laupäev, 27. veebruar 2021

noor või vana, kukk või kana

 Härra vaatab mõtlikult lauanurgal olevaid pakikesi ja uurib, et mis mul need on seal.

"Näomaskid, et mu nahk muutuks nooremaks ja siledamaks ja rõõsamaks," ütlen muretult. 

Härra turtsatab korraks, et mismõttes nooremaks ja teatab manitsevalt: "Üks (kalamees) juba küsis mult, et kas sa oled mu naine või laps!"

Esimese hooga tuli heldimustunne peale ja siis muie: "Oot, kas see tähendab, et sa näed NII vana siis välja?"

:))

teisipäev, 23. veebruar 2021

prügi on äri?

Teate küll neid klišeelikke stamplauseid. Prügibisnes on suur äri nt. Kui suur äri see on, saime äsja omal nahal (või õigem oleks öelda rahakotil) tunda.

Kui Peipsi äärde kolisime, siis tekkis muidugi jäätmeveo küsimus. Hoidsime silmad lahti ja nägime, et Ragn Sells liigub küla vahel ringi. Saigi nendega leping tehtud.

Läks mõned aastad edasi, kui ühel päeval otsustas haldusreformitud Peipsiääre vald teha konkursi tulemusel lepingu AS Keskkonnateenused ettevõtmisega. Kõikidele majapidamistele tehti sundkohustuslik liitumisleping, suvitajad pidid hakkama taotlema poole aastast vabastust nt talveks, kui ei tahtnud tühja maksta. 

Härra nimele tegime lepingu kahe tühjenduskoha peale, kodu ja tare. Algusajal tõime kogu tare prügi oma prügikasti, aga see oli tüütu ja noh, konteiner täitus ka koguaeg liiga kiiresti. Aga suvisel ajal selgus, et kord kuus tühjendamine on siiski vähe, ikka pidime prügikotte prügikasti kõrvale koguma, sest ei mahtunud ära. 

Niisiis pöördusin AS Keskkonnateenused poole, et lepingut muuta. Tühjendamine 2 nädala tagant ja maksjaks  ennast. Sest noh, härral aegajal ununeb arveid ja ma ise ometi olen alati tubli.

Selle teadmisega, et leping muudetud, elasime ja toimetasime edasi. Maksan alati arved kohe, kui need tulevad. Ometi aegajalt tilkus postkasti Julianuse inkassonõudeid. Meil tekkis härraga lausa mitmeid sõnelusi, sest mina põrgatasin need arved temale, aga tema jälle mulle tagasi. Mina teadsin, et minul asjad makstud ja temal sama firmaga Tartu korteris leping. Et maksa ise oma Tartu korteri asju. Tema jälle telefonis uurides sai vastuseks, et tühjenduskoht Varnja. Nii me päriselt riidlesime omavahel aegajalt ca 2 aasta jooksul kordi ja kordi.

Kuniks nüüd järjekordse inkassonõude peale härra hakkas telefonis nendega õiendades asja süvitsi uurima ja mis selgus. Nad ei olnud olemasolevat lepingut muutnud, vaid sama tühjenduskoha peale süüdimatult UUE lepingu sõlminud. Sujuvalt maksime topelt arveid sama tühjenduskorra eest. Oo, veel rohkem isegi, kui "konteiner oli ületäitunud" ehk et kaas ei läinud millimeetrini kinni vaid oli veidi lahti. Ja siis veel topelt, kui maksmata arve oli jäänud ja see inkassole edastati, sest inkassoteenus ju ka.

Nüüd härra vihastas (ja kes minu härrat tunneb, see teab, et selline asi on ikka väga haruldane). 

Kuna telefonivestlustes ja sooviavalduste korral ei tehtud mitte ühtegi muudatust ega lõpetamist, pidi härra kirjaliku päringu esitama. Ta soovis selgitust, täpseid lepinguid ja maksmiste väljavõtteid, mille asemel sai kirjalikult vastuseks, et ise olete nõustunud ja maksnud arveid, seega oli Teie jaoks see vastuvõetav (ainult, et maksmata jätmise korral sai inkassole topelt maksta...). Parim osa vastuses oli see, et meil on paljudega topeltarved. Kuidas ettevõte saab üldse sellist asja teha? Kas häbi ei ole ühe teenuse eest kaks arvet esitada?

