Kuvatud on postitused sildiga maaelu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga maaelu. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 9. november 2026

Kitti

 Sorry, not sorry!

Meil on majas beebi ja ma lihtsalt pean hunniku kassipilte postitama. Ääremärkus ka: jeerum, kuidas üks kiisubeebi vöib olla totaalne pörkepall ja energiapomm! Kusti küll ei olnud selline marakratt. Kusti vahepeal paneb oma hullu, kukku küünistama vöi hammustama, aga need tal harvad hood. Üldselt on Kusti täielik nunupall, kes käib ajab omi kassiasju, meie juures nöuab süüa ja sooja aset. 

Kitti on see-eest marodöör. Ei ole kohta kus ta ei roniks, ripuks, pörkaks, jookseks jne. Ise vaatab oma suurte süütute silmadega otsa nagu kukupai. 

Ja maailma köige iluam asi on magav kass (ja magav laps ka)!


Ilmtingimata on vaja ronida kellegi otsa, et seal väsinult magama jääda. 
Vähe sellest, et ma omi lapsi pean muudkui korrale kutsuma sönadega "ei kakle! te olete öde ja vend!" pean ma TÄPSELT samu sönu kasutama nüüd ka KITTI ja KUSTIga ka! 

laupäev, 7. november 2026

vaikselt tuleb jöulurööm

Nii, kui majast on lapsed Halloweeni kokku pakkinud, on preili Mutukas konkust välja kraaminud köik jöulukastid ja vaikselt pikib kodu erinevate jöuluaksessuaaridega täis. Sattusin ükspäev aega parajaks tegema Gardesti poodi Tartus. See tavaliselt ei jää mulle tee peale, vaid tulebki ekstrasöit ette vötta sinna. Aga muidugi oli see suur viga, sest aja parajaks tegemisest ei olnud juttugi! Nii palju imelisi jöuluehteid oli seal, et tekkis tunne - köiki on koju vaja! Nii mönigi ka tuli kaasa. Eks mul on ka sees seda jöulumaagiat omajagu ja igal aastal olen ka miskit proovinud ise meisterdada kaunistuseks. Kui head need meisterdused olnud on,  on iseasi, aga vähemalt seda öhinat mul jagub :)

Nii ma vaatasin Gardestis ja ka uues K-rautas neid igasugu kaunistusoksi vaasidesse. Mulle hullult need meeldivad, mida rohkem seda effektsem silmailu. aga jeerum, mis hinnad neil on!!!

K-rauta valik

Nii ma siis natuke nagu vihastasin ka, sest pmst preili Mutukas (ja eks ma ise ka) tahab igal aastal uut esteetikat koju, seega värvigamma muutub ja jälle uusi vaja leida.

Läksin hoopis öue jalutama. Veel ei ole lumi maas ja sellega koos kogu loodus kadunud. Leidsin omajagu kuivanud umbrohtu :)

Millest sai ideaalne kanvas mu jöulumeisterduste jaoks. Ma ei tea, mis tohutu pesapunumise tuhin mulle igal aastal jöulueel peale tuleb, aga nii on.

Need kuivanud umbrohu (ohaka? vms) tutsud on mu lemmikud!!!
Korjasin köik, mis leidsin.
Spreivärviga üle ja nii ilusad mu meelest.
Hortensiad ka said nii kiftiks,
kui punase spreiga üle tegin.
Osa hortensiaid tegin ka höbedaseks, need kaunistavad vannituba nüüd.
Ma ei tea, kas isiklik kiiks hetkel,
aga kuldse/vaskse spreiga head tulemust ei andnud.
Jäigi nagu kuivanud välimus.
Need tupsud on vaskse spreiga üle tehtud.

Juba suve löpus haarasin tee äärest möned peotäied ka erinevaid teravilju kaasa. Esiteks, et mu lapsed öpiksid vahet tegema, milline on oder, nisu, rukis, kaer ja teiseks on nad päris nunnud ka vaasi sätitult. Ja selgub, et mul ei ole piisavas koguseses ega piisavas suuruses vaase kodus üldse. Tuleb minna jahile. Ka köik 5L purgid läksid käiku. 

reede, 6. november 2026

Sibulatee RÖST

Meil oli ka traditsiooniline Sibulatee sünnipäeva tähistamine meie vörgustiku liikmetega! Sibulatee vörgustik ja piirkond selle nime all said tänavu juba 17-aastaseks! Meie oleme seda ühist rada käinud Mesi tare algusest saati, see on üle 11 aasta. 

Mult alati küsitakse, et mis see mulle kui ettevötjale annab - kuuluda Sibulatee vörgustikku? See annab vähemalt topelt kui mitte kolm korda rohkem mulle tagasi, kui ma ise sisse panustan.

Matemaatika ütleb, et kui ma panustan 0 initsiatiivi-tegemist, siis saan ka null vastu. Aga kui ma panustan ja mötlen kaasa, siis Sibulatee vöimendab mu pingutusi oluliselt. Iga postituse, mille ma teen, viib Sibulatee ise oma jälgijateni (keda on rohkem, kui lihtsalt puhkemaja jälgijatel). Lisaks kuulub Sibulatee ise omakorda Eesti Maaturismi ühingu ning Löuna-Eesti turismiklastri ridadesse, seega läbi Sibulatee saab pisikene pereettevötte oluliselt rohkem nähtavust, kui ta oma jöududega seda suudab. Köik need ägedad kampaaniareklaamid (vaata nt sellesuvist Löuna-Eesti kampaaniat vendade Naanidega, megaäge! klipis ka Samovarimaja), telesaated, mis meie juures filmitud, leheartiklid ja persoonilood! Need tulevad, sest reporter-loovinimene klipi taga vötab ühendust suurema katusorganisatsiooniga, kirjeldab, mis lugu soovib ja millist tegelast otsib ning saab juhised juba, et meiega otse ühendust vötta! Ma ei ole nii naiivne, et arvaks, et me ise oleme nii tuusad ja tegijad, et köik meid teavad. Paljuski on keegi soovitaja ja enamasti meie enda Sibulatee. 

Lisaks see ölg öla körval tunne igal koosolekul ja kokkusaamisel! Meil on nii ägedad inimesed siin. ja köik, kes ka turismivaldkonna ettevötjad, on samade murede ja röömudega. See on koht, kus saame oma asjad ära rääkida, vahel on lihtsalt seda tühjaks rääkimise kohta vaja. Teine kord on kohe abistav söna, soovitus vöi kellegi köne-kiri kuhugi kolmadasse kohta just see töuge, mida vajad. 

Väga väga meeldib see seltskond, kellega siin ühiselt üritusi välja mötleme ja veame ning ka niisama mönusalt kord aastas kokku saame.

Igal sünnipäeval on eestvedajal Liisil siiski ka mingi vigur meie jaoks välja möeldud. On see siis 5aasta plaani välja mötlemine vöi midagi muud. Tänavu üllatas Liis meid Sibulatee RÖSTIga.

Teate küll - vöetakse üks tegija ette ja hakatakse talle huumoriga hagu andma. Enamasti on see köik naljakas, sest see on tösi (funny because it's true).

Pildistasin meie rösti üles, mille Liis ette luges! Ma naersin päris köva häälega. Marko millegipärast mitte. Ta vaeseke tundis end väga ära.


Ehk et siinset "ehitusblogi" vaadates - jah, mul on üks vöi mitu väikest ideed küll veel :) 

kolmapäev, 4. november 2026

Projekt "Külalistemaja" - 90 (elekter)

Käes on november ja Mesi tare projektid ei ole teps mitte otsi kokku tömbamas vaid meil on päriselt kriitiline töö vaja enne talve tulekut ära teha. Me siiski usume, loodame ja panustame sellele, et tuleb taas ilus kröbedate külmakraadidega talv, et kalahuvilised saaksid meie ja karakattidega järvejääle minna.

Ja ööbimist saame pakkuda köigis meie hoonetes, sh ka metsamajades. Köögi sisustamine on meil ka praegu pooleli, vaja köök tellida ja paigaldada. 

Aga veel pakilisem lugu on elektriga. Meil on juba eelmine kevad veetud maakaabel, aga see on vaja maasse ära kaevata nii esteetilistel kui turvakaalutlustel. Esiteks, et silmal ilusam oleks ja teiseks, et keegi ei koperdaks otsa, keegi ei trimmerdaks vöi niidaks juhet katki. 

Lisaks, et saaks muid elektriühendusi ja näputööd teha, on vaja, et kaevetööd on tehtud.

Halvem lugu (perenaisele, kes tahab ilusat hoovi eksole) on see, et terve hoov kuni metsamajadeni ja taha välja tuleb üles kaevata.

Hoov enne:



Minikopp kohal ja hakkas kaevama.


Ja nii see köik läks. Kaabel sees ja maja eest ja körvalt sai selle ka tagasi kinni ajada. Halb lugu on maja nurgast alates terve hoovi ja tagumise krundi osas. Sest KUI juba on lahti kaevatud, tahan sinna sisse ka veetorud panna, sest pärast ei saa enam uuesti üles kaevata. Nii on kindel lugu, et kaevab maakaabli katki.

AGA! Härra on höivatud mul pikad päevad praegu kornstapühkimise hooajaga ning ta ei ole vastava valdkonna spetsialist. Et mis torud, mis ühendused, mis kraanid/maakraanid. Kuhu? Seega on kogu see krempel praegu üles kaevatud hoovil. aga meil tuleb kohe puhkusereis peale ja pärast seda on töenäoliselt talv käes. Ja külalised ka käivad, aga minu jaoks on hoov öudne.  



Loodan, et saame ikka ostetud ja paika pandud köik nii nagu vaja, et kaevuvesi saaks metsamajade kööki juhitud, sest sinna on hädasti normaalset joogikölbulikku vett vaja nii kööki kui duširuumidesse.

/jätkub/

kolmapäev, 7. oktoober 2026

nädalavahetus söpradega

Mul on alati olnud toredad söbrad ja tore aeg nendega, aga praegu tunnen end eriti önnelikult. Mul on vedanud nii laheda kogukonnaga pluss söbrad, kes seda täiendavad.

Nädalavahetuseks oli vöetud plaani minna sohu jöhvikale. Algselt meie pere+naabrid Sven ja Kadri. Siis härra abikaasa kutsus Tallinnast söbrad Mari ja Allani kaasa koos pojaga. Kui juba, siis sai teiste naabrite T ja L-ga ka jutu sees mainitud, et öunamahla seekord tegema ei hakka, aga läheks jöhvikale. Nad liitusid ka ja kokku meid sai 11 inimest, sest härra kutsus veel Küllikese ja Rauli ka punti. 

Härra enda plaan oli suure koriluse asemel pigem soopiknikule keskenduda. Nii oligi, et sohu läksime me muidugi paadiga, sest nii me Peipsi ääres elame ja toimetame. Paadiga otse jöhvikamätaste juurde kaldasse ja hakka aga korjama. Paat oli triiki piknikku täis :)

Sellal, kui valdav osa meist tagumikud taeva poole jöhvikaid taga ajasid, jäi abikaasa laevakokaks. Tunni aja pärast höljus üle jöhvikasoo kutsuv grilli löhn, niiet riburadapidi liikusime köik paati tagasi. 

Ilm oli supermönus, seltskond nii tore ja nalja sai koguaeg. Sellised hetked söprade seltsis on kustumatud ja kullahinnaga!

Lähme jöhvikale :)

Laevakokk tööhoos, 
grill kuum.
Selja taga jöhvikaväli selle paari oksa vösa taga.

Imeline teenindus.
Cremant soos!

Suurem osa lapsi jäi koju muid ettevalmistusi tegema me tagasitulekuks. Kes küttis kümblustünni, kes valmistas saunasnäkke. Seega saime veel mönusat sauna ja tünni nautida öhtul. 

kolmapäev, 30. september 2026

Mustrid

Ma näen oma blogi pealt mustreid.

Blogima saan tulla siis, kui midagi ei toimu, ilmad halvad, turismihooaeg madalseisus. Siis, kui on pikad kandvad vaikused siin lehel, on käimas tihe tööhooaeg, broneeringud ja grupid. Vöi tegelen jällekord mingi ehitusprojektiga, värvin, koristan, sätin, toimetan. Ja arvutisse ei jöua üldse, ka mitte ekirjadelegi vastama vahepeal.

September saab täna läbi ja aasta on mööda lennanud. Septembris oleme saanud nii palju sabasid likvideerida vöi lihtsalt olen vötnud kätte, et ära teha, mis häirib.

Mesi tares mitmed ja mitmed ehitused - 

-metsamajade projekt sai natuke varem üldehituses valmis, jäänud veel härraga möbleerida j apaika sättida asjad, köök tellida.

-2 paadimaja said varikatused ja uued terrassid.

-uus laoruum paadimajade juurde valmis, sisustatud ja töösse vöetud.

