Mul on bloglovin.com abil väike nimekiri erinevatest blogidest, millel silma peal hoida. Mõned pisikesed, kel on imeline tabav ja vahel terav keelekasutus ja huumorimeel; mõned, kes oskavad alati nii täpselt ümbertoimuvat kirjeldada ja mõned "tegijad", kes lahmivad nii, et soppa lendab kahte lehte. Noh, nagu väike läbilõige tavapärasest ühiskonnast.
Nimesid nimetamata on neid, kes peavad end suurteks influentseriteks. Kui seda üha enam postitustes rõhutatakse, muutub see juba koomiliseks.
Mina kuulun sellesse teise gruppi, kes ennast ei pea üldse kellekski. Nokitsen siia talletada oma tegemisi nii 14 aastat jutti, ei miskit erilist. Ükspäev jäin autoroolis (imeline koht, kus palju mõtteid tekib) mõtteid mõlgutama, et tegelikult olen endast mööda vaadanud muudkui. Mul on sellesama blogi kaudu aastate jooksul kogunenud nii tohutult palju ägedaid sõpru ja tuttavaid. On inimesi, kes on saanud lähedasteks sõpradeks, kellega reisimas käidud ja naistekaõhtutel veini joodud. On inimesi, kellega blogide kaudu suhtleme ja kelle tegemistele südamest kaasa elan. On inimesi, kes blogidest on kolinud Facebooki ja sõbralisti. On inimesi, kellega polegi äkki silmast silma kohtunud, aga kes elavad kaasa mu hobidele ja omast vabast soovist aitavad koguda näiteks mu täpilisi nõusid ja samovare (tsau, Merike! tsau, Terje! ja veel hästi palju tsausid, sest nii palju toredaid inimesi). On nii palju inimesi, kes tulevad Peipsi äärde külla ja Mesi taresse ning umbes hommikul lahkuva auto aknast lehvitades poetavad, et jaa, ma loen su blogi ka! Siis ma iga kord neelatan, et no ei saanud varem mainida? Oleks saanud mõne sõna rohkemgi juttu ajada :)
Tuleb välja, et näe, ma ka vist influentsin kedagi. Aitäh teile kõigile! Nii tore on olnud alati neid kirju lugeda, kui keegi kuskil poes või foorumis märkas midagi ja küsib, et kas saab panustada Samovarimaja kollektsioneerimisse!
Praegu tunnen, et punasetäpilisi teetasse koos alustaldrikutega on juba päris arvestatav hulk (200 komplekti... vist piisab, st kappi rohkem hetkel küll ei mahu), igasugu muid esemeid aga vaatan alati huviga, et kas on olemas või ootab minu kappi jõudmist (teekannud, võitoosid, suhkrutoosid, koorekannud, piimakannud, soolatopsid, vaasid, munapeekrid jpm... spekter on üüratu). Terje nakatas mind mõttega, et erinevate värvidega mummutassid on ka nunnud, tõi mulle ise kohale kastitäie hele- ja tumerohelisi täpitasse ja nüüd ma siis püüangi otsida, et äkki leian ka kollaseid, siniseid ja lillasid tasse juurde. Siis oleks üks lõbus teepidu suvel toidufestivalide aegu. Olen kuskil pildil näinud ka kohvivärvi täpitasse, aga need ilmselt eriti haruldased.
Ja kuna mulle on tulnud toredaid abipakkumisi, siis võtan julguse kokku, et küsida blogi kaudu korra veel. Kui keegi siin lugejatest satub Rakvere, Jõhvi, Põlva, Võru vm linna Maximatesse, siis äkki saate pilgu peale visata ja aidata mulle otsida Maximast täpitasse. Need on siis tänapäevased, aga tundusid armsad. Ning kevade ja suve aegu on aegajalt vaja suurematele gruppidele toitu pakkuda ning vaja ka suuremaid tasse. Siis oleks tore ühesuguseid lauale panna.
Näe selliseid:
Maxima riiulitel oli erinevaid kombinatsioone koos hallides toonides triipude ja ruutudega. Ma neid teisi ei soovi, ainult punaseid täpilisi. Need tassid on nii minu maitse, kõik on olemas - punased, täpid, pitsid ja südamed! :)
Kui kellelegi jääb neid silma, siis paluksin abi ostmisel ja saatmisel ning loomulikult tasun vaeva!