2007

2007 märksõnad:

jaanuar - Liikva maja ehitus. Auto omanikuks saamine - teretulemast perekonda Põnn.

veebruar - Põnni terviserikked ja remont. Võrumaa-trip

märts - Helsinki tripp, Liikval maja ehitus, Tabasalu korteris asjade pakkimine, kolimine Liikvale

aprill - majas pidev koristamine, töömehed, viimistlemine, asjade soetamine ja sättimine. aprilli pronksiöö rahutused, kuiv seadus. Soolaleib-volber Liikval

-aprill blogis - Esimesed katsetused blogimises olen juba varem teinud, nüüd blogi vol.2.

mai - liitumine reformaritega, Pariis

-mai blogis - Nii, möödas on pikad pühad ja jumal tänatud ka mäss.

juuni - doonoriks käimine, lõuna-eesti trip ja Vastseliinas maarahva laat, kooli lõpetamine, ema juubel
- juuni blogis - Ilmad on niiiii ilusad, täielik patt on istuda tööl ja mõelda, et kõik normaalsed inimesed hängivad õues, päevitavad jne.

juuli - Aerosmith, narva trip, leedu-läti tripp

-juuli blogis - Igal aastal ma mõtlen, et see suvi ma teen seda ja seda ning külastan seda ja seda üritust.

august - Primuse suvepäevad Oxforellis, Sirliga fotoshoot, Tartu trip, KMA suvepäevad Valgemetsas, lõuna-eesti tripp, stockholmi tripp, krissu sünna, tabasalus lumi maas

- august blogis - Ma vihkan Sõle tänavat.

september - helsinki tripp, tervise probleemid, ema-ise 25 pulma-aastapäev, jõhvi tripp

-september blogis - Jah. Mõni päev on väga väga halb, kus kõik läheb allamäge

oktoober - egiptus

-oktoober blogis - Ikka on nii, et siis kui on metsik tuhin ja tahtmine kinno minna, ei ole ühtegi filmi, mida TAHAKS vaadata, raha eest.

november - tapa-tripp

-november blogis - Kuidas see küll juhtus eile, et trenni asemel jäin koju pesu triikima???

detsember - aastavahetuse siilipidu Liikval

-detsember blogis - Täna on esimene advent.

kakstuhateitse oli

- kodune maaelu aasta
- autoomanikuks saamise aasta
- kaine autojuhi aasta

- blogi pidamise alustamise aasta

- kooli lõpetamise aasta
- veidi ka reisimise aasta [pariis, läti-leedu, stockholm, egiptus, helsinki eestireisid: narva, lõuna-eesti]

aastal 2007 sain:
- kolida oma härra ehitatud majja
- oma auto

- oma digifotoka

kakstuhatseitse pildis:

pariis

palanga

stockholm

egiptus

lõuna-eesti

narva

Pilte väga rohkem panna polegi, sündmustevaene aasta küllaltki. Mis sa maainimestest tahad :)

Kas mulle tundub,

või see ongi nii? Et vesiaroobika trennis on üle ühe uppumisharjutused? Püüan, mis ma püüan neid kuivtrennina ette näidatud liigutusi vees järgi teha, ikka hingan sisse või neelan alla kloorivett. Või siis selja taga teises reas keegi teeb überujumist nii, et kõik kohad vett täis pritsitud.

Maailmaparim variant on minna trenni ala herz - võtad hommikul trenniasjad kaasa, teed linnas natuke aega parajaks ja lähed trenni, et leida eest üllatuse - ujumisriided ei ole kaasas. Õnneks on mul härra, kes õigeaegselt mind alastusest päästis ;)

Miks peab treener basseini äärel kiledal häälel kiunuma?

ebaõnn

Mõni päev on VAJA käia personaalselt pangas asju ajamas. Juhtumisi oli täna see päev. Ja juhtumisi otsustasid sedasama teha kõik Kopli pensionärid. 45 minutit ja 60 inimest hiljem ma jõudsin lõpuks toiminguni, milleks kulus 1,5 minutit ja 200 krooni.

loo-ser!

Seisan peegli ees ja parastan sõrmega vibutades: Loo-ser! Kuidas teisiti selgitada tänahommikust tööle sõitu, kus nii autovaba Rannamõisa teed olen näinud vaid kell 4 öösel?

Kuidas veeta jõule?

Mooduseid on mitmeid. Jõulud olid pikad ja igavuse vältimiseks ning vaba aja täiteks on võimalusi maailm :) Võib koristada, võib nina nokkida, võib piparkooke nosida.

Mina lõikasin sisse nii, et verd kõik kohad täis (esimene jõulupüha). Ja siis ma kukkusin trepist alla (teine jõulupüha). Oleksid pühad veelgi pikemad, oleks activities'i veelgi.

Mulle teadaolevatel andmetel on härra end juba kiirabiarsti kursustele kirja pannud.

kuidas "grinch" jõulud varastas...

Memo endale: Tee oma plaanid ümber, kui härra teatab, et meile tulevad külalised ja tuleb mingi pidu. Juhul, kui siiski teostad oma plaane, siis arvesta hilisema südamehäirega koju naastes.

Häid Jõule, herz ehk kuidas herzi jõulud varastati. Algas kõik sellest, et lund ei ole. Seejärel pidi Põnn saama Jõuludeks uue südame, aga nagu selgus, et seitse korda mõõda, üks kord lõika – Põnni 16-klapilist ei suutnud kuidagi asendada 12-klapiline. Huvitav huvitav, kuidas spetsialistid ei näinud, et uus doonormootor ei sobi kohe mitte enne, kui operatsioonilaual?

Jätkame oma looga: herz sõitis külapoodi jõuluõllesid ostma, kus müüja nahhaalselt pettis hindadega. Seekord oli herz juba pühaviha täis ning nõudis juhatajat. Juhatajat ta ei saanud, müüja vaid vingus, et tema hindasid ei tee, tema vaid sisestab (räägi seda oma vanaemale) ja blablabla… Kuna järjekord oli üsna pikk selja taga ja koosnes õllepudelid korvis meesostjatest, siis müüja suurema kasumi kaotuse kartuses müüs siiski selle hinnaga, mis väljas oli, mitte selle kõrgema hinnaga, mis osavalt kassaaparaati sisestatud oli.

Erilist üllatust ei pakkunud asjaolu, et 2 päeva vanematekodus ja ema toidul olnuna, ei tahtnud teksad enam jalga mahtuda. Kuidas on kahe päevaga võimalik end paksuks süüa?

Kulminatsioon saabus jõuluõhtul, kui pereringis kamina ees jõulukingitusi jagati ja avati. Härraga koos väljavalitud kingitust avades, leidis herz eest tühja paki. Poest ei oldud toodet kaasa antud, ainult tühi kest.

Nii varastatigi herzi jõulud…

heh

Milline on tõenäosus, et päise päeva ajal töö ajast autot pesulasse pessu viies ilmneb, et need kolm, milles sa üksteise järel käisid, on kõik rivist väljas ja neljandas on muidugi 20 autot järjekorras, ning peale poole-tunnist ummikutes passimist jõuad sa tagasi tööle - täiesti pesemata autoga?

Ma ütleks, et fenomenaalne.

3. advent

Pärnu Kontserdimajast ühe jutiga (ja kummalisel kombel pohmaka sümptomitega... kust need veel tulid? vanadus, oeh.) Olümpia 26.ndale korrusele linnavaadet nautima ning saunatama-basseinitama-jõulupeotama vol.2. Päris imelik oli poolpaljalt suurte akende all saunatada ja nalja visata, kui mitu binoklit on Välisministeeriumi töötajatel või ümberkaudsetel korteriomanikel, sest olgem ausad - ikka päris alasti sai seal akna all linna kaetud.

Olümpiast otse 25+2 sünnale, mis algas traditsioonilise verivorst + salat+ teine salat + kook + kringel korteripeoga, kõik see sai alla loputatud rohke rumm-koola ja mojitotega ning lõppes see Panoraam-slash-Papillonis ("...äike, päike..." - Niki). Sünnipäevalaps soovis väga Itallia disko teemalist pidu Panoraamis, kuid seal vaatas vastu meile hirmushirmus keskealiste purjus kisavate vene naiste rohkearvuline seltskond ja just sel hetkel kui süda oli juba liiga paha, otsustasime variant B kasuks, seega Papilloni. Guess what? Oli selline äge pidu ja tavatu õhtu, nende kahe klubi uksed olid vahelt valla ja võis patseerida kahe klubi vahel. Iuuuu...

säravad tähed...

Mulle ei meeldi talv. No kohe üldse ei meeldi. Külm, porine, lögane, libe, jäine, külm ma vist juba mainisin, pime, masendav. Taevast tuleb mingit ollust, autoklaasid on jääs, kõik sõidavad mingi faking 60-ga 90 alas jne.

Jõulud mulle meeldivad - jõulude ajal muutuvad linn ja kodud ilusaks. Iga hommik, vältides Tabasalu teel ummikuid ning seetõttu Kakumäelt läbi põigates, imetlen sealseid valguskaunistatud majasid. Imelised lihtsalt.

Eile sõitsin ringi Pärnu linnas, mis lihtsalt lõi mind pahviks. Niivõrd ilus linn. Ja südamelähedane. Eilset õhtut hingestas veelgi Noorkuu kontsert Pärnu Kontserdimajas - võrratu.

Ilus muusika, ilus linn, ilusad inimesed - ilus jõuluaeg.

meenutusi

Täna on esimene advent. Varsti on käes jeesuslapse aeg :) nagu üks sõbranna jõulude kohta kirjutas.

Loodetavasti jõuame täna m-ga selleni, et saame viimaks meitel muheledes küdeva kamina ees hõõgveini juua, plaanitud üritus on meil mõned korrad edasi lükkunud.

Täna täpselt aasta tagasi, esimesel advendil 2006, tähistasime samas kohas ja samas ruumis grillihooaja lõppu. Polnud siis ei kaminat, ei sooja hubasust, oli hoopis külm betoonpõrand ja "ufo", millel grillisime vorste ja šašlõkki; sellest hoolimata lõbus seltskond, palju nalja ja üsnagi roheline ilm :)

Selle tähistamiseks sai täna koduses majapidamises "palju" ära tehtud - üks ammuilma laes tilbendav juhe asendus lambiga, pööning sai soojustatud ning garaazis sai samuti laelampe modifitseeritud.

Tere tali!

Pean jälle kirjutama ammuteada fakti!

Hommikul saabus talv taaskord ootamatult! Mitu korda see neetud talv ootamatult saabub, arumaisaa.

Maja juurest töö suunal liikuma hakanud, tunnistas herz, et lumine talv on ikka kuradima ilus. Sõitis vaikselt metsateed pidi, naabermaasturid olid juba tööle sõitnud ja lume kinni sõitnud, niiet madal Põnngi vurises rahulolevalt. Seejäel keeras herz suuremale teele ja parandas end: Talv ei ole ikka nii lahe. Jäine tee, lahti sõidetud üks rada, hea et kedagi vastu ei sõitnud, liikumiskiirus 55 km/h. Herz oli just arvanud, et jääb see hommik teistele jalgu, sest üle 75 ta sõita väga ei tahtnud, 55 km/h aga oli narrus. Kenasti mööda põiganud ja lõpuks ka peateele jõudnud, valdas neiut õud - tee peal liikus tropikari, kellele kõigile saabus talv ootamatult, seetõttu ka liikumiskiiruseks 40 km/h. Ma kordan: 40 km/h!!! Maanteel! Aaaaaaaarghhh!

Podisedes passis herz autoderivis, kuni tuli loo kulminatsioon! Tänane seisak algas meil Tabasalu sildi juures. Ei, mitte mäe all. Teisel pool Tabasalu, Keila-Joa suunal s.t. Mäest sõitsime alla (pidurdasime alla, toim.) 10 km/h. Selleks ajaks olin tööle sõitnud juba 30 minuti ringis, tavaliselt olen siis juba tööl.

Kõne bossile: "Ääämmm, ma jään hiljaks täna, okei?". " Okei."

Operatiivne info saabus isalt, kes teatas, et Pärnu-Tallinn (või Tallinn-Pärnu, kuidas kellelegi) maanteel on autod järjest kraavis. Palju õnne! Talv saabus ootamatult.

one mystery solved

Heh, vahel on hea, kui on kellelegi muret kurta ja leiad, et sama murega on teisigi, ainult selle vahega, et nemad teavad põhjust ... ehk siis, mu auto signapult aeg-ajalt keeldub auto uksi lukustamast ja valve alla panemast... tuleb välja, et see on tingitud külmast. Nagu näha, ootab mu Põnn sama innukalt kevadet-suve, kui minagi.

Ja mõnikord on kaks teineteisele vastukäivat emotsiooni ja mõlemad on korraga head... ehk siis täna hommikul otsus seelikut kanda ja seetõttu riietada end pikemasse talvemantlisse, leidsin et mantel on seljas nagu krdi langevari, mis tähendab:

a) ma olen alla võtnud, wippiiii :)

b) mul on kasutu ilusilus praktiliselt kandmata mantel, mida ei saagi kanda enam, millest tulenevalt ei saa seelikut kanda enne, kui olen ostnud uue :(

jonn

Eile siis juhtus see, mida põikpäiselt oli õnnestunud vältida oi-kui-pikalt ehk siis koristasin maja. Üldiselt ma lubasin endale, et ei tee seda enne, kui härra hakkab ka lugu pidama korrast ja värgist kodus, aga kannatus katkes.

Niisiis, panin arvutis muusika mängima (eranditult eesti lood, härra muud muusikat meil ei kuula) ja hakkasin peale. Aga oh õnnetust, ikka peab nii olema, et mingi lugu saab saatuslikuks ja jääb kummitama. Seekord siis Erich Krieger. Help, help, anybody? Erich Krieger, nagu päriselt?

herz...

Lets101 - Online Free Dating

Fakk, ma olen tige. Kohe tõsiselt tige. Just praegu lugesin Novatoursi vastust meie tugevalt lühenenud reisile - pakutakse "super"lahendust - 183 EEK per face tagasimaksuks või -10% järgmise reisihinnast.

Aitäh mõnitamast, Novatours.

Huvitav, miks ma endiselt maksan rõõmsalt(!?) Viasati arveid, kui ka kõige tuulevaiksema ilma korral lihtsalt pilt ja heli (hakivad) sakivad ning näen vaid sinist ekraani error-teatega?

Teine tore nähtus kodus on internet - Kõu. Õigustab oma nime igati, igakord lehe avanemist oodates õhutan takka - gõu, gõu, gõu...

Avastasin just, et laupäeval oli Mardipäev. Meil küll keegi Marti jooksmas ei käinud. Võib-olla on see tingitud sellest, et kahel eelmisel aastal me teesklesime, et ei ole kodus (peaaegu nagu reklaamis - uks lukku, tuli surnuks), sest meil polnud kommi. Aga võib-olla on see tingitud sellest, et nüüd elame oma majas metsa sees, kuhu ükski laps lihtsalt ei tule. Who knows :P

Kuidas see küll juhtus eile, et trenni asemel jäin koju pesu triikima??? Meeltesegadus.

Ja kuidas võib olla, et mehel on rohkem riideid kui tema naisel??? Ja siis ta seisab, käed puusas - midagi ei ole selga panna...

Ja miks mul alati on jube head blogi postitused peas välja mõeldud mõnda sündmust, inimest, toodet nähes, aga arvuti taha jõudes ei oskagi nagu midagi kirjutada. Damn :)

:)

Mõnikord ajavad inimesed mind nii marru, et vihasta või seaks. Mõnikord aga on inimesed uskumatult soojad, kui sa seda oodatagi ei oska.

Täna poest kiiruga valmistoitu lõunasööki ostes kassadeni jõudnuna leidsin eest vaid suurte ostukärudega mammid, kes loiult oma hunnikut kassalindile laotasid ja sama osavõtmatud kassapidajad. "Siia ma jäängi," ohkasin endamisi ja asetasin üksiku ühepajatoidu lindile. "Oi, Teil on ainult üks asi, minge minu ette," teatas aga naisterahvas minu ees.

Vau, mõnikord on inimesed tõesti ilusad ja head.

******!!!

Kihvt - reis on ******* juba enne, kui on saabunud aeg lennujaama astuda. "Aitähh, Novatours".

Ühesõnaga, 21.10-28.10.2007 reisi asemel on järgnev seis:
Arve tasumisel teavitati, et lennuk väljub 22.10.2007 varahommikul kell 01.30 ,mis iseenesest on juba kliendi petmine, sest kuupäev 21.10 ei puutu kuidagi asjasse kui reis väljub 22.10.07. Puhkusereisi müüja pidanuks meid sellest varem teavitama, mitte arve tasumisel.
Seejärel sain salastatud numbrilt 20.10.2007 õhtul (laupäeva õhtu) kell 19.00 kõne, kus naisterahvas enda nime ütlemata teatas, et helistab Novatoursist ja et tal on ebameeldiv uudis lennuki väljumise kohta. Uutel andmetel väljub lennuk 22.10 õhtul kell 18.00. Küsisin, millal siis tagasi tullakse, naisterahvas vastas, et endiselt 28.10.2007 ja et tema ei teagi rohkem midagi ja ei puutu asjasse ning et Novatours pakub kompensatsiooniks tasuta ekskursiooni kohapeal või tagasi tulles on võimalik teha kirjalik avaldus juhatusele. Sealkohal meie vestlus lõppes.
Mina sellise variandiga nõus ei ole, sest olen maksnud suure summa reisi eest ja lootnud nädal puhata, reisikorraldaja aga juba esialgsete reisiandmetega manipuleerinud ja pakub kompensatsiooni minu enda raha eest - makstud seitsme päeva eest saan kasutada 5 päeva, ilmselt nelja, sest kogemus näitab, et tihtipeale reisi viimasel kuupäeval on tagasilend kohe hommikul varakult, seega jääb päev reaalselt kasutamata. Samuti ei ole kohapeal võimalik kasutada 22.oktoobrit, sest kohale jõutakse 23.10 varajastel hommikutundidel.

Ma olen niiiiiiiiiii õnnelik.

reklaamid

Ma ilmselt pole ainus indiviid, kes hädaldab, kuidas talle ei meeldi reklaamid. Vaevalt saab asuda filmi vaatama, kui juba on reklaam. Loomulikult ma vahetan kanalit ja oh üllatus - seal ka reklaam. Miks on reklaamid ühel ajal???

Igatahes, suurest jonnist võtsin paberi ja pastaka ning kirjutasin üles reklaamid ning emotikoni.
:) 1188 reklaam
:) EMT reklaamid (retro-reklaam digi tv-st; interneti reklaam)
:) SEB reklaam (kas oled pensioniks valmis?)

:( Sprite reklaamid (janu/Sprite)
:( Tele2 reklaamid (täiesti naljavaesed piinlikkust tekitavad reklaamid. ja mida on vaja sinna taustaks naeru panna, kui naljakas ei ole??)
:( Starmani reklaamid (Lembit jt vesipead)
:( SMS-laenude reklaamid ("kõigi laenuvõtjate vahel loosime välja auhindu", "turvaline kiirlaen" ..wtf?)

