. Ma ei märganudki seda progressi.

Ühesõnaga. Vaikige kobisejad, et ametnikud ei liiguta lillegi. Ma võin nii mõndagi lille ette näidata, mida ei liigutata.

---

Minu uhkesse rattakomplekti kuuluv usaldusväärne U-lukk osutus nii usaldusväärseks, et isegi omanik(ud) ei saa seda enam lukust lahti. Läks härra rattaga linna peale hulkuma ja andsin oma luku ka kaasa talle. Parkis selle moodsalt viinapoe ette :) Ja pärast... pärast oli ongelma :)

Tundub, et mul on hädasti uut U-lukku vaja. Soovitusi?

---

Eurobonus ja teisedki saadavad muudkui ülevaadet, kui palju mul punkte on. Mul on igal pool natuke (ja iga 2-3 kuu tagant see seis ju ei muutu muide, vaatamata lennukompaanide arvamusele). Ja  siis kihutavad takka, et kuluta punktid lennupiletiteks. No lähen siis mina õhinaga uurima, et mis ma saaks, kui selgub, et tuhkagi. Minu punktid ei anna ühtegi soovitustki välja.

Ikaldus.

See on nagu ID-kaardiga. Nooremana tahtsin ma muudkui erinevaid kliendikaarte ja palju rahakoti vahele. Uhke värk oli. Nüüd tahaks, et kõik süsteemid ID-kaardile üle läheks, niiiiiiiii mugav oleks.

Ja kui saaks erinevate lennukompaanide punktid üheks liita, see oleks ilus!

# 243 # kiviaiad

Maalaps minus tõstab aegajalt pead, no eriti siis, kui me härraga looduses ringi kolame või valjuhäälselt unistame ...

Mulle on hakanud erinevad maamajad meeldima ja ma vaatan imetlusega juba ammusest ajast saati erinevaid kodusid. Et jätta meelde nippe, kuidas ja mis ilus on või et mis ma oma koju tuleviksu teha võiksin. Ma kunagi ei suuda ära otsustada, neid asju on nii palju, mis meeldib.

Aga kindlalt meeldivad mulle kiviaiad. Vanematekodus ka mehed tegid kiviaia, kuid nemad lähenesid loominguliselt ning tegid selle segu kasutades. Mulle on kuskilt kõrvu jäänud, et õige kiviaed tuleb laduda ilma seguta ja iga kivi klapitades. See on suur ja vaevaline töö, kuid need aiad püsivad kaua. Ja oi neid on ilus vaadata.

Googeldage ja imetlege!

reede, 30. august 2013

puhkuselt tulija kohtlemine

Kuna kaks nädalat oli puhkust ja sel nädalal jälle tagasi tööl ehk rakenduma pidi iga kord puhkuselt tulles mulle tehtav nali "puhkuselt tulija kohtlemise käsiraamatu" kohta, siis suur oli minu üllatus, kui esmaspäeva hommikul, enne kui teised kolleegidki veel tööle jõudsid, tuli Ülemus ja kallistas.
 
Näed, niimoodi koheldaksegi puhkuselt tulijat :)
 
Aga veel parem, no palju-palju parem on esimese töönädala lõpetamine, kus hommikul tööle perutades, kui härra jäi koju "meeleheitel koduperenaist" etendama (ma juba küsisin, et kas tolmud on võetud? :D), meenus tööl, et pagan, mu lõunasöök jäi külmkappi...
 
Ja härra tuli tõi mulle selle lõunaks ära!
 
Ma istun nüüd siin arvuti taga nii armunult, et isegi lõunat süüa ei mõista :))

# 242 # vanad ehted

Kaotasin aasta jooksul nii vanaema kui ema. Suguvõsas on lähedaste ringis peale minu naisterahvastest veel ainult tädi (emaõde), seega kappide koristustel ei olnudki muud kui nii ema kui vanaema ehted pärisin mina. Ja neid on mul nüüd terve koorem ning nad kõik on mulle väga väga olulised.
 
Paljud neist ehetest on lihtsad sõrmused ning eriti peenikesed ketid, no sellised, mis pelgalt peale vaadates juba kaelas puruneb :) Minu mälestustes on pildid, kuidas ema ja vanaema neid keesid kandsid ja need on seega kallid minu jaoks. Missest et ma neid ise tõenäoliselt kunagi ei kanna.
 
Ma hellitan lootust, et ühel päeval saan nad või osa neist edasi oma järeltulijatele pärandada ja nemad saavad kanda küll.
 
Kuigi mu ema kandis põhimõtteliselt ainult kulda, oli ka temal noorusajal plastmassblingi, mille ma mingil ajal omale vehkinud olin. Ka need ehted on ägedad ja minu jaoks väärtuslikud, kuid kaugeltki mitte selle kaaluga, kui väärismetallist ehted.
 
Eriti lahedad ehted on vanaemalt - vanakooli laiad kuldsõrmused suurte kividega. Prossid. Sõled. Pärlkõrvarõngad. Ma vaatan peale ja näen oma armast vanaema, kes kodukitlist digimuundus linnaprouaks, kui oli vaja minna poodi leiba ostma. Uhked pluusid, pross ja pärlikeed rinda. Kõrvarõngad kõrva. Minek! Ma tunnen, et mina ei saa neid ehteid niisama labaselt kanda, ma pean enne prouaks saama. Niikaua ma hoian neid seitsme luku taga, et neid ära ei kaotaks :)

neljapäev, 29. august 2013

# 241 # kaotatud asjade leidmine

Leida üles midagi, mida sa arvasid, et olid igaveseks ära kaotanud... See on üks suuremaid rõõmusid üldse.
 
Ma olen natuke koguja tüüpi - mulle meeldib kaitsta oma asju, mulle meeldib, kui mul ON asju... Ja mulle meeldivad asjad süsteemi järgi või komplektina. Kui ma kogun külmkapile magneteid (hakkasin seda hiljem kui oma päris esimesest reisist eksole), siis ma tahan, et mul oleks täiuslikult KÕIKIDE külastatud kohtade omad olemas. jne.
 
Seega, kui midagi on kuskilt puudu või olemasolev asi kaduma läinud, see närib seest ja muidugi on just siis seda kadunut asja kogu aeg ja järjepidevalt vaja :)) Nt ma olen oma lemmikboolero paar aastat tagasi ära kaotanud - käisin aadul Norras külas ja peale seda on kadunud. Ja ei suuda välja mõelda, kuhu sai... Oi see närib mind...
 
