esmaspäev, 30. juuni 2025

Coca cola

Ma threadsis näen järjest postitusi, et igal pool need Coca Cola nimed on ainult slaavlaste omad, et miks minu nime ei ole.

Ma ei tea, milles küsimus?*


Ja kusjuures, ma pole aastaid cocat ostnud, sest ma pigem joon vett või veini, aga no kui on nii hea idee ikka, paneb ostma ka neid, kes cocat ei joo.

*Mul tädi aastaid tagasi, kui eelmine coca kampaania oli, tegi ise mu nime :) Ma ei tea, kas algne variant oli Merlin või Kerli, aga väikese näputöö tulemusel oli minu nimi tal valmis meisterdatud.

1/3

 


Juunikuu on sõrmenipsust tehtud. Kuigi ilma järgi ei ütleks, et on suvi alanud, siis töine režiim on siiski sisse lülitatud. Ei usuks hästi, et sellal kui meil oli terve kuu pmst 13-16 kraadi sooja JUUNIS, on Lõuna-Euroopa võidelnud kuumalainega 35-40 kraadi. 

Kuu on keerelnud hästi palju metsamajade ümber. See on selline sissetöötamise aeg. kus kõik ei ole veel detailideni minu jaoks ideaalne, aga käin ja vaatan ja sätin ja tõstan ümber asju vahepeal, kuni tuleb tunne, et vot just nii ongi hea.

Rõõmu teeb, et metsamajades on juba mitu seltskonda ööbinud ja uusi broneeringuid ka vaikselt tuleb. Vaidleme siin härraga, et kas saun, mida metsamajadega kaasa anda kasutamiseks, on ok, kui on rannas? See on metsamajadest umbestäpselt 400 meetrit jalutada. Mina tahaks, et oleks metsamajade juures eraldi saun, härra arvab, et küll inimesed jalutavad. Mis sina ütled, kui sa ööbiks meil metsamajades ja tahaks sauna minna. Jalutaksid 400m?

Teised vaidlusaluseks teemaks on olnud grillimiskohad ja lõkkeasemed. Härra arvab, et valuvelg on jube hea grill, pane ainult rest peale ja läheb. Mina tahaks, et oleks külalistele mugavamad ja kasutajasõbralikumad lahendused. Nii ma läksin ja ostsin kaks grilli metsamajde juurde ja võtan eesmärgiks ka paadimajade juurde uued paremad grillid leida-osta. Metsamajade grillid kiitis härra heaks, kui nad kohal olid. Siis tal polnud võimalik enam neid vaidlustada, mida ta oleks raudselt teinud, kui ma oleks enne rääkinud ja pilti näidanud :)

Loetud minutite pärast on juulikuu. Tuleb intensiivne töökuu, eriti juuli teine nädal, kui mul on 4 gruppi inimesi koos täistoitlustusega ööbimas, härra aga 4x Piirissaarel laevasõitudega ja matkadega. Kõlab lõbusalt.Aga preemiaks on juuli lõpupäevadel sõbrad ja minipuhkus.

reede, 27. juuni 2025

ainult nälg on majas!

Elu Peipsi ääres on järjest ja järjest raskem. Nagu maal ikka.

Sööma peab ainult kala.



Ja kui ongi uhkem pidulaud, siis see on Mesi tare külalistele. Omad lapsed söögu kala.

neljapäev, 26. juuni 2025

Re-brändime

Piiblis sadas vihma 40 päeva ja ööd. Seda nimetati suureks üleujutuseks. Eestis me nimetame seda suvi 2025 :)

Igatahes meie kohalikus Narnja-chatis, kuhu on liidetud meie inimesed, kellega oma külast suhtleme ja infot vahetame, hakkas jutt veerema.

Kõigepealt teatas Lendav Laev, et nemad on nüüd Uppuv laev, hoov nii vett täis.

Selle peale teatas Voronja galerii, et nende aias on romantiliste teede asemel tekkimas mudateed ja hakka või mudamaadlust propageerima.

Mesi tarest sai Vesi tare (või Pori tare, oleneb päevast).

Siis hakkaski rebrändimine pihta.

Sibulatee = Mudalatee

Voronja näituse nimi muutus: Metsik mudaaed / mudaaeg

Lastele vanausuliste mudaköök, suurtele Peipsi mudamaitsed.

