laupäev, 29. märts 2025

jõhker püss naine siin

Eile postitasin viktoriiniküsimuse, et mille peale ma sain sellise tiitli omale:

"Sa, herz, oled igatpidi üks "jõhker püss naine!""


Õige vastus on (nagu ka kommentaarides pakuti), et neljapäeva õhtul sain ma kohaliku lasketiiru laskmisvõistlusel naiste arvestuses kolmanda koha!

Üldsegi olen ma relva käes hoidnud ja sellest lasknud kolm korda, kaks neist nüüd sealsamas kohalikus lasketiirus. Tulemuseks kolmas koht (63/100 tulemusega).


Mis mind rõõmsaks teeb, on see, et mu härra abikaasa, kaitseliitlane | laskeisntruktor | endine politseiametnik | ja mitmed tiitlid veel, kes on üle poole elust laskmist harjutanud ja relvaga lasknud, sai ka kolmanda koha. Haah! 

Ma muidugi ei maini, et tema kolmas tulemus oli 94 punktiga.

Aga enda üle olen uhke. Tegelikult peaks minema tegema relvaloa ka ära. Igaks juhuks. Ajad on sellised.




reede, 28. märts 2025

viktoriiniküsimus

Sa, herz, oled igatpidi üks "jõhker püss naine!"


Sain eile sellise kiituse/ komplimendi/ tiitli omale!

Millega ma selle ära teenisin, mis te arvate?


Variant A: Osalesin lastevanemate spordipäeval ja tegin jooksurekordi.

Variant B: Tõmbasin viisaprilliks valmistudes ja fotoseeriat tehes selga eriti seksika kleidi.

Variant C: Osalesin laskevõistlusel ja sain auhinnalise koha.


Vastuse postitan homme :)

kolmapäev, 26. märts 2025

Vajan abi!

 Armas sõbranna ja naaber andis varakult teada, et varsti tal suur sünnipäevapidu tulemus .Teemaks on "Kunst". Igaüks tõlgendagu, kuidas soovib.

Eks pean hakkama vaikselt outfittide peale mõtlema. Äkki end Mona Lisaks riietada-meikida vmt?

Siis nägin kuskil veebis postitust, et praegu on moes kiiksuga käekotid. Võtsin huvi pärast Temu lahti ja oh sa poiss! Meeletu valik igasugu käekotte ja nüüd ma mõtlengi, et ühe peaks küll endale stiilipeole ostma. Aga millise neist? Ma ei suuda valida:









Millise sina telliksid omale? Koer on äge ja kärbseseen üle võlli :) Samas võiks vabalt nii maja kui ka lauatelefoni kanda ja oleks endal kui külalistel lõbus. Aidake!

kui sa ei saa aru, on see unes või ilmsi?

Huvitavad 2 kuud on olnud. Ses mõttes, et vaatad, kuidas üks godzilla Ameerikas laamendab ja nagu keegi vastu ka ei hakka. Viimane sündmus, grupichat detailsete sõjaplaanidega suvalises jutukeskkonnas, kuhu oli lisatud ka asjasse puutumatu osaline. Parim veel, ajakirjanik!

Kui see ei ole ämber, siis mis veel on?

Threads on muidugi armutu. Need lõppematud meemid, üks parem kui teine. 

USA kaitseminister (analoog meie uuele ministrile Terrassele?) Pete Hegseth on saanud külge hüüdnime WhiskiLeaks ja kuigi olukord on täbar, siis ajab siiamaani naerma see nimi.


Aga tegelikult. Kui ma olin 10+ aastat tagasi riigiasutuses tööl, siis mul oli tööülesannete tõttu riigisaladuse luba. Selleks pidin käima kaitseministeeriumis mitmetunnisel koolitusel, lisandusid asutusesisesed pidevad kohustuslikud koolitused arvuti ja küberturbe jne kohta. Vahepeal pidin kaitseministeeriumis käima taset tõstmas ja riigisaladuste luba uuendamas, sest see polnud nii möödaminnes jagatud linnuke. Kirju ja dokuemente krüpteeriti ja see oli ühe tavaametniku jaoks ikka üle võlli keeramine. Vähamlt nii ma mõtlesin tol ajal. Et polnud isegi mingid erilised dokumendid. 

