teisipäev, 29. märts 2011

nõiaring

Ideedekriis on.
Mida sünnipäevaga peale hakata? Tahaks midagi vahvat sõpradega teha, samas oleks lahe ka, et sõbrad teeksid ise mulle üllatuspeo esimest korda elus (samas seda ma ei tohiks sel juhul ette teada eksole).

Motivatsioonikriis on.
Üldse ei leia gaasipedaali üles, mis puudutab tööd. Kõik vajalik saab tehtud ofkoors, aga sära silmades ei ole. Ja ei leia ka kuidagi seda sisemist tõuget, et seda sinna saada.

Majutuskriis on.
Eestlane olen noh. Kitsi. Tahaks kõike head ja vähe või üldse mitte maksta. Ja nüüd ma võimlen siis, et odavat öömaja saada eriti kallites piirkondades (kirun nüüd end, et oli siis vaja neid lennupileteid osta, ah).

Tegevustekriis on.
Tahaks tulla, minna, käia, vaadata, tantsida, teha, möllata, pildistada jne. Ei taha kodus vedeleda ja aega raisata. Vajan initsiatiivi. Et tulla, minna, käia, vaadata, tantsida, teha, möllata, pildistada jne. Ma ei jaksa ise koguaeg organisaator olla, no ei jaksa. Aga kodus olla ka ei jaksa. Rahutus on hinges.

Kleidikriis on.
Ma tahan värve! Ma tahan ilusaid kleite ja seelikuid. Ma tahan kontsakingi. Ma tahan supersuuri käekotte ja megaväikseid ridiküle. Ma tahan ringi hõljuda niiet meestel (ja ofkoors naistel) suu lahti jääb.

Rahakriis on.
No see on tegelt konstantne. Koguaeg võiks rohkem olla, eksole. Ja kui seda kriisi ei oleks, ma ostaks lennupileteid ja hotellitube ja kleite ja kingi ja käekotte ja superpeo peaks ka maha. Ja seejärel diliidiks selle postituse ära.

reede, 25. märts 2011

destination unknown

Täna hommikul avasin kl 6.30 silmad (sest äratuskell nõudis ja no tegelt oli uni ka juba läinud). Vedelesin siis hetke nii oma mõnusas-parimas voodis ja pidasin nõu:

- kle aga läheks kl 7 trenni?
- no aga läheb siis...

Kell 7 leidsin ma end linti rebimast. Huuh, kui mõnus. Teisest küljest sain muidugi jalad villi ehk siis õhtul algava Stockholmi vallutuse raames mu reisiseltskonnal veab - ma ei saa nii pikki jalutuskäike ette võtta kui tahaks.

Selle sama tripiga - kui midagi ikka hakkab p***se minema, siis ta läheb ikka konkreetselt. Vähe sellest, et töönädalat alustas moepolitsei teatega, et ta ei osa sellel, töönädala lõpetab aadu sama teatega. Kiirelt oli vaja tegutseda tuusikute võitjate leidmisega. Leidsime.

Karta on, et kaasavarutud alkoholist jääb ilmselgelt väheks. Ja kui arvestada viimast "viisakat veiniõhtut" 7 pudeliga hommikul tõtt vahtimast, võib juhtuda, et seekord olengi mina see, kes kruiisil kajutist välja ei lähe ja terve päeva kaineks magab end. Vaadates aknast välja, ootab mind ees suusareis ja seda pole ma mitte tellinud.

Või siis teine variant on, et sekkub "saatuse büroo" ja paneb mu mehele. Selliseid ähvardusi sain ka tänase õhtu osas.

neljapäev, 24. märts 2011

kuus kuud

Vahepeal on elu nagu filmis:
- missest, et just lõpetasin lõuna söömise, kui tuleb telefonikõne sümpaatialt, et tule mulle seltsiks, lendan lõunale vol.2. (filmis muidugi tuleb telefonikõne just enne kui on esimene amps tehtud, seega lendab võiku prügikasti vms). Ma siis läksin teist portsjonit sööma.

