pühapäev, 30. november 2025

Projekt "Maja" - 131

11 aastat remondikogemust turjal - ma peaks juba teadma, kui palju iga näiliselt pisiasi aega vötab. Millegipärst olen ma jätkuvalt sinisilmne. Minu plaan nädalavahetuseks - härra abikaasa teeb ära kontoritoa töötasapinna lihvimise, paneb ukse ette magamistoale + liistud köik, mis puudu, parandab ära ahjuaugu ja pooleldi juba ehitab ka sahvri valmis, kui juba.

Tegelikkuses oleme kahekesi kaks päeva rassinud - nikerdanud pisiasjadega. 

Mina:

-ölitasin töötasapinna ära, mille abikaasa freesis ja lihvis. 

-koristasin kogu seda tolmu ja sodi, mis muuskui tekkis.

-pesin käputäie aknaid, pesin terve maja pörandad

(pesusid pesin ka, aa see on ju möödaminnes iga päev, ei lähe nagu arvesse)

-teipisin köikvöimalikke pindasid

-töstsin mööblit sinna ja tagasi

-ölitasin elutoa laetalad

-aitasin härral magamistoa ust ette panna.


Nüüd ta nikerdab liistusid panna uksele. Ahjuni ilmselt see nv siis ei jöua :)

laupäev, 29. november 2025

kodu mugavdused

Üks asjadest, mida ma eal ei arvanud, et mul kodus vaja oleks, oli pokaaliriiul. Need möned pokaalid, mis meil kasutuses, sain tavaliselt hoitud kuskil aknalaual vöi riiulis. Keeruliseks läks siis, kui Armeeniast kingitustega koju jöudes ja härrale reisilt kingiks toodud Ararati konjakipudeli juurde  teise ringi poest konjakipokaalid ostsin ja neid mitte kuskile panna ei olnud.

Seega e-poest leitud ja tellitud riiul sai paika ja nüüd ei oskaks ilma enam ollagi. Pokaalid mugavalt köögis käepärast. Haaran nüüd juba ka mahla vöi vee joomiseks, sest käeulatuses.



 

reede, 28. november 2025

kleidijuttu

Üks päev oli mul Tartu päev. Aegajalt on ikka käimisi ja asjaajamisi, enamasti on need ehituspood+toidupood/turg, sekka pesumaja (külalistemaja pesud) ja möne muu koha kiire külastus vahele. Linnapäevad on alati kiire-kiire, sest koduski on palju toimetada.

Vahel aga otsustab mu abikaasa, et mul on vaja linnapäeva. Selleks korraldab ta mu auto hooldusesse ja et nüüd on sul ju aega, et linnas jalutada. 

See tähendab alati mitut asja:

- mul ei ole autot, et saaksin rahulikult käia nendes kohtades, mis mind huvitavad ja need on risti-rästi üle Tartu

- mul ei ole autot, seega kui ma ka jalutan ja aega sisustan, siis mul ei ole näppu tekkivaid asju kuhugi ära panna, mis tähendab, et tühjalt tiksumise päev tegelikult.

- ma kunagi ei tea, kaua see köik aega vötab. Ja niisama molutada ma üldse ei oska.

Seekord aga oli tore! Remondimees pakkus mulle asendusautot, et saaksin päeva sisukalt veeta. Ja seda ma tegin. Ehituspoest (sest kl 9 väga palju muid variante ei ole) köik värvid, ölid, rulood ja pikad kardinapuud (mis tänaseks juba seinas köik) ostetud ja sain nad autosse kenasti ära mahutada. Lisaks käisin kodusisustuspoodides ja teise ringi poodides. Mulle nii meeldivad Tartu teise ringi poed. Ma leian alati midagi ilusat! Seekord taas täienes garderoob 4 kleidi vörra (kleidi hind 5€!!!), lisaks 3 imelist erinevat kimonot - üks pikk ja kaks lühikest.

Tabasin end käitumismustritelt:

Mina poes: kleit, kleit, kleit!

Mina kodus kapist riideid valimas: teksad!


Aga tegelikult kannan ikka kleite ka palju. Kui vähegi kuskile minek on (mis ei ole asjaajamine vöi kodus koristamine-rassimine), kannan ma alati kleite, üritustest, pidudest ja reisidest rääkimata.

Seekord leitud neljast imelisest kleidist - köik olid eri möötudega. Katsin ära terve spektri: S, M, L ja XL.  

Muidu olen pea terve täiskasvanu elu olnud M ja L vahepeal, 38-40.  Nüüd siis S ja XL ka  :) Mötlen, et kuidas peaks abikaasa saama mulle riideid valida iseseisvalt poest, kui ma isegi ei julge ilma proovimata osta? Seepärast ta ei ostagi mulle kunagi ise riideid. Mina talle küll!

Peaks oma riidekapi inventuuri ette vötma. Kleidid ei mahu enam kappi ja ripuvad kapi külgedel ja ukse küljes. Maxikleidid ei saagi kapis rippuda kahjuks, aga teisedki ei mahu enam ära. Samas ma pea köiki kleite siiski kannan, igal oma otstarve ja aeg ning koht. Maxikleite on siiski viimase paari aastaga oluliselt juurde tulnud. 

Projekt "Maja" - 130

Nii kaua, kuni möni saba ootab lahendamist (nt elutoas sain seinad köik pahteldatud, lihvitud, krunditud ja värvitud, jesssss! Ja korstnajalad ka!) ja need sabad (ahu istumisosa plaatimine ja parkett) ootavad kellegi teise järel, mida ma ise teha ei saa/oska, siis vötsin ette järgmise projekti (mille sabad saavad jälle jääda abikaasa vöi möne ehitusmehe järel  ootama).

Ilmad on läinud miinusesse ja kuigi elutoas kütame mönusat praksuvat kaminat, siis maja vanas osas vana vene ahju ma praegu kütta ei saa. Tagumises toas on nimelt kuumamüür sisse vajunud. Algas see aastaid tagasi ja vaikselt aasta aastalt, üha enam. Nüüd on tagumises toas ahjuseinas konkreetselt suur auk! Seega, iga kord kui ma vana ahju kütan, siis on toad tossu ja vingu täis. Mis tähendab mitmetunnist tuulutamist ja no summa summarum, ei ole siis kütmisest sugugi kasu, kui uksed-aknad pärani peavad olema. 

Aga ilma kütmata on tsipa jahe. Seega on vaja ai ära remontida. Mötlen pingsalt, kes vöiks seda tööd osata teha ja vaatan vidukil silmi abikaasa (korstnapühkija meister-tase, pottsepp ka mingi tase) suunas. Igatahes sai otsuseks vöetud, et nv hakkame selle ahju parandamise projektiga pihta.

Tuba sahvri ja külalistetoa rollis :)

Seega töstsin siis toa tühjaks. See oli vahepeal saanud sahvri rolli kanda (varasemalt oli selleks meie saun, sest kuskile mujale polnud asju panna). Nüüd viisin taas toiduainete kastid sauna ajutiselt et saaks tagumises toas ahju parandamise ära teha.

