inventuuri päev

Kooli alguse lähenemine on toonud lastes esile taas vinguviiuli noodid - küll pole vihikuid, küll pole pükse, et kooli minna. Selleks, et isis poodlemine ette v6tta, panin lapsed k6igepealt oma kappe koristama. Nende kapid ja sahtlid on triiki riideid täis, sahtlid-uksed kinni ei lähe.

töö oli kiire ja p6hjalik. Kumbki pidi k6ik riided selga proovima ja mulle ette näitama ning vastama gestaapo-küsitlusele:

- kas on paras, suur v6i väike seljas?

- kas on plekke peal, mis pesus maha ei tule?

- kas sulle meeldib see riideese?

- kas sa päriselt kannad seda? 

Kui selgus, et riideese on paras, puhas ja meeldib ka, voltisin ilusti kokku ja läks sahtlisse-kappi. Kui oli erroreid v6i ei meeldinud, läks äraandmisele minevate riiete kotti. 

Peale suurt tööd olid kapid m6lemil üle poole v6rra tühjemad ja kenasti suletavad taas. Arvestamata muidugi asjaolu, et kolmandik riideid visati vahepeal pesukorvi.

Seejärel tuli boonusring. T6in välja panipaigast hoiult kottideviisi jalatseid ja riidekotte, mida nii vanaema kui s6brad-tuttavad on toonud ja mis on suured sel ajal olnud. Vaatasime ka kriitilise pilguga k6ik need varud üle, lisaks ka muud olemasolevad jalatsid.

Üle m6istuse suurt rahulolu pakkus nende suurte kottide majast välja viimine. Et sai palju korda tehtud ja ruumi juurde ning ebavajalikuks muutunud riiete ära sorteerimine. Mis korralikud, aga lastele lihtsalt ei meeldinud v6i väikseks jäänud, said antud edasi järgmisele ringile. Nagu paljud neist meilegi olid j6udnud. Mul pole mingit valehäbi sellega seoses, vastupidi teeb just r66mu taaskasutus ning tarbimise vähendamine. Ma käin ise hea meelega Tartus oma lemmikutes teiseringipoodides ja täiendan oma garderoobi. Juba ammu ei ole poodidest leidnud midagi huvitavat vi siis on riidekvaliteet olnud halb, et lihtsalt ei kutsu ostma.

Sellest laste inventuurist sündis nimekiri, mis puudu on ja mida lihtsalt tahaks uue kooliaasta puhul. Seejärel läksime Tartusse poodlema, raha kulus 100€ tunnis. K6igepealt oli Mesilasel VÄGA vaja baggies'i. Need on alt laiad teksad. 30€ paar ja soovis nii heledaid kui tumedaid pükse. Lisandus püksirihm, sest ta on mul pikk kilu, kellel miski seljas ei püsi. 100 eurot tehtud.

Mutuka inventuur näitas, et tal on rohkelt kleite, seelikuid ja m6ned püksid, saab täiesti hakkama. Küll aga on vajaka spordiriietest. SportsDirectis oli kohe ukse ette t6stetud stangede viisi laste spordiriideid allahinnatud hindadega. Leidsime sealt nii lühikesed kui pikad retuusid ja särgid Mutukale. Lisandus trikoo, sest sel hooajal tuleb talle ujumistunnid ja vaja viisakat supluskostüümi. Soojad välidressid juurde ja 100€ jälle täis. Härra vaatas suurte silmadega, et kuidas nii suur arve. Ta nimelt ei olnud Mesilase püksiostu juures ja on mul üldse elukauge nagu ma vaatan. Harisin teda asjaoludest ja hindadest ja läks ja maksis.

Jäänud on veel Mutukale viisakamad kingad leida ning Mesilasele välisspordijalatsid. V6in lapsed kooli saata. Kuidas teil? Lapsed kooliks valmis?

idee vs teostus

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis internet ikka annab inspiratsiooni ja paneb mõtted lendama. Vahel ka lihtsalt tahad samailusat kaunistust nagu pildil näed. Panen siis meie tänavused kaunistused, mis said internetist indu.

1:

Pinterest

Mul oli üks klaasist jala peal seisev koogialus jõude seismas.
Läks kasutusse.

2:

Pinterest

Mesilane käis oksakorjel
ja üheskoos sättisime ehteid nööri otsa.

3:

Pinterest

Kuna mul on punane terrass,
siis värvisin vanakooli kelgu valgeks hoopis

4:

Pinterest

See aken on meie juures saanud nii palju rolle omale, 
just sügisel lõpetas Samovarimaja juures infoviidana töö.
Ei raatsinud teda lõkkesse viia veel
Ja näe, oligi uus ülesanne tulemas.

5:

Pinterest

Leidsin Sõbralt sõbrale poest ühe 10-eurose lühtri, 
läks õhtul spreivärvimisse
ja nüüd ehib terrassi.

6:

Pinterest

See latern on nii õnnetuke, 
ma tellisin ta paar aastat tagasi öösöömingu ürituse jaoks
ja juba saabudes oli üks klaas katki.
Ma ei viitsi enamasti hakata tagasi saatma ja jaurama,
seega jäi õue niisama rippu.
tuuled ja tormid on kaks klaasi veel ära lõhkunud.
Nüüd kaunistab me jõule.

7:

Pinterest

Praegu said üles riputatud heegeldatud lumehelbed,
aga äkki tuleb tuhin veel ka paberist neid lastega juurde teha.
Siis saab lage täiendada.

8:

Pinterest

Uisud on mul olnud juba mitmeid aastaid talveaksessuaariks Mesi tare juures,
nüüd tõin kõik kaunistused koju ära.
See on üks tore #lifehack:
kuna mul kolm kaja, 
mida erinevate tujude korral eri aastatel olen jõuluks kaunistanud,
siis teise maja juurest ehete koju toomine
ja üles panek on nagu oleks täitsa uued ehted.
Koduse smiljöös nad ei ole ära tüüdanud :)

Osa ideid on alles teostusfaasis (värv kuivab jne). Tuleb neid jõulupostitusi veel.

Projekt "Maja" - 104 (teise korruse väljaehitus jätkub)

Enne Malta puhkusereisile suundumist nädal aega möllasin teist korrust värvida. See oli suve hakuks saanud nii kaugele, et kõik kipsi all, pahteldatud, lihvitud ja kruntvärviga kaetud. Juba andis aimdust, et hakkab valmis saama, kui valge kruntvärv üleni peal. Ilus tunne oli, aga samas teadsin, et see pole kindlasti veel kõik.

Mutuka tuba, krunditud, asun üle värvima

Seega sai ostetud ära siseviimistluseks seinavärv, jällegi valge ja asusin tööle. Peale mitut päeva rassimist oli tulemus täpselt sama nagu alustades :) Jätkuvalt valge. Aga vähemalt nüüd tean, et seinad on valmis.

Lastetoad nõudsid rohkem tegelemist. Esiteks sai juba aasta+ tagasi tellitud nende soovide järgi valitud fototapeedid, mis on vaja seina kanda. Seda ma üksi ei julge ette võtta, tahan ikka koos härraga mässata.

Teiseks uurisin lastelt, et kas nad tahavad valget tuba+ ühes seinas valitud tapeet või mingit seina ka värviga? Taheti värvi muidugi ja siis hakkasime värve valima. 

Mesilasega oli lihtne. Tema tahab sinist, valis värvikoodi ja oli kõigega rahul.

Mutukas on mul kapriisne ja see oli ette teada, et läheb raskeks. Tema soovis roosasid ja lillasid triipe ühele seinale vaheldumisi. Palusin siis värvid välja valida ja algas draama. Roosa on aga lillat ei ole. Mina vaatan värve ja olen üsna veendunud, et vähemalt neli neist on erinevat tooni lillad, aga ei, roosasinine pidi olema. Mitte lilla. Läbirääkimised jätkusid. Sellal kui Tartusse värvipoodi sõitsime, turgatas mulle pähe, et aga olemas on ka tahvlivärvid. Et toaseinast tahvel teha. Räägin lastele ja Mutukas on nõus selle variandiga. Ta on usin joonistaja mul ja tahvelsein oleks tihedas kasutuses. 

Ehituspoes selgub, et riiulil olev tahvelvärv on üleni valge ja seda tuleb toonida. Algavad uued läbirääkimised Mutukaga ja seekord valib ta tumehalli. Püüan mitu korda kinnitust saada, et kas nii jääb ja see on lõplik valik. Kinnitus laekub ja toonime siis tumehalliks. 

Mutuka tuba tahvelvärviga.
Vastasseina (see, mis paremal) tuleb fototapeet.

Kandsin värvid lastetubadesse seintele. Sutsakas värvi jäi üle ja Mesilane nõustus ka enda tuppa väikese seinanurgakese tahvelvärviga katma. Nüüd olen ise põnevil, sest juba on toad ägedad. Vaja veel leida aeg, mil härra vaba ja vastavas tujus on, et ka tapeedid seina saaks kantud. Siis jääb üle vaid põrandaküttesüsteemi lahendused jm põrandatööd, ning meie vannitoa plaatimine. Edasi on juba puhas lust lillepidu. Mul juba silme ees kerib, kuidas ja mis mööblit kuidas paigutada tubadesse.

Mesilase tuba peale värvimisi.
Temale tuleb fototapeediga maailmakaart sinise värvi üles,
seal kus suurem kaldpind.

Panin praegu selle postituse muidugi õhinaga kirja, eirates fakti, et alumine korrus veel ei ole pahteldatud ega krunditud, muust rääkimata. Aga unistada võib eksole.

Lähed korraks kodunt ära ja tuled tagasi, KÕIK on KORRAS!

"Lähed korraks kodunt ära ja tuled tagasi, KÕIK on KORRAS!" nurises mu abikaasa loetud minutid tagasi.

Minu puhul, huvitaval kombel, on täiesti vastupidine loodusseadus. Lähen kodunt ära ja tagasi tulle on korda tehtud kodus asemel purud, sodid, nõud igal pool, riided hunnikutes jne. Vahet pole, kas  ma olen ära 1h või 1 päev. Nagu kolme lapsega elaks koos. 

Aga härra kommentaari juurd etagasi tulles - meil on majas üks ruum, ma hellitavalt kutsun seda sviidiks, sõbrad hoopis punkriks, mis on põhimõtteliselt härra abikaasa garderoob, laste telekatuba ja külalistetuba kolm ühes koos. 

Ja kun alapsed käivad seal telekat vaatamas, viiakse sinna komme, kommipabereid, muud sööki, mänguasjad, kõikvõimalikud vee-ja limonaadipudelid, kooliasjad, raamatud, lauamängud, riided, Mesilase kogud (a la noorkotkavarustus jne). Ja ei, mitte keegi ei kuula, kui ma keelan söökide-jookide viimise sinna ja toa koristamine tähendab lastele ÜHE suvalise asja toast ära toomist.

Härra oma riideid muidugi ka ilusti stangele ei pane, vaid viskab hunnikusse riidekirstu peale.

Kõik see kokku on mind aastate jooksul nii marru ajanud, et ma keeldusin sinna tuppa minemast. Meil on olnud härraga tülisid, kes arvab, et külalistele voodi tegemine on minu töö, mina nii ei arva. Eriti, et kogu seapesa  on seal ees ja ühtäkki härra isaselt teatab, et mingu ma tuba nüüd öömajale jääjate jaoks korda seadma. 

Seega ma olen lasknud neil seda seapesa seal pidada, kui mina tööst lugu ei peeta ega majas korda ei hoita. Tulemuseks oli muidugi see, mis ühel hetkel juhtuma pidigi. Sinna tuppa tekkisid mingi satikad (soomukad).

Ühelt poolt on mul väga hea meel, et see juhtus. Sest nii kaua, kuni meil teine korrus pole lõpuni veel välja ehitatud ja lastele tube valmi ssaadud, elavad nad ikka nii, et mind üldse ei kuula ja kõik on sodi ja jama täis. Mulle meeldib, et iga asi pannaks eoma kohale tagasi, kui on lõpetatud asja kasutamine, aga ei, see jääb meie maja vedelema inna, kust ta käest kukkus. Ma olen väga ette muretsenud, et kui lastel toad saavad valmis, mis hullumaja seal olema hakkab. Nüüd see tekkinud probleem (tuba oli kohutav segadus asjad lademetes hunnikus, satikad ja toidujäänused, mis kõikjalt välja tulid... vasti isegi kirjutada) pani lapsed piinlikkust tundma ja ka tegutsema. Õhtu otsa Mesilane tolmuimejaga tegeleas ja "koristas" oma prügi. Tõi toast välja kotitäie prühi, mis läks prügikasti. Kuna uneaeg tuli peale, lubasin ise järgmisel päeval edasi tegeleda, 

Teadsin ette, et see tuleb vihane päev. Ehk et kui ma sinna tuppa lähen ja kõike näen, ajab see koledat moodi kurjaks. Ma ei eksinud. Mul kulus kõigepealt üle 2 tunni, et põrand puhtaks saada (ca 1m2), et üldse riidekirstuni jõuda, kus satikaprobleem oli. Terve päev otsa tegelesin koristuse ja tõrjetöödega, tulemuseks siis puhas korras tuba ja kutsu või külalisi ööbima :) 

Ja täna hommikul siis härra abikaasa raske oe, et kus tema riided nüüd on, ku need ei ole hunnikus koos. Ma andsin talle teada, et järgmiseks läheb koristamisele tema riidestange seal toas. Et kui ta seda ise ei tee, siis mina teen seda tema eest ja tulemus ei pruugi talle meeldida. 

***

Lisaks sellele ühele toale olen ma viimastel nädalatel (enne ja peale reisi) tegelenudki kodus igasugu kappide ja urgataguste korda tegemisega. Iga päev uus ja erinev koristusprojekt. Nii olen korda saanud voodialused kastid-karbid, laste kapid, sahvri, kummutid jm nurgatagused. Samuti minu ja härra riidesahtlid ning minu kleidikapi. Selle viimase võtsin ette, et ralistlikult oma kleidid üle vaadata, välja sortida need, mida ei kanna või on väikseks jäänud ja kappi ruumi juurde saada. Lugesin kokku, et mul on 80 kleiti. Millest välja praakisin ÜHE, sest see on natukene lühike. Kappi nagu siiski tuli ruumi juurde, aga ma unustasin ära, et 7 kleiti ja 2 mantlit on keemilises puhastuses. Kui need tagasi tulid, oli kapp jälle triiki täis.

Asusin oma kleidikappi koristama selle mõttega, et vaadata, kas mul on Malta reisile midagi selga panna. Selgus, et on :)

Nüüd on jäänud veel köök. Järgmise nädala projekt leitud. Nii põhjaliku majakoristuse jaoks pole ma aega leidnud kõik need 10a, mis ma siin elanud olen. Kui mulle meeldib visuaalselt korras maja, siis tihtilugu tähendab see, et asi pannakse esimesse ettejuhtuvasse sahtlisse või kappi silma alt ära. Nüüd olen saanud nee dkõik korda ja üles on leidnud mitmeid asju, mida tungivalt otsinud olen pikema aja jooksul. Nagu šoping, see kodu koristamine :) Palju "uusi" leide.

Koristamise tuhinas sai pidulaua linik pessu pandud ning uus peale. Kuidagi tühi tunne oli ja muidugi on nüüd mul jõuluasjad lauale pandud. Ma pole ealses nii vara nii palju jõulutunnet tundnud :) 

kümne aasta oktoobrid

Ma vahepeal sattusin paanikasse, et Dropboxist on kadunud mu dekaadi jooksul kogutud seeriate pildid. Aga ju oli maht täis saanud ja tõstsin lihtsalt ära, üles ma nad arvutist igatahes nüüd leidsin jälle ja jäin muidugi vaatama ja võrdlema. Selle pärast ongi mulle meeldinud 5x aastas samal päeval alati pilti teha, et saaks näha muutuseid.

Kümne aasta oktoobrid meie kodus ja peres (see parempoolne aken, hiljem terrassiuks on pidev konstant piltidel):

2013 oktoobri pilti ei ole,
sest ostsime maja nov lõpus, pilt müügikuulutuse juurest.
Mina Brasiiliast tagasi jõudes leidsin eest juba songitud hoovi, 
sest härra ei mallanud töödega oodata.

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

Maja on koguaeg muutumises olnud.

Huvitav on vaadata põnnide tulemist ja kasvamist, aga siis vaatan ennast ja härrat. Aastad on meil head olnud ilmselgelt, mind on ikka kätel kantud, mis tähendab, et jala käin vähe... Paksemaks olen läinud :)

Ja ikka maakad oleme. Oktoobris alati mingi kala tegemine või õunamahlategu, ehitus või koristus... Elu!

Riiete järgi selgub, et mu abikaasal on umbes 2 jopet - laiguline ja must! Millegipärast toas on üks tuba ainult tema riideid täis. Peakski kasutama võimalust praegu, kui ta kortsnaid pühkimas on ja seal toas rapsimas käima, tühjendust tegema. 

Kuidas ma terrassile valguse "võlusin"

Kui me terrassi koju valmis saime, tõin terrassile ka valgusketi, et sumedaid augustiõhtuid valgustada. Ainult et see valguskett on sama vana umbes kui Mesilane ja seni oleme kasutanud jõuluajal toas. Mulle meeldib, et ta on jätkatav ja suurte nö elektripirni suuruste pallidega. Saime ta terrassile paika, tulid sumedad augustiööd ja panime valgusketi põlema, et muhedalt sõpradega juttu jätkata, . Mida ei juhtunud, oli valgus. Nagu seasilmad, mitte midagi ei valgustanud. ei saanud arugi, et olek stuled põlema pandud. Pikalt nurisesime, et nii halb valgustus kuni ühel hetkel lakkasid töttamast ka liikumisanduritega kohtvalgustid terrassil ja kui päriselt pimedad sügisööd käes olid, oligi kottpimedus. Jue keeruline tuppa jõuda, kui midagi ei näe. 

Lõpuks võtsin kätte ja tellisin uued (aliexpressist sain 25m sarnast valgusketti ca 40 euroga, mingitel kodumaistel veebilehtedel alates 99 eurost hinnad).

Ootasin ja ootasin ja reedel nad saabusid! 2 päeva, no pigem õhtut olen nautinud, kui ilusad ja valged nad nüüd on ja terrassil on lausa rõõm jälle olla. Seekord tellisin valge kaabli ja sokliga, et sulanduks terassi valgesse katusekonstruktsiooni. Tulemus on nüüd selline.

õunamahlateost ja sügistöödest

Ma ei tea, kuidas mu ema tuli toime maal elamise, maatoimetuste, hoidistamiste ja muuga, samal ajal E-R linnas tööl käies kontoris.

Minu töö on mu elustiil siin kohapeal ja ikka jääb aega koguaeg puudu. Kõrvaltvaatajale võin tunduda koduse emana, ilmselt ka mu lapsed peavad mind selleks ega mõtle, kui palju on tegemisi igal sammul. 

Ühesõnaga, praegu on viimane aeg veel õuntega midagi teha, sest öökülmad on ukse ees. Nii olemegi härra abikaasaga õunamahla teinud. me oleme koos oldud pea 12a jooksul alati kas kuskil varustuse laenanud, viinud õunad kellelegi pressida või koos sõprade-naabritega teinud, nüüd otsustasime, et aitab. Ostame omale ka õunapurustaja ja mahlapressi. Sest lisaks õuntele teeme ju ka ebaküdooniat ja rabarberit ka mahlaks. 

Õunapurustaja on nii ulme tööriist, et sõnu ei jagu. Ei jaksa õunu ette valadagi, juba ta tormab tööd teha. Mahlapressiga meil nii hästi ei läinud. Esimese pressimise peale rebenes riie juba, siis hakkas mudru igalt poolt välja vahelt ajama ega pressinud midagi. Ilgelt nõme oli, sest võtsime teha õunamahla endi uneajast öösel ja max 20 liitrit suutsime 2h jooksul mahla välja pressida. 

Eks näis, mis sellest mahlapressi tagastamise saagast veel saab, sest ega nad tahtnud tagasi võtta, sest "15a jooksul pole kellelgi ühtegi kaebust olnud". Lootsime ümber vahetada, aga midagi asemele neil polnudki pakkuda, kui 2x kallimat tööriista ja üle 1000€ ausalt ei taha maksta mahlapressi eest, mida liiga tihti just ei kasuta. 

Laenasime jälle sõbralt pressi ja jätkasime tööga mõned päevad hiljem. 

Paarikümnest liitrist õunamahlateost sai 300 liitrit. Ma ei tea, kuhu see kõik ladustatakse, sest keldrisse juba suvest saati midagi juurde ei mahu. Kõik moosid ja mahlad on keldrisse kolimise ootel. Järgmisel aastal suure tõenäosusega õunamahla pole millestki teha, seega siis tegime topelt. Tänavu on nii palju õunu, et vaesed õunapuud kõik olid raskuste all lookas. Mitmel õunapuul murdus ka oks ära. Kreegid olid samuti vilju täis, ja on siiani. Kui muidu olen ikka kõik kreegid ära korjanud ja moosi ketnud, siis tänavu tegin ühe suure moosilaari ära ja puu ei näidanud ühtegi märki, et oleks midagi üldse korjatud. 

Talveõunad on korjatud, eelmisel nädala korjasin pimedani välja ja pimedas ka veel kobamisi nii palju kui sain. Järgmisest päevast hakkas sadama ja on vahelduva eduga siin vesine olnud sellest saati. 

Ja õunu on ikka veel puude küljes omajagu, need püüan jõudumööda kuivatusahju panna. Ei saa kuidagi ju midagi raisku lasta, korilusegeen ei luba. 

Olin siin ise nii rahul omadega, et kuigi mul palju just iluaeda ei ole (ikka see vana jama, et härra abikaasa kogu oma paadi jm tehnikainventari hoiustab meil hoovis ja muudkui sõidab atv-ga üht või teist asja vedada, siis lihtsalt ei saa lillepeenraid teha omale), siis olen aastate jooksul panustanud praktilise aia moodustamisse. Et on õunapuid istutatud, ebaküdooniaid, sõstraid, ploomipuid ja kirsse (millest pole mitte ühtegi marja saanud, sest linnuparved teevad minutitega üks-null ära... kelllegi häid trikke on jagada). Sel suvel istutasin terrassi äärde ka viinamarja istikud, et need suvisel ajal päikese eest varju annaks, ilu looks ja mõnusaid viinamarju valmistaks romantiliselt, no nagu välismaal. 

Ja siis saabub sügis ja ma ei jõua ära kiruda - kõik need istikud viljuvad ju ja vaja neid hoidistada :) Eks ma rohkem niisama pläran ja ootan, et need puud ja põõsad suuremaks kasvaksid ja hoovile mõnusat vaibi annaksid. 

Ja loodan salamisi, et ükskord koidab päev, mil härral on oma tehnikahoov, kuhu ta kõik masinad viib ja ma saan hoovile ka lillepeenraid voolida. Ka Mesi tares kavatsen laieneda.

Kuidas te muidu lillede osas talveks valmistute? Kuuseoksad peale või vanad vammused? Jagage nippe, et algaja rohenäpp ka saaks õigel ajal aiatööd koomale tõmmata. 