Aga teemaks oli üles leidmine. Enne oma juubelit kevadel otsisin ma taga ema pulmakleiti, mis pidi olema mu peokleit... Ja ma arvasin, et ei leiagi seda enam kunagi üles. Aga leidsin :)
 
Üks teine päev nüüd leidsin üles vanaema sõrmuse. Ma kannan seda alatihti, ta on imeilus ja suure punase kiviga kuldsõrmus. Mäletasin, et olin teda kandnud härra juurde minnes ja kui ujuma läksime, võtsin sõrmest ja panin käekotti... Lahtiselt. Pikka aega ei suutnud teda sealt kotist üles leida, terve koti tõstsin tühjaks ja ei midagi... Kuni märkasin teda ühe teise kotist välja tõstetud asja küljes olevat. Milline õnn ja rõõm, sest see sõrmus on väga oluline mu jaoks...
 
jne.
 
Loomulikult lähevad taasleitud asjad hoolika jälgimise alla ja panen ära kindlasse kohta :)

kolmapäev, 28. august 2013

# 240 # asjade äraandmine

Täna hommikul kell 5.30 saabus midagi müstilist - uni läks ära.
 
Ja mind tabas ootamatu tuhin tegeleda korrastusega. Panin pesumasina tööle, tegin voodi üles ja haarasin oma buduuarist kõik oma kulinad erinevate karpide ja süsteemidega voodile. Asusin inventuuri tegema. Tuvastasin, et kuigi ma olen vahel harakas ja koguja ning mul käivad tuhinad "pean kohe kõike saama ja palju", siis järgmistel hetkedel on vastupidine tuhin - less is more!
 
Seega, korrastasin oma aksessuaare ja leidsin, et mul on niiiiii palju ehteid, mida ma pole kunagi või väga ammu kandnud. Eraldasin nad ühte omaette karpi ja märkasin, et neid kogunes sinna palju.
 
Seal on täitsa stiilseid tänapäeva asju, seal on retrohõngulist manti ka. On kõrvarõngaid väga palju, jalakette, käeehteid, sõrmuseid, eriti palju kaelakeesid ning ka komplekte. Prosse on hunnik. Paljud on toodud mul välismaalt, osa on Eestist, mõned kuskilt taaskasutusest soetatud pärlid, mis nüüd uut omanikku soovivad. Osad on karpides ja uhiuued, osa natuke kulunuma ilmega.
 
Piilumiseks.
Lilla karbi sees peidus on veel paljugi :)
 
Ära ma neid visata ei taha ja otsustasin viia uuskasutusse.
 
Kui mõtlesin ümber :)
 
Terve selle posu (v.a see bambusest kauss, mis on pildi tegemise kaunistamiseks) loosin hoopis ühele oma lugejale.
 
Ma ei oska neid give-awaysid teha noh :) Kirjuta mulle kommentaaridesse (minugipoolest hüüdnime vm aliasega), kes oled ja kuidas sinuga kontakti saab (e-mail sobib hästi). Kui sul on veel midagi sinna kommentaari kirjutada, ole lahke. Loen hea meelega :))
 
Kommentaarid lähevad lukku 05.09.2013 ja päev peale seda läheb pimeloosiks.
 
Mmuahh teile!

teisipäev, 27. august 2013

üks jonni lugu

Ma olen hetkel nii jumala tige perearstisüsteemi ja EMO ja üleüldse sellega seonduva osas, et purskan vajadusel tuld...
 
Ühesõnaga on mul saaga käigust EMOsse täna, kus ma üle nelja tunni ootasin, et kuulda 3 minutit õiendamist ja saada minema saadetud...
 
Aga härra oli selle kõige juures ülimalt nunnu:
"h., kas sa ikka kedagi persse ka saatsid?"
 
Mina:
kurjam ei saatnud
aga mõttes tahtsin
kas ma lähen tagasi?
ootan äkki paar tundi, et kedagi perse saata?
 
härra:
aga mine tagasi
võta number registatuurist ja ütle,
et sul näpp valutab
ja siis hakka ootama.
ma arvan, et õhtul peaks ootejärjekord ikka palju pikem olema,
et saad vähemalt 6 h oodata ja siis..........
saadad kõik persse
 
 
:))
 
Kuidagi läks jonn ka nagu üle.
Mitte et mure oleks lahendatud, ooi.
Aga tuju läks paremaks küll!

# 239 # ajatatud postitused

Bloggeril on paar puudujääki, mida ma sooviks, et nad siiski parandaks ja võimaldaks. Ma ütlen kohe, et ma olen mugav inimene ja kui ma olen enda jaoks midagi välja valinud ja ellu rakendanud, kuid miski häirib, siis ma pigem kannatan ära, kui hakkan jantima ja muutma, ümber tegema, ümber kolima...
 
Niisiis, olen eestlane ja võibolla vahel vingun :) Kuid see blogiprojekt räägib headest asjadest eksole, seega...:)
 
Hea asi bloggeril on postituste ajatamise võimalus. Võibolla on teistel ka, aga mul pole olnud põhjust uurida :) Kuna see pisike positiivsuse projekt mul on ikka südameasjaks saanud ja enesele antud lubadus on olnud iga päev üks postitus (no ma usun, et lugejad ka teavad oodata ja seega nagu ka vaikimisi nõuavad või nii), siis puhkuste-lähetuste-nädalavahetuste eemalviibimised on olnud pisike nuputamine postituste osas. Ma olen need muidugi ette valmis kirjutanud. Vahel ka ürituste-tegemiste kohta, mida tean, et olen ette võtmas. Seega on vahel endal ka naljakas ette ennustada enda emotsiooni, mis tulekul on :)
 
Aga ilma selle väikese nüansita (ajatamiseta) ma ei kujutaks ettegi. Tore-tore-tore :)

esmaspäev, 26. august 2013

# 238 # pestud juuste lõhn

Eks ma 30 aasta jooksul olen oma juukseid osanud kahjustada küllaga - värvimine, sirgendamine, päike, muud värgid. Selle tõttu on nad mul üsna kehvaks jäänud ja ma püüan neid turgutada nii palju kui võimalik. Üheks põhimõtteks olen võtnud (ksukilt spetsialistilt kuuldud intervjuu põhjal), et ka juukse liiga tih epesu ei ole juuksele hea.
 
Üllatavalt püsivad mu juuksed 5-6 päeva täiesti talutavad, strateegia täitsa toimib! Kuigi tõesti, ise tunnen vahet ju küll. 4-5.päevane juus ei ole kaugeltki see, mis pesust tulles. Selletõttu ma lausa naudin oma juukseid pesust tulles - siidpehmed ja lõhnavad ja oo kui kerged ning hõljuvad :) Ja nad püsivad "nagu pesust tulnutena" 2-3 päeva, ka suvel. Tõeliselt mõnus.

esmaspäevane pildipostitus

Pool nädalat möödus võõraid maid avastades, need on vaikselt reisiblogisse tekkinud. Kiire ülevaade siiski.
 
->e tegi väga ägedaid snapshotte kogu reisi vältel.
Mis mina tegin?
No sellise käki :)
Pildil siis "ovo je balkan" ehk belgradi, sofia, bukaresti ja istanbuli puhkepausid.
Kasutan siin ->e pilte,
selline oli tema samateemaline kokkuvõte.
Mul on veel ruumi areneda...

Turkish Airlines pardaajakiri
on tõeline üllatus.
Ma vaatan, et Tallinn on kolinud?
Tegelikult ju ainult rõõm?
Nüüd peaks Euroopas ringi liikumine olema hoopis lihtsam :D

Samast ajakirjast veel.
Selgub, et ka Eesti saarte osas on mu teadmised olnud puudulikud.
Meil on Saaremaa ja Milumaa.
 

Kahjuks ma Istanbulis käinud ei ole.
Ka seekord ei olnud selleks mahti,
sest lennukite ümberistumise aeg oli natuke liiga napp selleks.
Aga kiire pilgu Istanbulile ma siiski sain...

Seejärel tagasi kodus ja saabus pikk laisk nädalavahetus. Olime härraga niisama.
Sellegipooles jõudsime me teha igasugu põnevaid asju,
kuigi ainult laisklesime.
Näiteks on härra meisterdanud ägeda kilesauna.
See on tõesti supermõnus.
Kõigepealt köetakse pada 3 tundi.
Kilet siis veel peal ei ole.
Köetakse, et kivid piisavalt kuumad oleks.
Siis eemaldatakse kogu tuhavärk
ja tõmmatakse kile peale.
Ja siis kohe vups saunatama.
Meie jaksasime seekord teha 5 leili.
Leilist otse vette eksole ja siis jälle sauna tagasi.
Oi, kuidas võtab leemendama.
Väga mõnus!
 
Härra viis mind ATVga sõitma,
tegi hullu metsarallit.
Jalgratastega sõitsime ka
ja see muidugi ei jäänud pildile.
 
Ja paadiga käisime sõitmas.
Päris mitu korda.
Sõudepaadiga, küll siis aerutades ja mootoriga proovisime ka.
Meil on üks hull mõte,
millest ma räägin siis, kui see teoks on saanud.
Väikelaevaga käisime ka järvel ja oi see oli pahandus :)
Lainetas ja mul hakkas ikka korralikult sees keerama,
ei jäänudki muud üle,
kui laevapõrandale siruli visata
ja seal vastu pidada paar tundi.

pühapäev, 25. august 2013

# 237 # puhkus

See postitus nüüd jäi puhkuse viimasele päevale, mitte ei juhatanud puhkust sisse :) Mõned asjad mul siin elus käivad tagurpidi noh. Aga võib olla on nii ka hea, saab selle asemel, et õhata, kuidas puhkust ikka oodatud on ja kuidas ma nüüd nautima ja puhkama ikka hakkan, hõisata hoopis - see oli vägev!
 
Selle aasta esimene puhkus oli suvepuhkuse kohta äärmiselt põgus mul, kui ma võrdlen oma kolleegidega, kes puhkasid/puhkavad 4-5 kuni mitu nädalat jutti! Aga mis sellest, mul on härraga iga nädalavahetus nagu puhkus olnud ja olen saanud reisida ringi ja toiemtada ja päevitada. Mul on täiesti arvestatav jume minu kohta :)
 
Õnneks mul tuleb puhkust veelgi. Nagu äöeldud, olen nädalavahetustel saanud end laadida ja päikest ammutada niigi, seega kandev osa puhkusest tuleb talvel, kui päikest meil enam väga pole ja saan minna teda kaugemale otsima.
 
Minu puhkused on siiani olnudki alati reisimise tähe all. Ma ei oska olla Eestis. Minu silmis tundub see puhkuse raiskamisena. Härra on tõestanud kordades mulle, kui palju on Eestis teha ja näha ja üldse nädalavahetusega ei jõua, kuid tahaks ju lisaks ka välismaad avastada ja kus siis selleks aega võtta, kui mitte puhkuse arvelt?
 
Aga ma olen avatud uutele tuultele. Võibolla elu muutub ja ma mõni puhkus ei tormagi lennuki peale?

laupäev, 24. august 2013

# 236 # sobiv suurus

Kui juba poodlemise erinevaid tahke sai ette võetud, siis veel üks... Eriti magus on see, kui poes miskit näppu hakkab, mis kohe ka silma paitab ja hind on samuti sobiv. Järgmiseks tuleb uurida, kas suurus ka sobib ja oh vedamist - see viimane / ainus poes olev eksemplar on just täpselt sinu suurus!!! Ja istub seljas valatult.
 
Viimane kord oli selline lugu, kui härraga Ida-Virumaa reisi tegime ja otsisime Jõhvis talle plätusid. Jalutasime butiikidest mööda ja ühe vaateaknal hakkas imeline kleit silma. Pidime kohe ju sisse kiikama, et kleiti uurida. Riidepuudel seda ei olnud ja vaateaknal olev oli ainukene. Number oli justtäpselt minu oma ja kui selga tõmbasin... oh milline rahuloleu, kui ilusti see sobis...
 
Niisiis... otsustatud?
 
:)
 
 

reede, 23. august 2013

(mini)puhkus hakkabki otsa saama

Oh, emotsioone on jälle nii palju, sest üks intensiivne ja väga äge päikesereis on seljataga. Reisikaaslane oli maruvahva, nagu ta alati on olnud ja kindlasti plaanime me veel viikenditrippe teha. Sest me klapime ja meie härrad ei pruugi tahta nendesse kohtradesse reisida, kuhu me vahel ikka minna tahaks... :)

Järgemööda võtan end siin kokku,  jalad keras tagumiku all ja kirjutan lugusid üles ja vaatan pilte ja värke. Kõigest ühesõnaga jõudumööda.

Aga ühe ostuga tahan jubedalt kekutada! :)

Üks käekett lihtsalt ootas mind ja oli üleni mulle mõeldud. Ma olen nii rahul!

Südametega pargipink!!! Imeline palm! Ja pildile ei jäänud erinevad südamed ja armastuse sõnumid lisaks. 

Tantsisklen seda kandes nüüd ringi.

---

Mul oli peas veel mitu lookest, mis ma tahtsin kirja panna. Aga enam ei mäleta. Ju siis tulevad hiljem või tulevad üldse hoopis teised lood. Saame näha, ma olen ise sama põnevil kui teie...

# 235 # ootamatu soodushind

Poodlemist tuleb ikka ette ju, tahad või ei taha :) Mõnikord impulsostud, mõnikord hullunult mingi kindla musta seeliku tagaotsimine.
 
Igatahes, kui oled poest leidnud meelepärase ja suundud kassasse teadmisega eseme hinnast. Müüja lööb tsah-tsah! asjad sisse ja sa näed, oot misasja! Asi, mis pidi maksma 25 eurot, on hoopis allahinnatud 6.99. Mida õnne! :))
 
Või selgub kassas, et ostes kaks saad kolmanda tasuta. Igatahes, üllatus ootamatust odavast hinnast annab sellise positiivse energiasüsti, et hõljud mööda tänavat liblikana koju :)

neljapäev, 22. august 2013

# 234 # oma toidupood

Ma ei pea siin silmas tänavanurgal olevat keldripoodi, kust saab häda korral soolatopsi kiirelt kätte, kuni kartulid keevad. Ma pean silmas poodi või poeketti, kus oled harjunud käima ning just eriti seda, et tead, kus miski selles (hiiglaslikus) poes asub.
 