:( poola-koduperenaiste-keemiareklaamid (no tõepoolest ma lähen kirjuta-siia-misiganes-pähetulev-üritus-teatrietendusest-puhkusereisini ja võtan kaasa pesuloputus vms pudeli, et juhuks kui keegi küsib, kas mul on uus pluus seljas, siis ma ütleksin EI- seda on pestud Perwolliga)

ja siis oli veel hunnik reklaame nje-rõõba-nje-mjasa ehk siis ei midagi ütlevad autode, shampoonide, wc-paberi jms reklaamid.

JA kui ma peaks kasvõi ühes saates/saatereklaamis nägema veelkord Jüri Naela, siis ma lülitan ise Teletornis voolu välja. Te ei tea, kes on Jüri Nael? See on idikas, kes pritsib segast ja hüppab üles-alla, edasi-tagasi nt Haara Mikker saates. Juba tema kirjelduse esitamisest tekkis tahtmine minna pead vastu seina peksma.

hommik

Ärkan hommikuti enam-vähem ühel ja samal ajal, ka puhkepäeviti. Mingi kell alateadvuses ütleb, et nüüd on aeg ärgata. Täna hommikul see kell taas tiksus, aga mu mobiili äratusest polnud haisugi. Silmi avades imestan, et väljas on liiga valge. Kiirelt pilk kellale, teadvustasin, et loomulikult on väljas liiga valge - ma pidin 10 minutit tagasi autosse istuma ja tööle sõitma... Damn!

Äratus oli jäänud panemata. Esimest (või teist?) korda üleüldse. Elu kiireim riietumine, hambapesu ja gaasivajutus. Naba paigast pingutades jõudsin põhimõtteliselt õigeks ajaks tööle.

Vedas, et ei olnud uut "riigipööret". Üks hommik tööle sõites loetlesin teekonna peale 6 politseid. Nice!

wiiiiiippii

Ikka on nii, et siis kui on metsik tuhin ja tahtmine kinno minna, ei ole ühtegi filmi, mida TAHAKS vaadata, raha eest.

Pika moosimise peale viis härra mu lõpuks Teletorni jäätist sööma, minu poolest võib nüüd Teletorni sulgeda, mina olen viimase naudingu vaatest saanud :) Oleme härraga üritanud viimase kuu jooksul kahel korral linnukest kirja saada, esimesel korral oli silt: RESTORANIS VABU KOHTI EI OLE. Teisel korral otsustas keskerakondlik linnavalitsus kesklinna sulgeda ja ummikus kulgetud 2h viis meid tupikusse, kust saime vaid otsa ringi keerata ja tagasi sõita. Täielikud idioodid. Me närvid olid selleks hetkeks nii pingul, et ei hakanud kuskilt ringiga ka enam asjale lähenema. Kolm on kohtu seadus, nagu öeldakse ;)

Trenni peaks ka minema. Ma iga nädal mõtlen, et nüüd. Nüüd lähengi. JEE-jee, olen ma jee läinud :) Aga ehk nüüd :P Ma juba jõudsin nii kaugele, et printisin omale info ja treeningajad välja. See on juba pool võitu, eksju.

Nädalavahetusel sõidame härraga Saaremaale. Pole seal mitu aastat käinud. Niiet rõõm-rõõm minu jaoks.

Viikend = Saaremaa ralli, sõbrad, napsud, saun (+praamisaba).

ema ja isa, 25

Vanematel oli põhjust pidulikud olla ja pere seltsis vahuvein avada. Tähistasime vanemate 25.ndat pulma-aastapäeva.

Palju palju õnne!

OhMyGod!

OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! ...

Ma olen foobik, mul on kaks suurt foobiat - ussid ja veri. Ilmselt on mingeid väiksemaid ka. Aga need kaks on SUURED. Ja eile töölt koju sõites oli metsavaheteel majast sajakonna meetri kaugusel uss. OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod! OhMyGod!

Suutsin omale mällu manada kujutelma, kuidas uss mu autoratta küljes "jänest sõidab" ja maja ees siis mu teekonna autost tuppa blokeerib. Arvake, kes kiljudes ja värisedes tuppa tormas?

Miks on inimestel foobiad? Miks nad lasevad foobiatel enda üle võimust võtta? Olen vaadanud dokfilme foobikutest, need muidugi olid erilised juhtumid, ma nimetaksin maniakkideks, aga pole siin mul ironiseerida midagi. On kindlasti neid, kes arvavad, et minu verefoobia on kiiksuga. Ma võin minestada ainuüksi telekast mingit jõhkralt verist stseeni nähes, doonorina ei vaata kunagi, kuidas veri kotti koguneb, rääkimata oma või lähedaste veritsevatest haavadest. Härra avarii-järgne haavapuhastuse tulemus oli pilt-taskus-herz, kusjuures härra ise toimetas, ma olin lihtsalt kõrvalseisja.

Mul üks sõbranna kardab metsikult hiiri-rotte, kord nägi ta tänaval roti laipa. Sõbranna läks too päev tööle/trenni suure-suure ringiga, vältides seda tänavalõiku. Toona sõbrannat kuulates mõtlesin endamisi, et mis see surnud rott siis nii väga on. Kui aga ma peaks tänaval surnud ussiga tõtt vahtima, kargaksin ilmselt ehmatusest esimesele inimesele sülle.

Tean ka arvatavasti oma foobia tekkimise põhjust - pean selleks Eesti muinasjutte ussikuningatest jne. Lapsena olin aldis palju lugema, sealhulgas Eesti muistendeid, muinasjutte jms. Eesti lugudes (kenasti illustreeritud ja puha, suur aitäh!) on suurem osa jutte ussidest ja ussikoobastest, kuidas vaeslaps kuskil metsas ussidega jauras. Appi. Ma arvatavasti oma lapsele tulevikus annan lugemiseks ussideta muinasjutte. Üleüldse, miks peavad muinasjutud nii hirmsad olema? Pöial-Liisi saadeti maa alla pimedasse koos mullamutiga tuigerdama, mingi nõid tahtis Hansu ja Grete ahju ajada, kõik peksid ja naeruvääristasid Inetut Pardipoega, Kaval-Ants ja Vanapagan pidevalt vägivallatsesid, alati saadeti vaeslaps kas talvel metsa maasikale vms orjatööd tegema, Lumivalgeke mürgitati. Eriti räige oli muinasjutt vaeslapsest, keda kurat tuli sauna piidlema ja naiseks võitma. Näiteid on veel ja veel, ja mitte vaid Eesti muinasjuttudes. Ma vist hakkan oma lapsele Hemingwayd lugema :)

Mõttetera

Tänase päeva mõttetera:

"Kes oskab, see teeb. Kes teha ei oska, see õpetab. Kes õpetada ei oska, see juhib. Kes juhtida ei oska, see kontrollib."

herz ja pimedas sõit

Vastik. Vastik pime aeg.

Peale meeldivat õhtut Laura, Lenna, Viljo juures keeran autorooli Kiisa-Saku-Keila suunal. Pilkane pimedus, nähtavus nullilähedane. Lülitan sisse täistuled. Lülitan välja täistuled. Kissitan teed ja vastutuleva auto tulesid. Lülitan sisse täistuled. Kus ma üldse olen? Igaks juhuks sõidan otse.Teeviit Keila 13 km. Okei. Ees pimedus ja paar meetrit nähtavat teed. Ei ühtegi helkurposti tee ääres. Ei ühtegi teetähistust maanteel. Tahavaatepeeglis must pilt. Samuti küljepeeglites. Mulle ei meeldi pimedas sõitmine. Eriti teades, et härral on ksenoontuled. Xenoontuled? Misiganes. Nähtavus super. Minul mitte. Lülitan sisse täistuled. Lülitan välja täistuled. Kissitan teed ja vastutuleva auto tulesid. Lülitan sisse täistuled. Raadios Puff Daddy ja missellenaisenimioligi (Faith Evans?) laul I'll be missing You. E!-s just nägin saadet, et see laul on mälestamaks naislaulja armastatut ja Puffy head sõpra, kes oli hukkunud. Millepärast see mulle oluline info on? Must-must öö. Aa, nüüd ma tean küll, kus ma olen. Lülitan sisse täistuled. Lülitan välja täistuled. Kissitan teed ja vastutuleva auto tulesid. Lülitan sisse täistuled. Mida on inimestel neljapäeva öösel vaja pimedas ringi sõita? Lülitan sisse täistuled. Lülitan välja täistuled. Kissitan teed ja vastutuleva auto tulesid. Lülitan sisse täistuled. Kust krt see veok ette keeras? Möödasõit. Yess! Tuttav asustus, tuttav vasakpööre. Tuttavad teeviidad. Tuttav oja. Õudne, kui mingi metsloom peaks nüüd teele astuma. Kiiskavad silmad pimeduses. Kass, rsk! Tuttav metsatee... Kodu.

"Inimesed on imelikud," oli mu esimene mõte, kui eile üle ma-ei-tea-kui-pika-aja jalutasin Vabaduse väljakult Hollywoodi suunal. Nägin ööpimeduses inimesi seismas puu all ja üles kõõritamas, keegi filmis. Heitsin pilgu üles ja nägin mobiiltelefone, helisevaid ja äratavaid, rippumas nagu õunad okstel.

Muigasin. Astusin edasi.

Eks ma ei jaga enam ümbertoimuvast midagi, olen maa-inimene. Kesklinnas pole ammu käinud, kaugeim koht on Kristiine, muidu ikka kodu-töö-kodu suund.

Seadsin sammud 8-sse. Seal ootas mind õdus äraolemine, naistekas ;)

Enne südaööd seadsine sammud uude klubisse, Club von überblingen. Arvan, et sellest saab mu lemmik (niivõrd-kuivõrd ma end välja vean pidutsema).

3

Tänase hommiku algatuseks rõõmustasin teki all, et sain inimese kombel külge keerata - ei olnudki valus. I'm alive. Peale rõõmsat ärkamist allkorrusele suundudes leidsin eest 10 punast roosi :))))) Härral oli meeles!

