Mõned traditsioonid sünnivad, mõned hääbuvad. Ja see kõik on okei :)
Detsembris ajasid sõbrad meid Peipsi äärest välja Tartusse kultuursed olema. Plaan oli minna teatrisse. Pärast teatrit käisime Püssikas, siis Kompaniis (ja sellest, kuidas seal käevangust mehi ära rebitakse, ma ka blogisin). Igatahes oli tore aeg sõpradega koos ja mul Tartus polegi nagu olnud sellist mõnusat kiirustamisvaba aega üldse.
Samad sõbrad olid aprillis meie juures külas ja nõudsid uut kultuuriprogrammi. Maha hõigati kuupäev 18.mai ja kuna töökalendris broneeringuid veel ei olnud, sai kuupäev lukku pandud.
Enne kodunt linna teele asumist, õlitasin koduse terrassi trepi ja ukseesise üle, et kui ära oleme, saab rahus kuivada :) Käed-jalad õlised sai lõpuks teele asutud!
Seekord otsis minu härra teatripiletid, milleks osutus Vilde teatri "Silmus". Toimus see Tartu Ülikooli muuseumi pööningul. Esiteks, ma ei teadnudki, et selline muuseum Tartus on, uups. Ja et oli samal ööl ka Muuseumiöö, oli see paksult külastajaid täis!
Etendus oli omamoodi, aga pööning ise oli konkreetne saun. Sest tead seda tunnet, kui on see üks hiliskevadine või suvine öö, kus öö läbi on nagu hea ja soe olla, ilus on olla, ja sõpradega on tore olla? See oli just selline öö. Päike oli pööningu katusealuse nii kuumaks kütnud, et higi voolas kõigil 60 pealtvaatajal. Igatahes härra abikaasale me enam etenduse valimist ei anna ülesandeks :)
Pärast etendust jalutasime Toomemäel ringi ja jalad iseenesest viisid Tartu tähetorni! Minu abikaasa õitses terve õhtu, et ta ei ole 44 aasta jooksul mitte kunagi tähetornis käinud, ise Tartu poiss eksole. Küll on sõbrad ratastega Toomekalt alla sõitnud ja hambaid välja löönud jne, aga see tähetorn! Ja et nüüd lõpuks ometi on ta selle ära teinud!
Raekojaplatsis oli Suudlev Tartu üritus ja eurolaulikute kontsert. Aga et kõhud olid tühjad, siis sõber Silver teadis telekast nähtu põhjal soovitada turu kõrval asuvat Tartu Grilli. Jõudsime sinna, kui teenindaja eesti keelt ei rääkinud ning kui lõpuks menüüdest tellima hakkasime, siis järjest erinevaid toite ei olnud saada. Loobusime külastusest ning Silverile enam söögikoha soovitust ei anna ülesandeks :)
Tühi kõht viis hoopis seaturu-hoone poole meid tagasi ja seal, ristmiku poolses küljes, on üks kebabi-putka. Need portsud, mis sealt väljastati - ulmelised! Ja väga maitsvad! Kõhud saime punni igatahes.
| See on öine pilt kusjuures! Mõne inimese (mitte minu kahjuks) telefon teeb nii hästi pilti... Härral läksid päikeseprillid taskus katki ja nii sündis poliitik :) |
Siis jalutasime tagasi kontserdile ja nautisime seda ka. Peale kontserti liikusime treppidest üles Ülikooli raamatukogu juurde, kus basseinide ääres istusime nautisime ühtut ja seltskonda kohe pikalt. Sõbrad aga tahtsid üle vaadata Salong klubi, mis kohe sel kõrval hoovis asub. Sel õhtul oli vähe rahvast, aga koht oli väga mõnusa olemisega ja õueala oli eriliselt hubane ja vahva. Ja öö oli soe!
| herz |
Oli äärmiselt tore kultuuriprogrammiöö ning saagu sellest siis uus traditsioon sõpradega!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar