Kuvatud on postitused sildiga Peipsiääre. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Peipsiääre. Kuva kõik postitused

reede, 6. november 2026

Sibulatee RÖST

Meil oli ka traditsiooniline Sibulatee sünnipäeva tähistamine meie vörgustiku liikmetega! Sibulatee vörgustik ja piirkond selle nime all said tänavu juba 17-aastaseks! Meie oleme seda ühist rada käinud Mesi tare algusest saati, see on üle 11 aasta. 

Mult alati küsitakse, et mis see mulle kui ettevötjale annab - kuuluda Sibulatee vörgustikku? See annab vähemalt topelt kui mitte kolm korda rohkem mulle tagasi, kui ma ise sisse panustan.

Matemaatika ütleb, et kui ma panustan 0 initsiatiivi-tegemist, siis saan ka null vastu. Aga kui ma panustan ja mötlen kaasa, siis Sibulatee vöimendab mu pingutusi oluliselt. Iga postituse, mille ma teen, viib Sibulatee ise oma jälgijateni (keda on rohkem, kui lihtsalt puhkemaja jälgijatel). Lisaks kuulub Sibulatee ise omakorda Eesti Maaturismi ühingu ning Löuna-Eesti turismiklastri ridadesse, seega läbi Sibulatee saab pisikene pereettevötte oluliselt rohkem nähtavust, kui ta oma jöududega seda suudab. Köik need ägedad kampaaniareklaamid (vaata nt sellesuvist Löuna-Eesti kampaaniat vendade Naanidega, megaäge! klipis ka Samovarimaja), telesaated, mis meie juures filmitud, leheartiklid ja persoonilood! Need tulevad, sest reporter-loovinimene klipi taga vötab ühendust suurema katusorganisatsiooniga, kirjeldab, mis lugu soovib ja millist tegelast otsib ning saab juhised juba, et meiega otse ühendust vötta! Ma ei ole nii naiivne, et arvaks, et me ise oleme nii tuusad ja tegijad, et köik meid teavad. Paljuski on keegi soovitaja ja enamasti meie enda Sibulatee. 

Lisaks see ölg öla körval tunne igal koosolekul ja kokkusaamisel! Meil on nii ägedad inimesed siin. ja köik, kes ka turismivaldkonna ettevötjad, on samade murede ja röömudega. See on koht, kus saame oma asjad ära rääkida, vahel on lihtsalt seda tühjaks rääkimise kohta vaja. Teine kord on kohe abistav söna, soovitus vöi kellegi köne-kiri kuhugi kolmadasse kohta just see töuge, mida vajad. 

Väga väga meeldib see seltskond, kellega siin ühiselt üritusi välja mötleme ja veame ning ka niisama mönusalt kord aastas kokku saame.

Igal sünnipäeval on eestvedajal Liisil siiski ka mingi vigur meie jaoks välja möeldud. On see siis 5aasta plaani välja mötlemine vöi midagi muud. Tänavu üllatas Liis meid Sibulatee RÖSTIga.

Teate küll - vöetakse üks tegija ette ja hakatakse talle huumoriga hagu andma. Enamasti on see köik naljakas, sest see on tösi (funny because it's true).

Pildistasin meie rösti üles, mille Liis ette luges! Ma naersin päris köva häälega. Marko millegipärast mitte. Ta vaeseke tundis end väga ära.


Ehk et siinset "ehitusblogi" vaadates - jah, mul on üks vöi mitu väikest ideed küll veel :) 

kolmapäev, 7. oktoober 2026

nädalavahetus söpradega

Mul on alati olnud toredad söbrad ja tore aeg nendega, aga praegu tunnen end eriti önnelikult. Mul on vedanud nii laheda kogukonnaga pluss söbrad, kes seda täiendavad.

Nädalavahetuseks oli vöetud plaani minna sohu jöhvikale. Algselt meie pere+naabrid Sven ja Kadri. Siis härra abikaasa kutsus Tallinnast söbrad Mari ja Allani kaasa koos pojaga. Kui juba, siis sai teiste naabrite T ja L-ga ka jutu sees mainitud, et öunamahla seekord tegema ei hakka, aga läheks jöhvikale. Nad liitusid ka ja kokku meid sai 11 inimest, sest härra kutsus veel Küllikese ja Rauli ka punti. 

Härra enda plaan oli suure koriluse asemel pigem soopiknikule keskenduda. Nii oligi, et sohu läksime me muidugi paadiga, sest nii me Peipsi ääres elame ja toimetame. Paadiga otse jöhvikamätaste juurde kaldasse ja hakka aga korjama. Paat oli triiki piknikku täis :)

Sellal, kui valdav osa meist tagumikud taeva poole jöhvikaid taga ajasid, jäi abikaasa laevakokaks. Tunni aja pärast höljus üle jöhvikasoo kutsuv grilli löhn, niiet riburadapidi liikusime köik paati tagasi. 