Nagu hommikusöögilauas selgus, oli härra peale väsitavat trenni hilja öösel linnast kodus poole teel, kui Tabasalus meenus,e t lilled ostamata ja oli tagasi linna Viru tänavale suundunud. Lõppeks koju jõudnuna leidis ta eest aga pisarais neiu, kelle seejärel transportis uuesti linna traumapunkti.

Ja selle kõige taustal ta suutis lilli veel peita ka. That's amore! :)

Õhtu on meie kahe päralt.

Kuidas päevad ei ole vennad...

Jah. Mõni päev on väga väga halb, kus kõik läheb allamäge. Nagu minul eilne päev.

* Hommikul ärgates oli terviseseisund üleöö kiirel tempol halvenenud, valud missugused.

* Tööl selgub, et enamik koolitusel, ülejäänud telefonivastajad, ehk siis töö teeb ära herz.

* Tööpäeva lõppeks kokku lepitud plaan läks sahh! kolinal veega alla.

* Auto juurde minnes leidsin end kinni pargituna - tänks Falck (minu kirjapilt olnuks tiba teisem).

* Poolel teel koju meenus, et unustasin töö juurde kohupiima, mille olin hankinud, et härrale üllatusena kooki küpsetada.

Ja sellega polnud mu päev veel lõppenud. Oo ei. Minu päev lõppes kell 01.00 öösel Mustamäe traumapunktis juba väljakannatamatute valudega.

31.august

Täna on augusti viimane päev, ja ma riietusin hommikul talvemantlisse ning tõmbasin kätte kindad. Elu on selline! Paha-paha on see, et olen oma raudse tervise minetanud, viimasel ajal kummitavad pidevalt erinevad valud ja põletikud. Seekord siis närvivalud. Ja juba mitu nädalat, asi halveneb iga hommikuga. "Positiivne" on see, et juba 10.sept. saan perearsti jutule. Vihkan seda sõna, aga mis mul muud üle jääb: banaanivabariik, only in Estonia!

sügis versus talv

Eile nägin ma lund! JAH, LUND! Tabasalus.

Viimasel ajal toimub palju kummalisi asju, nii looduses kui üldiselt, inimesed kohati käituvad imelikult, alustades minust endast. Minust on saanud autopede, kuidas muidu ma seletan asjaolu, et kontoris arvuti taha istudes üritasin esimese hooga turvavööd peale panna. Või tänaval paar meetrit kõndides tahtsin küljepeeglist vaadata selja taga toimuvat. Parem ärge küsige :) Peale selle sõitsime (ME all mõtlen kogu liiklust, mis kulgeb Rannamõisa-Tabasalu-Tallinna teel) Tabasalu mäest alla kiirusel 40 km/h ja PIDURDASIME, niivõrd metsik kiirus ikkagi.

Tõden omaette, et see aasta jäid aastaaegadest ära suvi ja eilse seisuga ka sügis, tänane ütleb, et ei!! Sügis on siin.

Laupäev on taas perepäev aaduga, Helsingis :))

tagasi kodus

Niih, muhedalt pikk nädalavahetus Stockholmis - tehtud :P
Ülirahul ja õnnelik, rahast lage, jalad jalutamisest valusad - nagu ikka reisilt naastes. Tänud Helisele ja tema orgunnitud supermajutusele.

lapsed, lapsed. lapsed

Kolmapäevaõhtust vanade kolleegide kokkusaamist iseloomustab märksõna LAPSED. Kellel laps käes, kellel tulemas. Oli vahva õhtu ja värki, seltskond oli, on ja jääb muhedaks, ent mina ja aadu olime ainsad, kellel pisikesed varbad peas ringi ei jookse.

Mina, nagu ikka, seedin pikalt uusi moesuundi, ja kui juba tänavapildis väga tavaliseks on saanud, võtan omaks ja liitun suunaga. Seega, hetketrend lapsi saada, käib minust pika kaarega mööda. Aga äkki ühel päeval... mine sa tea :)

dialoogid

I situatsioon: Teenindusbüroo teist nädalat remondis, töötajate tagauks seega ka suletud, sissepääs klientide uksest, mida valvab valvur. Meil (töötajatel) võtit pole.

Täna hommikul uus valvur. Dialoog.

Valvur: Büroo on suletud, vabandame.
herz: Ma töötan siin.
Valvur: Ahhaaa. Tulite koristama, jah?
herz: mõh.. Ei.
Valvur: Aaa, maaler jah?
herz: EI!!! Ma olen KMA-st.
Valvur: AAA... OMA inimene. Vaat kui tore.
______________________________________________________


II situatsioon: herz on kuuma teed juues keele otsa ära kõrvetanud.

herz: Mul on keele peal vill. Niuniu.
härra: Sa räägid niiiiiii palju, et su keel on villis!?

Lõuna-Eesti trip

Seljataga on väga-väga muhe nädalavahetus, musid-kallid-paid härrale selle eest.

Alustuseks reede õhtul Leigo järved (eriti ilusad pimedas öös tuledesäras), laupäeval jätkuks KMA suvepäevad Valgemetsas, päeval trippisime mööda Lõuna-Eestit - Võru, sh. Tamula, Vastseliina. Õhtuks tagasi Valgemetsa, kus oli seltskonnamängud ja bänd. Kasemahlake. Kui peaksite kunagi sattuma valiku ette - võtta või jätta, siis JÄTTA. Never-ever. Härra ütles, et minu laulmine selle kõrval oli ilus. Ja te ei tea minu laulmist :)

Pühapäeval Taevaskoda, Tartu, Jõgeva. Lõpetuseks The Simpson Movie Coca-cola plazas. Nii teema jätkuks (suvepäevade stiiliriietus - lapsed. Kohal oli titesõimelapsed, unelapsed, metsalapsed, päikeselapsed, marakratid jt).

Olnust ja tulevast sel nädalal ...

Olnud:
muhedad ilmad, muhedad külalised, nipet-näpet tööd kodus, fotosessioon Sirliga (ootan pilte), Põnni tähelend ralliautona ja naasemine reaalsusse (remont :P), mustikal käik, grilliõhtu, kingitused ämmalt (ilma põhjuseta)
:)

Tulemas:
m. (kindel plaan pole veel paigas), bingo, KMA suvepäevad, Põlvamaa, Võrumaa, roadtrip, sugulased, sünnipäev, grillimine.

Oxforell, 3.august

jep, it's official now!

Ma vihkan Sõle tänavat. Järjekordne napp pääsemine hommikul - üks auto lihtsalt vajub külje pealt sisse. Õnneks vastassuunast kedagi tol hetkel ei tulnud, niiet sain kõrvale tõmmata. Ilma suunda näitamata vahetab rida, kontrollimata, tuleb keegi või ei. Dziisas. Ja loomulikult mingi eit roolis. Ma olen päris vihane, kohe mitu ühikut (uus üleskorjatud lemmikväljend).

...

Puhkuse nädal oli tempo magnifico - the way i like it :)
Tagasi tulime küll päev plaanitust varem, sest ilmad polnud just meelepärased, ja nagu selgus, oli laupäev-pühapäev kodus tegemist küllaga. Laupäeval kahed lapsevanemad toidetud-võõrustatud ja pühapäeval härra avaldas soovi mitu tundi ostlemisega tegeleda, millele järgnes 4-tunnine korvpall Saku suurhallis. Eesti rahvusmeeskond sakkis nagu alati, ei jaksanudki seda lõpuni vaadata, lahkusime 10 mintsa enne lõppu.

puhkus vol.2

Õnneks jälle nädalake puhkust, see kulgeb 100%-liselt autotrippimise tähe all. Alustuseks sai tehtud marja korjamise tripp, tulemus: sõrmed lillad, 2 kg mustikaid ja muffinid. Nämm.

Seejärel viis Põnn mind ja m.-i Narva ja Narva-Jõesuusse, väikeses Narvas me suutsime ikka korralikult ringe ümber linna teha, leidmata, kust kurat see tee Narva-Jõesuusse viib. Üks viit siiski oli, see viis meid ringiga tagasi Narva-Tallinn maanteele. Iroonia.

M. nähtavalt ärritus venekeele peale, millest me muidugi üledoosi saime. Isegi Diili reklaam bussil oli vene keeles, rääkimata siis teenindusest. Ahjaa, parkimine Narva-Jõesuus - 1 päev 25.- krooni, 2 tundi 30.- krooni. Meid rööviti. Päise päeva ajal.

Tagasiteel Narvast ja Narva kindlusest (loe: onu Lenini juurest) tegime väikese kehakinnituse Jõhvi lähistel Valge Hobu Trahteris.

Kogu päeva eest sain oma tegemiste nimekirjas 3 plussi "Tehtud" reale ;)

Ja ülejäänud nädalake saab vürtsi Leedu-tripiga.
Võtmed on? -On.
Rahakott on? - On.
Kindad on? -On.
Okei. Minek :)

Meie pere ja muud loomad

Jah, nii on paslik öelda küll. Pühapäeva hommikul kuulen läbi une, et allkorruselt tulevad mingid hääled, kuigi ei tohiks. Uurisin põgusalt asja, ei tuvastanud midagi. Mõne aja pärast jagas härra oma avastust minuga - kaminas klaasi taga oli meil väike lind (ei tuvastanud liiginimetust, ilmselt rohke tahma tõttu, milles ta rõõmsalt oli mütanud), kes saabus meile korstna kaudu. Ja nii me siis teda uudistasime klaasi tagant, ja tema meid.

Vaevasime pead, et kuidas teda sealt küll kätte saaks, ilma et ta me majapidamise tahmase varvaste ja sulgedega ära mäkerdaks, kui siis härra hulljulgelt avas kamina klaasukse ja rahulikult ta kinni haaras ning õue toimetas. Kõnealune ei osutanud isegi mingit vastupanu.