Me ei jaganud minuti täpsusega sõjaplaane omavahel eksole.

Ja nüüd Ameerikas, kaitseminister ja muud kõrged ametnikud, kes isegi ei märka valet inimest grupichatis, teevad sellist asja? Kuidas üldse on selline asi võimalik? Ja kas see on Trumpi katse järjekordset kummi venitada, et mis tema jaoks vaiba alla pühitake ja millega ta puhtalt pääseb?

Inimesed on vähemagi eest töölt lahti lastud, vähe sellest, Ameerikast, oma seaduslikust kodust välja saadetud, aga ladvikul on ups. Lubatud.

Kui ükskõik, milline neist intsidentidest juhtuks arenenud, nt Euroopa riigis, siis oleks juba olnud võimuvahetus, uus president pukis jne. Ameerika ilmselgelt enam ei kvalifitseeru arenenud riikide nimistusse.

Ma mõtlesin koroona-ajastul, et kuidas tänapäeva maailmas üldse selline asi juhtuda saab? Siis mõtlesin 2022, et kuidas on võimalik tänapäeva maailmas, et üks riik niimoodi teisele kallale tungib ja sõda alustab? 
Nüüd on pmst igal hommikul, et noh, MILLEGA ta TÄNA hakkama sai? Iga päev on uskumatum, kui eelmine.

teisipäev, 25. märts 2025

aprill paistab

Mitte et ma tihti kalendrisse vaatakas, aga aprill ei ole enam üldse kaugel. Järgmisel nädalal on ta kohal ja see tähendab kahte asja!!!

Tulemas on pere"puhkus" ehk läheb natuke rändama.

Aga enne seda, on muidugi viisaprill. Tänavu ei saa ma siiski (vist) kogu sära ja rõõmu oma peale võtta, sest härra abikaasal, kel on ju mõned päevad peale mind sünnipäev, on seekord ümmargusem number. Eelmisel korral 5 aastat tagasi oli ta veidi õnnetu, sest koroona tippajal ei saanud ta mitte oma pidu vääriliselt pidada. Juhtumisi aga lanegb meie ühise sünna tähistamine täpselt minu sünnipäevale, niiet natuke saan ma ka ikka särada.

Kuna mulle juubelil kingiti jumala äge karikatuur, siis muidugi on härrale ka juubeliks seda vaja. Tellisingi just ära ja peaks õigeks ajaks kohale jõudma ka. Piilupilt, mis saadeti, on nii kihvt.

Mis te arvate, on minu härra, Hunt Kriimsilma 9 ametiga, moodi?


reede, 21. märts 2025

Tunne on nagu oleks jälle kontorisse tööle läinud.

Viimased 2 kuni mitu päeva on kulgenud pikad päevad arvutiekraani taga veetes. Istun hommikul kl 8-9 arvutisse ja siis on kell ühtäkki 21.30 või rohkemgi. Võtsin plaaniks ühe projektitaotluse kokku panna ja esitada, kuigi reeglina oleme oma kõiki arendustegevusi teinud oma jõu ja nõuga. Oleks eelistanud nüüdki, aga plaan A läks vett vedama. Pank ütles, et turismi pole olnud 4 kuud, seega nad ei finantseeri hetkel laiendustöid.

Plaan B on projektirahastus.

Kui see ei aita,siis on plaan C lotomiljonäriks hakkamine ja plaan D Viru väravad, aga selleks olen ma ilmselt juba liiga vana ja mitte nii sale, kui vaja. Aga no bäkkapp peab olema eksole :)

Nii palju dokumente ja vaateid on vaja koostada ühe projektitaotluse juurde, et see on ikka müstika. Näiteks äriplaan. Ei ole just 2h kirjutamine, kaks päeva olen juba seda koostanud ja ma arvan, et mul on tugev eelis, kuna 3a tagasi sai VOCOs väga tugev äriplaan kokku pandud ja EASile esitatud. Isegi rahastusotsus tuli positiivne, aga siis otsustas Venemaa Ukrainasse tungida ja ehitushinnad hakkasid möllu panema. Tegime reaalseid arvutamisi ja hindamisi ning loobusime projektist. VOCOs koostasime oma äriplaanid Google sites'is ja see on nii lahe uuenduslik lähenemine. EAS aktsepteeris ka nö kodulehe kujul äriplaani, aga TAS mitte. Seega pean kõik andmed kopima jälle failideks. 

Kui mind siin jälle mõnda aega kirjutamas ei ole, siis

A- ma olen silmad krõllis projektitaotlust kirjutamas

B- kevad tuli ja ma toimetan õues

C-remondime midagi, värvin kuskil või koristan

D- Viru väravad

kolmapäev, 19. märts 2025

nagu 2 tilka vett

Eile hommikut alustasime Nina küla jäämägede vahel, sest ERR Terevisioon helistas ja küsis, kas saaks intervjuu ja ülevaate. Ikka saab.

Härra abikaasa võttis jutustamise enda peale. Peipsi ja jää on tema lemmikteema. Ta on siin terve talve käinud oma uhkes kasukas ringi ja ma muudkui mõtlen, et keda ta mulle meenutab. Eile talle sünnipäeva kingituse tarbeks vanu fotosid läbi kammides leidsin ühe pildi. Nüüd ma tean, keda ta oma kasukaga meenutab mulle muudkui!!!

Iseennast :)

Nagu 2 tilka v(m)ett:

Vasakul - hr abikaasa Aserbaidzaanis 2019
Paremal - hr abikaasa Peipsi ääres 2025


esmaspäev, 17. märts 2025

15.märts 2025

Et eelmise nädala lõpp ja terve nädalavahetus kulus kas saunaürituse ettevalmistusteks (härra abikaasa nt tellis koormatäie saunapuid, mida ma kaks päeva laduda vehkisin veel enne nädalavahetust), ürituse läbiviimiseks ja rohkeks sotsialiseerumiseks ning pühapäeval vedelemiseks ja taastumiseks, siis nüüd esmaspäeval Threadsi ja uudiseid lahti lüües on uskumatu näha, et Belgrad (Serbia), Budapest (Ungari) ja Bukarest (Rumeenia) korraldasid meeletud rahvaprotestid laupäeval - ühel ja samal päeval! Kümned tuhanded itaallased olid laupäeval meelt avaldamas ka Roomas! Ja Nuukis ka ehk Gröönimaal.

Lisaks aasta algusest saati järjepidevad meeleavaldused ja protestikogunemised Tbilisis, Gruusias. Buenos Airese (Argentiina) meeleavaldusel läks asi käest ära.

Kas mul jäi mõni veel kahe silma vahele?

Ole paar päeva internetist eemal ja maailmakord võib vahepeal muutuda. Nii mitme riigi inimesed on end ühel ja samal ajal kokku võtnud, et oma riikide valitsuste vastu protestida. Samal ajal USAs on kõik hästi. Trump on tore ja toimekas (sarkasm!)

Kusjuures! Eesti online meediast leiab ainult Serbia kohta artikli ja sedagi peale kindlameelset pikka skrollimist. Ma olen viimasel ajal rohkem ja rohkem pööranud tähelepanu välismeediale, sest meie meedias ei kajastata peale Trumpi, Zelenskyy ja Michali midagi.

pühapäev, 16. märts 2025

Saunapäev

Laupäeval tegime ühe muheda saunapäeva. Tavapäraselt olen korraldanud märtsis suuremat sorti Sibulatee saunafESTi, aga mul sai jaks otsa kõike üksi teha, eriti kui mitmed saunad andsid mõista, et ei ole enam huvitatud osalemast, see üks mahapõlenud majapidamine, ühega lõpetasin suhtlemise (ühesõnaga, palju on draamasid olnud, illest ei ole kirjutanud, aga vist peaks...). Seega, et jaksu oli vähe, siis andsin teadam et tänavu ei toimu. Aga saunasõbrad muudkui kirjutasid-helistasid, et kas ei olegi üritust? Noh, minu abikaasa muidugi murdus ja tegime saunapäeva. Nähes kõrvalt tema moodi korraldamist, siis jah, sain mitmel korral ta peale pahaseks :)

Sõbrad Mari ja allan ning Küllike ja Raul tulid ka appi! Vaikselt hakkab klassikaks saama, et hetked enne ürituse algust ja saunaliste saabumist on vaja kilesaunal kilet vahetada. Mulle tundub, et härral on põhimõte, et kui pinget üles ei kruvi, siis ei lähe üritus arvesse.

Aga väga muhe oli jälle. Nüüd, kus see üritus selja taga on. Osalejaid oli oluliselt vähem, kutsusime oma suurimad saunasõbrad vaid ja et kõik ei saanud tulla, siis andsime ka 4 tiimile nö võõrastele võimaluse liituda avaliku FB teatega.

Kokku oli ca 30 inimest. 6 asukohapunkti ja 13 sauna/kümblustünni. Vaikne mõnus kulgemine, saunaprotseduurid ja -rituaalid, muhedad saunaperemehed ja ilus ilm! Nii nauditaksegi saunasid! Kõik hoovil olnud ütlesid, et palju mõnusam üritus kui Otepää ja sinna nad pole juba mitu aastat läinudki.

teisipäev, 11. märts 2025

Mis/kes on sinu kevadekuulutaja?

Nii, kui päike juba natuke päeval põski paitab, on selline meeletu energiasüst minu sisse tulnud. Nii igal kevadel muidugi. Veetsin mitu päeva jutti nüüd õues toimetades, kokku iga päev 10 000 sammu nagu naksti. Eile tulid sammud ainuüksi majast autoni ja tagasi käimisega täis. Sai päris mitu korda käidud. Kuna nädalavahetusel on tulemas maaler meie alumise korruse pahteldamis-lihvimis-krohvimistöödega algust tegema, siis tuleb see ruum asjadest tühjaks tõsta. Ma olen sõna sõnalt sama postitust päris mitu korda juba blogisse kirjutanud, aga kui on olemas meie majapidamises mingi ruum või nurgatagune, siis sinna mu härra asju kohe koguma hakkab. See on tegelikult nii õudsalt väsitav!

Vedasin siis autosse nii palju asju, kui mahtus ja teisaldasin nad teise hoiruumi. Milleks on täna Samovarimaja ja see ei ole üldsegi ideaalne lahendus, sest ka sealt pean hakkama järgmisel nädalal samasugust dvori-ruumi tühjaks tõstma. Aga se eon juba järgmise nädala postituse teema.

Lisaks oli kodustes ruumides palju kõikvõimalikke ehitusriistu, -jullasid, -vahendeid. Need viisin kõik härrale tööruumi. Jäänud on veel mingid vineerplaadid, osb-plaadid ja kipsiplaadid ning natuke erinevaid laudasid, prussijuppe. Nende teisaldamiseks on härra abikaasa abikätt vaja. Siis saab rahumeeli lasta nädalavahetusel maalril toimetama hakata. 

Nende asjalik olemiste päevade tulemuseks olid magamata ööd! Mis see on, piimhape lihastes vms, igatahes kõik liigesed valutasid - jalad,käed, selg. Sama tunne oli siis, kui ma nii kodu fassaadi (2023) kui Mesi tare fassaadi (2024) üle värvisin. 

Pühapäeval käisime peale toimetusi veel härraga küla vahel jalutamas. Olime sportlikud! Juba esimeste kümnete meetrite pealt algas samm-samm-kummardus harjutused. Ma ei saa jätta sodi vedelema tee äärde, võtsin üles. Kui külapoe juurde jõudsime, olid käed juba prügi täis. Ja siis ajas mind vaatepilt närvi - poe-esise parkla nurgas võsa juures oli meeletu ladestus prügi!!! Ja ma tean täpselt, et eelmine kevad tegime külainimestega prügikorjet ja samast võsast korjasime kottideviisi pürgi ära. Kõik sai puhtaks! Seega on see sinna selle talve jooksul mõnusasti visatud. Ma ei saa näpuga näidata rahvuse peale, aga kindlalt on need kalamehed, kes paari nädala jooksul, mil järvele jalgsi minna lubati, ka võimalusest haarasid. Aga miks on nii kuramuse raske oma prügi kokku koguda ja prügikasti viia? See on mõne sammu kaugusel poe ees täiesti olemas!

Sama prügi hulka oli visatud ka suur 100L prügikott! Korjasime härraga kogu sodi sinna sisse kokkuja poe omanik lubas oma prügisse teisaldada, sest me ei hakanud seda jalutusringile kaasa tarima. Ma saan aru lendu läinud kommipaberist või ka jäätisepaberist (noh ,lapsed), aga täiskasvanud inimeste pudelite, salatikarpide ja krõpsupakkide võssa viskamisest ma ei saa aru. Me ei ela aastas 1982 ometi.

---

See kontidesse tunginud rammestus on samas selline magushapu rõõmus tunne ka, kui keha tunda annab! Päike on mõnus, toimetamisi jagub ja tuju on hea. Minu jaoks kevadekuulutaja on väsinud käed ja jalad :)

esmaspäev, 10. märts 2025

laste töökasvatus

Eks ajal, kui ma olin veel ilma lasteta naine, mõtlesin ka mina endamisi, et ei hakka oma lastele nutiseadmeid andma. Nii nagu ilmselt enami naisi on elus mõelnud. Elu läheb ikka teisiti ja on ka minu lapsed muudkui ekraanides. Aga et ma olen kuri ema, siis minu telefon on nagu võluri kepp - kontrollib kõike. Seega ka laste telefonides on lukk peal ja annan neile internetiaega üsnagi ampsudena. Jah, mõni päev, kui mul on palju tegemisi ja kiire, võivad nad saada veidi rohkem, kui ma tahakas anda, aga siis nad suudavad ise jälle pahandusi teha, tülli minna, minuga tujutseda ja internetiaeg kaob kaheks-kolmeks päevaks üldse ära.

Eile, imeilusal päiksel pühapäevahommikul, hakkas jälle mangumine pihta - anna internettiaega.

Siis tegin otsuse - enne ei saa üldse internetti, kui ei ole koduseid töid tehtud. Nii nad siis kraamisid tube, võtsid tolme, kloppisid vaipu, sorteerisid jalanõusid. Kolme peale koristasime meie praeguseid eluruume (mida on 3 tuba ja köök+vannituba) kokku 1h30min. Ja vaevatasuks said nad ka samapalju internetiaega. Aga õueminemise aeg oli ka kohustuslik, kus nad möllasid ringi joosta, palli mängida, onni ehitada, metsa jõusaali ehitada jpm.

Ma tahaks loota, et seda rutiini suudan natuke rohkem hoida, kui paar päeva. Sest see on kindel, et ma üksi ei hakka küll tervet meie maja koristama nende hullude järel, kel iga kommipaber ja sodi kukub, kuhu jumal juhatab. Ja kui ühel õndsal päeval on ülejäänud maja ehitus ka valminud, siis neid koristatavaid ruume jagub. 

laupäev, 8. märts 2025

Meie, NAISTE, päev!!!

Sain umbes nädal tagasi üllatuse, kui tuttav kirjutas, et ta oli üllatunud minu pilti Eesti Naine ajakirjas väga tegijate naiste rivis näha. Ma pean mainima, et ma olin veelgi rohkem üllatunud, sest ei saanud aru, millest ta räägib. Ühtki intervjuud ega fotoshooti pole hiljuti sel teemal olnud. 

Suundusin ka endale ajakirja ostma (sest mul on Mesi tare aegade algusest saati kogutud kokku kõik artiklid Eestist, mis õnnestunud leida, kus Mesi tarest kasvõi pisikese uudisnupuna kirjas). Ja nägin, et fotograaf Annika Haasi näitus "Eesti naine - südamega tegija!" oli jõudnud ajakirja kaante vahele.


Viimasel ajal olen oma välist kõvaketast siiapoole ja sinnapoole kamminud. Olen sinna mõne aasta jooksul tõstnud ühte kausta kokku kõik telefonis tehtud pildid, nii umbes 17 000+ pildi jagu. Kuna ma jäin kogu elust enne jõule ilma, kui arvuti viiruse sai ning ainsad olemasolevad failid on kas välisel kõvakettal, meilidest või sotsiaalmeediast. Aga niimoodi pilte taga ajades ja korrastades koperdasin selle sama pildi sündimisloo peale.


See protsess oli muidugi pikem. Küll püsti, küll istudes Peipsi järves. Oli imeline päikseline suvepäev ja päike siras näkku koguaeg. Reaalselt oli võimatu silmi kissitatamata kaamerasse vaadata, eriti et reflektoriga viimnegi päikesekiir veel silma suunati :) Aga mõnus lugu, mida rääkida ja no piltidelt on mul näost ka näha :)

Annika kogus kokku tema jaoks isiklikul tasandil südamega asja ajavad naised. Tõesti on suur au nende vägevate naiste seas olla, kuigi ma ise küll end sellisele pjedestaalile pole julgenud panna. Aga südamega ma oma asja teen, seda võin, käsi südmel, vanduda.

Ja ma pole ainus! Igas naises on sees vägi ja säde, mis ootab lõkkele löömist. Ilmselt oli ka mius ammuilma, aga vajas õiget keskkonda, õiget kaaslast, õiget aega ja õigeid kaasteelisi. Ma olen siiralt õnnelik, et ma oma härrat kohtasin ja et me oleme täna siin ja teeme meie asja. Ta laseb minul särada ja õitseda (me jagelused jäävad koduseinte vahele ega peagi kuskil avalikult olema. Sest me oleme siiski kaks kanget jäära) ja kuigi jah, ragistame sarvi vahel omavahel, siis see on ainult selleks, et veel parem tulemus saada. 

Tänasel naistepäeval tõstan toosti kõigi ägedate, säravate, vägevate, imeliste naiste terviseks mu sõpruskonnas ja kellega mu teed on ristunud Mesi tare asja ajamisel. Te olete kihvtid ja teete oma asja samuti südamega!

Ilusat meie, naiste, päeva!

neljapäev, 6. märts 2025

Puhka Eestis!

Eelmise aasta lõpus hakkas mulle ettevõtte e-kirjadesse laekuma muudkui teavitusi visitestonialt, et mu objekt puhkaeestis.ee keskkonnas on tagasi saadetud parandusteks. 

Kes ei tea, siis turismiettevõtjana sind ei ole olemas, kui sind ei ole

a- sotsiaalmeedias

b- bookingus või airbn-s (aga tänases poliitilises olukorras nagu me oleme, siis ameeriklaste airbnb on suur EI ja hollandlaste booking.com on ok)

c- riigi ametlikus turismikeskkonnas

Seega aastate jooksul olen muudkui välja töötanud ja üles pannud meie erinevaid teenuseid ehk ametnike keeles objekte. Käesoleval hetkel on mul puhkaeestis.ee saidil 18 objekti ja oktoobrist alates hakati neid järjest maha võtma ja taasi parandusteks saatma. Seda pole pmst kunagi varem olnud. Tavapärane muster oli see, et objektide kohta tuli 2x aastas, iga kuue kuu tagant e-kiri, et objekt on aegumas ja palun vaadake ning vajadusel uuendage andmeid. Seda ma ka tegin siis iga poole aasta tagant. Täiendasin fotopanka, kui oli toredaid uusi pilte ja täpsustasin lisaandmeid, kui oli midagi täiendada.

Ca aasta tagasi tegi EIS (vana nimega EAS ehk lihtsam öelda visitestonia punt) keskkonna arenduse ja täiustas mitmeid asju seal. Kõik hea tore. AGA! Tekkis ka mingi uus kontroll-sektor ja uued karmimad nõuded. Väga rangelt on nüüd nõuded fotodele. Pmst arenduse tõttu sobivad ainult landscape pildid, aga paljud ägedad püstised pildid on siis kuvatud poolikult. Mõtle nüüd Tartus olevale "Isa ja poeg" skulptuurile, mida pildistatakse alati ikka püstiselt ja mis sealt foto keskelt siis kuvatud on külastajale.

Teiseks lisati uusi kohustuslikke andmevälju, nt broneeringusüsteem. Mina mikrotegijana, ei soovi viia puhkaeestis.ee keskkonda oma broneeringuid. Mul on väga keeruline ja rahaliselt otstarbetu teha suuri arendusi digitaliseerimiseks, sest - mul on 18 teenust (st objekti), aga MIND on ainult ÜKS! Ma ei saa lasta automaatselt peale panna broneeringuid neile kõigile, sest ma pean ise saama valida ja kinnitada oma päevakava, mida ja mis gruppe ja mis mahus ma suudan vastu võtta ja teenuseid pakkuda. Ja liiga palju erinevaid broneeringuvõimalusi ajab asja umbe. Olen aastate jooksul mõned topeltbronnid teinud või ka vastu võetud broneeringud ära unustanud - kogemused, mida rohkem ei soovi.

Jah, muu maailm on sealmaal, et muuseumite piletid tuleb kellaajaliselt kuupäevaliselt online's välja osta, aga ma ei ole Louvre, Vatican ega Orsay! Ealeski ei ole Samovarimaja külastajate maht tuhandetes ühes päevas, seega saab kohaletulnu avamisaegadel alati mu eramuuseumit külastada. 

Ja kui visitestonia plaan on liikuda selles suunas, et broneeringusüsteem on kohustuslik KÕIGILE objektidele, siis kahjuks mina liigun sealt keskkonnast ära. Ja mitte ainult mina. Üsna kindel, et suures osas jäävad sinna alles suurtegijad, a la Radisson jne. Ja kuna visitestonia oma FAM-reise, ajakirjanike ning sisuturundajate tuure teeb juba praegu ainult selle baasilt, kes on nende keskkonnas oma objektidega, siis tulevikus saevad nad iseenda oksa. Neil kaovad ära kõik isikupärased ja huvitavad kohad, kuhu nad täna oma külalisi saadavad. 

Mesi tare on olnud aastate jooksul visitestonia koostööpartner. Meil on iga aasta mitu sellist tuuri või ajakirjanike külastust läbi visitestonia tulnud. Ma ju tean - me teeme täiesti teistmoodi asja ja see on põnev.

Kuna mitte ainult minul ei olnud objektid nende keskkonnast maas vaid ka teistel Sibulatee võtgustiku liikmetel, siis võtsime teema ühel koosolekul üles. Nurisesime suht kurjalt kõik omavahel ja otsustasime lahendust otsida. Kutsusime esindajad-konsultandid kohale ja tegime aktiivse päeva, kus persoonaalselt konsultandiga sai oma objekte üle vaadata ja mudida. Tänane seis on see, et 18 objektist on mul üleval nüüd 12. Kuus on ootejärjekorras, sest eks neil on ka omal töötajatega pudelikaelad, kes asju üle vaatavad. Suurim kriis on minul fotodega (seda ka teistel muidugi). Lisaks ainult landscape piltidele on seal ka suuruse nõuded. Ja teistelt liikmetelt kuulduna ka muud nüansid. 

Näiteks! Kui panid, et sinu objekt on lemmikloomasõbralik, siis lisa pilt lemmikloomaga! Sama lastesõbralikkusega! Ütled kirjelduses, et võtad vastu gruppe? Miks ei ole grupipilti? Pakud toitlustust? Kvaliteetsed toidupildid min 2 erinevast roast palun! Jne. See nõuete rida oli lõputu. Rääkimata eriti absurdsetest soovidest, et tee pilt selle resolutsiooniga selle nurga alt talve ja suvetingimustes. 

Kas on imeks pandav, et ma 5 kuud nende kirjad üle lasin ega objekte ei mudinud? Sest ma olin nii frustreerunud! Lisaks muidugi tore asjaolu, et mu 10a kogutud fotopank kõik kaduma läks enne jõule. Seega nüüdki oli väga keeruline objekte korda sättida, kui fotopank on piiratud. 

Kuna mul kodulehel ei ole ka inglise keelset tõlget, siis nad ei tõlgi ega avalda mu objekte välismaalastele. Visitestonia peamine suund on tänasel päeval välisklient. Hetkel olen ootel, et mu kodulehehaldaja paneks mu tekstid inglise keeles üles. See oli esimene asi, mille ära tegin, kui koolituselt/kohtumiselt koju tulin.

