See oli peaaegu dekaad tagasi, kui sõbranna Mari oma juubelit tähistas ja sõbrad kõik Käsmu kutsus. Nii tore oli, et kuidagi hakkasimegi sõpradega edaspidi kord aastas Käsmus käima. Algul oktoobris suvelõpupidu tegemas ja aasta aastalt on kuidagi natuke kuupäevad nihkunud, et nüüd me jõuame detsembrisse juba välja :) Alguses käisime üheks päevaks kokku, siis saime aru, et kui kõik eri aegadel laekuvad õhtu lõpuks, siis sööme-jutustame-tantsime hommikuni välja ja järgmisel päeval ennelõunal jälle igaüks oma kodudesse tagasi sõidavad, jääb aega puudu. Ei jõua kõiki jutte räägitud, kõiki nalju naerdud ja kõiki tantse tantsitud, mida tahaks.
Siis hakkasime kokku tulema juba reede õhtuti. Nii ka tänavu. Seekord ei olnud meie pere poolt mingit kultuuriprogrammi ette dirigeeritud nagu varasematel aastatel. Toimus lihtsalt laupäevane külamatk mere ääres, kuhu ma seekord ise ei läinudki kaasa, sest Eveliis saabus alles laupäeva pärastlõunal ja meil olid jutud kõik veel rääkimata ja naljad naermata.
Mis seekord Käsmus äge oli? Meie lapsed!
Nad on kõik koos seal Käsmus suureks sirgunud, alates sellest ajast, kui käputasid, kuni selleni, et seekord Ida teatrikooli kogemuste ja oskuste baasilt dirigeerides ja juhendades tegid lapsed muudkui proove ja kutsusid meid etendustele. Iga etenduse järel läks järjest paremaks ja viimased etendused ma lihtsalt suu ahhetades lahti vaatasin ja imetlesin, kui ägedad ja tublid nad on. Koreograafia paigas, rollid jaotatud, muss, tantsud, liigutused. Lihtsalt nii äge! Ja nad ei istunud päev ja õhtu otsa nutitelefonides, väsitasid end ära ja kukkusid kõik magama ära! Lihtsalt võrratu!
Me emadena siis vaatasime, et lapsed on panustanud megalt õhtusesse meelelahutusse, et no me peame ka midagi tegema. Midagigi!!!! No ja tegime siis Macarena :) Läks aega, kuni saime aru, kes kuhu liiguks, mis liigutused millal jne. Aga saime ka paika. Tantsisime ette.
Ja saime kriitikutelt nahutada: "Me teeme paremini!"
Ja noh, tegidki :)
Esimene video sündis sellest, kui K. saatis nalja viluks kollaažipildi netist, kus oli siis pilt osalejast iga pokaali järel. Lõbus :) Ma võtsin mõttest tuld ja tegime paarisekundilised videoklipid. Päris mitte iga pokaali järel, aga nii tasapisi. Lõppes see vapramatega kell 6.05 hommikul, kui mina tualetis käies kuulsin, et osa tugevamatest alles tantsib allkorrusel :)
Ei tea, kaua meile neid ühiseid viikende peredena veel antud on. Hakkavad kõik ju mutukad-putukad paari aasta pärast puberteediikka jõudma. Kas siis saadetakse meid, vanureid, kodust ära või nõutakse peiksid-pruudid ka kaasa võtta? Eks me näe!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar