Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha.
Lapsest saati mäletan sellist ütlust, mis siin-seal ikka körvu kostus.
Mul ei ole lapsepölvekodus, ega ka vanavanemate vöi sugulaste kodudes olnud seintel kunstiteoseid. Vanaemal oli seinatäis vaipa. Ja tädil vannitoas palja naise poster, mida vannis pikalt vedeledes vahtisin, sest muud polnud vaadata seal. Minu lapsepölvekodus olid minu toa seinad täis Meie Meelest välja löigatud bändipostreid.
Kui me siin Peipsiääres ühist kodu rajama hakkasime, siis ühel hetkel tundsin oma südames kunsti kutset. Et ma tahan oma koju kunstiteoseid seintele. Ühel päeval, siis kui kodu valmis on ehitatud ja remonditud.
Kuidagi poetasin selle mötte ka tookord 8-9 aastat tagasi ka Voronja galerii pererahvale.
Meie pere esimene teine* kunstiteos sündis nende dirigeerimisel minu ja härra endi käte abil. Nimelt kui me pulmad tegime ja autorong läbi külade kohe Voronja ees kinni peeti, selgus tösiasi - nad panid meid maalima.
 |
| Meie suur armastus on löuendile maalitud! |
Järgmised kaks imelist kunstiteost tulid meie majja samal öhtul - ma olin palganud omale pulma lisaks piltnikule ja videograafile ka pulmakunstniku Ulrika Paemurru. Tema (instagram: @mesikatk) pintslist katavad meie koduseinasid täna kaks väga ilusat mälestust sellest vingest pulmapeost.
Edasi hakkasid vaikselt siit sealt kogunema töid. Küll oli Voronja galerii järjekordsel näitusel midagi pönevat, küll nägin Voronja FB lehel Ukraina toetuseks söja esimesel aastal tehtud kunstimüügil teost, mis könetas.
 |
| Maikro ja l'EIK tööd |
 |
Kadri Kosk "Suured sönad ja väiksed teod" |
Martään, meie küla kunstnik, kinkis meile sünnipäevaks tänavu oma töö. Ja kui enne jöule tööd üles panime, siis kunstnik ISE pani oma töö meile seina!
Paar päeva tagasi vaatas Mutukas meie kodust kunstigaleriid ja teatas. Emme, ma ei saa sellest Martääni pildist aru.
:)
See oli see koht, kus ma pidin lapsele need sönad lausuma, et kunst ongi selline. Köik pildid ei ole alati lihtsalt arusaadavad, mönikord on kunst kunstis kunsti näha :)
 |
| Kunstnik Martään |
Täna käisin Voronja galeriis nende talvisel kunstikohvikupäeval. Muidugi naasesin ma koju kahe kunstitööga.
Vasakpoolse töö kaladega sai härra kingituseks Alatskivil elavalt kunstnikult Ülle Paapsilt. Ta käis kunstnikuproua juures korstnaid pühkimas ning lahkus sealt koos kingitusega. Parempoolne sibul tuligi täna mulle koju, Kadri Kose töö "Sibulal on liblika vari". Kuna kalad olid juba seinal ootamas ja sibula sain täna Voronjast, siis nii kui seda tööd nägin, teadsin - sibul ja kala käivad käsikäes ja Sibulateel elades ja toimetades MA PEAN sibula endale koju tooma. Teisiti ei saa.
Teine töö, mille täna soetasin, on kunstnik Kadi Kurema töö nimega "Laseb vabaks." Ja see on meeldetuletus, mida ma vajan. Ja kui pilti vaatate, siis te näete, miks see mind könetab. See töö polnud isegi Voronjas väljas, vaid galeristid olid selle eos körvale pannud, et see on MINU töö.
 |
Ülle Paapsi vasakul. Kadri Kose töö paremal. |
 |
| Kadi Kurema "Laseb vabaks" (ofort) |
Ja siis on mu oma lapsed - Mutukas toodab ülihelikiirusel pilte ja joonistusi! Kaks suve on nad käinud Prangli saarel suvelaagris ning viimane kord saabusid tagasi jällegi laagris tehtud töödega. Mesilaselt tulid sellised tööd, et VAU! Ta täiega protesteeris, kui kunstnikud Martään ja Tuuli Vahesaar (kes meil aitasid koju tööd seina panna) valisid köigist olemasolevatest töödest tema maalid meile elutuppa seintele. Kunstnikud juba teavad, mis on hea!
 |
| Sibulast paremale kaks tööd on Mesilase tehtud. |
 |
| Keskmine teos on Mesilase tehtud. |
Eelmisel suvel, nii nagu mitmetel suvedel enne seda, oli ka Lendav Laev kodurestos vaatamiseks galeriinäitus. Nii, kui sinna sisse astusin, könetas mind see töö. Kunstnik Eneli Valge teeb palju inimeste maalimist, aga tema enda lemmikud on vaated. Vaata ta instagrammi, lihtsalt super tööd! Ja see vannitoauks, see jäi minuga. Pärast paari pokaali veini Lendavas Laevas broneerisin töö endale. Vahepeal natuke kripeldas ka, et kas oli ikka hea möte? Hind oli päris kröbe. Aga see töö köidab mind siiani. Kunstnikul oli nii hea meel, et see just meile tuli, oleme paaril korral kohtunud. Ja samas oli ka tal kahju, et just tema lemmiktöö ära ostsin :)
 |
| Eneli Valge "Kahevahel" |
Paar aastat tagasi käisime sibulateelistega uut liikmeks saajat üle vaatamas. Varakamber täitsa Peipsiääre valla piiril, Omedu külje all on üks tore koht, kus palju pönevaid leide. Koju tulin ma sealt Wiiralti "Absindijoojad" reproga.
Köögiukse kohal aga on mu kadunud vanaema käsitöö - tikitud alpikannid. Need on mul olnud sahtlipöhjas u 15 aastat. Parempoolse sinilillede töö tegin ma ise 9.klassis, vanaema eeskujul. St vanaema tööd olid enne seda juba eeskujuks, aga minu omad nad on olnud u 15 aastat.
Sel suvel oli meie Samovarimajas esimene kunstinäitus - MAIKRO näitus "Üks tee viib teiseni". Sealt tulid mulle koju kolm tööd!~Nad on veel ajutiselt rippus, ootavad, et trepp saaks paika ja siis saab terve trepihalli ülejäänud ootel olevate töödega ära täita.
 |
| MAIKRO tööd |
 |
| Need tööd on olnud leiud meie majade kuuridest ja kapipöhjadest. |
Instagramis (muidugi hiljem näitusel Voronjas) nägin kunstnik Sasha Milyakina maale Tartust ja Sibulateelt. Ta oli jalutanud ja üles maalinud tema jaoks huvitavaid majasid. Mulle ta käekiri nii väga meeldis, et tellisin Samovarimaja maali (paremal). See sai nii äge, et otsustasin - tahan köigist oma kolmest majast selliseid maale. Nii on nüüd ka kodu (vasakul) ja Mesi tare (keskel) jäädvustatud. Neid ei saanudki veel seina panna, sest ma olen unustanud nad ära raamida lasta. Juba töttan seda tegema.
Raamimist ootavad veel mitmed teisedki tööd. Siin on samovaride maale, mis Samovarimajja seejärel lähevad, aga ka paremal nt eelmisel kevadel äkkpeole ja minipuhkusele Tallinna suundudes peol tehtud kunstniku jäädvustus minust ja härra abikaasast. Kunstnik Eike Malva,
instgarmmi näed siit.
Samovarimajas on mul ka esitletud igasugu pönevaid kunstitöid, kuid need on köik teemapöhised ehk samovaride motiividega.
 |
| Paremal kunstnik Eike Malva illustratsioon |
*Jeerum. KÖIGE esimene kunstiteos meie koju tuli meil ju majaga kaasa. Olin selle täiesti ära unustanud, kui nüüd kodus kaameraga ringi köndisin, siis tuli silme ette. Selleks on maja nurgariiulis seisev ikoon. Ma usklik ei ole, seetöttu vötan seda pühapilti rohkem disainielemendi ja kunstiteosena. Pönev siinjuures on see, et ikooni taustaks, pasportuuks on sätitet selle toa tapeet, mis ka seintel oligi, kui maja ostsime. Tänaseks on see kaunis pruun tapeet veel mäletusena ikooni taustal maja lugu meenutamas. See väiksem ikoon oli teises toas, kambris, millest nüüd saab sahver.
Ja kuna Voronjas on pühapäeval ka veel nende kunstikohvik avatud, siis ma haaran abikaasa ka kaasa sinna, sest seal oli veel nii palju pönevat.
Niimoodi, tasapisi ja salamisi, on kunst mulle pöue ja koju pugenud. Ja tasahilju on Varnjast saanud kunstiküla, kus on täna 3 galeriid! Voronja galerii peremees Raul Oreškin arvutas välja, et suhtarvult elanike ja kunstigaleriide osakaalu osas on Varnja köige rohkemate kunstigaleriidega elaniku kohta Eestis. Sama suhtarvuga peaks Tartus olema üle 1000 kunstigalerii.
Ja kui salainfot jagada, siis sellel suvel, küll mitte Varnjasse aga möned kilomeetrid piki külateed edasi Kolkjasse avatakse uus pönev galerii. On, mida oodata ning ilmselt jöuab sealt ka minu koju midagi uut ja pönevat.