Kõige frustreerivam poeskäigu juures, peale järjekordade eksole, on minu jaoks see, kui mul on kiire ja ma ei leia seda neetud asja üles :)) Aga OMA poes sa ju tead, kus miski on. Poed on meistrid vahel asju täiesti ebaloogilisse kohta panema. Mõnes poes võib halliks otsida, kust leiab kookospiima (aasiapäraste toitude letist eksole...aga kuhu nad selle leti pannud on?) või nt sihvkasid? Mõni pood suudab isegi puuviljaleti x kohta panna niiet otsi halliks end.
 
Kodus ju tahaks ka teada, kus asjad on, mitte et iga kord nuputa :) Mulle meeldib, kui ma tean poes, kust mida otsida.

kolmapäev, 21. august 2013

# 233 # mugavad toolid raamatupoodides

Kuidagi kasvatusest ja varasemast ühiskonnast, kus elanud oleme, on tulnud käitumine, et poed on sellised viisakad kohad, kus valid oma tavaari ära, maksad ära ja lähed koju käsitlema.
 
Tegelikult on juba ammuilma loodud igasugu põnevaid lahendusi, et ka poes võiks end mõnusalt ja koduselt tunda. Toidupoodidesse sissegi on tehtud kohvikud ju, et saaks oma saia seal mugida.
 
Ja raamatupoed, need on nagu võlumaailmad nüüd. Leiad oma pesa, haarad seal huvitava raamatu ja lehitsed kohapeal. Või lausa unustad end lugema. Kui aega ja huvi on, miks mitte? Ei peagi alati kiletatud raamatuga koju vantsima, et siis selles pettuda. Võib vabalt kedagi oodates tunnikese-paar oma aega ühes mõnusas raamatupoe toolis mööda saata.

teisipäev, 20. august 2013

# 232 # poolsaared

Mõnikord, kui sauna ja saarele ei saa, siis pooooooolsaar ka sobima :) Noh, teate ju küll: "See ei olegi saar. See on rohkem poolsaare moodi saar..."
 
See on ka jätkuvalt muidugi sarjast "Tunne oma kodumaad" ehk meil on siis tõeliselt palju kauneid kohti avastada. Härra on mind pool kevadet ja terve suve kaunilt rakkes hoidnud ja oleme käinud kohti avastamas, sh Põhja-Eesti kauneid poolsaari ja lahtesid.
 
Väga mõnus, loodus kutsub ;)

esmaspäev, 19. august 2013

# 231 # elu vabal maal

Ma olen nii mõnelgi korral sõpradega-kolleegidega-härraga arutanud, kui õnnelikud me oleme. Elada vabal maal, meil on põhiseadusest tulenevad õigused eneseteostusele, vabadusele, haridusele, südametunnistusele, mõtte- ja liikumisvabadusele.
 
Ma mõtlen, kuidas minul on vedanud, et ma saan reisida, kuhu süda lustib. Mu vanemad ju ei saanud, kui nemad noored olid.
 
Mul on vedanud, et ma saan valida endale eriala, sõpru ja abikaasat. Saan kasutada internetti ja olla maailmas toimuvaga kursis. Võin pildistada, mida soovin :)

Võin liikuda tänaval, millal tahan. ei ole mingit komandanditundi või kogunemiskeeldu. Minu maailmapilti piiran vaid ma ise, kui ei viitsi eneseharimisega tegeleda. Mitte ei otsusta valitsus, mida ma välismaailmast või koduriigistki teadma pean.
 
Ja see on täiesti imeline elu :)

esmaspäevane pildipostitus

Põgus ülevaade eelmisest nädalast.
Valdavalt olime härraga Venemaal eksole...

Härra valib supermehele kohaselt omale ööriiet.
Tekkis väike identiteedi kriis :)

Ivangorodis nägin ehtsaid tuvi-mehi,
nad istusid pingil kahekesi
ja ümberringi oli parvega tuvisid...

Kui me neljapäevaks Eestisse olime jõudnud,
korraldasime üllatuspeo eksole.
See siin pildil ei ole meie,
meie jaht ikka möllas läbi lainete sõita :)


Mul oli vaja kingitust osta ja endale reisukotti
ja nii ma poodidesse sattusingi.
Ma ei saanud jätta seda pilti ju ometi tegemata :)

Pühapäeva hommik.
Kohevarsti on käes aeg minna lennujaama,
bussipeatuses ilutses järgmine silt.

Hmmm...
Hea küll.
Ma siis teen nt kolm kainet kuud?

pühapäev, 18. august 2013

tulin, et jääda su juurde*

Tere, mina olen see preili, kes ostab uue šampooni, võtab selle reisule kaasa ja tagasi jõudes koju avastab, et pudelis ei ole ühtegi tilka shampooni järel.

Oo ei!

See KÕIK on koti põhjas mõnusa limana, veel rohkemgi dušiasjade kotis. Puhtaks loputamine polegi nii lihtne, see vahutab nagu pöörane...

---

Ühtlasi olen mina ka see preili, kes läheb kaksikute katsikule laupäevasel vihmasel rõskel päeval täiesti linnavurlena - õlapaeltega kleit ja kerge jakike. Meil on ju Eesti suvi! Kõik teised rahvad on vatijopedega...

---

Ma pean kodunt kiiremas korras põgenema. Taaskord on august ja terve pesa on äädikakärbseid täis. Kurjam noh! Mul pole mitte midagi süüa, millest nad elavad?

Loodetavasti nad teevad mu koju naasemise ajaks vehkat...

---

# 230 # naistekad

Mulle meeldivad mu naised ja kvaliteetaeg nendega ka. On see siis veinisiltide lugemine, jalgrattasõit, mõne beebi sünnipäev või... reis :)
 
Niisiis, täna algab puhas kvaliteetaeg ->e-ga, me istume lennukile, meil on kaasas ajakirjad (KUI peaks tekkima hetk, et me ei jaksa enam lobisda, südamest naerda või mõne imeliku kaasreisija üle silmi rullida), puhas pesu ja kuivšampoon. Meil algab kreisi ringreis ja me täiega oleme seda oodanud.
 

laupäev, 17. august 2013

# 229 # purjetamine

Niisiis, preili Helise sünnipäev viis meid jahiga Tallinna lahele ja oi me siis nautisime :) Tore, kui on sõpru, kellel on oma purjejaht :)

Ja härra, kellel on ka purjekas :)) Nii ma ikka vee peale saan, et nautida kõikvõimalikke aktiviteete.
Sõbrad, söök-jook ja meelepärased tegevused. Ilus kombinatsioon või mis?