Kui tuba oli tühjaks töstetud, vataasin seda seinast kooruvat tapeeti ja mina ei tea, kuida steil, aga minul kogemata läheb alati sörm sinna tapeeti vahele ja siis käriseb pool seina maha. Ja kui pool juba ise kärises, siis vötan selle teise poole ka.


Seejärel viisime Mesilasega diivanvoodi ära meie praegusesse magamistuppa, mis edaspidi saab olema külalistetuba. Ühtlasi, et diivan sinna mahutada, tuli pool magamistuba ka ümber tösta. Saime Mesilasega hakkama!


Kirst oli enne seal, kus nüüd diivan.

Nüüd on muidugi natuke kitsas magamistoas, see kirst on muudkui jalus, samas on ta hea panipaik jälle asjadele. No näis. Me peagi kolime oma voodi ära uude, teise korruse magamistuppa ja alla ilmselt vaatame diivanvoodile lisaks mingi teise voodi ka. Kui külalised tulevad, siis ikka korraga. 

Seejärel asusin ahjus olevat auku koristama. Lahtised kivid ja liiv välja.


Panipaigast töin kohale ka kaminahju ehitusest üle jäänud kivid. Seega on köik ettevalmistused tehtud, et härra abikaasa saaks tulla ja selle augu nüüd täis laduda.


Peale ahju on järgmine samm - piiiiisi-pisikene remont selles toas :) Seinad sirgeks, hallitustörje, kerge krunt ja riiulid. Sellest tuleb sahvri laadne toode, köögiasjade panipaik. Ma olen 12 aastat oodanud sahvrit. Loodetavasti ei pea enam väga palju pikemalt ootama.

Chatgpt versioon minu tulevasest sahvrist:

neljapäev, 27. november 2025

kingiideedest

Ühes sotsiaalmeedia kanalis hakkas silma postitus, kus toodi välja jöulukingiideed tähtkujude baasilt.

Jäärale soovitati:


Ma ei räägi köigi jäärade nimel, aga enda nimel - spordivöistlus? Maraton? Talisuplus? Lihtsam on lihtsalt öelda, et sa ei taha mu söber olla. Ainus, mis sellest nimekirjas mu jaoks ok on, on kiirlaadija (sest ma olen kärsitu) ja neid on mul 2 tk olemas - tuppa ja autosse. 

Elamusi kinkida on ok, aga palun tee kodutööd, mis kellelegi sobib :) Minu elamused katab vabalt ära lennupilet vöi kui asju kinkida, siis löhnaöli (pigem pisike, mis on ok käsipagasisse vötta, see on mul selle aasta suur soov paar sellist löhna skoorida... Lennujaamades ka ei müüda pisikesi löhnasid, tahaks 5-10 ml!!! Nii kurjaks tegev). Sobib ka möni tore riideese (kleit on alati ok), päikseprillid, neid on mul 15 paari, aga mahub veel, körvaröngad mu lemmikud ja minu puhul kindlapeale minek! 

Kui sa tahad eriti suurt plusspunkti teenida, siis garderoobikapi sisu on täitsa puudu veel meie uude magamistuppa!

Olgu mainitud, et selle postituse all valdav osa inimesi kommenteerisid teravalt, kui halvad ideed olid.

jah vöi jah? mis arvate?

Nii, kui ma olin postitatnud ära uuendused kontoritoa kohta, läksin ma siis niisama vaatama diivanvoodite pakkumisi. Niisama eksole, röhutan.

Minu plaan on olnud hall diivan(voodi) siia, et siis sobib kokku kollaste toolidega. Ma vist juba varasemalt kirjutasin, et kollased toolid tulid sellest, et ma Tartus Söbralt söbrale poes nägin kahte ilusat halli tooli, aga kohe ei ostnud ja järgmine päev neid enam ei olnud. Sellepeale läksin taaskord "niisama" vaatama interneti avarustesse jaleidsin kollased, kahe asemel 5 tk.

Nüüd ma leidsin unistuste diivani. Ja see on kollane!!!

Mul on tunne, et ma pean selle saama. Sest see on täiuslik.

Mis arvate?


 

teisipäev, 25. november 2025

Sweet 16!

Nädalavahetusel oli Sibulatee sünnipäevapidu. Sibulatee sai suvel juba 16. aastaseks ja oleme juba pikki aastaid tähistanud sünnipäeva novembris, siis kui turismiasjalistel veidi rohkem hingetömbeaega on. 

Seekordne sünnipäev oli rahulikumas tempos, vaiksem. Ei olnud suuri saale ja rohkelt kaaskondi ega tohutult mänge, nagu mönel aastal on  olnud. 

Seekord oli Liisil, meie eestvedajal ja taganttöukajal hoopis teistsugusem plaan. Nimelt jagas ta laudkondadesse portsu erinevaid ajakirju, käärid, liimipulgad, markerid ja A4 paberid. Ülesandeks oli koostada endale/ettevöttele, kuidas süda lustis, visioonikaart järgmiseks 4 aastaks. 

See on tegelikult väärt ülesanne. Tegin sellist manifesteerimist ka ca 15 aastat tagasi, siis kui tundus, et kogu elu seisab paigal - kallimat ei ole, armastust ei ole, lapsi ei ole, töö ei köneta, palk on väike. Siis said igasugu asjad endale üles kirjutatud ja nö välja höigarud, et need juhtuma saaks hakata. Seejärel unustasin oma paberi ära ja kui ükskord sahtlist mitu aastat hiljem välja vötsin, nägin, et köik soovid oli salamisi täide läinud!

Nüüd siis seisin taas sellise ülesande ees. Lappasin ajakirju, et mis sönad, pealkirjad, hüüdlaused könetavad. 

Ühes teadusajakirjas oli artikkel Martin Luther Kingist, "I have a dream!" saigi mu visioonikaardi keskmeks ja sinna päiksekiirtena ajakirjadest välja löigatud reisisihtkohad; hoiustamine ja investeerimine, et tulevik helgem oleks;  Sibulatee kui UNESCO maailmapärand; kaablivaba hooaeg ehk et ettevötlus sujuks ka ilma, et ise köike kohapeal tegema peaks;  punktid oma kodu, pere, aia, laste ja armastuse kohta.

Nelja aasta pärast vaatame, kuidas läinud on!

Oled varem koostanud omale? Kas soovid täitusid?

jöulud kassiga

Tänavu on taas jöulutunne mu sees kohal! Tahaks nii möndagi meisterdada ja kaunistada, aga hetkel on pigem see äraolev ootus, et kodu viimased nurgad saaks remondivabaks, kuigi algul ka suht askeetliku sisustusega, aga siiski korda ja ilusaks. Alles siis hakkaksin kaunistusi kamaluga välja kallama komkast.

Küll aga on meil tänavu suur challenge - Kass Kusti! Juba praegu on pahandusi palju:

-lillepottidest kaabib mulda kaarega välja. Lahendasin nii, et Kreeka pähkli puud, mida kasvatan, töstsin körgemale ära, et ta ligi lihtsasti ei saaks. Kummipuule panin kivikesed peale. Mulda ta nüüd välja kaapida ei saa, aga kivikesi käib käpaga välja koukimas küll. 

-ripub kardinates. Eriti on nüüd uus lemmik eile paika pandud maani kardinad kaminatoas.

- kui vähegi mönda rippuvat asja näeb (sisesta: mu kimonod vöi kleidid, hommikumantli vöö, sall vmt), kohe on ulakustemeister selle kallal.

Täiega pelgan kuusepuu tuppa toomist. Kas töesti esimesed jöulud, kui me puud ei too, kassi pärast? Mötlesin, et ilmselt peame lakke kinnitama ühe konksu, mille külge kuuse kinnitame. Niiei saa Kusti kuuske vähemalt ümber hüpata. Probleemiks on sel juhul köik mu ilusad örnad kuuseehted. Lapsed on juba nii palju suured, et lootsin - nüüd saan peidust välja vötta oma ema klaaskuulid ja oma kodu nendega kaunistada. Ilmselgelt ei saa.

Kuidas te neid asju lahendanud olete? Kodus jöulud kassikindlaks teinud?



Projekt "Maja" - 129

Terve eelmise nädala olen ma pikkade päevade kaupa veetnud pahteldades. lihvides, pahteldades, lihvides, kruntides, vigade parandust tehes. Praegu ootan seinade kuivamist, et siis jälle lihvida ja kui köik nüüd ok, siis saan homme kruntida VIIMASED seinad ja löpuks nad ära värvida!!! 

Ehk siis käimas on kaminahju ja selle taguse seina viimistlemine. Need on nüüd vaja ära teha, et saaksime paika panna ahjuplaadid, mida reisilt tulles Lätis Depost skoorisime. Kui need paigas, siis ei oleks sugugi nii lihtne viimistlustöid teha, seega ma siin töesti teen pikki päevi ja jooksen ajaga vöidu, naiivselt lootes, et töömees töesti tuleb neid paigaldama.

Samal ajal kui sein (ja laed, need ma värvisin ka ära) kuivab, tegin eile sunniviisiliselt šoppingupäeva Tartus. sunniviisiliselt, sest auto oli vaja remonti  viia ja niikaua teadamata aja jooksul linna spassida, kuni auto kätte saab. Önneks andis remondimees mulle asendusauto, seega sain aega asjalikult kulutada -ehituspoest sisustuspoodi ja kodutarvetepoest teise ringi poodidesse. Nii kulusid väga kiirelt 6 tundi ja oma autole järele minnes oli väga palju asju vaja ühest autost teise ümber tösta. 

Aga ma skoorisin ka rulood ja kardinapuud kaminatuppa. Nendest oleme väga puudust tundnud kogu perega, sest tänava pealt näeb tuppa sisse ja no ei ole meeldiv olla niimoodi. 

Öhtul pani härra suurtele  akendele rulood ja kardinapuu ette. Ma olen enda üle hästi uhke, sest köik klapib möödu järgi (härra ostude puhul see alati nii ei ole :D). Kardinapuuleidsin pikendatava versiooni ja ei paista väljagi, et ta kahest osast koosneb. Nelja meetri pikkust kardinapuud ma poleks transportida saanudki ja nendes paaris ehituspoes, kus käisin, ei olnud ka.

Kardina skoorisin Söbralt söbrale poest 15€ga ja olen hästi rahul ise.

Kuigi elutoas on veel remondiasjad ootel (sest ühtteist lihvida, kruntida ja värvida veel vaja) ning parkett ootab maha panemist, kui köik need asjad tehtud, siis kardinaga tuba juba on palju ödusam. 

Viimased pingutused veel!!! 


pühapäev, 23. november 2025

Projekt "Maja" - 128

Pühapäeva hommikupoole juhtus midagi toredat - härra leidis motivatsiooni kontoritoa möbleerimisega tegeleda. Köik vajaminevad osad olid tellitud, minu poolt mööda Eestit taga aetud ja kohale transporditud. Laupäeva hommikul käisin Tartus IKEA paki järel, sest paar mööblieset oli sealt tellida köige otstarbekam, st möödud klappisid ja välimus ka. Terbe laupäevase päeva Mesilane toimetas ülakorrusel, sellal kui me härra abikaasaga hoovi koristasime. Mesilane teatas, et tema paneb mööblit kokku. Ma suhtusin VÄGA suure reservatsiooniga sellesse, sest noh, ma olen ta projekte ennegi näinud :)

Suur oli minu üllatus, kui ma läksin vaatama, et mis ta siis selle mööbliga seal teeb täpsemalt, kui vastus vaatas - kokku pandud mööbel! Möned kohad pidi härra tugevamini kinni keerama, aga pani köik juhendite järgi ilusti kokku. Nii tubli poiss!

See oligi ajendiks, et härra siis pühapäeval annab oma panuse. Mul olid olemas kontoriruumi kirjutuslaua töötasapind (käisin haagisega Tartu külje all ära toomas, kolmekesi, naabripoiss ka abis, punnitasime 4 meetri pikkuse, meetri laiuse ja üle saja kilose tammeplaadi teise korruse aknast sisse. Lisaks leidsin veebist sobivad lauajalad metallist, käisin nendel paar päeva tagasi Tallinnas järel. Müüja ei soostunud neid a la cargoga saatma :( IKEAst sain ka kaks boksi kirjutuslauasahtleid, sest nii pikk lauaplaat vajab lisatoetust ja nüüd sai köik sobima kokku. Härraga käristasime plaadi paika.

Tulemus mulle meeldib ja seda postitust siin kirjutan juba oma mönusas mugavas ja helges kontoritoas, mitte enam köögilaua taga puupingil kügeledes.  


Möned löpetamata asjad muidugi veel on. Paar liistu panemata, sest magamistoa uks ka ootel, et seda paika panna, siis saab liistud panna. Lisaks on tellitud laelambid, mis on juba meie poole teel. Siis saab taaskord ühe toa nö lukku panna. 

Selja taga, teises seinas on dokumendiriiul ja praegu on kahevahel - kas teine riiul veel körvale vöi jätame ruumi lahtikäiva diivani jaoks. Nt kui mingi kord on rohkem söpru külas ja vaja lisa voodikohti.

Kumma sina valiksid? Lisariiul vöi diivan?



reede, 21. november 2025

Ma olen seda filmi näinud!

Ma ei tea, kuidas seda nimetada, ettevaatlikuseks, alalhoiuinstinktiks, kuues meel vöi hoopis vanadus?