- oma silmarõõmust ei ole ma erinevatel põhjustel palju kirjutanud, aga temaga on saanud sellist huumorit ja telenovelat, et kõik mehhiko ja venezuela stsenaristid kahvatuvad selle kõrval. Kunagi võibolla kirjutan ma sellest elulooraamatu :)

- kuna tähtsatest meestest ma pikemalt ei räägi, siis võtan level-paar allapoole. Moepolitsei. Ehk lugu sellest, kuidas heast ja täiesti süüdimatust avalikust flirdist üks pool võtab tuld (mitte mina) ja kutsub teise välja (mida oligi karta). Ja siis kui peale kolmandat kohvik-kino-vanalinn preili ikka veel oimetuna embusesse ei lange (no kammoon, vaeva peab ka ikka nägema), siis see üks pool solvub väga mehelikult. Ja känseldab ära oma osaluse nädalavahetuse tripil. Ehk siis pidid asjad ikka keeruliseks minema eksole. Ma nüüd ei ole mitu päeva kohe ühtegi moepolitsei tavapärast outfit kommentaari saanud. Kas sellist Eestit me tahtsimegi :P (ja see näide on nagu mõnest B-kategooria filmist).

Niiet vaatame, mis järgmised osad toovad.

esmaspäev, 21. märts 2011

forget about the price tag*

Reisimisest.
4 (+1) reisi on tulekul ja see teeb oi kui heaks tuju. Lennupileteid osta on nii imelihtne. Ja odav. Ütleme siis, et reisi kõige odavam koostisosa. Edasine läheb juba rahakoti pihta. Ma arvan, et järgmised kolm kuud on mul konstantne menüü vesi + tee (+ riis) + sünnipäevalauad töö juures. Kõik see muidugi
A- parema figuuri nimel (täiesti vale lähenemine, ainou)
B- reisi eelarve kokku saamise nimel
Ja ilmselt jääb Põnnile nii mõnigi paagitäis kütust ka ostmata ja selle asemel tuleb jalgadele valu anda.
Ja põhipuhkused (3+3 nädalat) pole veel isegi plaani võetud. Ega eelarvesse kantud.

Shoppamisest.
Olles viimase nädala jooksul tutvunud poodides pakutava "menüüga", tuli tõdeda, et parimaks shoppingukohaks osutus siiski sõbranna garderoob. Sealt sai mitu pintsakut, mantli, kaks kleiti, seeliku, kudumeid jaaniiedasi. Ma vist viimati olin nii õnnelik oma shoppingutulemite üle Amsterdamis. Või Ateenas. No aasta tagasi ühesõnaga. Nüüd võin rahulikult linna peal patseerida küll.

Meestest.
Pekkimaisaaneistaru.

laupäev, 19. märts 2011

words are very unnecessary*

Ma tahaks
1. sheerida rõõmu oma tulevaste maailmavallutus- (jäägem ikka realistiks, Euroopa vallutus-) retkede osas.
2. kiruda ja vanduda korteri- ja autoomaniku rasket saatust, kus fonolukk ei tööta, torud on umbes, vannituba uputab, postkasti võtit pole mul kunagi olnudki, auto esitulepirn on läbi (jne) ja keegi ei tule appi ka.
3. rääkida oma tühistest tegemistest nagu mantliost, autoga ringi kruiisimine ja täna-olin-tubli-kõndisin-jala-poodi.

Aga tegelikult. Tegelikult avaldan hoopis karmi tõe:

*enjoy the silence
p.s höhöhöhöö seda videot vaadates klikkis ära, kust kreisiraadio oma rootsi kunn inspiratsiooni sai.

reede, 18. märts 2011

you might as well be walkin' on the sun*

Ma ei mäleta, mis hetkel ma loobusin või unustasin igale reisile kindlustuse ostmisest. Kas äkki siis, kui Euroopa trippe tuli nagu seeni peale vihma ja kunagi midagi ei juhtunud ning tundsin raha maitset suus nendest ostetud kindlustustest? Või oli see siis, kui ma tulin USAst tagasi ja London-Tallinn otsa peal sai kohver kannatada, aga kogu see paberimajandus oli nii õudne ja üldse anti mõista, et mis sa ikka saada tahad? Igatahes hüppas see mõte praegu pähe seoses Jaapaniga. Et kui mul oleks praegu taskus lennupiletid ja selline katastroof nagu seal on, kas ma kaotaks kogu raha, kuna kindlustust mul ka ilmselt poleks (veel)? Või siis, kui juhtuks praegu Euroopas midagi (oh pekki, meenub eelmise kevade Eiyafjallajökul ja närvidemäng) ja mis siis saaks mu Budapesti piletitest? Kas ma peaks äkki kindlustama siiski?

Ma ei arvanud, et euro tulek mulle nii raskelt mõjub. Ma ei oska arvutada!!! Üldse! See, et aastate viisi on eurotsoonis ringi tuisatud, on nagu mööda pükse. Null. Ega reisil vast senti loe ka, siis on meri põlvini ja pidu minu boksis. Aga praegu. Ma ei tea poes käies kampaaniate puhul, kas ma peaksin jooksma, et nii odav hind või kaarega mööda käima? Ainus mis ma olen suutnud ära õppida, on et 3.20 = 50 eeki ja 6.40 = 100 eeki. Üks kinopilet või kaks. Ja see on masendav.  Kardan täitsa, et ma jäängi kroonidesse arvutama asju nagu räägitakse, et paljud soomlased siiani markadesse konverteerivad hindasid. Ma ei mäletagi peaaegu enam soome markasid! ja nemad endiselt arvutavad... 2011 on peastarvutamise aasta ühesõnaga. Ja ma sakin.

Tuju on täna uskumatult super. Kella 5.30st saati olen täitsa vabatahtlikult üleval ja valmis tegudeks ja maailmapäästmiseks. Või millekski igatahes. Väga väga kahtlane. Arvestades seda, kui tupikus omadega ma olin eile õhtul. Ja ka see oli äärmiselt veider. Millest need nii äärmuslikud kõikumised?

Ja mis on veel imelikum. Või noh tegelt väga meelitav siiski. Ma soetasin omale eile suurest madalseisust tingituna pluusi. XS!!! Ja see on äärmiselt pandav seljas. Veel nädal tagasi ma vaatasin, et M pigistab siitsealt...

Kui ma täna selle pluusi selga panin koos kollase seelikuga, tulid lennult kohe moepolitsei kommentaarid. Ma juba kartsin, et must+kollane on suuremat sorti moefopaa, aga ei. Läks jällegi õnneks seekord.

neljapäev, 17. märts 2011

nüüd on kõik, sind kui õhku neelan alla*

Tegelt sellega ongi kõik öeldud.
Kõik-kõik on laulus.


Hiljem:
Ma eksisin. Hvakk. Postituse korrigeeritud pealkiri on: 

nüüd on kõik

Tuli force majeure ja känseldas mu võrratu õhtu ära. Ja ma olen niiiii löödud sellest. Nii löödud, et segan praegu omale kruvikeeraja ja vaatame, kes chatis esimesena võtta on, et hommikul tõepoolest kahetsust tunda.

kolmapäev, 16. märts 2011

you wish you never ever met her at all*

Ootate uusi uudiseid rindejoonelt jah?

Eks ma olen ära hellitanud ka oma pidevate (edu?)raportitega. Praegu on olnud vaikne periood. Või noh, moepolitsei käib ikka kommi pakkumas, trenni eskortimas, muusikat kõvemaks-vaiksemaks keeramas, telekat õige nurga alla sättimas, wifit korraldamas (kui mul peaks tuju olema spinni ajal netis surfata) jne. "Sinu jaoks võin korraldada kõike".

Näed siis. Nii kui on konksu otsas, nii on mul huvi taandunud. Jaht on see, mis pinget pakub. (krt, ma räägin juba nagu mõni mees).

Täna trennis tabasin end mõttelt, et damn, ma oleks ikka pidanud juba ammu jõusaalis käima hakkama. Kõiksugu huvitavaid tegelasi nillib ringi seal.

Ah tegelt oli üks väike süžeepööre veel, aga seda testi ma ei läbinud. Ja vot see oleks alles hea huumor olnud. Mille peale muidugi don't cha silmi pööritab, et on mul alles huumorisoon. Aga kes siis veel nalja teeb, kui mitte ise :)

esmaspäev, 14. märts 2011

since I made it here, I can make it anywhere*

Ma olen übermeelitatud sõprade tähelepanust ja pühendustest :)
FB (mis on elu muidugi) seinale koguneb juba arvestatav hulk pilte, tehtud spetsjomm mulle mõeldes. Küll pingist (koos sukkadega :P), küll ainult sukkadest. Nii armas noh, et mu fetišid nii südames teil on!

---
Reedene päev hõlmas endas segamini emotsioone. Nii eufooriat (1,5h nonstopp trenni), muigeid  saadud tähelepanuavaldustest (deidile kutse) kui ohjeldamatult nutmist. Klikkis ära Marju Läniku mõttemaailm, kuigi vast ma oma koerale Kroonika eriväljaannet ei telli. Hea isegi, et ma oma pandakarusilmadega kuskile minema ei pidanud.

Laupäeval läks elu edasi.

Valisin kinos vaatamiseks filmi Adjustment Bureau (võibolla mitte kõige kavalam mõte minust, mine tea, mis deit võis ridade vahelt välja lugeda. no vähemalt ei olnud see No strings attached, mis oleks võinud veel tugevamaid (vale)signaale edastada :P). Iseenesest filmi mõte pole üldse paha. Mina kui süsteemne inimene vajan plaani. Reisideks alati korralik kodutöö ja väljaotsitud materjalid. Sukasahtel värvide järgi korraldatud. Mailboks katalogiseeritud. jne. Jah, kindlasti on olemas plaan, mis kannab herzi nime ja kus iga asja jaoks on oma aeg ja põhjus. Üks kohvi pealeajamine tagab 10-aastase edu karjääriredelil. Üks bussist mahajäämine ja tööle hilinemine toob uued tutvused. Miks mitte? Ma võin seda vabalt uskuda.

Pühapäeval kordus deit. Ja siis ma enam nii lihtsalt ei pääsenud kui laupäeval.

Ütleme siis nii, et kogu see telenovela on päris huumor. Ja hea huumori vastu pole mul midagi. On ainult üks tibatillukene küsimus. Miks (kurat) ei ole haardeulatuses SEE mees, vaid tõmban kärbsepaberiga kõiki teisi, ahh?

Muud nagu ei olnudki.

reede, 11. märts 2011

neljapäev, 10. märts 2011

so keep on kicking*

Mis viga on niimoodi trennis käia,
- kui jõusaalis on 1 herz ja 8 noormeest.
- kui noormehed võtavad vastu tellimusi, et mis muusikavideosid übersuurde telekasse panna.
- kui jõuan trenni ca 15 min hiljem kui noormehed ja nad OOTAVAD, kuni ma saabun, et siis saaks muusika peale panna (žestiga eksole, et näe herz, sinu tellitud lood ja meie tehtud dvd).
- kui tellitud metallica dvd on perfect! ja hoiab tempot üleval.

Nii väga perfect ei ole hilisem kodune õgimine. Missest, et juurviljad ja liha. Mõtled küll, et haah, hea dieedinipp on võtta väiksem taldrik, siis ei söö ju nii palju, aga eeeeeiiiiii! Köök ei ole kaugel ja konkurente toidule kohal ei ole, niiet teine taldrikutäis on minupäralt ja kõht punnis taas.

Ja et sellest veel vähe ei ole, sähvatab mõte vastu ööd veel end kodust välja ajada ja kinno minna. Enne seda muidugi väike restoranipaus, sest jumala eest, kõht on ju tühi ja veini võtaks ka.

Niiet nüüd on küsimus (mis on sama eksistentsiaalne nagu kumb oli enne, kas kana või muna?), et kas ma teen trenni, et söödud kilosid maha saada või ma söön, et trenni tegemiseks energiat saada?

Ja krt, nädalavahetuse tähtsad plaanid lendasid uppi. Alati on muidugi uks irvakil uue huumori jaoks. Niiet, bring it on!

teisipäev, 8. märts 2011

naistevastlapäev

Sedapsi sooviti mulle täna õnne - naistevastlapäevaks. Komakohad ja tühikud tuleb endal panna :)

Kui eelmine aasta oli lihtsalt äärmiselt meelitav päev, siis sel aastal ma tahtsin näha, kes kukuvad reality sarjast "herzi tegevusliinid" oma tegevusetusega välja.

Mu lemmikud kolm püsivad sarjas edasi, järgmised kaks nibinnabin, ja üks läheb välja hääletamisele. Samas, õhtu alles poisike.


Aga meestekollektiiv üllatas taas. Lilli, kommi, šokolaadi lademetes (ma ei pea ütlemagi eksole, et ma nõksa rohkem lilli sain kui teised :P). Üks meeskolleeg küpsetas lausa tordi hommikulauale. Nonii nunnu noh :)

esmaspäev, 7. märts 2011

tahan kinki saada :)

Peale seda, kui viimased korrad on saanud minu buduaaris korraldatud "veregrupp on valge vein" üritusi, serveerides jumalate jooki klaasidest, mis üks hullem kui teine ja ise hinge kinni hoides, et üle nelja inimese ei tule, sest ülejäänud pokaalid on kõik kildudeks joodud, siis jõudsin preili M. juhendusel arusaamani, et läheneval vanuripäeval (a.k.a sünnipäev) oleks mõistlik tellida sõpradelt kingiks veinipokaalid. Ja šampusepokaalid siis juba ka, neist on ka pooled intensiivse khmmm nõudepesu ajal purunenud.

Aga ega preili ei taha ka enam neid igavaid Luminarci pokaale. Ma juba üle aasta nillin ringi vaadata, kust saaks sellised pokaalid. Oh palun palun palun!!!

Kui keegi tahab kinkida, siis ma oleks überhäppi. Või vähemalt võiks keegi vihjata, kust ma saaks sellised osta.

Ja kui juba sünnipäevasoovidest juttu tuli, siis massaaži võib mind ka viia. Kaela-, selja- ja muud hädad hiilivad jälle lähistel.

hoiatus: järgmine postitus ei sisalda sõnagi valimistest

Eile seda pudelilaari prügisse toimetades suutsin oma suuskadel panna taas külje maha. Nii hästi, et vasak käsi ei ilmutanud 5 minutit elumärki, siis hakkas vaikselt oigama. Oigamist ei ole siiamaani lõpetanud, suht unetu öö oli, kui ei saa oma poose genereerida (uni on ikka magus, kui saad käe üle pea visata või padja alla või midagi).

Kui nüüd lähipäevil paremaks ei lähe (visuaalsel vaatlusel ei tuvasta ma ise muffigi), siis tundub, et selle aasta märts on sama eduline nagu eelmisel aastal - traumapunkti-herzi uued osad.

Loomulikult on lähiajal tulekul ka väike merereis naaberiiki (nagu ka eelmine aasta)(ja ega ma ei saa kehvem olla, kui praktiliselt kõik sõbrad-tuttavad-blogijad :P on käinud Stockholmi kruiisil), niiet tundub, et mingi kordumakippuv muster on mu aastates. Aaduga oli küll kokkuleppe, et selleaasta märtsitripi teeks palun ilma draamata eks, aga minuga ei mängi ikka välja!

Peale jää peal keset autoteed käte-jalgade siruulatuse sooritust, vantsisin kinno. Ma ei ole üldse mingi Adam Sandleri fänn, ma olen seda enne ka maha hõisanud, aga kuna soovitus tema praegusele filmile oli antud äärmiselt positiivne, siis otsustasin üle kaeda .

Ja annbiliivabõl - esimene Sandleri film, mis on päriselt ka naljakas! Terve filmi aja ei saand naeru vaikima. No samas muidugi oskab Aniston ka nalja teha, niiet eks sealt tuli ka palju plusspunkte. Sandler muidugi on oma tavalises rollis (kas ta nagu muudmoodi ei oskagi näidelda, kui lohvat-lohvat ringi lasta ja suht mökut meest mängida?). aga see polnudki oluline, peaasi et huumorit saab.

Igatahes, positiivsuselaks käes, sain koju seigeldud ja päeva lõpetas silmarõõm. Kevad vist ikka läheneb :)

pühapäev, 6. märts 2011

The first rule of Hangover Club is: SHHHH.

Köögis on 7 tühja veinipudelit (ja ometi oli ju öösel jutt, et kes taara välja viib, et mina ei peaks naabrite ees kolisevate kompsudega piinlikke hetki konstrueerima. milline sõnakuulmatus).

Ja mul on tunne, et ma olen end nurka mänginud. Kiiresti on vaja taktika üle vaadata.

laupäev, 5. märts 2011

you sexy thing and you know it*

She closed her eyes, and felt good, cause everything was just so fine.


Jah. Kolm reisi etteplaneeritud, eks. Check. See on praegu vägagi hea tuju allikas. 

End üles lüüa ja restorani vedada ja lihtsalt olla ja... väga mõnus.

Enne palgapäeva on kontol raha. Vau, millal seda viimati juhtus?

Terve hunnik mehi vallutab täna mu buduaari (eem, selles osas ma olen veidi äraoleval seisukohal.buduaari nalju on viimastel päevadel palju tehtud). 

Trenn. Oo ma pole vahepeal eriti tubli olnud, aga nüüd IT ja moepolitsei meelituste tulemusel ("sind pole ammu jõusaalis näha olnud...) ma siis viskasin oma marati dressi selga ja asusin linti rebima. Mu õhetaval näol ja higilõhnal on vist määdzikpauer, sest moepolitsei käib ikka üle küsimas, et kas homme trenni ja siis enne trenni veel, et noh neljas musketär, kas lähme? Oh, elu, sa oled ilus :)

Trenn 2. Mingid võõrad naised jõusaalis panevad sõpsi. Mul on tundmatu chikiga järgmisel nädalal nn trennideit. Et no üks motiveerib teist eksole. Chikk rõhutas veel , et helista üle ikka eks. Kellele ma helistan, ma tahaks teada?

Olmehuumor jätkub ka, aga see ajab mind nii marru, et sellest ma hetkel ei kirjuta. 


kolmapäev, 2. märts 2011

we're off to never-neverland...

i'm a loser baby ...*

Kõik päevad ei ole vennad.

Tänase päeva esimese 3 tunni jooksul olen ma jõudnud
- auto kõrval siruli käia oma valge seeliku ja mantliga;
- keset ristmikku kolm korda(!!!) auto välja suretada enne kui kaapides minema sain;
- pillata lifti põrandale kildudeks eile õhtul tööle soetatud kohvitasside komplekti;
- laamendada suhkruga nii, et terve köök oli seda täis

...

Teeme nii, et sellega tänane päev ka piirdub, eks! Mul ei ole jaksu rohkem lolli mängida :)

teisipäev, 1. märts 2011

exit light enter night*

Väga kordaläinud (töö)päev. Ja tööga ei ole sel midagi pistmist eksole :)

Moepolitseiga sai päev otsa asjatatud (oh kui meeliülendav on ikka see, kui mehed lähevad vana hea "ma olen nii abitu naisterahvas" õnge) ja tema ego sellega boostitud. Ma muidugi ei tea, mis mult osutatud teenete eest pärast välja nõutakse. 

Silmarõõmuga sai vastastikku veel ja veel lõõbitud (ikka see käest-kinni lugu eksole), et tohoh kui kiiresti mul juba uus võtta! Millele sain  vastu torgata, et ega loodus tühja kohta ei salli. Tõeline vaimuvärskendus.

Sümpaatia on endiselt sümpaatne, damn noh. 

Fänn sai aga lähenemiskeelu peale seda, kui ta demonstreeris mulle, kuidas ta Edgar Savisaare poolt e-hääletas. Kõik tema kogutud plusspunktid lendasid aknast tuulepuhanguga välja. Nali naljaks, õlu kaljaks (sülitan kolm korda üle õla). Missest et e-häält saab ümber ja ümber mõelda, aga selliste naljade eest võib mõni mees mõnelt naiselt paremsirge saada või midagi.