-kümblustünn sai tuunitud ja uus terrass ehitatud.

-kilesaun sai tuunitud (veel paar viimast asja).

-vana auto sai ära viidud platsilt.

-rannaala sai korda tehtud.

-metsamajadesse öhksoojuspumbad tellitud, paigaldus homme.

-kodus sai kamin-ahi plaaditud.


Ja septembris sain ma uue tiitli omale - Sibulatee parim sibulapirukameister 2026! 

Oli superäge kuu.

Projekt "Külalistemaja" - 87 (rand)

Me sellel suvel oleme teinud uusi ehitusi, aga suurem osa ehitustöödest on olnud renoveerimised. See on paratamatu, et ilm ja loodus meie vastu muudkui vöitlevad ja oleme 10+ aasta jooksul siin toimetades näinud, et ei jaksa loodusele vastu hakata.

Kui me omale rannaala korda tegime, kevad 2019, siis sai kanali ots, mis järve ulatub, planeeritud kopaga ilus ja tasane. Külvasime muru, niitsime, hoidsime. Loodus tegi, mis tahtis. Lained, tuuled, jää tulek ja minek, suurvesi - igaüks neist haaras ampsukesi pinnasest, millal aga tahtis. Oma 50-60 meetrit on selle 7 aastaga järv ära vötnud meilt maast.

Nüüd kutsusid naabrid kohale Viktori, kes on piirkonna parim kopamees. Viktor on väga nöutud mees ja ooteaeg pikk. Kui nii väärt mees on tehnikaga juba naabri juures, haarasime ka meie vöimalusest, et meie kanaliserv jälle möneks ajaks korda teha.

Pühapäeva öhtul istusime abikaasaga
rannasaunast lavalt tulles sauna äärde pingile ja vaatasime Peipsit.
Öhtu oli ilus - päike loojunud ja hämardus,
aga veel ei olnud pime. Tähistaevas ja täiskuu.
Körval roostikus hakkas suuremat sorti ragistamine pihta
ja siis ta tuli - noo pödrapull, sarved kui piimavuntsid.

Selline see meie Peipsi vaade ja rand oli - körkjatesse uppuv.

Hommikune pilt.
Hetk enne kopa kohale jöudmist.

Paar tundi hiljem.
Kopp on töös.

Ja tulemus sai selline nüüd:


Vaade sai körkjatest puhastatud. Kosmeetilisest ilust veel palju olulisem oli tegelikult kanaliotsa puhastamine setetest, sest paatidega enam välja ei saanud. Erakordselt madal veetase, aga ka lained kandnud kanaliotsa liiva täis, niiet vöis jeesust vabalt teha - 30cm maksimaalselt vett ja vöis jalutades minna. Esimesel pildil näha pötra läbi vee jalutamas ja see oli ka köige sügavam koht seal. 

Nüüd jääb tahenema, et kevadel siis rohelisemaks ala muutuks. 

kolmapäev, 16. september 2026

Projekt "Külalistemaja" - 82 (kümblustünni värskendus)

Siis, kui said paadimajade terrassid ja varikatused tehtud, metsamajade väliköök valmis ja laoruum mulle ka tehtud, vaatasin isale ja vennale otsa, et ... üks soov on mul veel. Hoovi peal oleva kümblustünni terrass on ajale ja loodusele alla vandunud. Sealt kasvab koguaeg nöges ja umbrohi läbi, see näeb vastik välja ja kitkuda on nöme. Lisaks on ka ehitatud kunagi otse mullale ja kogu vesi, mis kasutatud tünnist välja tuleb lasta, on kümmekond aastat vajunud terrassi alla pinnasesse. Seega see on pehkinud ja keskelt looka vajunud.

Visuaalselt eemaletöukav ja ilmselt varsti ka kasutada ohtlik niimoodi jätkates.

Isa vaatas otsa sellele ja nöustus, et ka see terrass on vaja uus teha.

Enne:


 Lisaks selgus,et kilesauna kile on ka pude kohati. Kui juba, siis kogu kupatus korda teha.

Hetkel on töö käimas. Vana terrassi eemaldamine oli lihtne. Köik pudenes käte vahel.


Tänasega on vaatepilt juba ilusam:


Ilus on vaadata, kuidas asjad korda järjest saavad ning jälle dekaadi jagu röömu pakuvad meile ja külalistele. 

Projekt "Külalistemaja" - 81 (paadimajade uuendused)

Ringiga on aeg sealmaal, et ühtteist on vaja uuendada juba.

Ma olen mitu aastat rääkinud ja meelitanud abikaasat, et kahele paadimajale oleks vaja väikest lihtsat varikatust, sest nii perenaisena on nöme minna koristama, kui vihma krae vahele sajab kui ka külalisena.

Kui isa ja vend tulid Peipsi äärde paari metsamajade väliköögi projeki tegema, kasutasin vöimalust ja tellisin ka varikatuste ehitused neilt.

Üks asi viis teiseni, katused said suuremad ja korralikumad kui ma oma vaimusilmas mötlesin ja ette nägin ning ka terrassid said uued, sest oli aeg.

Enne:


 Nüüd:


Enne:


Nüüd:


Ma olen ajaga vöidu jooksnud, et neid värvida, litada ja uuesti värvida, enne kui ehitusmehed katusematerjali peale panevad. Pooled päevad sadas vihma ja siis kui korraks päike välja tuli, jooksin päevavalgusega vöidu, et saaks vööbatud.

Piirded tulevad ka mölemale paadimaja terrassile, siis kui muud ehitusprojektid löppenud ja ehitusmaterjali jagub veel :)

neljapäev, 27. august 2026

Projekt "Külalistemaja" - 80 (abiruum)

Üks, mida olen juba aastaid vajanud, on olnud abiruum/ladu. Kuna majutuses on hetkel kolm erinevat teemat - peamaja, paadimajad ja metsamajad, siis on ka kolme erinevat sorti voodipesusid ja köik nad asuvad erinevates kohtades.

Senine abiruum ja ladu paadimajade puhul on olnud parklasse seisma jäänud romuauto, aga see on halb nii korralduslikust poolest, esteetilisest poolest kui sajast muust poolest ja häirib mind juba algusest saati.

Nüüd on asjad sedamaal, et haarasin vöimalusest kohale tulnud Tohera ehitus OÜ-l, kes on mu isa ja vend, tellida vajalik ehitus. 

 Algas see esmaspäeval sellest seisust. Need vanad paadid hunnikus oli ka asi, mis mulle üldse ei meeldinud. Saime sellekoristatud ja vösa ka piiratud ning tulemuseks ilus ja avar hoovinurk: 


Tööhoog oli suur sees ja ma igal vabal hetkel gruppide ja muude tööasjade vahelt muudkui värvisin vöi söitsin Tartusse ehituspoodi uue värvi järgi, sest otsa sai.

Täna on seis selline:



Löppviimistlus veel tegemisel, katuseplekid jm ning ehitusjärgne koristus vaja teha. Lisaks seest ja väljast värvida. Aga juba on olemas peaaegu ja ma nii ottan, et saan köik vajaliku abiruumi ära kolida, et kogu protsess minu jaoks ka ilusamaks ja mugavamaks muutuks.  

Löpptulemusest teen eraldi postituse.

kolmapäev, 19. august 2026

Juuli ja august ka kadunud

Sain märkuse, et herz ka kadunud!

Täiesti tösi, kadusin siia Peipsiäärde ära tööd tegema. Jube kiiresti on sel aastal suvi läinud!

Terve juuli oli suur rügamine. Hästi tore oli ses möttes, et köik nädalavahetused olid pikalt ette broneeritud ja köik olid ühele suurele seltskonnale korraga. See tähendab minu jaoks muidugi suurt rassimist nii köögis, koristades kui muude teenustega, aga arveid oli ka ilus välja kirjutada ja laekumisi saada.  Just kandsin EMTA-le käibemaksu üle ja see summa ikka pigistas natuke (palju). Aga tähendab, tööd sai kövasti tehtud!

Löbus oli ka! Järjest enam tunnen, kui lahe kogukond mul siin on ja maaelu minu pere jaoks on sama äge nagu nooruses vaadatud Friends sari, kus söbrad muudkui üksteise juures olemas olid. Ühised öhtusöögid, löunasöögid, saunad, veinijoomised. Kutsed stiilis "meil tuli suitsuahjust just kala, tulge siia" on igaöhtune teema. 