2022

Aeg on teha 2022. aasta tagasivaade :)

Jaanuar

Talvekuud on nagu alati meie peres - külmunud Peipsi järvejää peal. Töö, töö, töö.

Peipsi Toidu võrgustiku liikmetega mõtlesime välja uue vimka - kui õige teeks talvise, öise õuürituse? Okei, mõeldud-tehtud! Sündis Peipsi Toidu tänava TÄISKUUÖÖSÖÖMING. Veeri seda nii, nagu Margus Saar AK-s :) Igatahes, see oli väga äge üritus ja tuleb 2023 kindlasti taas.

Kaks tilka vett

Veebruar

Veebruar läks lustides ja töötades kuni saabus vabariigi aastapäev! Mujal maailmas tuntud ka nime all Spetsoperacija!

Märts

Töö. töö. töö :)

Aprill

Aprillis saime ära tehtud palju pikalt ootel olnud koristustöid - kodus hoovis vanarauanurk, erinevad kuuridealused ja Bogdanlandi maaala talgute korras sõpradega okstest ja roigastest puhastatud ning muru peale külvatud. 

Lisaks tegime traditsioonilise väljasõidu sõprade juurde sünnipäevi tähistama! Nii hea, kui härraga sünnipäevad nii lähestikku on, et saab korraga ära tehtud. Äkkmõtte najal otsustasime lapsed viia reisile ning Stockholmi kruiis on neil tänanseni meelel ja keelel. 

Ja veebruarikuu sündmused pani meie pere poisid tegutsema isamaa nimel. Härra on Kaitseliidus olnud passiivne liige pronksööst saati, aga nüüd kukkus tegutsema. Muudkui koolitustel, muudkui õppustel, muudkui lasketiirus. Sama ka Mesilasega. Nii kui 7a sai, nii ta vups noorkotkaks hakkas. Samamoodi koguaeg oma õppustel ja laagrites ning kodus muud juttu enam ei olegi, kui pakitakse varustust kokku-lahku, metsavendade sari on pähe õpitud ja käib pidev onnide ja punkrite jutt ja ehitus kodus.

Üks läheb koolitusele, teine laagrisse.

Mai

Maikuu möödus meil muudkui Mesi tare rannas, kus ehitasime härraga kahekesi uut paadimaja. Sinna läks ka juunikuu ja mida suvesse edasi, seda vähem aega nokitsemiseks jäi. Aasta lõpuks on ta pmst valmis - saunaahi on veel paika ühendamata, kuigi olemas on. Samuti on madratsid viidud töösse, aga kätte saamata.

Tihe ehitustöö käib!!!

Juuni

Jaanipäev oli tõeliselt palav ja suvine- seega jgus sõpru, kes Peipsi äärde tee ette võtsid ja kellega koos saime suverõõme nautida. 

Juuli

Juuli algas meil õpilasmaleva noortega, kelle tööle võtsin. Neist oli megasuur abi, aitasid meil tohutult põdrakanepilehti korjata ning pärast valmis teed pakendada.

Ja kui teise töönädala lõpus noortega töö lõpetasin, jalutasin Samovarimajast küla teise otsa. Just selle päeva hommikul oli härra mu auto hooldusesse viinud ja mul vaja kiiresti minna paadimajasid koristama. kand ja varvas, kand ja varvas, aga just see asjaolu päästis meie kodu. Sest muidu oleks ma autoga mööda kihutanud oma kodust kiiresti muid töid tegema. Jalutades aga panin anomaaliaid tähele, mis südame alt värelema pani. Kartused osutusidki tõeks - meie naabermaja põles! Kirjutasin siin lähemalt.

Juuli lõpus aga oli toredamaid üritusi ja mälestusi ka! Võtsime härraga mõned vabad päevad ja käisime kahekesi pulma-aastapäeva reisil Lätis. Oleks võinud rohkemgi ringi seigelda, Lätis on, mida vaadata, aga suvel on iga päev mul kulla hinnaga!

