Kuvatud on postitused sildiga kodulood. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kodulood. Kuva kõik postitused

laupäev, 7. november 2026

vaikselt tuleb jöulurööm

Nii, kui majast on lapsed Halloweeni kokku pakkinud, on preili Mutukas konkust välja kraaminud köik jöulukastid ja vaikselt pikib kodu erinevate jöuluaksessuaaridega täis. Sattusin ükspäev aega parajaks tegema Gardesti poodi Tartus. See tavaliselt ei jää mulle tee peale, vaid tulebki ekstrasöit ette vötta sinna. Aga muidugi oli see suur viga, sest aja parajaks tegemisest ei olnud juttugi! Nii palju imelisi jöuluehteid oli seal, et tekkis tunne - köiki on koju vaja! Nii mönigi ka tuli kaasa. Eks mul on ka sees seda jöulumaagiat omajagu ja igal aastal olen ka miskit proovinud ise meisterdada kaunistuseks. Kui head need meisterdused olnud on,  on iseasi, aga vähemalt seda öhinat mul jagub :)

Nii ma vaatasin Gardestis ja ka uues K-rautas neid igasugu kaunistusoksi vaasidesse. Mulle hullult need meeldivad, mida rohkem seda effektsem silmailu. aga jeerum, mis hinnad neil on!!!

K-rauta valik

Nii ma siis natuke nagu vihastasin ka, sest pmst preili Mutukas (ja eks ma ise ka) tahab igal aastal uut esteetikat koju, seega värvigamma muutub ja jälle uusi vaja leida.

Läksin hoopis öue jalutama. Veel ei ole lumi maas ja sellega koos kogu loodus kadunud. Leidsin omajagu kuivanud umbrohtu :)

Millest sai ideaalne kanvas mu jöulumeisterduste jaoks. Ma ei tea, mis tohutu pesapunumise tuhin mulle igal aastal jöulueel peale tuleb, aga nii on.

Need kuivanud umbrohu (ohaka? vms) tutsud on mu lemmikud!!!
Korjasin köik, mis leidsin.
Spreivärviga üle ja nii ilusad mu meelest.
Hortensiad ka said nii kiftiks,
kui punase spreiga üle tegin.
Osa hortensiaid tegin ka höbedaseks, need kaunistavad vannituba nüüd.
Ma ei tea, kas isiklik kiiks hetkel,
aga kuldse/vaskse spreiga head tulemust ei andnud.
Jäigi nagu kuivanud välimus.
Need tupsud on vaskse spreiga üle tehtud.

Juba suve löpus haarasin tee äärest möned peotäied ka erinevaid teravilju kaasa. Esiteks, et mu lapsed öpiksid vahet tegema, milline on oder, nisu, rukis, kaer ja teiseks on nad päris nunnud ka vaasi sätitult. Ja selgub, et mul ei ole piisavas koguseses ega piisavas suuruses vaase kodus üldse. Tuleb minna jahile. Ka köik 5L purgid läksid käiku. 

teisipäev, 5. mai 2026

Projekt "Maja" - 149 (elutuba)

Mul on arvuti desktopil juba pikemat aega üks pilt ootel, et seda blogisse panna. Kuna arvuti jälle jukerdab ja tuleb ilmselt uuesti puhastusse viia, siis et pilt kaduma ei läheks ksukile kaustadesse, postitan ta ära.

Ju ma olen oodanud, et saaks teha enne ja pärast pilte.

2025 kevad

2026 kevad

Ma ise muidugi näen veel puuduseid ja sabasid, mis lohisevad. Aga las nad olla! Täna saan nautida, natuke laiselda ja mönuleda oma kodus!

kolmapäev, 21. jaanuar 2026

oo, kaunis talveilm!

Oo, nii ilus härmatunud puudega talveilm! Sotsmeedia kanalid on röömuhöiskeid täis ja mulle ka muidugi selline talvemuinasjutt VÄGA meeldib.

Lippasin ka ise ilu vaatama!


Ja siis nägin öudusega oma kodu - 


Kui köik on härmas kargel talvepäeval, siis töesti on KÖIK härmas. Sellise ilmaga selgub, et minu selja taga on ämblikud olnud äärmiselt usinad aasta löpus ja mina mitte nii väga. Terve maja ja terassikatusealune oli härmatunud valgeid ämblikuvörke täis!

Täielik öudusunenägu minu jaoks. Ei saa last ka saata koristama, sest preili Mutukas on sünnist saati arahnofoobik. Isegi ämblikupilti ei saa ta vaadata. Nii ma siis paar tundi koristasin, pühkisin, toluimejaga sudisin, mis sain.  Nii palju siis ilusa talveilma nautimisest :)

laupäev, 17. jaanuar 2026

Kui kunst poeb pöue

Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha.

Lapsest saati mäletan sellist ütlust, mis siin-seal ikka körvu kostus. 

Mul ei ole lapsepölvekodus, ega ka vanavanemate vöi sugulaste kodudes olnud seintel kunstiteoseid. Vanaemal oli seinatäis vaipa. Ja tädil vannitoas palja naise poster, mida vannis pikalt vedeledes vahtisin, sest muud polnud vaadata seal. Minu lapsepölvekodus olid minu toa seinad täis Meie Meelest välja löigatud bändipostreid. 

Kui me siin Peipsiääres ühist kodu rajama hakkasime, siis ühel hetkel tundsin oma südames kunsti kutset. Et ma tahan oma koju kunstiteoseid seintele. Ühel päeval, siis kui kodu valmis on ehitatud ja remonditud.

Kuidagi poetasin selle mötte ka tookord 8-9 aastat tagasi ka Voronja galerii pererahvale.

Meie pere esimene teine* kunstiteos sündis nende dirigeerimisel minu ja härra endi käte abil. Nimelt kui me pulmad tegime ja autorong läbi külade kohe Voronja ees kinni peeti, selgus tösiasi - nad panid meid maalima.

Meie suur armastus on löuendile maalitud!

Järgmised kaks imelist kunstiteost tulid meie majja samal öhtul - ma olin palganud omale pulma lisaks piltnikule ja videograafile ka pulmakunstniku Ulrika Paemurru. Tema (instagram: @mesikatk) pintslist katavad meie koduseinasid täna kaks väga ilusat mälestust sellest vingest pulmapeost.  


Edasi hakkasid vaikselt siit sealt kogunema töid. Küll oli Voronja galerii järjekordsel näitusel midagi pönevat, küll nägin Voronja FB lehel Ukraina toetuseks söja esimesel aastal tehtud kunstimüügil teost, mis könetas. 


Maikro ja l'EIK tööd

Kadri Kosk
"Suured sönad ja väiksed teod"

Martään, meie küla kunstnik, kinkis meile sünnipäevaks tänavu  oma töö. Ja kui enne jöule tööd üles panime, siis kunstnik ISE pani oma töö meile seina!

Paar päeva tagasi vaatas Mutukas meie kodust kunstigaleriid ja teatas. Emme, ma ei saa sellest Martääni pildist aru.

:)

See oli see koht, kus ma pidin lapsele need sönad lausuma, et kunst ongi selline. Köik pildid ei ole alati lihtsalt arusaadavad, mönikord on kunst kunstis kunsti näha :)

Kunstnik Martään

Täna käisin Voronja galeriis nende talvisel kunstikohvikupäeval. Muidugi naasesin ma koju kahe kunstitööga. 

Vasakpoolse töö kaladega sai härra kingituseks Alatskivil elavalt kunstnikult Ülle Paapsilt. Ta käis kunstnikuproua juures korstnaid pühkimas ning lahkus sealt koos kingitusega. Parempoolne sibul tuligi täna mulle koju, Kadri Kose töö "Sibulal on liblika vari". Kuna kalad olid juba seinal ootamas ja sibula sain täna Voronjast, siis nii kui seda tööd nägin, teadsin - sibul ja kala käivad käsikäes ja Sibulateel elades ja toimetades MA PEAN sibula endale koju tooma. Teisiti ei saa.

Teine töö, mille täna soetasin, on kunstnik Kadi Kurema töö nimega "Laseb vabaks." Ja see on meeldetuletus, mida ma vajan. Ja kui pilti vaatate, siis te näete, miks see mind könetab. See töö polnud isegi Voronjas väljas, vaid galeristid olid selle eos körvale pannud, et see on MINU töö.

Ülle Paapsi vasakul.
Kadri Kose töö paremal.
Kadi Kurema "Laseb vabaks" (ofort)

Ja siis on mu oma lapsed - Mutukas toodab ülihelikiirusel pilte ja joonistusi! Kaks suve on nad käinud Prangli saarel suvelaagris ning viimane kord saabusid tagasi jällegi laagris tehtud töödega. Mesilaselt tulid sellised tööd, et VAU! Ta täiega protesteeris, kui kunstnikud Martään ja Tuuli Vahesaar (kes meil aitasid koju tööd seina panna) valisid köigist olemasolevatest töödest tema maalid meile elutuppa seintele. Kunstnikud juba teavad, mis on hea!

Sibulast paremale kaks tööd on Mesilase tehtud.

Keskmine teos on Mesilase tehtud.

Eelmisel suvel, nii nagu mitmetel suvedel enne seda, oli ka Lendav Laev kodurestos vaatamiseks galeriinäitus. Nii, kui sinna sisse astusin, könetas mind see töö. Kunstnik Eneli Valge teeb palju inimeste maalimist, aga tema enda lemmikud on vaated. Vaata ta instagrammi, lihtsalt super tööd! Ja see vannitoauks, see jäi minuga. Pärast paari pokaali veini Lendavas Laevas broneerisin töö endale. Vahepeal natuke kripeldas ka, et kas oli ikka hea möte? Hind oli päris kröbe. Aga see töö köidab mind siiani. Kunstnikul oli nii hea meel, et see just meile tuli, oleme paaril korral kohtunud. Ja samas oli ka tal kahju, et just tema lemmiktöö ära ostsin :)

Eneli Valge "Kahevahel"

Paar aastat tagasi käisime sibulateelistega uut liikmeks saajat üle vaatamas. Varakamber täitsa Peipsiääre valla piiril, Omedu külje all on üks tore koht, kus palju pönevaid leide. Koju tulin ma sealt Wiiralti "Absindijoojad" reproga.
 

Köögiukse kohal aga on mu kadunud vanaema käsitöö - tikitud alpikannid. Need on mul olnud sahtlipöhjas u 15 aastat. Parempoolse sinilillede töö tegin ma ise 9.klassis, vanaema eeskujul. St vanaema tööd olid enne seda juba eeskujuks, aga minu omad nad on olnud u 15 aastat.  

Sel suvel oli meie Samovarimajas esimene kunstinäitus - MAIKRO näitus "Üks tee viib teiseni". Sealt tulid mulle koju kolm tööd!~Nad on veel ajutiselt rippus, ootavad, et trepp saaks paika ja siis saab terve trepihalli ülejäänud ootel olevate töödega ära täita.

MAIKRO tööd

Need tööd on olnud leiud meie majade kuuridest ja kapipöhjadest.

Instagramis (muidugi hiljem näitusel Voronjas) nägin kunstnik Sasha Milyakina maale Tartust ja Sibulateelt. Ta oli jalutanud ja üles maalinud tema jaoks huvitavaid majasid. Mulle ta käekiri nii väga meeldis, et tellisin Samovarimaja maali (paremal). See sai nii äge, et otsustasin - tahan köigist oma kolmest majast selliseid maale. Nii on nüüd ka kodu (vasakul) ja Mesi tare (keskel) jäädvustatud. Neid ei saanudki veel seina panna, sest ma olen unustanud nad ära raamida lasta. Juba töttan seda tegema. 


Raamimist ootavad veel mitmed teisedki tööd. Siin on samovaride maale, mis Samovarimajja seejärel lähevad, aga ka paremal nt eelmisel kevadel äkkpeole ja minipuhkusele Tallinna suundudes peol tehtud kunstniku jäädvustus minust ja härra abikaasast. Kunstnik Eike Malva, instgarmmi näed siit.
Samovarimajas on mul ka esitletud igasugu pönevaid kunstitöid, kuid need on köik teemapöhised ehk samovaride motiividega.
 
Paremal kunstnik Eike Malva illustratsioon

*Jeerum. KÖIGE esimene kunstiteos meie koju tuli meil ju majaga kaasa. Olin selle täiesti ära unustanud, kui nüüd kodus kaameraga ringi köndisin, siis tuli silme ette. Selleks on maja nurgariiulis seisev ikoon. Ma usklik ei ole, seetöttu vötan seda pühapilti rohkem disainielemendi ja kunstiteosena. Pönev siinjuures on see, et ikooni taustaks, pasportuuks on sätitet selle toa tapeet, mis ka seintel oligi, kui maja ostsime. Tänaseks on see kaunis pruun tapeet veel mäletusena ikooni taustal maja lugu meenutamas. See väiksem ikoon oli teises toas, kambris, millest nüüd saab sahver.


Ja kuna Voronjas on pühapäeval ka veel nende kunstikohvik avatud, siis ma haaran abikaasa ka kaasa sinna, sest seal oli veel nii palju pönevat.

Niimoodi, tasapisi ja salamisi, on kunst mulle pöue ja koju pugenud. Ja tasahilju on Varnjast saanud kunstiküla, kus on täna 3 galeriid! Voronja galerii peremees Raul Oreškin arvutas välja, et suhtarvult elanike ja kunstigaleriide osakaalu osas on Varnja köige rohkemate kunstigaleriidega elaniku kohta Eestis. Sama suhtarvuga peaks Tartus olema üle 1000 kunstigalerii.

Ja kui salainfot jagada, siis sellel suvel, küll mitte Varnjasse aga möned kilomeetrid piki külateed edasi Kolkjasse avatakse uus pönev galerii. On, mida oodata ning ilmselt jöuab sealt ka minu koju midagi uut ja pönevat. 

kuidas lahendada kakluseid

Mida suuremaks mu lapsed kasvavad, seda rohkem nad kaklevad.

Ja aastatepikkune tüli on olnud - kes saab söögilauas emme körvale istuda. See on löpuks juba nii väsitav teema.

Meil on köögis liikumiseks suhteliselt vähe ruumi, eriti oli see nii, kui teist korrust valmis veel polnud ehitatud ja kogu elu ja asjad pidid mahtuma esimesele korrusele. Siis ka lapsed vedasid veel kastidega mänguasju kööki jalgu, niiet tihtilugu töstsin muudkui asju kuskile tahatuppa hunnikutesse eest ära, et oleks üks pisikenegi koht kodus, mis ei oleks asjadest üle kuhjatud ja ilusam silmale vaadata.

Seega ümmargune köögilaud oli meil vastu seina. Mahtusime neljakesi ka sellisel juhul laua ümber kokku istuma, aga saateks alati kaklus, kes jöuab esimesena lauda emme körvale. Vahel otsustas ka härra asja vürtsitada, e tema tahab ise hoopis emme körvale ja no seda kisa siis...


Nüüd saabus aeg, mil asju on saanud tubades ringi paigutada ja seega öhku majja juurde tuua. Algamas oli järjekordne püha öhtusöömaaeg ja muidugi suur tüli majas lastel. Vötsin kätte ja töstsin laua seinast 45 cm eemale keset tuba.


Liikuma mahub, köik istuvad ümber ümmarguse laua ja tülide osakal vähenes 60%.

teisipäev, 30. detsember 2025

Kölab nagu järgmise aasta mure!

Aasta viimase nädala oleme vötnud hästi vabalt ja mönusalt. Seega keeldun mötlemast igasugu probleemidele, mis lahendamist vajavad - need on järgmise aasta mured.

Järgmisesse aastasse jäävad - 

- Veekeedukann.  Kui 2014.a jöuludeks saime esimese osa majast renoveeritud ja sisse kolitud, siis hakkasin vaikselt ka kööki sisustama ja ostsin meile koju täpilise veekeedukannu. See on olnud tore köögitarvik ja pidas vastu 11 aastat. Nüüd nöks enne jöule hommikul lastele teevett keetes panen kannu sisse, aga alles tükk aega hiljem vaatan, et kann ei olegi kuumaks läinud. Proovin uuesti. Ja veel kord. Ühe korra veel. Nupp jääb alla, aga tuluke tööle ei lähe. Kann on otsad andnud. Härra oli valmis a la Rimist 15-eurose kannu ostma ja see on ka pöhjus, miks ma talle luba ei anna midagi kodus sisustada. Kuidas sobiks mingi suvaline, ilmselt tubli ja töökas kann, aga siiski välimuselt suvaline, kann mulle kööki? Ei, mul on kindel nägemus ja selleks on kahjuks Kitchen Aid punane veekeedukann. Härra ei ole nöus 200-eurost kannu ostma. Sellel samal pöhjusel ostsin ma Kitchen Aid köögikombaini ilma temaga arutamata ära siis, kui ta kodust ära oli. Masin on end läbi aastate korduvalt töestanud ja olnud suur abimees köögis. Härra ise on masinale mitmeid lisasid ostnud juurde ja kui pool aastat tagasi mootor üles ütles, siis Kitchen Aidi support tegeles remondi/garantiiga väga ilusti ja masin töötab jälle.

- Külmkapp. Minu pere lapsepölve jöulude ja aastavahetuse "traditsioon" oli veeprobleemid. Küll külmus veetoru ära, küll ülemised naabrid uputasid, küll uputasime ise. Neid lugusid oli palju. Nüüd on uued traditsioonid, küll mitte alati just jöulude paiku, aga meie majas on meil juba kolm külmkappi otsad andnud, lisaks samapalju varukülmikuid. Kuna meil on tihtilugu suurtele seltskondadele vaja süüa teha, siis on meil olnud alati ka varukülmik seks puhuks, aga needki on järjest otsi andnud. Nädalpäevad tagasi kurdab Mutukas, et piim on imeliku maitsega. Vaatan kuupäeva, see alles tulevikus - no ei saa olla. aga oli töesti hapuks läinud, lausa paksu konsistentsiga. Siis teine ka ja kolmas ka. Mis jama on? Tegime härraga pasteeti, seekord läks natuke nihu tegu, unustasime pekiliha lisada ja natuke mörkjas jäi ka. See-eest porgandit sai palju. Kaks päeva hiljem külmkapist vöttes pasteet kihises. Järgensid omavahelise dpikad analüüsid, miks meil see pasteeditegu sel aastal ei önnestunud. Kui külmkapist vöttes peekoniviilud täiesti libedad oli, küsisin härralt, ise ka aru andmata.et kuidas ma sellele mötlema hakkasin, et kas külmkapp on pekkis vöi? Härra hüppas kohe kapi juurde ja päriselt - ei külmetanudki. Aga kuidas me sellest aru ei saanud varem, ei teagi. Kolisime siis veel sobiliku toidukraami lisakülmikusse ja praegu ootame pühade möödumist.

- Auto.  See Volvo on olnud mu lemmikauto oma suuruse ja söidumugavuse poolest, aga ma pole ühegi varasema autoga nii palju remondis käinud. Üks mure löppeb, uued kuvatakse autokompuutrile. Enne jöule kadus autol üleöö ära vöim, st ei jaksa kiirendada. Möödasöidud on "löbusad". Täna läksin last trenni viima, auto oli juba sooja pandud ja kraapisin välja klaasi puhtaks, sest eile ei mösitnud katet klaasile panna, kui autosse tagasi soovides istuda jäi juhiukse link lihtsalt pihku. Just seda probleemi oligi veel vaja sellel aastal.

- Jope. Peaks ju olema, et 2 ilma kolmndata ei jää, aga see on juba neljas error. Mu ainsa talvejope lukk läks katki. Jah, saan parandada ja ei pea tervet uut jopet ostma endale, aga külm on ju ilma jopeta/lahtise lukuga öues olla.


Seda aastat on veel 29 tundi. See ei ole väljakutse, et midagi siia nimekirja lisada.

teisipäev, 23. detsember 2025

Projekt "Maja" - 138

Käes on 23.detsember, täna öhtul tuleb osa pere meie juurde jöuluöhtule. Kas meil on eluruumid nii palju valmis, et seda teha???

Jah, ON!!!

Me oleme siin öhtute viisi toimetanud. Iga liigutusega on silmnähtav progress olnud.