Arvame, et tegu oli pääsukeste poolt korraldatud salakuulajaga, vastukaubaks sellele, et pääsukeste pesa tuulekastist likvideerisime. Meie kena majake on saanud endale hulganisti sitaradasid pääsukestelt ja teistelt lindudelt, autodest rääkimata.

Siit veel tuleb üks sõda :) Hoian asjaga kursis ;)

P.S esimesel võimalusel lisan ka pildi kaminast ja pantvangist, kohe kui pildi arvutisse saan laetud.

A penny for your thoughts

Pisikesed asjad teevad tuju heaks. Hommikul tõmbasin kodunt lahkudes jaki selga, mille juba mõned aastad tagasi soetanud olin teiselt ringilt, ja esmakordselt tundsin, et taskus on midagi. Leidsin 4 penni :) Väga armas üllatus pärast paari aastat.

small talk

Räägitakse kliima soojenemisest, no õue vaadates ma küll ei näe seda. Keset juulikuud tahaks ikka palavust, et saaks puhata ja mängida. No kui kahe nädala pärast samasugune ilm on, siis ma saan kurjaks. Ehk on Lätis-Leedus parem ilm :P

Samas hea vähemalt, et lund ei saja, nagu laupäeva õhtul koos Termikaga Laululaval rokitud sai. Väisasime härraga kahel õhtul Õllesummerit ja kontserte, härra võitis kossu loopides kaks t-särki omale ja Starteri minule ;)

Eelmise nädalavahetuse plaanid viisime täide 99-protsendiliselt (kuri naine, nagu ma olen, nõudsin majapidamistöödes ka seda ja teist, aga ei jäänud peale oma soovidega). Õllesummer - check. Ida-Virumaa - check. Viasat paika - check. Boonus - muhe õhtu Marguse-Virge pool.

Õhusepad :)

Eile õhtul oli fantastiline Aerosmithi rokkimine A le Coq Arenal (muhahhhahaha - Õhusepad, otsetõlge Delfist).

Korralduslik pool sakkis sajaga. Rebase kontserdile küll enam ei kipu - väravad lubati avada kell 17, tegelikkuses aga alles alates 19.30 (me jõudsime areenile poole seitsme paiku). Seejärel rahva tunglemine läbi ühe kitsa värava, kust meid muideks algul tagasi saadeti ja siis uuesti tunglesime (thanks a lot, guys!)
Tannu esinemine algas 20.30 ja siis kuni Aerosmithini oli 1,5 tundi!!! Seismist. Passimist. Tülpimust. Soome jorsid Los Bastardos des Finlandedes vms iganes see olema pidi, jäi ära, rahvas lihtsalt passis. Fun, huh.

Aga siis, korduvate lavale plaksutamiste tulemusena, loetud minutid peale kella 22, nad tulid. JA ROKKISID. Rokkisid sokid jalast. Ou yeah.

Lihtsalt imetlusväärne, kuidas vanad rokipeerud :) nii särtsu täis suudavad olla ja poisikeste kombel 2h järjest non-stop rokkida jaksavad. Püssirohtu jagus neil kõvasti. Respect!
Ajakirjanduses välja reklaamitud eestikeelsed väljendid jne jäid minu kõrvale küll kuulmata, see-eest oli Steven Tyleri kõtule kirjutatud LAKU MIND.

Keskerakondlikku maikku oli asjal veelgi - suur pekine Savisaare lõust kahel korral ekraanil, väkk.
Hiljem täiendatud kommentaar siia Savipätsi kohta - kuna nii suur fänn ma ei ole, et kõikide laulude nimesid teaksin, siis järelkaja kuuldes sain teada, et laul, mille alguses ja lõpus pekki näidati, kandis pealkirja "Stop messin". Hahhahahhahahhahaha, ülikõva. Tänks, operaatorid.

Areenilt väljumine oli veel suurem katsumuste rada, kui sinna pääsemine.

Üldiselt, kui jätta välja ca 5-tunnine seismine ja see tunglemine, oli kontsert super. Härra meelest puudus täiuslikkusest vaid üks lugu - Crazy. Aga arusaadav, kõike parimaid lugusid ei jõuta lihtsalt ette kanda.

suvetegemised

Igal aastal ma mõtlen, et see suvi ma teen seda ja seda ning külastan seda ja seda üritust. Siiani sain varjuda tegemata jätmise põhejndamiseks asjaolu taha, et mul polnud autot - polnud võimalik minna sinna ja sinna.

Mis mu vabandus see aasta siis on? Üsna palju on suviseid nädalavahetusi ette broneeritud - see nädal Aerosmith, Õllesummer( siiber nendest inimestest, kes vinguvad, et see on Keskerakondlik üritus ja joomarite paradiis - grow up! ... ja et vanemad õpetavad varakult juba lapsi jooma... blablabla... Öelge mul üks üritus, kus ka alkoholi müüakse, kus ei oleks neid inimesi, kes vine all või napsine!!! Ja ma nüüd küll ei usu, et need vingujad/kritiseerijad ise kordagi üritustel õlut/siidrit poleks pruukinud, silmakirjalikud sellised. Kuigi nimetus ÕLLEsummer, siis minu ja ilmselt paljude teiste jaoks on see üritus, kus saan osaleda mitmete erinevate muusikute/bändide konterditel ja näha oi kui palju tuttavaid), Virumaa sõit.

Järgmine nädal soolaleib vol. maiteakuimitmes, fämiliga päev Tallinnas ja (ohhooo, lahtine päev ka). Sellele järgneval nädalavahetusel härra sünnipäev ja minu puhkusenädalake, mille kindlalt veedan Lätis-Leedus. Sadagu või pussnuge (loodetavasti siiski mitte). Augustis kaks nädalavahetust suvepäevi... ja nii see suvi läbi saabki praktiliselt.

Laulu- ja tantsupeole ei jõudnud, taaskord. Iga kord plaanin minna, ent võta näpust :S

Ja et suvi on nii lühike, nädalavahetusi vähe, siis paljud üritused kattuvad.
Peaks vist m. kombel endale nimekirja tegema - ASJAD, MIDA KINDLASTI SUVEL PEAN TEGEMA.

Ühe lubaduse ma endale küll annan - Stockholm. Igatahes.



Lugesin ammuse sõbranna blogi, kus ta kirjutas, et õhtul tuli mõte mehega reisima põrutada. Ja läksidki. Peipsi äärde. Mina ainult ohkan kadedusest ja kiikan kõrvaltuppa küsiva pilguga. Härra istub arvuti taga. Ei mingit reisimist. Ei midagi. Ma siis istun ka kodus, kuigi võiksin olla siin ja seal. Kohati on kahju, et minu härral kodusoon nii tugev on ja minul ei ole südant ega tahtmist ilma temata ringi hulkuda.

JAANID

See aasta olid vahvad Jaanid, vaiksed küllaltki, ent muhedad.
Reede õhtul kutsusime külalisi meile, muhelesime verandal päikeseloojangut ja jaanitulekest nautides. Üllekas alustas jaanitraditsioonidega ja hüppas üle lõkke. Braavo.

Oli ka üks vahejuhtum, mis meele mõrudaks tegi ja härralt une röövis, ent ebameeldivatest asjadest rääkima ei hakka. Täname vaid Alot, kes oli õigel ajal õiges kohas ja päeva päästis. Vastasel juhul oleksime hetkel kodutud.

Sellele vaatamata oli väga armas olemine ja toredad külalised. Järgmisel hommikul jätkasime grillimise/chillimisega, sõime pannkooke, tutvusime me lähiümbrusega (tegime härraga esimest korda tutvust meie juures oleva jõega). Lõuna paiku põrutasime Kaidyga Pärnumaale. Algselt plaanitud "Tere, Pärnu suvi" härraga jäi ära just eelmise öö sündmuse tõttu ning kuulsime samuti, et Pärnus polnud ilm kõige päikeselisem.
Kuid kodus ongi ju kõige parem olla :)

Jätkasime Kaidyga jaanipäeva/öö traditsioone - ronisime südaööl üle seitsme aia ja korjasime seitse õit oma padja alla, et unes oma tulevast näha. Huhhh! (pühin käega otsaesist ja hingan kergendatult) - nägin oma härrat :)


Sõnajalaõie "jaht" olid ka sel aastal tulutu, teps mitte ei leidnud. Ilmselt polnud õige otsingukaaslane :P

Eile (pühapäeva) õhtul käisime ka härraga siiski jaanitule üritusel ära, küll mitte nii suurel ja uhkel kui Pärnus oleks olnud, kuid siiski. Meie oma küla jaanituli Väänas - bänd, tuli, shashlõkk, rahvas. Pidu nagu muiste ;)

Täna siis katsikule ;)

22.juuni

Tänane päev on tore kahel põhjusel.

1. Mu kallid sõbrad/tuttavad, kes Te siia satute - kell 14.00 saab mu koolitee taas punkti. Hurraaa.

2. Härraga peame oma armsas majas jaanipidu täna õhtul, ka jaanituld teeme. Külalised on jaaniõlledega oodatud ;)

JA eile algas ametlikult suvi.
JA mu neeruvalud/põletik vms on üle läinud.
JA homme on Tere, Pärnu suvi.
JA ilm on ilus ja päikeseline.
JA mina olen õnnelik.


Mmuahh.

väike heategu igasse päeva

Härra õde lausus eile, et teiste abistajad on kõige suuremad egoistid üldse, sest peale heategu on endal niiii hea tunne sees. Tõepoolest. Sattusin eile õhtul ühte koomilisse situatsiooni, kus ulatasin oma abikäe ja olin hiljem väga rahuolev.

Nimelt, peale seiklusi Lasnamäel (miks ma üldse sellisesse kohta ronin :S ) poodlesime Punase tänava Selveris. Kassa järjekorras arveldas mu ees üks u. minuvanune noormees, luges sularaha. Ma täpselt teda ja kassapidajat pealt ei kuulanud, aga kutt ilmselt loendas raha ja jäi puudu. Siis pakkus, et maksab hoopis kaardiga... ja kaarti ei olnud kaasas. Edasi püüdsid nad juba mu tähelepanu. Kutt ütles, et no tuleb midagi välja jätta ostudest, vaatasin oste - pakendatud kartulid ja pakk grillvorste (hmmm... kolm kartulid vähemaks palun :P). Kutil tekkis juba piinlik olukord (kassapidaja oli ilus tydruk), andsin siis ise puuduoleva summa. Kutt oli nii tänulik, teatas, et järgmine kord maksab siis tema. Leppisime kokku, et saame ukse juures kokku :)

Arvan, et järgmised 5-6 aastat pole mul taas Lasnamäele asja, sorry :)
Tänavad on niiii auklikud ja õudsad, tundsin iga rakuga, kuidas Põnn piinleb seal sõites.

Ja koju jõudes kuulsin, et ka härra oli heateo sooritanud. Lahe värk :)

liiklus

Ma ei saa aru, kuidas saavad ühistranspordi (bussi-, trolli)juhid olla nii vastutustundetud??? Pidevalt ma näen, kuidas nad sõidavad täiesti tumepunase tule alt läbi üle ristmiku. Eile oleksin sel põhjusel avariisse ühe bussiga sattunud. Sõle ja Sitsi tänava ristmikul ootasin punase foori taga, keskmises reas. Vasakul suur nr 40 buss, mis keerab vasakule ja mu Põnnist tõesti välja polnud näha. Kui foor läks roheliseks, hakkasin bussi varjust välja sõitma ja ennäe! üks buss loivab keelava tulega üle ristmiku. Napilt jäime Põnniga terveks, Põnnil on väga head pidurid. Aga kus on nüüd Eesti Politsei silmad? Kui mõni teine jääb pidurdamisega foorile lähenedes hiljaks, on kohe trahv olemas (kaastunne m.-le, aga ta eitagi oma süüd :P). Ühistranspordijuhid peaksid minu silmis siiski olema kõrgendatult kohusetundlikud, seaduskuulekad ja eeskujulikud, vastutavad nad ju teiste inimeste elude eest.
Kahjuks on Eesti riigis liiga tavapärane purjus bussijuhid ja hooletud liiklejad :(

Ärr itke mo perra, Vastseliina

Nädalavahetus kaugel-kaugel Wõromaal oli just ootustepäraselt väga muhe - palju võro keelt, imeilus loodus, vanakooli Maarahva laat ja Küünisimman, palju grillimist, chillimist, söömist, õllet/veini/jm jooke.

Ainus, mis tuju rikkus, oli mu kallale hiilinud tervisejama - taaskord neerud. Ai, kui valus mul on :(

national geographic live

Jep, elame kui national geographicu live'is. Hommikul nautisin vaadet meie maja ees jalutavale kitsekesele. Alles see oli, kui kõhna rebasepoiss meid külastas. Dzungel missugune!

Härra kuldsed sõnad: "Nemad ei tulnud siia. Meie kolisime nende juurde." Jah, nii ta on.

Linnas aga on teistsugune dzungel: üks otsustas üle tee joosta punase foori alt (minul roheline) ilma, et minu poole oleks kordagi vaadanud. Õnneks on minul siiski standardvarustuses piduripedaal.

Ja niuniu, härra ei saa veel see nädal uut autot.

kokkuvõte

Tunnen, et olen üle pika aja omas elemendis. Ja see tunne meeldib mulle kohe väga. Iga õhtu sai miskit tehtud, kellegagi kohtutud, koju alles magamaminekuajaks jõutud. Kui ainult kodus telerit passida, muutun loiuks ja nagu sureks seespidiselt :) Teen seda vaid härra pärast, kes vastupidiselt minule, on rohkem kodune inimene.

Neljapäevasel bingo-vesipiibuõhtul m.-ga loodetud jackpotti meie ei saanud [moss-moss], see-eest saime kohupiima rabarberikisselliga.

Reedel grillisime meie mõnusal verandal ja laupäeval peesitasime päikese käes ning õhtul viis härra mind Lohusallu vaadet ja toitu nautima (Toidu nautimine on küll küsimärgi all, kuid kaaslane ja vaade mitte).
Laupäevast veel nii palju, et härraga mõlemad iseseisvalt veendusime, et oleme dzunglisse kolinud. Päeval hoovis pikutades ja päevitades üks hetk kuulen metsikut linnukisa. See ei olnud enam linnulaul, mille saatel hommikuti autot käivitan, vaid minu üllatuseks oma 30-pealine lennusalk, kes oli meie murul maandunud hetkeks ja kohe kisa saatel õhku tõusis, igal ühel ussike noka vahel. Siis nad terve salgaga manööverdasid - kord ühte põõsasse, sealt hetke pärast edasi madallennul üle meite muru, teise põõsasse, sealt kolmandasse põõsasse jne. Täitsa uskumatu ikka.
Öösel härra ravis oma insomniat luurates õuel toimuvat, hommikul raporteeris, et meil käis üks lahja rebasepoiss ja üks kitseke, pooletunnise ajavahemiku sees.

Pühapäeval õnnestus mulgi seda lahjat rebasepoissi näha (härra soovis päeval grillimisest järgi jäänud ribikonte rebasele jätta) ja no too oli tõesti lahja,lausa kriipsukene. Saba aga samas oli küll kohev ;)

Uus töönädal alga! Loodetavasti läheb kõik see nädal plaanitult - härra saab oma auto ja minna saan Võrumaale simmanile.

h.

vässu

Tahaks puhata ja mängida, jaks sa otsa. Ainus, mis mu kõrvu kostab, on üks pläägutamine, ja mina ei salli sellist asja, lihtsalt ei salli.

tere suviiiii!!!!

Ilmad on niiiii ilusad, täielik patt on istuda tööl ja mõelda, et kõik normaalsed inimesed hängivad õues, päevitavad jne. Aga ma palju ei vingu, alles see oli, kui Pariisi õhku hingasin Seine jõe kaldal chillides.

Eile õhtul võtsin esimest korda ette jalutuskäigu meie maja ümbruses looduses. Leidsin mingi jalgtee, linnud laulsid, mets ja jõgi. Imeilus. Kahjuks tee ei viinud kuskile, kui ainult ühe eramu juurde, kus olid ketis need kaks troppi koera, keda pidevalt "jalutama" lastakse ja kes siis meie maja juures hängivad ja meie peale hauguvad. Ega nad oma maja juureski targemad olnud. Ma kalpsasin üle kraavi heinamaale ja müttasin kõrges rohus :)

Laupäeval sai vanemate juures käidud, poisid ehitasid ühe päevaga sauna nii kaugele, et kui hommikul oli vaid vundament, siis õhtul meie äratuleku ajaks olid ka sarikad peal. Sjuuper. Sarikapeost jäime ilma, sest linnas oodati meid ühel soolakal.

P.S. tänud m.-le, kes samuti reede õhtul vesipiibuga mul külas käis.
Reedest veel nii palju, et m.-i eeskujul otsustasin samuti verd minna andma, praktikalt sain niivõrd varakult vabaks, et imelik oli kohe poole vaba päevaga linna peal olla :) Ja pealegi on Verekeskus saatnud nädala jooksul mitu smsi, et palun-palun :)
Teenindustempo Verekeskuses on stagna-aegne, aega on ju küll ja veel. Ma olen liialt kärsitu sellise asja jaoks. Lõpuks sai protseduur ühele poole ja tõusin püsti, et minna mahla jooma,kui hakkas alles naljakam osa... Esimest korda minu doonori kogemuste juures, hakkas mul halb, sooja-külma hood ja no tõesti oli väga s*** olla. Olesklesin kuidagi seal diivanil,ootasin et ehk läheb paremaks või et keegi märkaks mu seisundit. Lõpuks ka märgati ja siis läks siblimine lahti - nuuskpiiritus, arst, mahl, kofeiinitablet jne. Nüüd on vereloovutamise soov jälle tükiks ajaks läinud.

Täna plaanis vanale töökaaslasele külla minna, homme siiderdamine vanalinnas ühel vaateplatvormil. Mina ilmselt siiski ei siiderda, vaid tarbin vett vms alkoholivaba jooki. Autoomanike rõõmud.

Shalllallalaaa

P(r)õnn

Üks postitus ka Põnni kohta... oh neid autoomanike rõõme. Ma väga armastan oma autot, ma saan mugavalt punktist A punkti B ilma bussi ootamata :D Teatavasti meie maja juurde ju bussi nagu ei käigi.

Aga kuna ta (Põnn) on tüdruk (obviously), siis ta pirtsutab ka aeg-ajalt ja nõuab palju tähelepanu ja raha... Tänasel päeval vajab ta meikupi, mis läheks mulle maksma 4500.- vähemalt. Nutune värk. Vajan rahasüsti, üks bingolaks on oodatud.

Kolmapäev

Tagasi puhkuselt ja töönädal vurab sajaga. Ohh, kui hea oli ikka eemal olla. Eestis on meeldivalt soojaks läinud, esmaspäeval istusime poole ööni oma muhedal verandal ja grillisime ja rüüpasime Prantsuse veine. Väga mõnus õhtupoolik.

Eile külastasid meie maa-kodu m.& t., m.-ga piiputasime ja ajasime naistejuttu.

Täna?

I'm back :)

Hea on ära käia, veel parem on tagasi tulla :) Tõesti.

Käidud, nähtud, pildistatud, shopatud. Pikem arutelu mujal ;)

Kauaoodatud puhkus

Viimased kaks nädalat on metsikult kiired ja väsitavad olnud. Väsitav just jooksev nädal. Kool, kool ja veelkord kool. Õnneks see on peaaegu läbi, kaks asja veel ja finito.

Võiksin siia kiruda veelgi kooli ja õppejõude, üks hullem kui teine, kuid ei viitsi. Tahan hoopis positiivselt lõpetada postituse. Praegu ma mõtlen vaid sellele, et on reede, 10 minuti pärast lõppeb tööpäev/-nädal ja algab pisike puhkus. Premeerin ennast mõnusa vahepalaga kaugel Eestist ja Tallinnast, lennuk tõuseb õhku täpselt 59h 10 min pärast.

herz

Eilsest kinokülastuse plaanist loobusime igaks juhuks... härra arvas, et hea on minu pisikest Põnni katusele keerata, kui rahvas peaks taas hulluma. Ka ilma rahutusteta oli kesklinn eile liiga ülerahvastatud. Pidasime paremaks hoopis minna kahekesi sööma ja omaette olla.

Õhtul astusime läbi ka eelmisest elukohast, mille uus omanik meile saabunud posti üle ulatas. Muude kirjade ja ajakirjade vahelt leidsin ka endale adresseeritud ümbriku... praeguselt töökohalt. Kärsitus ja üllatus suur, et mis seal küll olla võib... kuu aega tagasi saadetud kiri. Härra pakkus, et teade, et mind on vallandatud :)) Siiski-siiski hoopis sünnipäevakaart, imearmas. Peadirektori allkirjaga ja puha. Soe jutt käis südamest läbi. Aitähh ;)

Teisipäevane kostitusõhtu oli ka ootustekohaselt väga tore, näksisime niisama, limpsisime vett ja ajasime naistejuttu. Härra meid (naisi) pelgas ja peitus teisele korrusele. Aadu, kohe kui palka saan, teen selle kasvuhoone kiletamise ka ära... minu maja peab ikka 5+ sinu silmis olema ;)

Roheline esmaspäev

Eile õhtul käisid kallid sugulased külas, sai sauna, õlut ja palju juttu aetud. Hästi-hästi muhe õhtu. Jagati palju reisimuljeid... mille peale ma oskan ju vaid üht öelda: tahan ka. Tahan ka Taimaale reisile... niuniu... [kadedusest roheline herz, või tuleb see kevadest hoopis]



MySpace Pimper

Täna õhtul on taas külalisi oodata, tänased jutud on hoopis teistel teemadel ja teiste inimestega ;)

Gloria Halleluuja

Kevad on saabunud, finally!!!
Nädalavahetus oli toimekas, jõudsin vanemaid väisata (tubli, Põnn, 120 letti ja minek),




jõudsin Benniga hullata, puid laduda, shopata, puid istutada, maja koristada. Tulemus - mul on maja ees kena hekk, vanemad rahulolevad ja jalas nr 36 püksid. JAH, just. Ma olen ise niiiiiii rahul, minu ilusaks saamise projekt toimib imeliselt.

Eesolev nädal tõotab tulla tihe, plaanis on kolm soolaleivapidu meil (kaks tagasihoidlikumat ja üks rajum) ja üks sünnipäev. Ka kooli peaks jõudma üks õhtu ja kinno. Niisiis, veri keeb taas kui kevad käes.

volber

Nii, möödas on pikad pühad ja jumal tänatud ka mäss. Stockholmi ei jõudnud, kuid pole hullu, selle asemel sai maja peal koristatud ja ehitatud jne. Väga asjalik nädalavahetus oli.

30.ndal uurisin ka ise kesklinna olukorda ja see avanev pilt oli trööstitu. Mul on nii kahju, et selline sigatsemine aset leidis.

Kuna 30.aprill on teadupärast Volbriöö, planeerisime oma soolaleivapeogi sellele päevale/õhtule. Et nagu kaks kärbest ühe hoobiga :) Mida me ette näha ei osanud, oli kuiv seadus. Oo õudu :) Tegelikult lahenes olukord ilusti, igaüks tõi kodunt oma varud kaasa ja pidu sai hooga käima lükatud. Minu päev otsa valmistatud hõrgutised läksid kui lepase reega. Mis on ainult vesi minu veskile ;)

 

Ma tõesti ei tea, kuhu aeg kadus, sest vupsti oli järsku kell 5 hommikul, kui otsustasime silma korraks ka looja lasta. Ilmselt see aeg kiiresti lippas, kui mina saunas või vesipiibul olin või hoopis siis,kui sõbrannadega jutustasin. Nüüd veel ainult 3 samasugust soolaleiba veel. Juhhei!

need hurmavad kevadõhtud

Viimastel päevadel on tempo kogu aeg taga, töölt viuhhh koju ja askeldama. Üks õhtu oli käsil aiakujundamine, istutasime puid hoovi, kaevasime maad, kastsime muru jne.
Eile lõhkusime ja ladusime puid hoolega.
Samal ajal on askeldanud maja peal köögimeister ja elektrik, nende töö on veel pooleli... Kõik on alles pooleli, aga peaks valmis olema esmaspäevaks. Õugaad.

Aga mulle meeldib maaelu. Õhtud on mõnusalt soojad ja päikeselised viimastel õhtutel. Askeldame poole ööni õues, naudin lausa päikeseloojanguid. Linnulaul ja värske õhk. Üks hommik vidistasid linnud nii kõvasti, et ma ei kuulnud, kas signalisatsioon hakkas tööle või ei :) Boonuseks veel kõikvõmalikud ringilippavad metsloomad. Ilus on see maaelu, teate. (Seda ma ütlen praegu, kui teed ei ole porised või uppunud lumme)

Vahel ma tunnen ennast väikese printsessina. Mulle puberteedieas meeldis kanda vaid kuldehteid ja eks neid kogunes ka terve hunnik mõne aasta jooksul. Viimasel ajal aga nii palju erinevaid vahvaid plastmass-, hõbe-, jne ehteid ja trendikas ju neid kanda. Nii olen minagi soetanud omale aksessuaarihunniku. Härra ema eile tõi mulle teate, et tal töö juurde tuli valik ehteid ja et ma peaksin läbi astuma ja valima, mis soovin. Lisaks tõi hunniku ehteid mulle samuti. Mu silmad säravad siiani :) Lapsik, ma tean :) Lisaks ehetele saan ma ka meigivahendeid, küünelakke ja -kaunistusi, lõhnasid... Nii vähe ongi õnneks vaja.

Töö juures on mul ühe töökaaslasega tekkinud veider nn. hobi. Meie kabineti aknast avaneb vaade peasissekäigule ja selle esisele parkimisplatsile... ja seal olevale parkimiskaosele. Päevast päeva jääb meile ühe selgusetumaks, kust kuradi kohast tulevad sellised autojuhid, kes blokivad ülbelt lihtsalt kogu liikluse ja teised autod ära, pargivad keset platsi ja kaovad. Uskumatu. Ma autojuhina ei tule selle pealegi, et jätaksin auto nii, et keegi minust mööda ei pääse. Samas pole mul uhket jeepi või linnamaasturit ka. Minu nunnu põnn ei jäägi jalgu, ta on nii pisike ja sportlik. Aga enivei... Selgitage, mis toimub nende imbetsillide ajukäärudes.
Üks õhtu, kui oli vaja kiiruga kooli eksamile põrutada peale tööd, blokiti mind ära. Minus vallandus viha ja jutt vurises kontrollimatult. Suutsin üsna viisakaks jääda, vaid kaks karmimat selgitavat sõna laususin sellele autos passivale paksmaole, kes ei saanud oma autot kolm meetrit edasi liigutada (kuigi vaba maa ees, sest auguke/porilombike oli vahepeal). Ka signaalitamise olen ma ära õppinud. Algul olin tolerantne - kui mingi low-life tegi imemanöövreid, säilitasin rahu, kuid härra käskis end maksma panna. Nüüd ma teen seda rõõmuga :)

keep smiling

Mis mõttes ei saa seda toodet, mida sa oled tellinud ja tasunud?

Endiselt on shashlõki-hooaeg täies hoos. Vahepealne piimasupi-õhtu ja lubadus suppide najal taastuda kadus kui kass öhe :P

Sinine vilkur

Tänane hommik algas suure ehmatusega, niiet süda jättis päris mitu lööki vahele ja jalg värises gaasipedaalil oma 5 minutit kindlasti. Rocca juures foor kukkus vilkuma, aga kuidagi jäin hiljaks pidurdamisega ja otsustasin seekord gaasi vajutada. Ületasin ristmiku punase tulega... Sekund hiljem (peale ristmikku) vaatasin tahavaatepeeglisse, minu taga tuli ka punasega üle politseiauto, tulede vilkudes. Õushit.õushit.õushit... ja sõitis must mööda ja veel paljudest teistest autodest ka... Huhhhh, milline kergendus. Ma AUSÕNA enam kunagi nii ei tee!

