Oo, aga me käisime ju vahepeal Tallinnas!
Filmi linastumist ootasime ka kaua, ikka on ju põnev näa, kas ja kuidas end filmis näha saab.
Etteruttavalt - meid ei ole näha :)) KA mitte lapsi, sõprade lapsi ega ka paljusid sõpru, kes osalesid. Lugesin kuskilt, et mõnikord filmitakse filmi tarbeks 15h materjali ja kokku lõigatakse 90 min.
Film ise alguses oli natuke rohmakas. Ei olnud nagu sujuv üle minek ühelt teemalt järgmisele, kasvõi ühe lausega sidumist. Väga VÄGA palju on detaile, mida pead ise lugeda oskama ja lahti tõlgendama. Aga mida edasi, seda huvitavamaks läks. Tekkisid seoses, arusaamad. Eriti palju tõlkimist oli tagasiteel koju autos, kui sõpradega arutasime seda, teist ja kolmandat nüanssi ja saime puslet kokku. Mulle meeldis see film. Minu härra abikaasa ei ole suur Eesti filmi austaja (see ÄNG eksole), ja kunstilisi filme ta ka ei fänna. Kui kinost välja astus ta üsna mõrus olekus, siis poolel teel koju peale analüüsimist jõudis järeldusele, et talle meeldis ja hea film oli. See on juba saavutus!
Aplaus Marko Raatile, tõesti hea töö on tehtud!
Aga enne, kui me üldse Plazasse astusime, oli meil paar tundi aega varuks ja jalutasime ringi Rottermanni kvartalis. Mäletan ma õigesti seda jaotust? Pmst siis ümber Plaza olevad hooned.
Ma pole 10 aastat CC plazas kinos käinud. Ja see ümbrus on nii palju muutunud. Jube äge oli, kõik need baarid, pubid, poed, butiigid. Täiesti välismaa tunne oli. Piisas paarist tunnist seal, et võlutud olla! Nagu turistid olime Tallinnas!
1 kommentaar:
Ma käisin ka seda vaatamas, oli huvitav vaadata kuidas erinevad kultuuriruumid olid kokku miksitud. Mulle ju väga meeldib nii Peipsiveer kui Jaapan :)
Postita kommentaar