Meie iga-aastane traditsioon ehk sõprade kogunemine ehk Peipsi viikend on alati juuli viimasel nädalavahetusel. Tänavu oli juba 9ndat korda siin meie juures!

Ja nomineeriti mind Kogukonnahinge tiitlile! Siiamaani on suur rõõm ja au!

August

Augustis saime näha lähemalt, kuidas ühe Eesti filmi võtted telgitagusest poolest vaadatuna näeb välja. Lisaks saime ka taustanäitlejad seal olla. Oli põnev kogemus!

Lastega tegime samuti perepuhkuse Lätis, et natuke ka neile tänu avaldada, et nad suvel omaette rohkem lustima pidid, kui et meie neile tähelepanu saame pöörata. 

September

Mesilane läks esimesesse klassi! Kuidas see võimalik on üldse, et ta nii suureks on kasvanud? Alles ta ju sündis?

Septembris toimus järjekordne Sibulatee puhvetite päev ja esimest korda selle ürituse sündimisest saati meie ei osalenud. See otsus sündis suve lõpus, kui ma olin end mitmel korral vigastanud suve jooksul. ei ole mõtet end lõki tõmmata. Selle asemel hoopis tulid sõbrad seltsi ja käisime ise teisi puhveteid külastamas. Ilm oli super ja meil oli suurepärane päev! Sibulatee on nii äge!

Ja Pranglil käisime oma perega! See oli äge nädalavahetus Eveliisi, Mareki, Ida ja nende Prangli sõpradega. Päris mitu proseccot lahendasime ära Eveliisiga ja saviringis käisime ka. Oot, Eveliis, mis sellest koogialusest sai üldse? :P

September on muidugi alati ka hoidistamiste kuu - kõik, mida aiast ja metsast saab, läheb kas purki või kuivatamisahju.

Oktoober

Oktoobri märksõnaks on Gotlandi õppereis. 

Ja pärast nädalast puhkust käsutas härra mu appi Tartu korterit remontima. "Rõõm" halbadest üürilistest. Tulemus sai hea ja nunnu!

November

Novembris oli meil rohkelt enda aega võetud! Härral on sügiseti korstnapühkimise hooaeg, mil teda praktiliselt kodus ei näegi. Sel aastal ta otsustas korstnapühkimisega tegeleda E-K, N-R on polnud koduseid asju tegemas (ehitused, nokitsemised, kodutööd) ja L-P oleme käinud kvaliteetaega veetmas. Ja mulle see ajakava väga sobib! Nii sai ära tähistatud meie 10.aastapäev härraga, käidud elamusi saamas Tallinnas Mustamäe spaas, pidasime maha kihvti Sibulatee võrgustiku sünnipäeva ja käisime sõpradel külas. 

Traditsiooniline sõprade nädalavahetus Käsmus! Aeg endale ja lastele, mis on olnud väga vajalik!

Käsmu viikend, kus mind ilmselgelt hoiti kuskil teises jutuaknas
ega öeldud, et on täpiline dresskood! 
Ja kõigist neist olen mina ju täpimaniakk üldsegi!!!!!
Alatu, väga väga alatu :)

Ja vaevu vaevu olime saanud Mesi tare parklas kõik tekkinud kruusahunnikud jm koristatud, maapinna tasandatud ja silutud kauniks, kui härra otsustas osta uue paadi! Nagu alles saime ühe üles ehitatud ja kalda pealt eest ära lohistatud! Uus projekt 2023!!! (tundes härrat, siis pigem uus projekt 2025, sest paar aasta peab ikka jalus vedelema enne ja naist närvi ajama sellega).

Detsember

Oli külastajaid ja töö tegemist, oli lastega luuletuste õppimisi ja oli aega ka vedeleda ja raamatuid lugeda. Hingetõmbamise aeg! Kodukaunistamise aeg - üle mitme mitme aasta sai majale jõulutuled külge!

Vaikselt võtsime ette kodu edasiehitusega tegeleda. Paar sammu on liikunud, mida vast peaks ka blogis kajastama.