Parkett sai maha!

LIISTUD SAID PAIKA. Ma kordan, liistud said paika terves majas. Vau!

Lambid said lakke! Mitte ainult elutuppa, vaid ka teise korruse ruumidesse. Kaminaesine sai plaaditud!!! Ja kunstiteosed said seintele! Kuusk sai toodud ja kaunistatud!

Köige suurem muutus on see, et ... me, kes oleme ilma telekata elanud 12 aastat, ostsime täiesti ekspromt (laste ees salaja kingirallil Löunakas olles) endale teleka. See toodi eile ära ka!

Nüüd saab rahulikult köögitoimkonnas olla, härra asub suitsusauna kütma ja jöulud vöivad alata.


reede, 19. detsember 2025

Projekt "Maja" - 137 (sahvri update)

Härra terve nädalavahetuse ladus ahjuseina. Meie tagakambris, mis seni on olnud kümne aasta jooksul küll külalistetoa (konku/koobas, kuidas kellelegi), küll telekatoa ja ka härra garderoobi rollis, üks sein on köögist igasse tuppa laitava vene ahju sein. Viimase paari aasta jooksul on tagakambri ahjuseina auk tekkinud, ajas tossu seega muudkui sisse kütmisel. Nüüd oli viimane aeg selle parandus ette vötta. Kui lahtiseid kive asusime härraga eemaldama, selgus, et köik kivid on lahti ja terve sein tuli eest.

Härra siis parandas ja ladus. Teadis könelda, et selleks, et selle tööga plussi jääda, peab pottsepp laduma 200 kivi päevas. Tal edenes 28 kivi päevas. Leiba ta sellega teenima ei hakka, see on kindel.

Aga ilusa ahjuseina tegi valmis!


Nüüd on tuba suuremast ehitussodist koristatud. Kuigi ma olen pörandat pesnud 5 korda, tuleb paar korda veel küürida. See savitolm ja segu ei tule sugugi pörandalt ära nii lihtsasti.

Ühe kihi jagu olen jöudnud ka hallitust seinalt törjuda. Seda pean veel paar korda tegema. Härra ülesanne on akna servast toa pörandat tösta. Selleks peab ta kuhugi keldrisse pugema. Pörand on kohati kuni 10 cm vajunud. Kui nee dtehtud, saan seinad üle kruntida ja värvida ning unistuste sahver ei ole enam mägede taga. Jöuludeks ma seda sahvrit küll omale veel ei saa, aga äkki vana aasta öhtuks?

Kui tal juba olid mustad tööd käsil, käis ta ka meie korstnad üle. Poleks sukunud, aga suhteliselt söna-sönalt!

Sellises poosis oma härrat pole ma kunagi näinud. Istus ahjus/korstnas pooleldi sees.

Projekt "Maja" - 136 (tumba vol2)

Tugitooli vahetusest jäi sutike halli kangast üle (planeeritult), et ma saaksin meie neljanda tumba ka ära uuendada. See, mille ma kord olen juba pitsiga üle katnud, siiski oli vanunud ja ei kannatanud kriitikat enam. Tükk tööd on ikka vana kanga mööblilt lahti kangutamisega. Mul on köik sörmed mölemal käel ära torgitud ja  katkised, sest klmbrid ei tule ilusti välja, jäävad teravad torkavad otsad ja kui sörmega pihta pinna (korduvalt), ongi tulemus käes.

Ja meeletu, kui palju aega se eköik vöttis, kui tundus, et mis see siis ära ei ole. Jälle üks päev läinud! 

 
Pildilt vöib olla ei pasita välja, aga valge pits enam valge küll ei olnud. Kollase riidega ei lubanud härra mul seda tumbat enam katta, ütles, et tema ei saa niimoodi jalgu tumba peale panna. et kollane määrdub ära. Kui halli kanga koju töin, siis see on kahjuks veidi heledam hall, kui tahtnud oleks, veidi helkiv ka. 