Pakuti uut toodet: restoran Sibul ja Sopp

Sibulasupi asemel sibulasopp, kõrvale sibulaporikad.


Nentisime, et oleme kliimamuutusteks valmis!

esmaspäev, 23. juuni 2025

Projekt "Samovarimaja" - 13

Samovarimaja sammud remonditeel on olnud aeglasemad kui Meis tarel või kodus. Kohe 2020, kui maja ostsime, asusime alumist korrust korda tegema ja 2020.a 29.augustil avas Samovarimaja külalistele uksed. Muu maja jäi nii, nagu ta oli. 

Siin on pildis Samovarimajadvor. Esimese asjana ma käisin ja koristasin igalt poolt risu ja rämpsu, nii palju kui suutsin. Pildil on juba üsna koristatud dvor, sest seda algset seisu millegipärast käsi ei tõusnud pildistama.


2020 veebruar

Aastate jooksul sai dvorist see koht, kuhu panna hoiule kõik asjad, mis Mesi tarest ja koduhoovilt silma alt oli vaja ära koristada ja mis vihma kätte jääda ei tohtinud. Nii hakkasid dvoris kasvama puidumaterjali hunnikud ja suurürituste mööblikuhjad. Lisaks oli see ka koht, kuhu tuua kodust ära laste mänguasjakaste jne, et kodu vähe ohjata.

Seda kõige hullemat seisu mul pildil jällegi ei ole. Aprillis-mais hakkasin järk-järgult tühjenduskoristuse tegelema. Kaasa aitas ka Mesi tare metsamajade ehitus - vähegi sobiv ehitusmaterjal kadus siit kuurist nagu võluväel.
Sellegipoolest ei olnud dvor veel tulevikuplaanideks valmis. Maikuu seis oli selline:

2025 mai

Siis võtsin appi Mesilase. Kuhjasime auto järelhaagise kahekesi kraami täis, nii palju kui mahtus. Vedasime koju ja sorteerisime, vajadusel põletasime kogu hunniku. Siis jäid veel suured prussid. Need tõstsime härraga Samovarimaja hoovinurka ümber. Need on meie järgmise unistus eja salaprojekti seemnematerjal.

Täna, 23.juunil on seis selline.

2025 juuni

Nagu eelmine postitus juba avaldas, siis Samovarimajja on ca 2 nädala pärast tulemas NÄITUS. Meie esimene debüüt selles vallas, kuigi meie ise pole siin üldse määravas rollis, vaid appi tõttasid profid naabermajast Voronja galeriist. 

Miks me seda näituse asja teeme?
Põhjuseid-põhjendusi on mitmeid:

1. täna on Samovarimaja näituse ruumid piiratud ega meelita väga huvilisi korduvkülastustele.
2. endal on vaja uusi huvitavaid väljakutseid
3. Varnja on liikumas KUNSTIKÜLA isevõetud tiitli suunas
4. toredad uued koostööd on vajalikud nii meile, Voronjale, Lendava Laeva kunstnikele kui teistele, täna veel teadmata osapooltele. Rikastab meie Sibulateed tervikuna
5. Samovarimaja veel uuemaid tuuli saame jagada loodetavasti juba paari nädala pärast, mis selgitab seda kõike.

Samovarimaja dvor 2025.a juulis. Seda pilti peab veel natukene ootama ;)


Meil on DVOR MAJEURE!

Samal ajal kui metsamajade projekt on lõpusirgel, kuigi erinevaid lihvimisi, kaunistamisi, lillede-taimede külimist jms on muidigi toimunud ja tulemas veel, oleme paralleelselt tegelenud ka ühe teise meie SUURE PROJEKTIGA!

Nüüd on kass kotist juba välja pääsenud.

Meil on DVOR MAJEURE!!!

Koostöös Voronja galerii ja kunstik MAIKROga on peatselt avanemas Samovarimaja dvoris meie ESIMENE NÄITUS! Juhhuuu, see on meile suur samm ja see samm on päris teadmatusse. Sest näituste ja galeriide tööga pole me varem ju ise kokku puutunud. Jah, meil on sõbrad ja naabrid, kes seda kõike teevad, aga mitte me ise. 

Õnneks on meil suurepärased sõbrad Kaili ja Raul Voronjast, vanad kalad, kes võtsid kohe ise kõik üle, nii kureerimise, ülespaneku kui turunduse ja sotsiaalmeedia poolel. 

Siit ta nüüd tuleb - ÜKS TEE VIIB TEISENI. Näitus tee joomise traditsioonidest. Tulge vaatama alates 9.juulist 2025. Oleme suvel avatud kolmapäevast pühapäevani kl 11-18.00.

MAIKRO näitus SAMOVARIMAJA DVORIS.
SELLEL SUVEL!

pühapäev, 22. juuni 2025

2021-2025

 Nii see algas

mai 2021 algasid kopatööd ja soost sai metsaala

Siis oli tahenemine

aprill 2022,
pea aasta oli krunt tahenenud
ja sai minna oksi ja kände välja raiuma ning muru külvama

Nüüd on


juuni 2025

reede, 20. juuni 2025

sisustusmure

Veel üks postitus metsamajadest. Värsked asjad alati võtavad natuke aega, et settida ja sisustus kujune nunnuks ja terviklikuks ka väikese viitega. 
Kuid kannatamatu nagu ma olen, tahaks protsessi kiiremini tööle saada, eksole.


Mis mind täna häirib sisustuses SEES on kolm asja:
1- vale voodipesu. Ma olenvõtnuks nõuks, et mul on erinevates teemamajutustes erinev voodipesu, mis elamust täiendab. Nii on peamajas kreemikas satiinvoodipesu, paadimajades sini-valge-triibuline voodipesu ja metsamajadesse tahaks samblarohelist või valgel põhjal rohelise lehemustriga voodipesu (nt see). Ma täna kasutan seal peamaja kreemikat pesu, aga ühel hetkel, kui raha natuke vabalt käes, siis otsin ja tellin ilusa sobiva rohelise pesu sinna. Ma pean ju tellima suures koguses, et oleks ka vahetuspesud olemas mitmeks seeriaks, sest kunagi ei tea, kui palju järjestikkuseid broneeringuid võib tulla ning pesumajja ka alati ei jõua kohe. Lisaks juhtub inimestel asju ja mõnedki komplektid on aegade jooksul rivist välja läinud.
2 - millised voodikatted, diivanikatted? Peamajas ja paadimajades kasutan valgeid heegeldatud voodikatteid. Aga ma pole kindel kas minna ka metsamajdes sama teed? Pigem tõrgun selles osas, seal peaks olema ka jah idülliline, aga samas temaatiline ja metsane-rustikaalne. Jube hea oleks, kui kellelgi oleks häid mõtteid, viiteid, linke jagada. Ses mõttes, et kust ma saaks osta või tellida? Ma ise kindlasti ei leia aega heegeldada ega õmmelda neid.


3- kardinad. Hetkel panin ette kiiruga Abakhanist soetatud tumerohelised kangatükid, aga see pole päris SEE. Midagi tahaks paremat.

Kõik head mõtted oodatud!

neljapäev, 19. juuni 2025

Kõigest saab tervik

Mäletate A-rühma sarja, kus Hannibali lemmikväljend oli "I love, when the plan comes together!"?

Mul on sama asi! See tunne, kui aastaid tehtud asjad hakkavad ühte tervikuks sulama, see on äge. Räägin ikka meie metsamajadest, aga ka Afanasjevist ja soost ja taliteedest*.

2024.aasta alguses, kui läks hooga käima Tartu Kultuuripealinna aasta, tuli meie õuele koostöömõtetega naabervalla inimene, et kolme vallaga kokku panna Taliteede matkade projekt. Meie vallast saadeti nad meie hoovile, ilma et vald ise oleks panustanud. Nojah.

Aga kuna me asume Varnjas, sooserval, siis olime me vanadest taliteedest kuulnud. Härra abikaasa piirivalvurina veel töötades isegi rohkemal määral ja patrullide käigus ka trehvanud vanadele taliteedele, mida tänaseni looduses märgata võib, kui tead mida otsida. Asusime asja rohkem uurima ja lõime projektis kaasa.

Projektiga tuli kaasa ka rändnäitus taliteede kohta - pandi meile randa üles 3+1 tulpa, igaüks nelja seinaga, kus peale pildid arhiividest, mälestustekatked, vanad kaardid ja ajaloolised faktid. Hästi põnevad matkad sündisid neist ja meile tekkis ka uus talvine teenus.

Ühe sellise tulba, Varnja-spetsiifilise infoga, jättis projekti eestvedaja meile. Me võtsime ta vahepeal maha, sest jäi ette, aga kuklas tiksus koguaeg, kuidas seda saaks uuesti asjakohaselt presenteerida.

Kuniks sündisid meil metsamajad. Pakkusin härrale välja, et paneme iga maja tagaseinale ühe selle taliteede infoseina. Härra arvas, et mitte. Et võiks teha siis mingi seina, kuhu need infotahvlid ritta panna. Muidugi seda seina ta tegema pole asunud, aga üleöö tuli TA ISE ideele need infotahvlid metsamajade tagaseinale panna.

Jah, need said koheselt sinna paigutatud. Nii vaikselt põimuvadki läbisegi meie erinevad teemad ja teenused - taliteed, Peipsi, soo, karakatid, jalgsimatkad, metsamajad, Afanasjev, Varnja, vanausulised.

Ma pilti ei pane. Peate ise tulema kohale. Matkale, ööbima, õppereisile, vms.

* Kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik peidab end Emajõe-Suursoos. Vanasti ühendasid külmunud soos ja jõgedel-järvedel tekkinud hooajalised taliteed eraldatud kogukondi ja lühendasid vahemaid. Tänapäeval kasutavad neid ainulaadseid säilinuid taliteid enamasti metsloomad, inimloomad satuvad sinna nüüd harva.


esmaspäev, 16. juuni 2025

Mis see diagnoos siis on?

Ma ei saa aru, mis juhtunud on. Kuidas see juhtunud on? Aga mul on nüüd haigus küljes. Haiguse tunnused:

- ma näen igal pool õisi, suuri ja väikseid, valgeid ja kirjusid, looduslikult mahedaid ja kriiskavalt värvilisi.

- ma nuusutan iga õit, mis teele ette jääb.

- ma AI otsinguga tuvastan lillede nimesid, mille peagi ära jälle unustan, aga telefon on kuvatõmmiseid täis.

- ma mõtlen 3x päevas mõnda puukooli või taimeaeda sisse astuda.

- käin ja kaevan RMK sihtidelt kraaviäärtest omale karukellasid, piibelehti, nurmenukke, ülaseid, võhumõõku, lupiine, angervaksa, ka põdrakanepit.

- istutan neid kõiki oma Bogdanlandi metsakrundile kraavipervdele. Ja riidlen härraga, kes äsja maha istutatud karukellad maha trimmerdas. Ta sai karistuseks mulle uued karukellad ise kaevata ja maasse istutada.

- näpud on koguaeg mullas. Küünealused on mustad, ilmselt suve lõpuni.

- ohkan ahastusega, kuidas see malts nii kiiresti jälle kasvab. Ma ainult lilli rohingi, et siis koju hoovil ejõuda ja ahastada, kuidas viljapuude ja põõsaste alused jälle maltsa täis on kasvanud, kuigi ma alles rohisin.

- koguaeg mõtlen, kuidas hoovi ägedamaks lilleaiaks teha.

Mis haigus see on? Keegi veel kannatab selle käes?

ja nii ta jälle algas

Igal aastal juunikuus lausun sõpradele Lendava Laeva kodurestost, et septembris näeme!

See "tervitus" leiab aset reeglina Voronja galeriis mõnusas seltskonnas istudes, väikest rabarberiveoini nautides ja uut näitust imetledes. Nii ka seekord.

15.juunil avas Voronja oma 12.hooaja. Olen käinud 11.avamisel ja üle vaadanud KÕIK näitused, esimene avamine toimus kahjuks siis, kui ma veel varnjalalane ei olnud. Ja ütlesin eile kõigile, kes kuulata viitsisid, et see nüüd avatud hooajanäitus on nende kõige tugevam (peale Tuuli Roosmat, mis ei olnud hooajanäitus vaid ainult 2 nädalat). Ja minu arust päriselt ongi nii.

Nii palju tööd kõnetasid ja meeldisid. sel korral kureerib Kalli Kalde, kes kutsus kokku ja kasutas 21 kunstniku töid. Vaatamist on palju ja ma ei saa ju kõike ette ära rääkida, muidu võtan avastamisrõõmu ära.

Aga ENIM jäi seekord hinge Hannah Harkes "Turistide hooaeg":


Ma tõlgendan seda pilti, kui puhas inferno :) Seda kõige armastavamal moel. Seda see turistide hooaeg minu jaoks on, mis eile algas. Pantvangis Varnjas, töö-töö-töö, hetk sõprade jaoks, kui nad ise mu juurde tulevad. Aga samas rõõm on ka, ärge saage valesti aru. Ise valisin, ise teen, aga nalja võin ka teha ja on lubatud ka vahel oma isiklikus blogis oma väsimust välja poriseda. Samas päev hiljem jaksan jälle.

Niiet järgmine peatus, september!

pühapäev, 15. juuni 2025

Projekt "Külalistemaja" - 76

Ma paar aastat olen mõelnud, et rannaalal oleks vaja istumiskohti natuke ringi muuta. Kahe paadimaja mahutavus on 4 inimest ja kui maja ongi neljale võrtud, siis situmiskohti on kahele väljas. See tähendab, et alati veetakse mõne teise paadimaja juurest mõni pink minema, see muidugi jäetakse vedelema ja mina pean järgmisel päeval rassima, et mööblit tagasi panna, kuhu käib. Samal ajal, kui tuleb sellesse teise paadimajja külalisi, siis nende istumiskohad on ühtäkki kadunud.

Mis ma teha olen tahtnud, on tõsta minu tehtud paadininade kujulised pingid kokku ühe neljase saunaga paadimaja juurde, et saaks seltskonna mõnusalt ära mahutada ja õhtut rahulikult nautida. Üksi ma neid liigutada ei saa, seega olen härrale pikalt pinda käinud. Se eon alati pikk protsess, kuni härra lõpuks võtab aja 5 minutit, et mu soov realiseerida. Seetõttu olen tihti rassinud üksi mingit mööblit vedada, end ära tõmmanud muidugi ja saanud mehelt sugeda, et miks sa siis üksi rassida. aga sa ei tule ju appi!!!

Nüüd saabus siis kauaoodatud päev, kui sain ära viia ühe tooli teise juurde.


Nüüd sai nii:

Nüüd oleks nagu paat, mahub istuma ka viiekesi kui tahta. Mulle meeldib nii palju rohkem.

Küsimuse all on muidugi veel, et mis teise paadimaja juurde asemele saab :) Härra abikaasa peab jälle tegutsema hakkama, sest ise ta käis ka ühe idee välja, mida nüüd eitab, aga ma pole unustanud.

laupäev, 14. juuni 2025

Sibulatee õuemüügipäev

Kutsusime ellu esimese Sibulatee õuemüügipäeva.

Idee sai alguse välismaal üsna levinud garage sale'idest, kus maja ette, hoovile vm on välja toodud hunnik asju, mis pererahval üle jäänud ja millele ostjaid otsitakse. 

Seekord oli Mesi tare hoovil ka õuemüük avatud ja tegelejateks olid meil Mesilane ja Mutukas. Ise nad sorteerisid kappe ja mänguasju, mida neil enam vaja ei ole. Sekka minu poolt natuke köögitarvikuid jm kraami. Lapsed tahtsid ise osa võtta ja leidsin, et sel juul ka ise tegelevad ja vastutavad. 

Huvi oli leigemapoolne. Kas ei olnud inimestel huvi sellise kontseptsiooni vastu, pigem käiakse laatadel, kus 100+ müüjat rivis ja siis paar asja päeva lõpuks ikka näppu jääb?

Või ei viitsitud kõiki kohti läbi sõita? Meil oli kokku 29 hoovi osalemas üle Sibulatee.

Lastele oli hea kogemus minu meelest siiski - et raha ei tulegi kergelt, vaid peab panustama. Kõik päevad ei ole vennad ja kõik üritused ei ole rahvaspordipäevad.

reede, 13. juuni 2025

Kuksina, Setomaa pärl

Eveliisi külaskäigust sündis eksprompt-otsus. Ma võtan omale puhkusepäeva. Nimelt sõitis E. koos õe ja tema kolleegidega Setomaa nurka Kuksinasse sõbra uut spordi- ja vanaajakeskust uudistama ja nautima, et ka konstruktiivset tagasisidet anda. 

Loomulikult sattus meie külastus õite rajule vihmasele ja tuulisele päevale-ööle, aga summa summarum see elamust ei rikkunud, vaid andis ägeda mälestuse. Vihma sadas, niisked riided seljas ja külm olla, aga kui üks hetk magama pugesin, siis tuba oli mõnus ja soe ja kiiresti tuli hea magus uni.

Sel hetkel, kui ma hakkasin kodunt Setomaa suunda ära liikuma, juhtus muidugi klassika - preili Mutukas pressis end kaasa. Nii saime ka seal taas piike murda, kui mõnusa chilli õhtu asemel üks preili oma draamadega selga lendas - ei sobi ööbida peegelmajas, tema tahab vot seal teises majas ööbida. Sama oli Eveliisil oma tütrega. Õhtu lõppes sellega, et mõlemad preilid muidugi valisid oma ema kaisus magamise ja peegelmajad. 

Peegelmajas ei olnud ma varem olnud. Väga maitsekalt ja ilusalt on tehtud, kuid ilmselt mitte soojustusega, seega pigem suvine puhkuskoht. Ikka ja jälle leidsin mõne inspiratsioonikatke ka enda tegemiste jaoks, kuigi meil ei ole olnud sellist vaba raha oma majutusse sisse investeerida kui Kuksinas. Meilt saate lihtsamad, rustikaalsemad ja suure armastusega tehtud puhkekohad ;) Armastust on tunda ka Kuksinas.

Siiski jäi see kiire puhkepaus südamesse ja soovitan teile, blogisõbrad ka. Kui Setomaa tee ees, siis tasub järgi uurida ka nende variant. Suur maa-ala, saunad, grillid, istumiskohad ja rohkelt silmailu. Kõik hoolitsetud ja maitsekas.



kolmapäev, 11. juuni 2025

kui sõbrad külla tulevad

Ma olen järje pealt nii maas, mis vahepeal tehtud-nähtud on. Muidugi on olnud palju töö tegemisi, samas ka natuke nautimisi. 

Kõigepealt oli ülitore päev, kui Eveliis külla tuli. Ma muidugi töötasin sel päeval, ajaga võidu tegin gruppidele ivatšai tegemise õpituba ja siis tormasin last vaatama Kodavere tantsupeole. Eelmisel aastal oli Kodavere laulupidu ja tänavu tantsupidu. Väga toredad algatused mõlemad, nii keele-, kultuuri, kui ka traditsioonide vaates. 

Sealt kiirustasime ruttu ruttu koju, sest oligi sõbranna hoovile jõudnud. See oli nii mõnus õhtu. Esiteks nautisime head veini ja see on uskumatu, et ma seda ütlen, sest ma tõesti ei arvanud, et MOLDOVA vein oleks selles kategoorias. Aga viga on tõesti minus ja eelarvamustes, Moldova on tugev veinimaa. Eriline lemmik oli 


Selle ostsime Cricova veinikeldrist kaasa oma reisilt ja nii meeldib. Ma ei tea, kas Eestist ka seda kuskilt osta saab?

Edasi läks oleng järjest paremaks. Härra abikaasa tõi köögist meile järjest vaalaliha ette veini kõrvale ja see nii hästi sobis. Sai ka seeni mekitud, tea kas sellest tulenevalt läkski veidi hiljem puhta öös asjad käest ära? Või oli see sellest, et siis, kui me Eveliisiga vaatasime, et noh pokaalid tühjad, lähme tuttu ära, aga samal hetkel teatas härra abikaasa, et ta läheb "korraks" Martinile külla. Ma tean küll, seda korraksit ja Martinit ka. Ei lähe midagi ilma meieta. Nii jätkasime sõprade juures, kus lisaks veinile oli ka palju kunsti, palju nalja, palju muusikat (appi ,nüüd hakkas jälle see Kermo Murel peas ketrama, mida Eveliis sel õhtul enda panusena letti tõi ja seda polnud küll vaja) ja nii mõnus oli. Öösel koju tagasi jõudes saatsin Eveliisi meie Bogdanlandi puhkama ja kuidagi sujuvalt läks nii, et Kermo ikka veel laulis telefonides ja tundus hea mõte veini järgi minna meie juurde ning vihmasabina saatel metsamajades jutustada veel ja veel. 




esmaspäev, 2. juuni 2025

Projekt "Külalistemaja" - 75 Bog(dan)land

Eellugu 1:

Oli 2021a lõpp, kui ma koolilõputööks VOCOs kirjutasin hiiglamasuure äriplaani Bog(dan)landi kohta ja et see sai nii põhjalik ja mahukas, esitasin ka EASi vooru, mis täpselt samale ajale langes. Sain ka toetuse!

Aga loobusin juba kuu aega hiljem saadud toetusest ja jätsime projekti ootele.

Sest 2022.veebruaris alustas Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, millele järgnesid sanktsioonid, minul isiklikult tõrge kõige Venemaa vastu jmt. Aga meie projektis hinnapakkumised olid seotud palkmajadega, mille tooraine pidi tulema Venemaalt. Ilmselgelt see turg pandi kinni ja ehitushindade ralliga läksid ehitushinnad momentaalselt nii kalliks, et ei tasunud enam ära seda projekti ette võtta. Kuigi see oli ka üks väljatoodud riskidest, siis selle realiseerudes pidime tegema kalkuleeritud valikuid.

Aga mis see Bog(dan)land siis oli, mida ma paaril korral ka siin blogis olen maininud.

Se eon sõnademäng, mis tõi kokku mitu asja:

Bog - soo. Ehk meie tare tagune metsa/soo-krunt, mida võtsime nõuks välja ehitada ja arendada

Bogdan - meie kalli varalahkunud sõbra Vahur Afanasjevi romaani Serafima ja Bogdan üks peaosalisi. Bogdan kolis raamatutegevustes tagakiusamise jm asjaolude tõttu Varnja taha sohu, kus tegeles andestamise, armastamise ja õndsaks saamisega, omandades teadmamehe kuulsuse. 

Bog(dan)land - Afanasjevi raamatu inspiratsioonil valmiv majutus kui teemapark, millele lisaks plaanisime rajada ka päris sohu kohe majade kõrvale looduse- ja raamatuainelise õpperaja. 

Enne oma surma olime juba Vahur Afanasjevi sel teemal arutlenud. Talle vägameeldis mõte romaaniga anda kogukonnale midagi tagasi ja seda piirkonda maailmapildile tuua. ka mõte Bogdanlandist oli Afanasjevile sümpaatne ning sõlmisime kirjaliku koostöölepingu temaga. 

Aga see jäi eelkirjeldatud põhjustel pausile.


Eellugu 2:

Herz ja härra abikaasa lastega koolivaheajareisil Moldovas. Meil on teada ühe rohkearvulise osalejatega ürituse broneering meie juures mai viimasel nädalavahetusel. Tellija oli mind ka lisanud FB kinnisesse grupivestlusesse, kust loen härra abikaasale ilmselgelt naljaga kirjutatud lauset: Paadimajad läksid nagu soojad saiad ööbijatele kaubaks. Mesid peavad vist juurde ehitama!

Jõuame Moldovast koju öösel ja varahommikul jutustame ukse taha tulnud isa ja vennaga mõned sõnad juttu, enne kui nad omi asju ajama suunduvad. Härra viskab (ilma minuga arutamata) üles mõttekatke: üks plaan oleks, kas see on teile teostatav? Et kolm uut majakest oleks vaja ehitada. Tähtaeg 31.mai.

Isa ja vend helistasid PÄEV hiljem: nii! plaan on selline, maja tuleb selline ja pilt siin on praegu prototüübist (vend tegi kodus kiire karkassi).

Projekt läks töösse.

See 21 päeva, mis nad ehitasid KOLME metsamaja meile Bog(dan)landi, ee möödus nagu vati sees. Selline tempo ja andmine! me ei jõudnud materjale nii kiresti ette tuua, kui nad KAHEKESI ehitasid. Et asja aidata ajagraafikus hoida, siis mina olin kambas objekti koristamas ja kõikvõimalikke asju värvimas, õlitamas, võõpamas jne. Kui mõttena tundus, et mis see siis ära ei ole, siis reaalsuses oli MEELETU materjalimaht, mis nendesse majadesse kulusid. Meeletu! Iga maja 16m2.

Me siame valmis pmst 1,5 päeva enne üritust, niiet veidi sai majades värv ka sees kuivada. Projektile ei aidanud kaas aüldse nii kohutavalt halvad ilmad, nagu meil siin terve maikuu olid. Vihm, külm, lumelaadne värk ja jälle vihm. Värvimised käisid vihmaga võidu. 

Aga me saime need majad valmis!

Mitte ainult myuidugi selle ürituse pärast, aga see oli suurepärane ajend ja motivaator. Kui üritusel osaleb pea 150 inimest, siis öömajakohti on tõesti meil liiga vähe. Nüüd saime 12 kohta juurde ja saame majutada kuni 38 inimest.

Pildiline kiirvaade ka:



Projekt algas Mesi tare parkimisplatsil,
kus kolme maja karkassid valmis ehitati elementidena.


Transporditud metsaserva,
kus hakatakse kokku tõstma.











Meid ühendab sama veri.
Kunagi ka sama perenimi.

Peno lõikamine põrandasoojenduseks.


Vaikselt kerkivad.


Juba sarikad.



Elusloodus tundis projekti vastu elavat huvi.
Taamal lippab sokupoiss.


Hops ja vooder peal juba majadel.
Katuseplekk ka.






Siis oli terrassikonstruktsiooni kord. Õhtuga valmis x3


Vahepeal soojustasime seest ära.

Juba terrassidki valmis.




Projekt oli intensiivne ja keeruline ka.
Metsa all elektrit mul ju veel ei ole.
Kõik tuli meeletu koguse pikendusjuhtmetega hoovilt tuua.
Lisaks tehti iga töö protsess iga maja juure sära
ja siis võeti ette järgmine protsess.
seega majad kerkisid ja edenesid koos ühes tempos.
Ja siis olid tööriistad koguaeg vale maja juures, 
tuli vedada nagu kassipoegi.
Samme tuli uhkesti.
Ma pole viie aasta jooksul ka nii palju sellel krundil kokku käinud, 
kui nüüd 21 päeva raames, mil ehitus kestis.

Hakkasime ühest majast kruntimisega pihta.
Kui mina ühte maja kruntisin, 
siis teistes alles käis seinakatte paigaldus.
Seda ei kujuta ette, 
aga see laehari on meeletult kõrge ja annab toale õhku ja hingamisruumi.
Aga jube väsitav värvida :)


Kruntimine number 2


Valmis!

Istusime kõik kolmekesi väsinult ja imetlesime, 
ise ka mitte päris hästi uskudes, 
et ära tegime.
Tähtajaks valmis!
Viimase lihvina, kui isa ja ved juba asju kokku koristasid,
võõpasin mina nii põrandat kui terrassi (ja siis hakkas sadama muidugi).
Tegemata jäid praegu seest poolt akna ja ukseliistud.
Lihtsalt ei jõudnud, et ära ka kuivaks.

Praegu seest nii!
Kahjuks läks mu trükikoda just tähtaja nädalal kollektiivpuhkusele,
seega tellitud sisustuselemendid jäid veel ootele.
Seintele tulevad temaatilised ja metsa ning Bogdanlandi ainelised plakatid-pildid,
lisaks Afanasjevi ja tema loomingu kohta info, 
et selgitada sisustust ja majade mõtet.

Hetkel kasutasin peamaja voodipesusid,
aga tahan nendesse majadesse rohelisi loodusmotiividega voodipesusid. ja ka diivanikatteid.

NING!!!
Täpp I peal - isa ja vend tegid veel tunnikese nokitsemise järel valmis ka jalatsiriiulid
(kusjuures vihma peale ei saja seal räästa all, testitud), 
mis kannavad ka pingi eesmärki.
Ned vaja ka veel üle õlitada, kui ilm lubab.


Töid teostas ja minu lõputu imetlus ja tänu kuuluvad isale ja vennale, Tohera Ehitus OÜ.

Moto on neil: "Tänane rekord on homne norm."