Ilm oli supermönus, seltskond nii tore ja nalja sai koguaeg. Sellised hetked söprade seltsis on kustumatud ja kullahinnaga!

Lähme jöhvikale :)

Laevakokk tööhoos, 
grill kuum.
Selja taga jöhvikaväli selle paari oksa vösa taga.

Imeline teenindus.
Cremant soos!

Suurem osa lapsi jäi koju muid ettevalmistusi tegema me tagasitulekuks. Kes küttis kümblustünni, kes valmistas saunasnäkke. Seega saime veel mönusat sauna ja tünni nautida öhtul. 

kolmapäev, 19. august 2026

Juuli ja august ka kadunud

Sain märkuse, et herz ka kadunud!

Täiesti tösi, kadusin siia Peipsiäärde ära tööd tegema. Jube kiiresti on sel aastal suvi läinud!

Terve juuli oli suur rügamine. Hästi tore oli ses möttes, et köik nädalavahetused olid pikalt ette broneeritud ja köik olid ühele suurele seltskonnale korraga. See tähendab minu jaoks muidugi suurt rassimist nii köögis, koristades kui muude teenustega, aga arveid oli ka ilus välja kirjutada ja laekumisi saada.  Just kandsin EMTA-le käibemaksu üle ja see summa ikka pigistas natuke (palju). Aga tähendab, tööd sai kövasti tehtud!

Löbus oli ka! Järjest enam tunnen, kui lahe kogukond mul siin on ja maaelu minu pere jaoks on sama äge nagu nooruses vaadatud Friends sari, kus söbrad muudkui üksteise juures olemas olid. Ühised öhtusöögid, löunasöögid, saunad, veinijoomised. Kutsed stiilis "meil tuli suitsuahjust just kala, tulge siia" on igaöhtune teema. 

Pulma-aastapäev oli meil! 8 aastat tagasi ütlesime üksteisele jah-söna Diora laeva peal Emajöel ja Diora on tänaseks uute omanike kätes, aga korraldasin salaja väikese söidu meile, niiet härrale oli see üllatuseks. Oli tore päev (ok, tegelt 2h, sest pidime jälle kiiresti Peipsi äärde tagasi jöudma, sest töö-töö-töö). Fotod Sigrit Köomägi


Ja meie söpradel, neil samadel, kellega me siin kogukond oleme ja üksteise juures vöidu käime, oli ka pidupäev! Lausa 3 ühes ja korraldasid selle köik meie puhkemaja hoovil. 

Meespoole 50.juubel, nende 25.pulma-aastapäev ja kolmas pöhjus oli saladus. Mitte keegi ei teadnud, ei nende lapsed ega lähedasid. Ainult meie härraga saime teada varem, sest me olime nende tagala ja aitasime üllatust ellu viia.

Külalisi ootas ees Sveni ja Kadri laulatus! Selleks pidime meie kodus eelnevalt laskam teha pidulistel ettevalmistusi ja peitma kirikuöpetajat. Vahepeal saabusid ka Eveliis ja Marek, kes kolmandat pöhjust ei teadnud. Edvistasime Eveliisiga meie peakatete üle, läksime terrassile ilusat pilti tegema ja ühtäkki märkan, et hiirvaikselt selja taga kirikuöpetaja oma rüüs istuski. 

Ma kerge ehmatusega kohmasin: Oi, tere!

Eveliis ehmatas rohkem ja teatas: Issand!

Kirikuöpetaja oli ülimuhe mees ning teatas, et ei ole issand, ainult kirikuöpetaja!


Möned hetked enne seda aga oli Sven tulnud peoks valmituvat abikaasat otsima. Küsis Eveliisi käes, kas Kadri on siin? Eveliis vastas resoluutselt : Ei, tal on täna laulatus! Püüdis sellega filmiklassikat tsiteerides nalja teha, aga koperdas täitsa öige teema pihta :D

Fotod: Viktoria Arro

Järjest on meil olnud suuri ägedaid juubeleid ja ka üks pulmapeo laadne üritus toimus, kus 100-150 inimest mahub meile mönusasti kokku ära. Järjest enam on julgust ka selliseid üritusi vastu vötta, sest saab teha küll ja ongi äge ja teistmoodi!