Et nagu ongi lihtsalt nii? Prügimaffia? Härra soovis topeltmaksmiste tagastust või siis vähemalt ettemaksuks ümberarvutamist. Aga ei, seda ei saa.

Hetkel oleme asjaga Tarbijakaitseametisse pöördunud. Eks on ka muid kohti, kuhu pöörduda, et sellistel tegelastel elu ebamugavamaks muuta.

Elu õitest vahepeal

Kuidas need lapsed kõike ristivastupidi peavad tegema?
Kui on lasteaiahommik, siis on uni nii magus, et ka pika äratus-meelitusprotsessi peale ei saa neid pisikesi silmakesi lahti. Mesilane on üsna hommikuinimene, minu moodi, aga Mutukas põõnaks lõunani koos härraga.
Ja siis on vaba päeva hommik, kas nädalavahetus või lihtsalt popipäev, ja kes on esimese krõpsu peale üleval? See unekott, kes muidu ei saa silmigi lahti. 
Arusaamatu!

Huvitav on vaadata ka toidu valikuid laste puhul. 
Ma saan täna täiega aru, miks mu emal oli magamistoas öökapisahtlis parimad kommid peitu pandud, mitte teleritoas diivanilaual kommikausis (mis alati kiiresti tühjaks sai tehtud, mõistagi). Ma ise olen hakanud ka mõnikord asju peitma, sest tahaks ÜKS kord ka nautida midagi head, mida ma ostnud olen. Mitte ei avasta isu tekkides, et ...oot.. kus see saanud on? Näiteks ostsin endale pisikese paki komme, sest üle pika aja oli lihtsalt kommiisu, peitsin selle autos juhiukse sahtlisse. Lapsi lasteaiast tuues ja autosse pakkides, ESIMENE asi, mida Mesilane silmas (istmelt, kust ta üldse poleks pidanud seda märkama): EMME, sul on seal KOMMI JAH??? JAGA!

Ära on need põnnid õppinud kõige paremate asjade söömise muidugi. Vinnutatud vorst (lapsed kutsuvad seda nätsuvorstiks), krevetid, kommid-šokolaadid niiehknii, jne. Ja siis, kui ma pakun keedetud porgandit, mis on olnud mu lemmik terve elu, vaadatakse seda, et pehme porgand või? EI! ja vehitakse käega demonstratiivselt juurde. Kesse ei söö keedetud porgandit? Nagu parim asi üldse ju? Ma lapsena pidin alati laupäeviti kartulisalatit hakkima ja pool porgandit sõin alati ära. Ema iga kord nahutas, et ei tohi porgandit ära süüa, sest vähe on. Nagu tõesti, emps, sa tead, et laps armastab porgandit, keeda rohkem siis?

Mutukas on konkreetne printsess herneteral. Ei saa seda selga, ega toda koristatud. Uih ja aih. Afa kui tuju on, siis vahetab 5x päevas riideid. Siis oskab küll sukapükse ise jalga panna. Aga mitte lasteaiahommikul, kui kiireks juba läheb. Siis üks preili on demonstratiivselt põrandal maas, sest tema ei oska end riidesse panna...

reede, 12. veebruar 2021

ka pime kana leiab tera

Mina olen see, kel tavaliselt ei vea kaardimängus. Pikka aega lohutasin iseend, et küll siis veab armastuses ja lõpuks vedaski :) Aga kaardimängus, lotos, loosimistes, jagamistes. Mitte kunagi. Mina olen ühtlasi ka see inimene, kes mõtleb, et miks mina Bingoga jackpotti ei võida, samal ajal ise mitte kunagi piletit ostes.

Ja nüüd täna sain postkasti kirja, et võitsin 4 WRC Rally Estonia 2021 rallipassi. Ossapoissossapoiss kui vahva! Eriti vahva ka sellepärast, et osa katseid liiguvad meile päris lähedale Välgi metsadesse, niiet väga äge võimalus ka kaema minna. Ma isegi ei mäletanud, et ma kuskil osalesin, kus oli võiduvõimalus või midagi. Täitsin ära Rally Estonia ühe tagasisideankeedi, sest ma ikka vastan, kui mult midagi küsitakse ja nüüd siis nii. 

Nii tore!

teisipäev, 2. veebruar 2021

influentsimisest ja täppidest

Mul on bloglovin.com abil väike nimekiri erinevatest blogidest, millel silma peal hoida. Mõned pisikesed, kel on imeline tabav ja vahel terav keelekasutus ja huumorimeel; mõned, kes oskavad alati nii täpselt ümbertoimuvat kirjeldada ja mõned "tegijad", kes lahmivad nii, et soppa lendab kahte lehte. Noh, nagu väike läbilõige tavapärasest ühiskonnast.

Nimesid nimetamata on neid, kes peavad end suurteks influentseriteks. Kui seda üha enam postitustes rõhutatakse, muutub see juba koomiliseks.

Mina kuulun sellesse teise gruppi, kes ennast ei pea üldse kellekski. Nokitsen siia talletada oma tegemisi nii 14 aastat jutti, ei miskit erilist. Ükspäev jäin autoroolis (imeline koht, kus palju mõtteid tekib) mõtteid mõlgutama, et tegelikult olen endast mööda vaadanud muudkui. Mul on sellesama blogi kaudu aastate jooksul kogunenud nii tohutult palju ägedaid sõpru ja tuttavaid. On inimesi, kes on saanud lähedasteks sõpradeks, kellega reisimas käidud ja naistekaõhtutel veini joodud. On inimesi, kellega blogide kaudu suhtleme ja kelle tegemistele südamest kaasa elan. On inimesi, kes blogidest on kolinud Facebooki ja sõbralisti. On inimesi, kellega polegi äkki silmast silma kohtunud, aga kes elavad kaasa mu hobidele ja omast vabast soovist aitavad koguda näiteks mu täpilisi nõusid ja samovare (tsau, Merike! tsau, Terje! ja veel hästi palju tsausid, sest nii palju toredaid inimesi). On nii palju inimesi, kes tulevad Peipsi äärde külla ja Mesi taresse ning umbes hommikul lahkuva auto aknast lehvitades poetavad, et jaa, ma loen su blogi ka! Siis ma iga kord neelatan, et no ei saanud varem mainida? Oleks saanud mõne sõna rohkemgi juttu ajada :)

Tuleb välja, et näe, ma ka vist influentsin kedagi. Aitäh teile kõigile! Nii tore on olnud alati neid kirju lugeda, kui keegi kuskil poes või foorumis märkas midagi ja küsib, et kas saab panustada Samovarimaja kollektsioneerimisse!

Praegu tunnen, et punasetäpilisi teetasse koos alustaldrikutega on juba päris arvestatav hulk (200 komplekti... vist piisab, st kappi rohkem hetkel küll ei mahu), igasugu muid esemeid aga vaatan alati huviga, et kas on olemas või ootab minu kappi jõudmist (teekannud, võitoosid, suhkrutoosid, koorekannud, piimakannud, soolatopsid, vaasid, munapeekrid jpm... spekter on üüratu). Terje nakatas mind mõttega, et erinevate värvidega mummutassid on ka nunnud, tõi mulle ise kohale kastitäie hele- ja tumerohelisi täpitasse ja nüüd ma siis püüangi otsida, et äkki leian ka kollaseid, siniseid ja lillasid tasse juurde. Siis oleks üks lõbus teepidu suvel toidufestivalide aegu. Olen kuskil pildil näinud ka kohvivärvi täpitasse, aga need ilmselt eriti haruldased. 

Ja kuna mulle on tulnud toredaid abipakkumisi, siis võtan julguse kokku, et küsida blogi kaudu korra veel. Kui keegi siin lugejatest satub Rakvere, Jõhvi, Põlva, Võru vm  linna Maximatesse, siis äkki saate pilgu peale visata ja aidata mulle otsida Maximast täpitasse. Need on siis tänapäevased, aga tundusid armsad. Ning kevade ja suve aegu on aegajalt vaja suurematele gruppidele toitu pakkuda ning vaja ka suuremaid tasse. Siis oleks tore ühesuguseid lauale panna.

Näe selliseid:


Maxima riiulitel oli erinevaid kombinatsioone koos hallides toonides triipude ja ruutudega. Ma neid teisi ei soovi, ainult punaseid täpilisi. Need tassid on nii minu maitse, kõik on olemas - punased, täpid, pitsid ja südamed! :)

Kui kellelegi jääb neid silma, siis paluksin abi ostmisel ja saatmisel ning loomulikult tasun vaeva!