Kui me olime eluviisiga (söbranna Eveliisil on teadupärast blogi: Eveliisi eluviis, ja mu Mesilane ei kutsu teda nimepidi nagu köik teised inimesed maailmas, vaid kutsub teda eluviisiks. Ja hakkas mulle külge see nimi nüüd) meie naistereisil Armeenias oktoobris, siis me ühel öhtul sattusime massiprotesti keskele. See oli rahumeelne, aga teate - armeenlased on siiski mägedepojad, hääletoonid valjud ja suhtlemisviis energiline. Pikk pikk paarituhandelise osalejaga marss jöudis kuhu mööda tervet kesklinna? Jah, meie apartmendi akende alla ja seal jäid nad oma sloganeid hüüdma ja kordama. 

Mulle kangastus täiega silme ette üks Hollywoody film, mida ma näinud olen, Owen Wilsoni ja Pierce Brosnaniga peaosas. No escape, vaata filmitutvustust siit.  Selles filmis satub Owen Wilson perega mässu ja riigipöörde keskmesse vööras riigis, kus välismaalased kohapeal hukatakse. Muigasin eluviisile, et see küll hea stsenaarium ei ole, kus olla :)

Kolm nädalat hiljem olime abikaasaga Marokos. Ma pean rohkem oma kanda maha panema,sest abikaasa röömustamiseks nöustun aegajalt asjadega, mis eriti otstarbekad ei ole. Nt ei tahtnud abikaasa autot algul rentida, ja nii me läksime GetYourGuide vahendusel kolmepäevasele bussireisile Saharasse. Tagantjärgi abikaasa vingub, et oleks pidanud ikka autoga omas tempos liikuma, oleks saanud kiiremini ja möistlikumalt söita, rohkem kohti vaadata ja mitte igal pool kümne teise samasuguse bussiga peatustes niheleda. Meil läks üks reisipäev puhtalt söidu peale kaduma. Aga, samal ajal, kui Marokos Atlase mägedes bussireisil olime, suunaga Sahara körbesse, tuli mulle taas üks tuttav filmistseen silme ette. Täpselt sellisest olukorrast, mis filmis muidugi vöttis ootamatud pöörded. Filmi nimi on Babel, peaosas Brad Pitt ja film kombineerib 4 erinevat süžeeliini maailma erinevatest nurkadest, mis on omavahel pöimitud. Stseen, mis mulle silme ette tuli, oli see, kus Brad Pitt kehastas pereisa ja koos abikaasaga olid väljasöidul Maroko körbesse. Absoluutselt ei kusagilt lendas püssikuul läbi bussiakna ja tema filmiabikaasa sai vigastada. Bussireis jättis nad eikusagile körbesse maha. Kuidas nad seal siis arstiabi otsisid ja abikaasa elu püüdsid päästa, samal ajal teadmata, et nende Mehhiko laspsehoidja oli vötnud nende lapsed kaasa oma venna pulma Mehhikosse ja tagasiteel koju selgus, aga passid, viisad, laste töendamine, et nad tohivad just selle inimesega reisida... Pisiasjad.

Sellised filmid siis mul päriselu sisse pöimitud. Ootan huviga järgmist reisi, et mis film siis tuleb!

esmaspäev, 17. november 2025

Telegrammid Marokost!

Reisil tegin väiksed kiirülevaated igast päevast. Jagan neid ka teiega siin blogis tagantjärgi. Lähipäevil saab ka reisiblogisse pikk ülevaade ja rohke pildimaterjal üles, nagu alati!


8.11.2025

Marrakech. Uus reisiseiklus on alanud. Tellitud hotelli transfeer ei tulnud lennujaama kohale, saatis kirja,et saate takso lennujaamast ka võtta. Takso õnneks ei maksnud küll 60+ eurot nagu Jerevanis, aga ette tellitud takso oli soodsama kokkuleppehinnaga kui 18€. Hotell medinas, täiesti keskmes. Heliisolatsioon 0 ja riadis tuba tikutopsi suurune (aga ilus).Reaalselt tuppa mahub ainult voodi.Praegu rooftopil hommikusöök ja siis asume Marrakechi värve, maitseid ja mustreid avastama. Olen põnevil.

8.11.2025

Marrakech. Abikaasa muudkui sööb, ei saa ühestki pirukamüüjast, friti-kärust ega muust toidukohast mööda minna. Mina ja Eveliis Armeenias= glämm dining. Mina abikaasaga Marokos = söömine nurgatagustes urgastes. Aga toit on hea. Käisime pmst ümber oma bloki, 18000 sammu. Soukid on labürint, kust välja ei saagi. Le jardin secret ongi salaaed, no andis üles otsida, sest netita orienteerumine medinas on lootusetu. Lasime vabaks ja kulgesime. Leidsime ka aia üles, äge koht.

Jemaa el-Fnaa nüüd me õhtune meelelahutus. Ma olen ussifoobik ja need kuramuse mustad kobrad ja maotaltsutajad siin.
Tahan kõik nahast kingad, käekotid ja taldrikud siit kokku osta, mees tõmbab pidurit. 

09.11.2025

Essaouira. Meil on abikaasaga täna aastapäev, 13a koos. Jalutasime rannas ookeani ääres, suu ja silmad liiva täis. Ostsime kalaturult kõikvõimalikke mereande, lasime nad kõrval ka tegelinskitel kohe ära grillida. Ma just jõudsin järeldusele, et abikaasa reisisuveniirid on maitsed ja toiduelamused.
Essaouira on vaiksem chillim linn, ei ole sellist lärmakat kaost kui Marrakechis.Euroopa sugemetega arhitektuuri osas. Õnnelik oli abikaasa alkopoe leidmise üle. 5% taste of Morocco:)

10.11.2025

Atlase mäestik. Oleme turistid ja sõidame koos kümnete teiste valgete turismibussidega vetsupeatusest järgmisse ja vaatamisväärsusest vaateplatvormile.Mille järgi tunneb ära, et oleme eestlased? Iga natukegi kõrgem küngas tekitab suurt elevust. Siin, Atlase mäestikus, on vaated taaskord imelised. Oleme ju ennegi võimsaid mägesid näinud ning mäeteid sõitnud, kuid iga kord on nagu I kord. Ma ei saanud eile aru, kui lugesin, et berberi lipul on 3 värvi ja et roheline tähistab Atlase mägesid.

Mäed on ju enamasti tuhmid, tolmused, kõrbesed...Aga tõesti, siin on jõed, mis hetkel kuivad, aga on ka lopsakust ja rohelust.
Veel, mida täna mägedes tundide viisi mõtlesin, peale Ait Benhaddou berberite ajaloolise linna külastust, et filmitööstus on ikka huvitav küll. Vaatad Hollywoodi filmi ja mõtled, et tore Egiptus filmis, aga võtted olid tegelikult Marokos, teises ja kolmandas riigis ning ülejäänud 80% stuudios, mis oli ka Marokos.