Grillimine on nüüd meie uus hobi, igapäevane muideks. Niiet, sõbrad, meil on looduskaunis koht ja grill valla iga õhtu ;) Mu figuur juba ei salli grillimist, ja möödas on vaid esimene grillinädalvahetus. Siin läheb veel sõjaks :P

Hetkel olen säästureziimil - kõneoperaatorit otsustasin vahetada ja tuleb välja, et eelmine blokkis juba ära ja uus pole aktiveeritud. Mismõttes??? Mulle nüüd pmst saab helistada, aga ma ei saa välja helistada.... hmmmmm... seepärast siis reklaamitaksegi väikseid arveid, mis.... Loodetavasti olukord muutub varsti, sest hetkel olen poolik... Kuidas küll enne mobiiltelefone inimesed elasid?

jätkuks

Eile avasime härraga grillihooaja. Sai hunnik liha ja vorste grillitud ja söödud, muhe. Mulle meeldib, et grillijad on üldjoontes (vähemalt minu peres ja tutvusringkonnas) mehed, seega - mina istusin soojas toas kamina ees, katsin laua, salat jne, ootasin grillitavat liha/vorste. Meeste puhul muidugi grillimine on teada, ei erinenud see ka eilsest juhtumist - mehed, õllepudelid käes, räägivad "maailmast ja asjadest" grilli (loe: ufo) LÄHEDUSES, kui meelde tuleb (loe: kärsakat on tunda), pööravad lihavarrast. Boonuseks, ilmselt minu lõbustamiseks, ajasid mehed eile mööda hoovi majapidamispaberirulli taga, mida tuul oli tantsitanud ja mehed offkoors ei pannud tähele. Terve hoov oli lahtirullinud paberit täis ja ilus kohe oli vaadata, kuidas mehed lolli mängisid ja paberisse rullisid endeid. Ei kommentaari rohkem :P

Üldiselt oli maruvahva õhtu, sest meie külaline oli eile mõned tunnid enne meile saabumist astunud maha Pariisi lennukilt. Ding-ding-ding!!! Pariis :))) Terve õhtu olid Pariisi jutud, minu härra oli küll juba surmväsinud sellest, aga vahelduseks oli mul huvitav :P Ilmselt oli ta ettenägelikult varunud koorma õllet omale.

Today, there's gonna be HELL HUNT :D Ühesõnaga, aprillis on mitmeid ja mitmeid sünnipäevalapsi. Elagu aprillilapsed & 13 ja reede ;)

kevad

Istun arvuti taga ja ... ei viitsi... no lihtsalt ei viitsi... tööd teha. Tahaks õue minna, siitpoolt akent paistab ilus ilm olevat, tahaks jalutama minna või nõmme seiklusrajale või rattaga sõitma (kas nii soe ikka on?) või kasvõi kinno või Glazz'i tervitusdringile vms... peaasi, et mitte tööl olla.

Kõik selleks, et ma ei peaks seda nõmedat praktikaaruande ümberkirjutamist tegema, mida üks keenjus nõuab. Oi, ma kirun praegu. Aga iseenesest tean, et see tuleb ära teha, ükskõik kui palju ma kirun või edasi lükkan seda. Pole mõtet jätta tegemata ja jätta kool lõpetamata ja sellega möödunud aeg maha visata. Tahaks, et see kooliasi oleks juba selja taga.

Kõige rohkem tahan aga, et eesolevad 5 nädalat mööduksid kui unenägu - tsiuhhti... sest siis ma lähen Pariisi....mmmmm...igatsen juba.
Lugesin just Da Vinci koodi läbi ja raamatus kirjeldatud paigad Pariisis kütavad reisikirge veeldi... (pildil Louvre - kindel paik, mida soovin nautida Pariisis)
Seoses reisimisega mõtlen, et peaks need ka jäädvustama elektroonselt kuhugi nn kõrvalblogisse, nagu olen paaril inimesel näinud...



Reisimisega seoses veel, kes tuleb minuga Stockholmi... ees on tulemas üks pikk nädalavahetus, 28.04-01.05 k.a.... jõuaks ju küll ära käia... Kätemeri palun.
M. - ma tean, et sa ei saa, aga tahaksid :)

Kevad südames ;)

Palju õnne, 49!

Nii, vananemine ja seda tähistavad pidustused peetud selleks aastaks.

Eriti hirmus oli minu jaoks asjaolu, et ainsal päeval, mil telefon võiks kaasas olla, et saada pidevaid õnnitlusi ja ilusaid häid soove, unustasin mina oma mobiilse kõneaparaadi koju. Häirekõne härrale ja viimane oli väga armas, et kohale tormata ja mulle ta üle anda - kaunistades mu telefoni kolme pikapika ja tumepunase roosiga. Aitäh ja muzimuzi :D Õhtul sain ka nunnu kingituse härralt.

Väga meeldib mulle ka töö juures sünnipäevalapse kohtlemine - tehakse sünnipäevalaud ja lilled, mõnus istumine enne lõunat lõppeb sünnipäevalapse tööpäeva lõppemisega - lõunaks juba kodus ;)

Enne õhtust sõprade nägemist jõudis mul kodus ukse taga käia santehnikute tiim ja korstnapühkija - must nagu öö. Kohe päris korstnapühkija oli. Kahjuks magasin maha hetke, et ta nööpi näppida, õnn jäi minu õuele nüüd tulemata :P

Õhtul, nagu öeldud, mu armsad sõbrad ja väike näks ja naps. Aitäh Teile, kes tulite. Aitähh Üllekale, et täitis käsku ;)
Muhe oli muidugi bingoloto, mis mulle vanuseks pakuti. Jah, palju õnne - 49!!!

Nädavahetusel, mis algas vaba reedega, põrutasime kahekesi põnniga Pärnumaale, kus sain algkoolitust rehvivahetuse osas, käsigi sa "valgeks" tehtud. Ja muidugi sai Benjaminiga müratud. Järgmisel päeval saabusid ka külalised - härra ja ämm abikaasaga. Üle ootuste vahva üritus oli, nii lõbus pole ammu olnud. Ja süüa oli muidugi nii palju, et nüüd peaks nädala paastuma.

Koju tagasi jõudes võisin ma vaid arvata, mis mind ees ootab. Üllatus, üllatus - segadus majapidamises. Ja nii ta ka jäi. No lihtsalt ei jaksanud silmi lahti hoida või käsi-jalgu liigutada. Ja niikuinii ootaks mind täna sama seis, so what's the point :P

Lõpetuseks aga ühe minu lemmiktsiteeritava mõte (tema nõudmisel): "Vaata üllatust, küttepuud ei kasvagi võrkkotis Statoili tanklas."

Smiles Gif Images

smilers

Kuulasin just tele2 netilehelt the smilersi uut plaati... väga kift mõte mu meelest väljutada plaat mobiiltelefonil. Mõni pubekas kindlasti pressib välja vanematelt uue telefoni sel moel: "Isa, saad aru, see on SMILERS. Ma pean selle saama!" jne
Ma olen ise ühe korra oma elus niimoodi bändi kogumikku nuianud, emalt - Take Thati viimane kassett, selleks hetkeks, kui mina sellest bändist teadlikuks sain, olid nad juba laiali läinud, lugusid polnud never kuulnud, aga MEIE MEEL kiitis bändi taevani ja mul oli seda ju vaja :D Sain ka.

Eilne kodus avanev pilt oli veelgi jahmatavam, kui varem - saepuru igal pool. Käsil oli hoogne saunaehitus, aga mis mõttes ei saa laudu parajaks saagida puukuuris, mis on 3 meetri kaugusel või õues??? Ei, seda peab tegema elutuppa viivas ukseavas.
See on muidugi teada, et töömehi ei koti puhtus ega kord, kui täitsa ise omale ehitada ilma kõrvalabita, hoiad puhtust ja väärtustad oma tööd. Selgelt veel silme ees vanematekodu ehitus, kui ema lapiga iga minut isa järel käis ja ei mingit segasummasuvilat. See pilt erineb liigagi iga õhtu oma kodus avanevast. Härra ei luba mul koristada ka, ütleb, et töömehed koristavad ise, härrad-prouad ei tee orja tööd! (Taotluslikult lahku kirjutatud). Lõpptulemus on ikka see, et kell 22 käib herz põrandalapiga ringi ja koristab, sest töömeeste koristus on sama õhinaga tehtud kui puhtuse hoidmine.

Korralagedusele vaatamata oli eilne päev revolutsiooniline - meil on nüüd dushinurk koos segistiga (megasuur, nagu ämbrist kallab vett, mitte ei nirise. NiiÄge.), meil on isegi soe vesi (jabadabaduuuuuuuu!!!) ja meil on ka tv3. Lisaks on mul "Da Vinci kood", mida ei saa ju käest panna.

Aga homme... homme on päev/õhtu sõprade päralt.

esimene sissekanne

Esimesed katsetused blogimises olen juba varem teinud, nüüd blogi vol.2.
Ajendas mind selleks m. kes oma viimases postituses avaldas väga nunnu profiili endast, tahtsin ka kohe sedasama teha.

1.aprillil sai minust maa-inimene, seda ilma naljata kusjuures. Kolisime härraga muhedast Tabasalu värviliste rõdudega majas asuvast korterist ära maale - härra ehitatud majja.

Hetkel on kõik pooooooleli, aga samas väga ilus... tahaks juba, et iga-õhtused "külalised" töömehed saaksid oma asjadega ruttu-ruttu valmis, et ma koju jõudes ei peaks eest leidma porised-mullased-tolmused jäljed üle puhta põranda ja vaiba napsukapi juurde (nagu eile); et mul oleks soe vesi, et mul oleks üldse vesi majas, et põrandaid pesta ja dushi all käia; et mul oleksid kardinad ees; et mul oleks köök, et süüa teha (valmis sooja toidu ostmine on oi kui kallis lõbu) ja kõige peamisem: et mul oleks telekaantenn. Ei, ma ei ole telerisõltlane, aga päris-päris õhtul enne uinumist, kui härra peab sooje suhteid oma arvutiga, tahaks ma pilgu peale visata, mida pakub etv, tv3, kanal2. Uudistesaatest tunnen puudust.

Iseenest on teleri puudumine hea asi, siis saab raamatuid lugeda, eile alustasingi ühega. Istusin supermugavas tugitoolis küdeva kamina ääres ja alustasin lugemist, laskmata end häirida ringisiiberdavatest töömeestest. Jõudsin lausa 20 lk lugeda, enne kui saabus kardinakomando.

Täna käisin tuld kustutamas. Kell 14 oli plaaniline tulekahi Vilmsi tänaval, tuletõrjuja herz ka kohal, offkoors. Õnneks ei saanud sellest katastoofi ja abijõude vaja ei läinud.




Poole tunni pärast koju, uuele koristusringile.
Tsaupläu :)

Read my VisualDNA™ Get your own VisualDNA™