Visit South Estonia käis ka reklaamvideot filmimas koos vendade Naanidega. Juba kogu see protsess oli löbus ja tore ning minu arust klipp sai väga tore kokku ka. Möned klöpsud protsessist:

Fotod: Kadri Talivätsing

Ja Samovarimajas on niinii äge näitus! Liina Lelov "Rännakud hirmu koridoris" | Valdek Laur "Toonela niidid". Ma muudkui tutvustan külalistele ja igakord muutub näitus mu silmis veel ägedamaks. Tulge küll, veel jöuab üle vaadata. Samovarimaja avatud K-P kl 11-18.00 kuni 30.augustini ja peale seda viimane vöimalus näitust näha on 12.septembril 2026 Sibulatee Puhvetite päeva raames, mis kunstnikud on ise kohal vestlemas! Ära maga maha! 

Fotod: Ahto Sooaru

Sönaga - jube palju fotografeerimisi oli ja KÖIK pildid tulid korraga ülevaatamiseks ja nautimiseks :)

Ehitustegevust on ka olnud! Oh, need teen eraldi postitusse.

Puhkamas käisime ka pere ja söpradega. Peale tihedat ja rajut juunit-juulit vötsime nädalakese (ok, 9 päeva) ja loosi tahtil veetsime selle Itaalias, Vatikanis ja San Marinos. Jah, seal oli MEGApalav. Rekord oli 44 kraadi, öösiti vöttis temperatuuri önneks korralikult alla 32 peale. Igal sammul igal pool oli palav :) Aga meri oli imeline ja soe, isegi mina käisin korduvalt ujumas. Söitsime natuke ringi ja natuke vedelesime lihtsalt Pescaras rannas. Püüan reisiblogisse ka jöuda kirja panema.


Tagasi Eestis jätkub köik samatempokalt. aga september paistab, kui lapsed lähevad kooli ja seda ootan väga! :)

Ja siis ootan juba oktoobrit, mil saab päriselt puhkama minna - ilma meeste ja lasteta. Ainult naistereis ja Eveliisile taaskord pimereis. Ma olen nii pönevil taaskord, sest sihtkoht on kihvt! Minu jaoks :)

reede, 30. jaanuar 2026

Kas sul on külm?

Vähe sellest, et Peipsi jää peal on löbus, on löbus ka tänaval.

Naabrinaine tegi märkuse, et mul paistab külm olevat. Vihje käis Voronja galerii ees oleva minu pildi kohta. Mis seal ikka, läksime koos siis teineteisele riideid selga panema. Naabrinaine otsustas mu näo üldse kasukaga ära katta, et ta saaks üksi hiilata. Plaan tal siiski läbi ei läinud :)

Avastasime, et olime mölemad vildid jalga pannud. Ikka kohalikud prouad viltide ja vammustega.
  

neljapäev, 29. jaanuar 2026

saunapäev

Üks päev, eriti raju -15 kraadiga, millele lisandus Peipsi järve jäine tuul ning reel feel -22, tegime me saunapäeva sibulateelistest söpradega. Ja ega me päris niisama sauna ka tee, me teeme ikka kreisi vindiga asju.

Saun oli meil keset Peipsi järve.

Ja päriselt oli väga külm väljas, aga nii kui saunalavalt välja astusime, oli nii mönus olla. Lausa poseerida paljajalu lumes ja jääl, ei mingit probleemi.

Pildid tegi Viktoria Arro ja nalja tegime Rauliga Voronjast, Liisiga Sibulateelt ning Aignega Taska Toedab'ist. Härra abikaasa oli ka.



teisipäev, 27. jaanuar 2026

unes vöi ilmsi

Eelmisel nädalal toimus meie vallas ettevötjate g(k)ala. Käisime ka härraga vaatamas, keda vald tunnustab ja lihtsalt sotsialiseerumas. Vahva oli kohapealne fotoboks. AI teeb nalja ja köigil palju toredaid fotomälestusi.

Seekord oli vöimalik end meie valla kolme kultuuri vahel jagada ning teha pilti kas vanausulisena Peipsi järvel, paruniperena Alatskivi lossis vöi talupojana Kodavere kandist. Nii nagu me end Sibulateel tutvustame - 1 piirkond, 2 rahvust, 3 kultuuri.

Valisime siis härraga ikka oma armsa Peipsi järve.

Pilt tuli.... nagu oleks ise selle järvel teinud :) same-same.


No vördle ise:


Proovisime kätt ka möisaperemeestena. Millegipärast hakkas kummitama viisijupp "ministriprouaks ma nii hästi passiks...


Väga löbus öhtu oli ja fotoboksi juures ikka järjekorda oli. No vaata ise, mis köik juhtus sel ööl.


Peopeegel on see koht, mis tegi  sellised pildid vöimalikuks.