11.11.2025

Sahara kõrb. Mina, reisisell, armastan uute kohtade avastamist. Topeltrõõm, kui see on mõni koht, mida geograafiatundides hoolega tudeeritud. Sahara kõrb on üks nendest kohtadest, mida olen ikka ja jälle gloobusel/seinakaardil uudistanud. Täna oleme siin 🐪🐪

12.11.2025

Dades gorge. Atlas. Kihvtid on orud ja kurud. Kus vähegi vett, on oaas, kõik on roheluses mägede ja kõrbeliku kuiva maa vahel.

13.11.2025

Casablanca. Terve päev on meid saatnud paduvihm. Väga kodune tunne oli sõita rendikaga, ees hall vihmakardin, mitte midagi ei näe. Jeerum, need marokolased ei tea liiklusreeglitest küll midagi ning ringristmikel on täielik košmaar. Ringile on joonistatud maha kolm rada. Kõige vasakpoolsemast reast tahavad kõik autod üle kolme rea paremale väljuda. Kõige parempoolsemast vajuvad kõik autod vasakule,sest tahavad ringilt väljuda neljandas mahasõidus. Me olime keskmises reas... Igal ringil!

Casablanca on moodne linn. Isegi liiga modernne uhkete kontorihoonete & tornmajadega.Maroko noored kolivad järjepanu Casasse,sest läänelikum elu. Vihma tõttu teeme plaanid ümber, veedame siin vaid mõned tunnid promenaadil jalutades. Promenaad lõppeb ei kusagil, ilma ühegi üleminekuta edasi linna. Hassan II moššee on võimas vaatepilt. Uhkelt majesteetlik, detailirohke, ilus. Atlandi ookean vahutab.Ja taksod! Need on siin kõik punased, sellal kui Marrakechis olid kollased (ja Rabatis sinised!) 

14.11.2025

Rabat. Marrakechis oli too mu lemmiklinn Marokos. Saharas tundsin, et reisi tipphetk. Rabatis olen rabatud - nii sümpaatne linn, kõik on olemas. Nii jalutatav, nii puhas, nii ilus, nii detailirohke jälle. Nii instagrammitav. Siit oli lausa kahju lahkuda, jalutaks veel ja veel. Hammami kogemus jälle uus. Võtsime ette ehedalt Marokoliku hammami, mehed-naised eraldi. Õnneks leidsime, kus saame koos käia, kuigi eraldi pooltes. Kunagi Aserbaidžaanis jäi mul käimata,sest oli meestepäev.

Kui muidu araabia naised kihiti riides, kõik kaetud, paljudel ka silmad, siis nüüd hammamis ühtäkki on näha rohkem kui tahaks. Aga saun, see on loomulik keskkond. Võtsin pesu ja massaažiga paketi ja lasin end küürida, juukseid pesta, masseerida. Kõigil kaks kuni mitu pange vett ümberringi, istutakse vakstutüki peal maas. Väga äge kogemus. Hammam meenutas mulle mu kohalikku külasauna, ainult Maroko võtmes.
Rabat on kindlasti külastust väärt ja pikemalt kui üks päev.

15.11.2025

Chefchaouen. Linn, kuhu ma tahtsin nui neljaks jõuda. Abikaasa kriipsutas kavast maha,sest kaugel. Siin me siiski oleme ja see sinine linn on VÕRRATU! Isegi abikaasa poetas, et kõige ägedam ja ilusam linn. Iga samm on fotogeeniline. Iga nurk on sinine. Jõudsime õhtul ja nii, kui asjad apt.pandud, tuli paduvihm. Ja siis loojus päike. Seega õhtul palju ilusaid pilte ei saanud, panustasin hommikule. Jap, ikka paduvihm :) Siin linnas vihm siiski emotsiooni maha ei keera. Siia jääks veel kauemaks.

Palusin abikaasalt stilistilist abi - mul oli pagasis veel punane ja valge kleit, samuti sinine. Et mis kleidiga pildioperatsioone tegema hakkame? Ta valis punase ja ma arvan, et hästi valis. Sinine ja valge sulanduksid siia taustale ära, aga see pole ju ometi minulik :) 

Ühes hoovis härra müüs pilditegemisnurka, hind 5dhs (50s). Ülivinge! Peab Peipsis ka rakendama. 

16.11.2025

Fès. Ei oskagi sõnadesse panna. Ei tekita emotsioone. Nagu Marrakechi kauge sugulane. Linn on kuidagi sektorites, müüride ja kiirteedega eraldatud. Medina on sama nagu igal pool, veidi vähem kaost kui Marrakechis. Aga juba hakkavad need medinad ja soukid (turud) väsitama, on üleküllastumus. Medinamüüride vahelt välja jõudes on avar puhas ilus linn. Nii kui pea teisest nurgast jälle medinasse pistad, on prügila. Päris kurb on seda vaadata.  

17.11.2025

Marrakech. Ongi aeg otsad kokku tõmmata ja selle kreisi kaose ja meluga jumalaga jätta. Maroko, sinuga oli tore, aga ma nüüd tahaks autoga rahulikult sõita, ilma, et ringristmikul keegi kamikadzet teeks ning oma patja tahan ka! Tsaupakaaa!
17.11.2025
Frankfurt. Vahemaandume Saksamaal kl 5 hommikul. On pime, jahe ja sajab. Selge, viis kvaliteettundi lennujaamas linnas jalutamise asemel. On tunda Euroopa õhku, kui haaran salati ja pean välja käima 12€.
Meie väravast on väljunud selle aja jooksul 3 lendu. Iga boarding lõppes mitmekordsete hüüatustega "Final call for Xxx Xxx". Kuhu te inimesed kaote ja oma lennu maha magate?
Vaatan abikaasale otsa, kes iga kord napilt enne pardaleminekut teeb "ma kiirelt käin ära taxfrees" kadumistrikki 🤦

17.11.2025Riia. Esimest korda minu lendudel sellel lennul meditsiiniline olukord. Inimesele tuli kiirabi lennukile vastu ja lennusaatja palus kõigil istuda, kuni abivajaja on kiirabile üle antud. Kõik istusid!!!! Mitte keegi ei nihelenud tõusta nagu tavaliselt maandumistel.
17.11.2025Valmiera. See kodutee Riia lennujaamast autoga Peipsi äärde ei ole sugugi 4,5h nagu lennujaamas GPS näitas. Kl 14.30 saati sõidame, aga Valgani on veel kilomeetreid neelata, kodust rääkimata. Aga kui kodus on ootel remondi viimased pingutused ja tee peal on mitu DEPO poodi, siis tuleb sisse vaadata. Nüüd on auto lookas ja õhtu käes ... 
17.11.2025Tartu. Nälg vaikselt näpistab. Õues kottpime ja vastutulevate autode tuled pimestavad. Oleme koduteel olnud 30h. Alustasime eile kl 14 Fèsist ja pole veel kohale jõudnud. Sirutan käe autoistme alla ja kougin välja reisi alustades kodus valmis pandud snäkikarbi selleri, hapukurgi ja suitsuliha viiludega (viimane on küll rohkem pekk kui liha). Ehh, näljapeletus nagu maast leitud (!) :)) 
17.11.2025
Peipsi. Minu Sibulatee. Kodu!
Jõudsime koju, lapsed kallistasid pooleks. Kui hea tunne on tuppa tulla nii, et lapsed olid kaminasse tule teinud, tuba soe ja kodutunne maksimumi peale keeratud. Nüüdseks unejutud loetud, hambad pestud ja lisaks lastele, poen ka mina voodisse ära. Head ööd! 

pühapäev, 9. november 2025

13 aastat armastust!

Ühest küljest on see pikk aeg, teisalt on see aeg lennanud linnutiivul.

See oli alles eile, kui olime värskelt armunud.

Esimene aastapäev oli Tallinnas, kus härra viis mind vanalinna butiikspaasse. Pilti tegime tänaval Prisma kärus, see vedeles seal tänaval ja kasutasime ainult poseerimise jaoks. 

13 aastat hiljem


Ilusat armastust meile ♥♥♥

reede, 7. november 2025

Rohevahetus

Mul on kogukonnas üks äge facebooki grupp, mis mitu aastat juba tegutseb. Mul pole örna aimugi, kuidas mina sinna sattusin, mu meelest on tegemist kinnise privaatse grupiga ja keegi pidi mind sinna kutsuma/soovitama. 

Tegemist on piirkonna rohevahetuse grupiga, kus inimesed pakuvad teistele taimi-lilli-pöösaid, mida nad harvendanud vöi millest loobuda tahavad ja huvilised siis annavad neile uue kodu ja saavad palju röömu. 

Ma olen Mesi taresse lilleaeda rajades sealt grupist saanud nii palju abi. Mu Tootsi peenrad lillealaselt ongi paljuski sellised, mida pakutud on ja mida siis olen endale küsinud. 

Nüüd oli postitus grupis- kummipuu otsib uut kodu. Eelmine omanik viskas ta novembrikuus lihtsalt välja ja grupi administraator märkas ning pani kuulutuse üles. 

Et meie kodu on sisustamise faasis ja löpuks ometi on mul ruumi, kuhu lili panna, siis jäin vaatlema ja mötlema korraks. No olgu, vötame! Ühtlasi vaatan ka peeglisse, et ema, sina vöi? Mul pole eales huvi olnud lillede vastu. ema alati küsis, kui koju olin läinud teda vaatama ja nädalavahetust veetma - kas nägid, mul kaktus öitseb? Kas nägid mu liiliaid. Vaata, kui ilusaks sönajalg on läinud...Ma siis ikka vaatasin ema röömuks, aga minule nad midagi ei pakkunud.

Nüüd olen ise selline - abikaasa, vaata kui ilus mu peenar on. Vaata, kui ilusa kummipuu ma sain! :)

Et kummipuu tuli ilma lillepotita, oli lihtsalt potist välja vöetud ja kilekott juure ümber seotud, tuli mina lillepoti jahile. Ühtlasi vaatasin ka kummipuude hindasid. Väiksemad, kui see, mille oma koju töin, olid ca 90€ ringis. Phimötteliselt säästsin 100€ onju? Üldse ei arvesta seda, et lillepotid (üks ilus ümbriseks ja üks mis ilupoti sisse käib) maksid 77+16€.

Köige nömedam - koju jöudes panin Home4You-st ostetud ilupoti paika ja töstsin kummipuu sisse, ilupotilt murdus jalg alt ära. Ma olin nii önnetud :( Härra abikaasa lubas siiski vaadata, kas önnestub tagasi kinnitada ja ära remonida. Eks ma saan sinna siis möne natuke väiksema lille sisse otsida ja koju väiksemat sorti vihmametsa/džungli tekitada. Sest lilled annavad kodule nii mönusa tooni juurde. Miks ma varem nii aei arvanud? :)

Ootab oma öiget elukohta ning parketi mahapanekut

Ilmselt on siin mingid oksad, mida ma peaksin ära löikama? Keegi, kes on kursis, vöib vihjeid ja nöu anda. Olen ette tänulik!

neljapäev, 6. november 2025

Minek. Jälle.

Kohe on käes minu ja härra armastuse aastapäev! 13 aastat koos!

Kümme esimest koos oldud aastat tähistasime alati spa-öhtuga. Härra abikaasa valis välja ja viis mu spaasse. Tihtilugu vöttis mu autosse ja asus söitma, vihjamata kuhu minek. Ega mind ei huvitanud ka kunagi :) Mul oli peamine olla temaga koos! 

Härra aga alati skeemitas. Söitis Taageperra nt Viljandi kaudu. Vihulasse Tallinna ringiga jne. Et ma ära ei arvaks, kuhu ta mind viib. Ma ei öelnud kunagi talle, et ega ma tegelikult autos istudes viitsinudki möelda ja nuputada :) Küll ta ükshetk ikka kohale jöuab.

Untsu läks meie 11.aastapäev! Ma kogemata planeerisin meie naistereisi Eveliisiga sellele nädalavahetusele, mille alati vabaks olin jätnud härra jaoks planeerida. Aru sain veast täpselt sekund peale piletite maksmist.

12.aastapäeval eelmisel aastal asusin viga heastama ja ostsin meile härraga Malta reisi hoopis. Et kui aasta varem olin reisil ilma temata, siis nüüd koos temaga. Tänavu läheme taas reisile, sest ma ei saa lasta vöimalusel (1- reisima minna; 2- traditsiooni luua) raisku minna. Nii me kohvreid pakime ja ettevalmistusi puhkuseks teeme. Härral on muidugi hea diil - tema korraldamisel oli 1 öhtu spaas vs minu korraldamisel nädal reisil. Kaalukauss on vördne :) 

Mis arvate, kas köik vajalik sai kohvrisse?


kolmapäev, 5. november 2025

Projekt "Maja" - 127

Aasta algul olin röömus - leidsime maalrinaise, kes tegi meil korralikult ära suure ampsu maalritöid. Leppisime kokku too hetk, et allkorruse ruumide pahtledamine, nurgad, lihvimine, parandused jm tööd kuni kruntvärvini teeb ära. Lihtsalt sellepärast ei hakanud laskma rohkem värvida, et ajaliselt ei jöudnud enne minu ja härra ühissünnipäevapidu ja teiseks, veel oli igasugu möbleerimist jne, et polnud mötet ära värvida kui hakkab enne päris valmimist määrimisi ja riivamisi tulema. Neid tuligi.

Suve löpus vötsin uuesti ühendust, et lähme nüüd asjadega edasi, et saaksime hakata lastetube tapeetima,siis möbleerima jne. Käis ja tegi väga korralikult ja tublilt. 