Ilm meid muidugi ei hellitanud. Tuul oli korralik ja purjeid üles ei pandudki. Üks paat oli juba kohe Pirital end muuli otsa ajanud, me lootsime sellist asja vältida. Korralik tuul tagas korraliku laine ja märjaks saime me kõik. Korduvalt. Aga vähemalt oli iga kord naljakas, kui uus laine näkku paiskas :)

reede, 16. august 2013

ma vahel kirjutan ikka ka

Ma olen siin blogi vahepea hooletusse jätnud, see on see, kui koguaeg lennus olla. Korraks nüüd taas oma pesas ja ca 45h pärast uus väljalend.

See on väga napp aega miljoni asja korraldamiseks. Aga kui vaja,siis saab hakkama. Lihtsalt viitsima peab.

---

Ekslesin täna Mustamäe haigla koridorides, see on ikka tohutu monstrumhoone mu meelest. Ja  kuidagi kõhedaks tegi analüüside andmine, mis viib mind peagi esimest korda operatsioonilauale... Salamisi loodan, et ma taastumisaega ei pea üksi kodus patja ilastades veetma, vaid et härra paneb oma toetava õla alla... Hea oleks, kui kunagi mingeid terviseerroreid ei oleks.

---

Ma vist nüüd võtan end kokku ja asun Venemaa reisikirja koostama. Pilte sai võimsalt palju. Ühel hetkel oli pahandus ka... Ühtäkki fotokas keeldus koostööst. Ükskõik, mis settinguid või programme katsetades, KÕIK pildid tulid ainult ja ainult tumemustad. Mitte midagi ei jäänud pildile.

Kas ma läksin närvi ja õnnetuks või jah?

Minu isiklik heatujuloom ehk härra isiklikult suutis mind kohe sellest halva tuju august välja tõmmata, aga mure ju jäi. Üks minu jaoks olulisi asju on pildistamine ja alles 2 kuud tagasi ostetud kaamera ei tohiks sellist nalja teha...

Kui kaks päeva oli nalja juba talutud, sain kaamera lõpuks nii nagu vaja tööle uuesti. Oi kuidas rõõm tuli suunurkadesse :)

# 228 # üllatuspeod

Mulle need jällegi väga meeldivad.
 
Ma muidugi aegajalt loodan (ja kõva häälega blogin sellest), et mu sõbrad selle peale tuleks, et mulle midagi korraldaks. No näiteks sünnipäevaks, oleks ju tore, et alati ei pea ise muudkui mõtlema ja korraldama, vaid et sõbrad ise võtavad kätte ja teevad ära?
 
No aga noh, niikaua kuni ma ootan, et sõbrad mulle üllatussünnipäeva (või - tüdrukuteõhtut :D) korraldaksid, ma siis korraldan neid asju ise oma sõpradele.
 
Eriti äge oli 4 aastat tagasi proua A tüdrukuteõhtu, oi sellega ma jäin väga rahule. Tollal andsime A-le ikka väga valet infot, mässisime ta nüüdse abikaasa oma salaplaani ja üllatasime korralikult.
 
Ja nüüd oli jällegi hirmsasti äge preili Helise üllatussünnipäev. Tõtt öelda oli meil see plaan valmis tehtud juba kolm kuud ette, millest me Helisele ei iitsatanud ka, aga juberaske oli :) Ta nii väga muretses ja plaanis, et mida oma sünnaga peale hakata ja no me ei saanud ju öelda, et tead, meil tuleb sulle ikka eriti äge üllatus. Niiet me mängisime kaasa muudkui :)
 
Aga nüüd siis plaanid vahepeal konspiratsiooni osas ikka tahtsid untsu minna, aga me oleme kiirreageerimisega. Nii me ikkagi korraldasime ühe mõnusa pikniku merel talle. Koos tema toredate ja kallite sõpradega.
 
Loodetavasti preili Helis jäi sama rahule, kui meie seda mõtet mõeldes, et kui väga talle see asi ikka meeldida võiks :))

neljapäev, 15. august 2013

# 227 # naaberriigid

Tegelikult on ju tore, kui riik on piisavalt pisike, et naaberriigid on igas suunas mõne tunni kaugusel. Ja ekstratore muidugi, et on üldse naaberriigid!
 
Meie vahva reis härraga viis meid Venemaale, käisime uurisime seda suurt karu. Kaugele Venemaa sügavustesse ei jõudnud, kuigi mul jätkuvalt on unistus teha TransSiberia rongiga läbi Venemaa. Äkki härra ühel päeval tahab ka ja siis me koos lähemegi? Ma üksi tegelt väga ei tihka...
 
Niisiis, ümber Peipsi järve ja imeline Sankt-Peterburg sai taas üle vaadatud ja avastatud minu jaoks täiesti uusi linnasid ka - Petseri, Pihkva, Viiburi... ja Laadoga järv, oo milline hurmav koht.

kolmapäev, 14. august 2013

# 226 # käest kinni hoidmine

No ma olen selline hellust ja armastust jagav ja saada sooviv naine. Kõik need romantilised filmid ja raamatud ja laulusõnad eksole. Seega mul on üdini hea meel, et härra on täiesti käest kinni hoidmise poolt. Ja seda meie kohtumisest saati, koheselt haaras mult käest ja ei ole siiani lahti lasknud.
 
Ainult plusspunktid selle eest ;)

teisipäev, 13. august 2013

# 225 # võrkkiik

Veel üks täisti geniaalne leiutis :)
 
Mul on maal vanematekodus ka üks võrkkiik õunapuu küljes. Kui mu Benjamin the Dog veel elus oli (suuuuuur eriti nupsik sooja südame ja pehme karvaga bernhardiin, kui keegi vanadest aegadest ei mäleta), siis meil oli omamoodi mäng käibel. Mina hiilisin võrkkiike logelema ja lootsin, et Benni ei märka.
 
Tema märkas aga alati, kas kohe, 5 minutit või tund aega hiljem :) Ja siis ta tuli tormisjalu mind valvama ja kaistma, mis muidugi tähendas seda, et jooksis suure massiga minu juurde ja nii kui ta mind seal võrkkiiges nügis, olin ma mütaki rohu peal maas :)
 
Iga kord.
 
No ja siis ma ronisin kiike tagasi ja tema istus minu juurde valvama. Aga ta istus alati vastu mind, mis tähendas, et mina muidugi olin seal poolviltu ja väga palju aega ei kulunud, kui ma kas vabatahtlikult või gravitatsiooni sunnil kiigest lahkusin :)
 
Vot sellised mängud :)
 
Härraga Peipsi ääres oleme ka võtnud omale aega veranda peal võrkkiiges olla kahekesi. Ja oo, see on juba hoopis mõnusam ja erilisem kvaliteetaeg.

esmaspäev, 12. august 2013

esmaspäevane pildipostitus

Aeg on pilte ette näidata :)


Piibupiknik preilidega.
Mõni oli kohe väga teemas sees :)

Tulin mina uhke soenguga jalutama,
->e haaras kohvitopsi ja tegi sedasama.
Saime kokku ja arutasime maailmaasju
(loe: mitu kleiti reisule kaasa võtta täpselt
ja kas pilti ka teeme?)
Ikka teeme! Alustasime kohe kodu juurest...