Kokkuvõtvalt - muud ma ei tahtnudki öelda, et tehakse elu liiga keeruliseks ja nõudeid täis pikituks jälle. Aga kuna konsultandi sõnad jäid mulle kummitama: "herz, Mesi tare on ju üks meie top-objekte ehk kuhu FAM-reise viia!", siis pean end kokku võtma ja tegelema. Konsultandid, need kellega igapäevaselt koostööd teeme, on toredad! Pudelikael on kõrgemal, Tallinnas.

Foto Postimees online'st


esmaspäev, 3. märts 2025

2 tehtud, 2 veel

 Tohutu sünnipäevade tähistamise laviin on nädalavahetusega selja taga. Mutukas on nüüd 8!


Kaks sünnipäeva tehtud (Mesilane+Mutukas), kaks jäänud veel ehk minu ja härra ühissünna aprillis. Härral on tulemas vähe ümmargusem number ja vaja nüüd plaani hakata pidama. Härra abikaasa 40. sünnipäev takerdus koroonasse ja seda tähistada ei saanud. Nüüd tuleb tagantjärgi tähistada.

Loodetavasti hiinlased lõpetavad oma laborites viirustega mässamised ja Kongos ei sööda rohkem nahkhiiri. Üleüldsegi, lõpetaks selle nahkhiirte söömise üldse ära! Oleks vähem suuri tapvaid haiguseid või midagi.

laupäev, 1. märts 2025

Meie laste lemmiktoit?

Mis on eestlase lemmiktoit?

Kui minu lastelt küsida, siis sushi. Nad käivad mulle sellega vähemalt 3x nädalas pinda, et tee õhtusöögiks sushit. Eile lasin siis end üle mitme kuu jälle ära rääkida. Poes oli lõhefilee 15€ kg versus pakendatud 100g pakk hinnaga 42€ kg. Võtsin kilose lõhetüki. Lisaks käis härra kalal ja tegi sushi jaoks ka ahvenafilee-äkist. Külmkapist leidsin veel purgi angerjat, vähemalt ma nii arvasin. Tegelikult olid silmud. Natuke kalamarja-laadset toodet, lumekrabi, avokaadot, sulatatud juustu, kurki, värki.

Keetsin potitäie riisi, kuhjasin kõik kraami tööpinnale ja et noh, hakkame pihta!

Kõige-kõige viimasena võtsin sahtlist XL paki norilehti. Ma olen viimased mitu aastat ainult nori.ee lehelt neid tellinud 100 lehega pakkides, jagub pikaks ajaks ja on soodsam ka, kui tavapoest 10 lehega pakke osta. 

Ja siis ma vihastasin!

Kuramuse hiir! See hiir(ed), keda ma olen ka jahtinud pikka aega, neid maitsva roosa hõrgutisega toitnud ja kes mu kuivainete sahtlis on juba varasemalt 2x käinud megakaost loomas (mistõttu ma KÕIK asjad panin plastikkarpidesse ja lõpetasin ta siesta ära), oli viimases näljas rööveldanud mu norilehti! Mul oli julgelt üle 50 lehe seal pakis ja KÕIK lehed olid kolmandiku osas ära näritud!

Kui see ei olnud hiire kättemaks, siis ma ei oska midagi arvata.

Mina igatahes lähen nüüd hiirejahile.

Lapsed olid õnnetud juba ja majas oli lein (sushi pärast mõistagi), härra siis saagis näritud osad maha ja poolikuid rulle keerasin, palju jaksasin. Midagi ikka saime õhtusöögiks.


Ma tean, et sõbranna Liina mul teeb mõnusat ja maitsvat sushitorti, aga võite teised kommenteerida oma lemmiksushisid.

Seekord avastasin, et lumekrabi+sulatatud juust on ülimaitsev. Ütlen, et lemmik lausa.


Veel lemmikuid:

lõhe+kurk-wakame

kalamari+avokaado+kurk

silmud+kurk

suitsulatikas+kurk

ahvenafilee+kurk (+wakame)

Laste lemmik lihtsalt lõhe+kurk


Nigirisid tegime ka, nende voolimine veel nõuab harjutamist, et nad ära ei laguneks pulkadega võttes. Hommikuks tegin lastele ka California makisid. Ehk nüüd ei pea järgmised 3 kuud sushit jälle tegema kodus :)