Oktoobris  asus ta allkorrusele tulevat elutuba viimistlema, kuna kaminahi ležankaga sai valmis ja nüüd oligi vaja kogu löppviimistlus är atea, et saaksime elutoa parketi maha panna ja trepi tellida. 

Ta käis ja toimetas muu töö körvalt. Köik oli okei. Oli kokkulepe, et kuna 16.okt ma lendasin puhkusele, et vöti on siin, tule ja tee oma tööjärg ära. 

21.okt ma tulin reisilt tagasi. Ta ei olnud käinud tegemas kokkulepitud töid. Vötsin ühendust (suhtleme messengeris), vastust ei ole. Vötsin veel korra ja veel ühendust. Null vastust!

Ta pole siiamaani end näidanud, vastanud, reageerinud, tuviga sönumit saatnud, midagi!

Tegemist ei ole tänavalt kuulutuse peale leitud inimesega. Tegemist on härra venna söbrannaga, kes on ka ta naaber. 

Ma ei saa aru. See on elu, et möni töö tuleb vahele, möni önnetus, pereasjad, auto läheb katki, mis iganes. Räägi. Ütle, mis toimub, lepime kokku. Aga lihtsalt ära kaduda, eetrivaikus, seda ma ei möista. Täiesti ära tüütab see  pidev jama ehitusmeeste ja -naistega. Ei ole ühtegi (peale isa ja venna, kes töesti teevad palehigis tööd 10h päevas) kohanud, kes lihtsalt mingil hetkel oma suva järgi ära poleks kadunud. 

Ootasin ja kirjutasin, kuni löpuks viskas üle. Vötsin värviämbrid ette ja asusin ise rullima ja värvima. Tuli meelde küll, miks ma tahtsin seda tööd professionaalile jätta. Trepi kohal kaldlae all on ikka nii körged nurgad, mida ma ei ulata ega saa värvitud. Pidin hakkama pihta teise korruse seintest, sest mu väiksed pörssad on oma mustade kätega mönusaltseinad ära määrinud. Enne veel, kui maja üldse valmis on saanud.

Praegu on köik üle värvitud ja lastel keeld peal trepist minnes käsi vastu seina panna  :)

Ülevalt on näha kahel pool mustade sörmejälgedega seinasid.

Piltidel väga muutust ei näegi mu kahe-päevase töö osas.

Siin on vaja ära krohvida ležanka tagune sein ja kamina korstnajalg, seejärel värvida. Siis on maalritöödega köik ja saab parketi, mis on pildilgi vasakul seina ääres hunnikus näha, viimaks maha panna. 

Krohvitööde jaoks ootan härra abikaasat, et ta otsustaks ära, mis ja kuidas panna ning annaks mulle juhised. 

Ehitusjärelvalve.
Sooja ahju peal kamandas muudkui.

 

teisipäev, 4. november 2025

riietumise inspiratsioon

Eveliis kirjutas ka samal teemal, millest tahan natuke lobiseda.

Eveliisi postituses oli pöhiröhk noore preili identiteedikriis ja riiete teemalised suhtedraamad koolis. Mina lähenen siiski enda kogemusest ehk kuidas ma Eveliisi kopisin ja endale ka Margit Salk kimono tellisin.

Käisime Eveliisiga hiljuti Armeenias ja eelmistel aastatel Istanbulis, Türgis ning Löuna-Prantsusmaa-Monaco-sutsuke Itaaliat reisidel. Igal nendel reisil on olnud meil riietumisteema. Palju kaasa pakkida, mis üldse kaasa pakkida? Mina naisena, eriti naistereisil, tahan end ilusana tunda ja ilusaid kohti avastades ka neid piltidena jäädvustada. Minu abikaasa suudab olla 7 päevasel reisil 1 paari samade pükste ja 2 t-särgiga, mina selline ei ole. Ju kui ma tahan tegeleda enesepettusega, siis nii ma ka teen - 3- päevase reisi saab vabalt nädalaseks teha, kui kaks korda päevas riideid vahetada ja uue välimusega uusi kohti avastama minna. Selleks ei pea kusjuures tervet garderoobi kaasa vedama. Piisab ägeda söbranna ja tema ägedate aksessuaaride olemasolust.

Nii me reisil ka tegime. Nt oli meil Jerevanist väljasöidu päev - päevareis, kus külastasime paljusid imelisi Armeenia vaatamisväärsusi. Iga asukoha juures oli meil erinev välimus.

See käis nii - alustasin hommikut lühikese kleidiga, mis oli valgetesse pükstesse pluusiks pandud.


Järgmises peatuses vötsin püksid ära ja jäin kleidi väel Armeeniat ringi avastama.


 Kolmas peatus - Eveliis jagas oma imelist kimonot. Sedasama, mida ka endale tellima asusin.


Neljandas peatuses panin peale oma pintsaku ja vahetasin käekotti.


Siin piltidel rohkem eikajastu, aga veel järgmises peatuses oleks saanud ka Eveliisiga käekotti vahetada. Seda tegime eelmistel päevadel. Kord oli aksessuaariks tema uhiuus Jerevanist soetatud punane käekott, teisel korral tema mahukas must kott, kuhu sai varuriided ja ostud päeva jooksul panna. Nii on muudkui ümbermuutumine ühe päeva jooksul.

Möni ütleks, et ma kopin söbrannat. Seda ma muidugi kohati teen, sest mis sa teed, kui inimesel on äge maitse ja oskus asju kokku panna. Mul nii hea ei ole, seega pean inpiratsiooni ammutama.

Lisaks olen ma omale telefoni kuhjaga kuvatömmiseid teinud, kui kuskil kellegi seljas midagi ilusat ja kokkusobivat näen. Just see inspiratsioon on see, mida ma saan ja loodetavasti jagan enda teadmata kellelegi teisele ka. Sest kui ma leian mingi toreda röivaese teise inimese kaudu, siis ma sobitan seda ju oma olemasoleva garderoobiga. Kuigi vahepeal tundus, et me oleme Eveliisiga reisikaksikud - mantlid mölemil beežid, prossid peal, heledad jalatsid. aga mood on hetkel selline, oli soe ja mugav olla ning silma ei kriipinud. Järgmisel hetkel tuuseldasin ma juba oma erksas punases mantlis ringi nagu jöuluvana proua ja polnud mingit kopimist enam :)

Uut riietumise inspiratsiooni sain ma täna oma unenäost! See oli natuke ka öudusunenägu - nimelt olin ma unes söbrannaga reisil Jaapanis (mis on kokkulepitud meil ka ja tulekul) ja mul oli kaasas ainult üks komplekt riideid, need olid ka seljas parasjagu. Samas söbranna oli kostüümide vahetamise spetsialist. Üks uus outfit, mida ta mulle unes presenteeris, oli kuldse ja punasega riided, kuldsed jalanöud. Jeerum, kui kade ma unes olin, et ta nii ägeda välimuse välja kandis ja tahtsin endale ka midagi kokku sobitada sarnast. Samal ajal suutsin ma unenäos oma ainsad jalas olevad teksad ära määrida ja olin täiesti häbiseisus. Tundub, et tuleb minna riiete jahile. Mul on Tartus paar lemmikut poodi, kust olen leidnud väga ilusaid kleite ja muid outfitte, samas aga kui minna kindla sooviga, siis on ikka jube raske leida täpselt sellist asja nagu vaimusilmas ette kujutan. 