Ja siis me muudkui tegime pilte.
Sain modellilt loa pilt üles panna :)

Ma ei saa kuidagi südametest mööda vaadata ;)
Võtsime preilidega kaasa ühe saksa ja ühe brasiilia turisti
ning viisime nad Rummu karjääri ujuma.
Nad jäid elamusega oi kui rahule :))
Kurgitegu :)
Ja abivalmite blogilugejate panus minu menüüsse!
Aitäh!
Ja kniks!


Nädalavahetuse pilte seekord ei näita veel ette, need tulevad reisikirjas hoopis.

# 224 # päevitusrandid

Ma olen selline väga valget verd tegelane. Talvel lausa kahvatu :) Seega suvine aeg ja päike ikka natuke suudavad imesid teha ja mulle mingigi jume anda :)
 
Päevitamine on minu jaoks suht raske töö. Kõik, kellega ma olen lõunamaades käinud, võivad siin kaasa noogutada. Ma ei oska vedeleda ja päevitada, m aolen päeva lõpuks jumala väsinud sellest päikese käes magamisest :)
 
Aga vahel ma ikka natuke niimoodi logelen ka, nt see suvi härraga siin- või sealpool Eestit. Ja siis, kui ühel hetkel avastan omal päevitusrandid, siis tuju on kohe laes. Oo, mul on jume :) Ja öelgu erinevad sõltumatud laboratooriumid (ja moegurud) mis tahavad, minu jaoks on see seksikas :)

pühapäev, 11. august 2013

# 223 # korras köök

See postitus on natuke nüüd pühendusega emale. Saab täis üks raske aasta.

Ma küll ei ole see maniakk, kes muudkui tolmulapiga mööda elamist ringi käiks, aga mulle meeldib visuaalne korrasolek. Et asjad ei ole hunnikus ega vedele maas. Puhas ja korras peab olema, missest et alati pole tolmud perfektselt võetud. (ema vastupidiselt, muudkui koristas :D)
 
Köök on aga natuke teine teema, no ma lihtsalt ei viitsi alati kohe taldrikut ära pesta. Siis on aga eriti nõme muidu korras kööki jalutada, kui kraanikausis vaatab vastu... emm... ikaldus. Seetõttu ma lihtsalt armastan neid hetki, kui kööki astudes ma saan end kiita, et vau, ma olen tubli olnud ja kõik kohe ära pesnud :)
 
Või et hoopis härra on nii armas olnud ja seda minu eest teinud. Ka neid hetki on olnud mitmeid kordi ja kas pole lihtsalt suurepärane?

laupäev, 10. august 2013

# 222 # passi tembeldamine

Ei ole ka uus teema, olen ju sellest soigunud varemgi :) Maailmarändurite "märg unistus" on saada passi templeid ja viisasid. Okei, kui on tegemist väga tihedalt lennus oleva inimesega, siis see on muidugi tülikas, kui tihti passi vahetama peab. Pealegi on teatud riikide puhul välistatud riiki saamine, kui on mõne teise riigi viisa sees (nt Iisrael ja Iraan).
 
Mina aga tahaks ükskord uut reisidokumenti taotleda sel lihtsal põhjusel, et "viisalehtede täitumine", mitta "kehtivusaja lõppemine" nagu kõik need eelnevad korrad :) Eks viieaastase passiga on see keerulisem kui kümneaastasega oli.
 
Praegu oleme härraga Venemaad vallutamas, mis küll külastatud riikide osas uut linnukest ei too, kuid passi viisa ja templid aga küll.
 
Kohe pärast Venemaad tuiskame ->e-ga Balkani kiirnuusutamisele, kust ühe templi ikka skoorime? Eksju-onju?

reede, 9. august 2013

# 221 # lapsesuu

Eks teie, kes te mul siin loete ja lapsevanemad olete, teate seda minust palju pareminigi, kuidas lapsesuu võib rõõmu tuua :)
 
Mina saan üksnes sõprade, sugulaste, kolleegide ja ühistranspordis kohatud laste pealt seda tõdeda :)
 
Näiteks, kui me kolleegiga lähetusest saabusime ja Helsinki-Tallinn lennul meie ees üks noor preili oma onuga istus. Kõik need ehedad siirad küsimused, mida see pisike preili genereerida suutis :) Me muudkui muigasime tagaistmel.
 
Nt kui lindi pealt tuli naisterahva jutt varuväljapääsude jm kohta, mis meie, suurte, jaoks on nii iseenesestmõistetav ja taustamüraks muutunud ega pane tähelegi enam, siis pisike preili päris: "Kes SEE oli?" :)
 
jne.
 
Võite aga rahumeeli kommenteerida lapsesuu kategooriast lugusid siia .Ma ise ju ka loen netist neid ütluseid armastuse, pere jm kohta, mida pisikesed tegelased öelnud on.

neljapäev, 8. august 2013

# 220 # jõgevatreff

Ma ei olnud kunagi varem sellel käinud, samuti ka härra mitte. Seega olime siis kaks kollanokka, kes võtsid plaani sinna härra seksika mootorrattaga minna.
 
Eksole, me päriselt Treffile ei jõudnudki :) Jõgevale küll, aga siis pöörasime otsa ümber ja sõitsime ära Tartusse. Vastu sõitis oi kui palju mootorrattaid, kõik raudselt Treffile. Ma kujutan ette, et see rongkäik oli väga võimas.

Aga noh, seega katsetame järgmine aasta uuesti :)

kolmapäev, 7. august 2013

kaks päeva puhkuseni

Saabusin täna tööle autoga, peale tööd on vaja veidi asjatada. Juhtusin aga saabumise ajastama kolleegiga ühele ajale. Tuleb välja, et kolmas päev järjest :))
 
kolleeg: Ma saan aru, et naistel on hommikuti dilemma ja kapi ees valik, et mis kingad jalga panna... sul on sõidukitega? Esmaspäeval Volvo, teisipäeval jalgratas, kolmapäeval Mazda..."
 
herz: Noh.. mis teha? Elu on raske!
 
---
 
Ahjaa, esmaspäevane seik kah!
Sama kolleeg, kes täna: Ma vaatan, et sul on raske nädalavahetus olnud?
herz: möh?
kolleeg: No sa oled nii närtsinud ilmega.
 
Paar tundi hiljem teine meeskolleeg:
"Oi, kuidas sul läheb?"
herz: "Hästi :)"
kolleeg: "Näha on, et hästi ja puhanud..."
herz: "Muig, ma alles ootan puhkusele pääsemist."
 
...
No et mis ma siis järeldama peaksin? Kellele väsinud ilme, kellele puhanud? Ilmselt küll, sama nagu "kellele ema, kellele tütar"? :)
 
---
 
Ma koguaeg loen midagi - päevi härraga kohtumiseni, päevi puhkuseni, päevi palgapäevani... Kõik on võrdselt rasked :)

# 219 # rongisõit

Ma pole tükil ajal rongiga sõitnud, kahjuks ka  mitte nende uute ilusate oranžidega.. Vot nendega võiks teha ühe mõnusa jalgrattapühapäeva - sõita rongiga linnast välja, ringi seigelda ja rongiga tagasi. Lööb keegi kampa?
 
Aga rongisõidust siis. Nädalavahetuse plaanid viisid mind Jõgevale, kus härraga kokku saime. Et mitte dubleerida mototehnikat, siis sujuvalt tuli ühine idee, et ma peaks rongiga tulema.
 
Mõeldud-tehtud.
 
Reedel asusin netist piletit ostma ja suure üllatuse sain. Ma tükk aega jukerdasin netist seda teha, ei saanud aru, miks 8-eurine pilet ühtäkki 7.20seks muutub, mingit selgitust ka ei ole juures, koduleht vildakas ja tundus nagu, et valiksin muudkui pensionäri piletit omale.
 
Aga ei, hoopis veebist ostmisel -10%! Tõeline komm ju!

Ja kui ma rongi peale jõudsin, olin ma veidi hämmingus. Pole tükil ajal rongidega sõitnud, viimati ikka olid need nn puitpingid seal. Nüüd vaatasid vastu mugavad toolid. Oo, kas progress, jõudsin mõelda :) Härra siiski selgitas, et mitte. Noh, ootame siis edasi, et kõik rongid mugavate toolideni jõuavad, mitte vaid valitud.
 
Kuuldavasti pidavat diiselrongid ka mingil ajal uued tulema, vot siis võib rongisõitu juba tõesti nautida!

teisipäev, 6. august 2013

# 218 # hapukurgid

Hapukurgid on mu suured lemmikud. Ema mul ei olnud üldse äädika fänn, seega meie peres ei marineeritud pea kunagi midagi. Maitsed kasvavad ikka kodust ja kuna meil äädikat ei söödud, ei taha ma ka midagi marineeritud suu sisse võtta.
 
Ja seetõttu oli meie meres hapukurkide tegemine. Oi, me ikka iga suvi emaga koos möllasime kilode viisi neid teha. Ja kilode viisi võisin ma ema hapukurke talvel ka ära süüa, toidu kõrvale või paljalt, nii head on need.
 
Ilmselgelt ma ema tehtud hapukurke enam ei saa. Seetõttu, kui härra mult küsis, et kas ma kurke tahan, tal keegi pakub/toob, siis ma muidugi tahtsin.
 
Ja võtsin ette elu esimese enda hapukurgi meisterdamise!
 
Sest emaga oli ju alati lihtne. Ma tegin küll kogu protsessi kasvõi üksi une pealt ära - kurgid vette, mustsõstralehed, till, mädarõigas, küüslauk... Kurgid purki jne... aga ema tegi alati soolvee ja pärast kuumutas ja kaanetas.
 
Nüüd ma siis proovisin ise kõigega hakkama saada. Kuumutamisega vist jäin nõksa hiljaks, pealmised kurgid olid lödid ja mulle lödi kohe üldse ei meeldi, alumised olid kõik okeid. Järgmise laari (sest härra juba toob uued 10 kg kurke mulle, juhhuu) saan ma paremini ajatada.
 
Minu elu esimesed hapukurgid - tehtud ema moodi!
 


Ahjaa, FBs läks sõpradega aasimiseks, et kurgipurkidele tuleb ikka sildid ka teha. Need ma kavatsen ette võtta kohe, kui uus laar saab kaane alla, st paari päeva pärast. Aga ajurünnak läks lahti, mida sinna peale panna.

Sõelal on praegu: hommikukurk, valus kurk, haige kurk, zakuska, toone kurk, hapu kurg!

Võib vabalt veel mulle indu juurde anda, kui tuleb häid mõtteid, võin isegi pildi blogisse panna :)

esmaspäev, 5. august 2013

esmaspäevane pildipostitus

 
Esmaspäev :)
Hommikul start Tallinna tööle härra kaisust,
et siis pool päeva jällegi "nädalavahetuse pohmakat" üle elada.
See on see reisi+tegevuste väsimus eksole :)

Õhtul lõi minus välja perenaine,
sellest tuleb eraldi postitus.

Kui köögitoimetused seljatatud,
avaldas proua A soovi minna ratastega sõitma,
nii me vanalinna avastasime.
"Ma pole turist, ma elan siin" ei päde enam,
nii palju on ikka avastamist
ja Tornide väljak on igasuvine puhas rõõm.
 
Teisipäev.
Väntasin oma Päikeserattaga Nõmme turule,
et sealt siis naaseda arbuusidega.
Üks korvis, teine käekotis,
rühkisin tagasi kodu poole.
Oli see alles Kolgata tee :)

Kõike seda selleks, et preili E-le külla minna.
Pinnisime talt proua A-ga hunniku infot välja,
et millega ta siin tegeleb.
Ei taha teine üldse asju rääkida :))
---
Siia vahepeale jääb kolmapäev, mil me käisime proua A-ga Maardus ühes poes :) ning peale mida ma Laurale külla läksin, et tema maitsvat seljankat süüa. Poest ega supist pilti ei teinudki :)
 
---
Neljapäeval ma mõtlesin, et kolm õhtut on proua A-ga jutustatud, kummaline lausa, kui neljandat õhtut jutti ei tulnud :)
Olin hoopis taas koduperenaine.
---

Reede.
Sammusin tööle hommikul,
matkakott seljas ja kiiver näpus,
et minna rongiga Jõgevale.
Seal saime härraga kokku, kes saabus mootorrattal.
Planeeritud oli kvaliteetaeg mitmesaja teise ratturiga JõgevaTreffil.

Meie Treff on pildil :)

Nimelt juhtus hoopiski pahandus,
et härral oli rahakott oma teed läinud,
mistõttu härral Treffi jaoks tuju enam ei olnud.

Pooldasin tema soovi siis hoopiski omaette nädalavehtust veeta
ja tõmbasin rahakoti vahelt välja alternatiivi -
nimelt oli tädi meile kinkinud Toila Spa kinkekaarti.
Sellest sündiski alternatiivne plaan koondnimega
"Treffame Ida-Virumaad 2013" :D
Kõikvõimalikud Treffi ja rahakoti naljad oli härrale muidugi valusad,
aga ma ei halastanud.
Tema hüüdis mind terve nv hellitavalt Rahabossiks
ja mina "luhvitasin sajalisi" :)

Laupäev.

Seega plaan B-d rakendades sõitsime härra juurde
ja vahetasime seksika mootorratta meie reisi-van vastu :)
Tee peal sõitis vastu oikui palju mootorrattaid
ja eks sel hetkel ma ikka neelatasin,
et oleks äkki vahva viikend ka Jõgeval olnud?
Aga otsustasime vähem kuluka alternatiivi kasuks.

Niis, meie isehakanud matkabussis on suur kaheinimese madrats
ja muu nänn,
seega saime rahulikult ringi sõita ja öömaja oli koguaeg kaasas.
Parkisime esimesel ööl end Vasknarva mändide alla.

Parkimine õnnestus meil nii hästi,
et härral oli mingi totaka kännu otsa sõites roolivarda kõveraks saanud.
Näete jah, kui kõver see on?

Ta nentis muidugi,
et too reede ei olnud üldse tema päev,
täitsa vasakujalareede oli.

Aga egas midagi,
supermees nagu ta mul on,
võttis hommikul rehvi alt,
vasardas varda sirge(ma)ks
ja tunniajase rassimise järel
(mina rassisin meie buduaaris tukkuda samal ajal)
jätkasime oma Virumaa avastamist.

Vasknarvas on näete sellised vaated.

Tee viis Kuremäele.
Enne me muidugi seiklesime Illukal metsade vahel,
kus otsisime ujumiskohta
sealsetest järvede lademetest.

Ilm oli võrratu, seega klõpsisime muudkui pilte teha,
Selliseid puuriitasid on vast küll rõõm laduda?

Klooster kah läbi lillede...

Ja arhitektuuri stiilinäited.
Mulle need aknad nii meeldivad -
liigendatud ja väljast puidunikerdustega,
imelised.
Pesta neid aknaid ma küll ei tahaks...
Aga samas nii äge ikka,
kui selliste akendega oma maja oleks.

Kuremäelt ei saa lahkuda enne,
kui on pühitsetud vett mekitud ja kaasa villitud.
Meil oli ka viieliitrine kanister olemas,
kel ei ole, saab sealt väga raske raha eest neid soetada ka.

Palju kohalikud käivad ka seal koju vett viimas,
no ikka tonnide viisi võeti :)
 
Niikaua kuni härra vett tassida rassis paljajalu mööda kruusateed...
(sest sõiduvahendit vahetades unustas ta sellise pisiasja
nagu jalanõude vahetus
ja vaeseke patseeris kõikjal ringi paljajalu mul...
mees paljajalu, hea naine ma ikka olen :D)
... pildistasin mina loodust :)
Eks ma siis ikka lubasin talle,
et Rahaboss ostab talle plätud,
kui tsivilisatsiooni jõuame.

Enne tsivilisatsiooni me muidugi seiklesime Ida-Virumaa metsade vahel.
Olime teel Viivikonnasse,
kus mina jällegi polnud elades käinud.
Vaated olid... põnevad...

Viivikonna kummituslinn.
Pikad kaunid alleed tühjana seisvaid majasid.
Nii kurvad vaated.
Kõik ilusad majad.

Ja Sillamäel ei olnud ma samuti kunagi käinud.
Härraga parandasime selle vea,
jällegi üks ulmeliselt ilus linn Eestis.
 
Härra oli omale jalavarjud Jõhvist saanud,
laiasime ringi.
Sillamäel tegime lõuna,
niikaua kuni toitu ootasime,
sai mängida mõistatusmängu "Kes on pildil?"
Nii mõnigi nimi no ei tulnud meelde noh :)

Ühel autol oli selline tagaklaas.
Kui ta sõitis,
siis kõik need koerakesed liikusid seal isesuunas,
suuremat sorti tsirkus :))
Vaatasime ja muigasime.
 
Edasi viis härra mind helesinise laguuni äärde.
Ma ei teadnudki,
et selliseid vaateid võib Eestist leida.
Ma olen käinud helesinise vee ihaluses igal pool maailma nurkades
ja siis oma kodukandis...

Ma panin selle pildi ka FBsse.
Ja no mida diskussiooni tekkimaie.

Absoluutselt on käesoleval pildil tegemist keemiaga
ja varvast sinna sisse ei pistaks.
Ma ei oska selgitada et miks,
kuid kogu see targutamine seal ajas mind marru.
Võtke pange see "like" või ärge pange,
aga kõik see mürkide jutt ja elutu vaade jms,
ma ühesõnaga ärritusin :)
 
Olustikupilt :)
Saime härraga kah "soojale maale"
Kui vanasti olid "reidikad",
siis nüüd on "FB"
ja kogu muusika.
Absoluutselt poseeritud pilt, et olge kadedad.
Muud sõnumit see pilt (ega eelmine) ei kannagi endas.

Selle Mustajõe külje all oleva Balti SEJ settekaevust
sõitsime mööda lähistel olevatesse küladesse Ehavalgus ja Koiduvalgus :)
Kaunid kohanimed on ikka olemas.
Seal leiab põnevat uudistamist jõeäärsete daatšade näol.

See daatšade kompleks asub Narve külje all -
vanadest paadikuuridest on KÕIK ehitanud omale suvilad
ja oi seal pidu ja möllu jagus...
Täiesti ulmeline arhitektuur,
mida võib leida mehhiko telenoveladest.

Narva oli kõik üles kaevatud,
no seal ei leia sõiduks sobivat tänavat.
Pildimaterjali leiab aga küllaga.

Tiheda päeva õhtuks jõudsime Narva-Jõesuusse.
Leidsime oma hotellile imelise koha -
täiesti tsentrumis ja rannas.
Ronisime vaid üle liivadüüni,
kust avanes imeline vaade imelisele rannale.
200 m kõrvale oli peapromenaad.
Luksus.

Õhtul esines Anne Veski,
korralik möll oli lahti :)

Üleüldse NJ üllatas mind positiivselt.
Üdini superarmas koht,
iga nädal erinevad üritused ja see rand,
fantastiline.
Härra mõtiskles, et miks üleüldse peaks keegi Pärnusse minema,
kui on olemas NJ?

Pühapäev.
Alustasime "rasket" päeva hommikupudruga,
siis astusime üle oma liivadüüni
ja nautisime rannailma.

Rannas oli käimas liivaskulptuuride võistlus,
tõeliselt kauneid pärleid leidsime eest.

NJ rannas sai mu aku ootamatult tühjaks :)
Ja telefon kaotas osa tehtud pilte lihtsalt ära.
Nii ei olegi pilti meie plaan B kandvast osast
ehk Toilast.

Kui väljas oli palav rannailm,
istusime meie termides saunades.
Napakad :)

Aga edasi liikudes Ontikale
leidsin eest ülaloleva vaate,
Polnud kuulnudki,
et see vaateplatvorm nüüd selline on.
Täiesti pahandus.

Mis te arvate, kas ma tahtsin nädalavahetust lõpetada?
Muidugi ei tahtnud. Nii raske oli võtta ette suund pealinna. Veel üks nädal ja siis algab pisipisike puhkus ja kvaliteetaeg härraga.