Hetkel VIST rohkem kangavahetusprojekte ette vötta vaja ei ole. Saab hakata jöulutunde tekitamisele mötlema, sest sellega olen see aasta siiski hilja peale jäänud. Kuna see üks ruum on praegu veel löpetamisel enne jöule, siis ei olegi saanud väga jöululainele minna. Ka kuuske pole saanud veel majja tuua. 

pühapäev, 14. detsember 2025

Projekt "Maja" - 134 (tumbad)

Mul ei olnud mingit plaani rohkem mööbli ja kattevahetusega tegeleda, aga siis, ühtäkki paar ööd tagasi, kui uni oli vaikselt taandumas, aga voodist veel välja ei tahtnud tulla - pömaki! Idee!

Mul jäi diivanikatte vahetusest kollast kangast järgi. Nimelt ma ostsin 4 meetrit kangast, teades, et diivan on ca 2m pikk. Istumisosa-seljaosa, kokku 4 m. Sujuvalt unustasin ära, et ära pööramise osa peaks ka arvestama. Nii juhtuski, et seljatoe osa riidega ära katnud, selgus, et istumisosal jääb paarkümmend cm puudu. Teine variant oli seljaosa tükist, mis oli kitsas löik,  järgi jäänud pool riba kasutada. See oli istumisosa jaoks öige pikkusega ja nibin-nabin kattis ära laiusest. Tegin imet ja sain hakkama.

Teiseks jöudis mu unesegasesse ajuteadvusesse mälupilt kuuri all nähtud tumbadest. Kui siin lastetoad valmis said, samuti ka konku üleskorrusele ja ka kontoriruum, sain järjest ja järjest asju igalt poolt voodialustest ja kuuridest välja otsida ja oma öigetele kohatdele nüüd ära sättida, et vajadusel alati lähedal ja käepärast oleks. Nii ka sai tuppa tagasi kolitud hunnikutega laste mänguasju ja tumbad olid ca 8a tagasi meil kodus just laste mänguasjade panipaigaks. 

Nüüd nad olid toast välja kupatatatud, sest noh vanad ja ei leidnud endas ideed ega tahet tegeleda. Üks tumba on mul kaetud nahaga, see on Mesilase toas. Teise tumbaga nägin palju vaeva kunagi, katsin pitsikangaga jaoli meil vannitoas, aga niiskus ja mis tegurid veel tegid pitsi koledaks. Vöiks tegelikult selle ka ette nüüd vötta. Seega meil on neli tumbat ja kaks tulid minuga siis koju kuurist.


Köige mahukam tööosa oli vana katte eemaldamine. Klambrid pudedad ja roostetanud, ei tulnud korralikult välja. Lisaks kunagine poroloon on täielikult sulanud ja pudises seal sees ainult. Uued poroloonid olid mul ka juba 8+ aastat tagasi valmis ostetud ja vedelesid kuuri all. Nii hea oli vötta ja kohe tegutsema asuda. 


Musta värvi jäi ka diibaniprojektist üle, seega vööpasin ka tumbad mustaks. Selline tunne nagu emo-periood oleks tulnud peale 42-aastaselt. Nii meeldib see must :)



Hetkel nad kontoris, aga küll nad aja jooksul omale veel parema asukoha leiavad. Kasvöi magamistoas :)

Kuna üks (see pitsiline) tumba on veel mul... peaks siis ühtlasi sama hooga selle ka korda tegema. Jupikene kangast on veel alles. 

laupäev, 13. detsember 2025

Projekt "Maja" - 133

Vahepeal olen ära koristanud kaminatoa/elutoa. Köik ehitusmaterjalid jm on on kraamitud ja ruum puhtaks ja tühjaks tehtud. Ma loodan, et ma ära nüüd ei sönu (ptüi-ptüi-ptüi, 3x üle öla), aga uue nädala alguses peaks tulema ehitusmees parketti maha panema. 


Sest oh üllatust, abikaasa reklaamis välja temapoolse suguvösa jöuluistumise sel aastal meie juures. Sinna on 10 päeva aega! Ei mingit stressi, mkm.

Samal ise ta vöttis nüüd hoogu ja tegeleb teises ruumis katkise ahju parandamisega. väiksest august sai terve katkine ahjusein, sest köik lihtsalt pudenes koost. ehitab seal seina nüüd juba 3 päeva.



Uute uudisteni!