Aga äkki Marokost leian :) See on meie järgmine reisisiht abikaasaga. No näis, härra mul suudab nii koledaid pilte must reisil teha, erinevalt Eveliisist, kellega meil on ideaalne pildistamisklapp. 

olen raskes punktis hetkel

Teate, mis on koduehituse ja sisustamise KÖIGE raskem punkt?

See ei ole pikk periood - meil on käinud kogu protsess 11 aastat ja ma jäärana ikka vahepeal väga kärsitu, et kaua veel!

See ei ole olnud raha puudumine - ma ei olegi tahtnud uhkeid ultramoodsaid nutisüsteeme vm lahendusi koju, samuti mitte väga moodsa arhitektuuriga maja. Ei, ma olen väga rahul taaskasutamisega ja hindan vana asja väärtust.

See ei ole isegi pistikute ja lampide asukohtade määramine kaugelt enne, kui sul ehitus üldse sellesse etappi jöuab, et hakata nende juhtmete otsa midagi panema.

See ei ole ka löputu küünlapäev ehitusmeestega, keda otsi tikutulega - millal saab tulla, kas teeb nüüd köik ära, mis kokkulepitud, kas ei kao ära jne.


Köige raskem punkt meie pere koduehituse ja valmis saamise loos on abikaasaga ÜHISELT sobivate ja maitsekate lampide leidmine. Ma olen siinkohal valmis vaatama natuke pönevamaid ja moodsamaid lampe, mis minu tagasihoidliku maitse kohaselt meie elamisega sobituvad ja interjööri rikastavad. Mul on oma kindel visioon ja sisetunne, mis ütleb lambile jah vöi ei. Ja siis on minu abikaasa. Ka jäär ja no nii kange. Öudukas. 

Me eile öhtul, kui lapsed juba magasid, pidasime maha suuremat sorti lambivaidluse, sest ma ei taha panna nunnusse ödusasse valminud kodusse nöukafiilinguga lampe. Härra ei taha ledvalgusteid, kus pirni ei ole. Näitan talle siis pirnidega lahendusi - need laidab jälle maha, et tema ei taha pirni NÄHA! Et pirn peab olema kaetud, aga et oleks pirn, mida vahetada. Vöi siis vöiks tema hinnangul olla plafoonid, kuna meil on madalad laed ja rippvalgusteid panna ei saa. Plafoon on meil köögis ja see on maksimum, mida ma olen nöus meie koju lubama. 

Need on köik lahendused, mis härrale ei meeldi:


Jätkan otsinguid ja oma joru ajamist. Lampe, mida lakke panna, on meeletus koguses vaja.

Magamistuppa 3 tk, 

Kontorisse 3 tk, 

Trepihalli 2 tk

Elutuppa 2tk,

Kamina kohale seina kohtvalgusteid 5 tk

Koridor, garderoob ja tehnoruum ka veel, aga esimese hooga nendega veel ei tegele. 

mina ka!

Teate, mis?

Mul, MINUL, kellel on nimi, mida on Eestis ainult minul, on täna täiesti ametlikult nimepäev!

Mul pole seda tunnet kunagi väga olnud. aga äge on! Härra abikaasa lahkelt lubas mul kapist vahuveini vötta, ma küsisin lilli ka öhtuks, et nende taustal veini juua. Loll, oleksin pidanud ikka torti küsima... :)


Nüüd olen mina ka uhke nimepäevaline!

esmaspäev, 3. november 2025

some suhtlusetiketist

Facebooki marketplace. Ma olen viimasel ajal seda päris palju kasutanud, leidnud sealt sobivaid mööbliesemeid ja korralikke grillialuseid, mida Mesi tares vöi kodus kasutada. 

Iga kord, kui ma olen asja vaadelnud, möötusid analüüsinud, oma peas visualiseerinud, kas ja kuidas see mu koju sobitub, rehkendanud, kas peaksin järgi minema ainult autoga vöi kaasa vötma sappa ka järelkäru, vötan müüjaga ühendust ja uurin eseme kohta juurde.

Enamasti on minu poolne pöördumine selline:

Tere. Kas (soovitava eseme nimetus), mis Teil marketplaces kuulutusena üleval, on veel saadaval? Olen huvitatud.

See on mul esmase kontakti loomine. Seejärel, kui jah, täpsustan asukohta, vajadusel hinda ja lepin kokku järgi tulemise aja. Kui saan eitava vastuse, siis tänan vastuse eest.

Ma olen viimase paari kuu jooksul käinud mööblit toomas Pärnus, Jöhvis, Tallinnas, Keilas, Jögeval. 


Nüüd, esimest korda elus, panin ise eseme marketplace'i müügile. Mutuka riidekapp, mis meil aastaid tagasi varutud oli, jäi preilile väikseks ikkagi, teist körvale ei mahtunud, seega otsustasime sellest esimesest loobuda (kuna leidsin marketplacest täpselt sobiva nii materjalilt, värvilt, ülesehituselt kui möötudelt). Panin esimese kapi kohta müügikuulutuse üles.

Nüüd saan päevas mitu marketplace kirja stiilis:




Ei mingit "Tere"! Ei mingit viisakat lauseehitamist. Vastuse saades ei mingit "Aitäh vastuse eest!" vöi "Kahjuks ei sobi". Täiesti ulme. See nii häirib mind. Kas viisakat kontakti enam ei harrastata?

 Ma ei eeldagi, et iga pöörduja on kohe ostja, aga see automaatse pakutud lause saatmine on nii nöme. Lihtsalt väga vastukarva. Minu isiklik probleem, aga kui see kapp saab kellelegi uude koju uut elu elama, siis uut müügikuulutust ei kipu ma niipea üles panema. Igasugu muud asjad, mis kodus üle jäävad vöi lastel riided väikseks, viin ma taaskasutusse. Kui seal ei taheta neid, siis ilmselt lähevad maatäiteks, kui on sobilikud, leiavad uued omanikud. Ma absoluutselt ei viitsi tegeleda kümnete küsimustega stiilis sisetallamööt ja kraeümbermööt, asju pakkida ja teele panna jne. Tüütu. Nende mönede eurode tagaajamise asemel ma lihtsalt annetan nad ära. Kapp on vähe tülikam ja suurem ese. Loodetavasti saab ta varsti uue omaniku ja ma saan tuppa ruumi juurde, et sisustada meelepärasega.