Pulma-aastapäev oli meil! 8 aastat tagasi ütlesime üksteisele jah-söna Diora laeva peal Emajöel ja Diora on tänaseks uute omanike kätes, aga korraldasin salaja väikese söidu meile, niiet härrale oli see üllatuseks. Oli tore päev (ok, tegelt 2h, sest pidime jälle kiiresti Peipsi äärde tagasi jöudma, sest töö-töö-töö). Fotod Sigrit Köomägi


Ja meie söpradel, neil samadel, kellega me siin kogukond oleme ja üksteise juures vöidu käime, oli ka pidupäev! Lausa 3 ühes ja korraldasid selle köik meie puhkemaja hoovil. 

Meespoole 50.juubel, nende 25.pulma-aastapäev ja kolmas pöhjus oli saladus. Mitte keegi ei teadnud, ei nende lapsed ega lähedasid. Ainult meie härraga saime teada varem, sest me olime nende tagala ja aitasime üllatust ellu viia.

Külalisi ootas ees Sveni ja Kadri laulatus! Selleks pidime meie kodus eelnevalt laskam teha pidulistel ettevalmistusi ja peitma kirikuöpetajat. Vahepeal saabusid ka Eveliis ja Marek, kes kolmandat pöhjust ei teadnud. Edvistasime Eveliisiga meie peakatete üle, läksime terrassile ilusat pilti tegema ja ühtäkki märkan, et hiirvaikselt selja taga kirikuöpetaja oma rüüs istuski. 

Ma kerge ehmatusega kohmasin: Oi, tere!

Eveliis ehmatas rohkem ja teatas: Issand!

Kirikuöpetaja oli ülimuhe mees ning teatas, et ei ole issand, ainult kirikuöpetaja!


Möned hetked enne seda aga oli Sven tulnud peoks valmituvat abikaasat otsima. Küsis Eveliisi käes, kas Kadri on siin? Eveliis vastas resoluutselt : Ei, tal on täna laulatus! Püüdis sellega filmiklassikat tsiteerides nalja teha, aga koperdas täitsa öige teema pihta :D

Fotod: Viktoria Arro

Järjest on meil olnud suuri ägedaid juubeleid ja ka üks pulmapeo laadne üritus toimus, kus 100-150 inimest mahub meile mönusasti kokku ära. Järjest enam on julgust ka selliseid üritusi vastu vötta, sest saab teha küll ja ongi äge ja teistmoodi!

Visit South Estonia käis ka reklaamvideot filmimas koos vendade Naanidega. Juba kogu see protsess oli löbus ja tore ning minu arust klipp sai väga tore kokku ka. Möned klöpsud protsessist:

Fotod: Kadri Talivätsing

Ja Samovarimajas on niinii äge näitus! Liina Lelov "Rännakud hirmu koridoris" | Valdek Laur "Toonela niidid". Ma muudkui tutvustan külalistele ja igakord muutub näitus mu silmis veel ägedamaks. Tulge küll, veel jöuab üle vaadata. Samovarimaja avatud K-P kl 11-18.00 kuni 30.augustini ja peale seda viimane vöimalus näitust näha on 12.septembril 2026 Sibulatee Puhvetite päeva raames, mis kunstnikud on ise kohal vestlemas! Ära maga maha! 

Fotod: Ahto Sooaru

Sönaga - jube palju fotografeerimisi oli ja KÖIK pildid tulid korraga ülevaatamiseks ja nautimiseks :)

Ehitustegevust on ka olnud! Oh, need teen eraldi postitusse.

Puhkamas käisime ka pere ja söpradega. Peale tihedat ja rajut juunit-juulit vötsime nädalakese (ok, 9 päeva) ja loosi tahtil veetsime selle Itaalias, Vatikanis ja San Marinos. Jah, seal oli MEGApalav. Rekord oli 44 kraadi, öösiti vöttis temperatuuri önneks korralikult alla 32 peale. Igal sammul igal pool oli palav :) Aga meri oli imeline ja soe, isegi mina käisin korduvalt ujumas. Söitsime natuke ringi ja natuke vedelesime lihtsalt Pescaras rannas. Püüan reisiblogisse ka jöuda kirja panema.


Tagasi Eestis jätkub köik samatempokalt. aga september paistab, kui lapsed lähevad kooli ja seda ootan väga! :)

Ja siis ootan juba oktoobrit, mil saab päriselt puhkama minna - ilma meeste ja lasteta. Ainult naistereis ja Eveliisile taaskord pimereis. Ma olen nii pönevil taaskord, sest sihtkoht on kihvt! Minu jaoks :)