Tagasivaade 2024. aastale!
Jaanuar
Aasta algas meil Ussipesas ja Laulasmaa Spas, sealt edasi Oiule Mareki sünnipäevale. Jaanuar oli meeleolukas sõpradega olemise kuu, mis kuu teises pooles läks üle tempokaks töö tegemiseks.
Tartu 2024 läks lahti, mille raames tuli meile küll palju-palju ajakirjanikke.
Selle peale tuli sõbralt tabav kommentaar:
"Tavaliselt
Marko on telekas (või lehes) nendel kordadel,
-kui järv läheb jäässe,
-kui järv on jääs,
-kui järvelt jää ära läheb ja
---
Kolme valla koostöös tegime taliteede matkasid Emajõe suursoosse. Neid saab ka sel talvel, kui järv ja soo jäässe lähevad.
Veebruar
Veebruari koha pealt oleks nau must auk :) Ei mäleta, kuidas see möödus.
 |
Sürreaalne jää.
Julgeksid jääle minna kõndima? |
Meeles on 24.veebruar, mis sel aastal oli Pöörase Öösöömingu toimumise ajaks. Võtsime osa ja jää asemel pidime tegema pop-up resto Mesi tare hoovil, kuna vihma sadas ning jää oli vett täis. Lisak soli parkla ning hoov paras poriauk, aga see oli niimoodi kõikides hoovides. Aastad ei ole vennad :)
Küll aga oli minu suurtele ettevalmistuste ning tohutu abikäteväe kiuste külalisi vähe. Tähendab, külalisi jagus hoovile hulga, aga pop-up restoranide kontsentratsioon Varnjas oli liiga tihe (4 osalejat) ,seeg ainimesed söövad ühes kohas kõhu täis, teistes kohtades käiakse niisama chillimas. Selle ürituse järel otsustasin, et mulle aitab. Miks ma pean lollimoodi vaeva nägema ,et pärast toit hapuks läheks. Suvistel üritustel enam osa ei võtnud, nautisime ilma, seltskonda ja käisime ise söömas.
Märts
Hõikan pojale sajaviiendat asja, mida maast üles korjata enda järel; ust, mida sulgeda, tuld, mida kustutada jne, mis on kõik ta enda poolt vedelema, avali või põlema jäetud eksole.
Mesilane (9a) kommenteerib endamisi: "Emme on deemon! Ta NÄEB IGALE POOLE!"
---
Tegime taaskord Sibulatee saunafESTi üritust.
---
Pakun lapsele vahepalaks moosisaia süüa. Laps neelab nagu näljane ühe ampsuga kõik alla ja siis pöörab pilgu moosipurgile:
Mesilane (9a) ahastavalt: "Sa andsid mingi VANA MOOSI mulle!!! 2023?!?!?!"
---
Märtsis kutsuti kinno! Esilinastus Marko Raati film "Biwa järve 8 nägu", kus olime Lendava Laeva rahvaga nii taustanäitlejad, kui andsime ka omalt poolt asukohtade kaardistamisel nõu ja infot. Seega saime Tallinnas käia, end turistina tunda Rotermanni kvartalis ja head filmi vaadata. See oli kindlasti film paljude kihtide ja sümbolitega, mis pidi settima.
Härra astus saalist välja, kommenteeride omavahel, et mis pask see oli.
3h hiljem koju jõudes, kus olime terve autosõidutee Tuuli ja Martiniga kõike üksipulgi analüüsinud, postitas härra abikaasa FBs: "Minge vaatama, nii hea film!"
:) Tal oli subtiitreid vaja.
 |
Tundus aeg kodu kevadisele lainele sättida. Jäin ootama ülejäänud pere reaktsioone (kõik saabusid ükshaaval tuppa). Härra abikaasa (peale suunavaid küsimusi, et mis meil täna teisiti on?): "Uus laudlina." Mesilane: "Uus laudlina. Ja kommikauss on teise koha peal." Mutukas elavalt: "Ooooo, lihavõtted!" Ma olen siiani aru saanud, et ülejäänud pere ei märka kodus ei purusid, maas vedelevaid asju, lohakile jäetud riideid, kortsu joostud vaipa, mittemidagi ühesõnaga. Aga eksperimendi tulemusena selgus, et nad näevad uut laudlina. Müstiline.
Facebookis pildi alla Liina kommenteeris nii vahvalt: Ja mitte keegi ei märka elusat tibu laua peal :) No see oli sel ajal meie pres väga tavaline nähtus, et tibud-pardid toas ringi paterdasid.
---
Märtsis jõudis ka kätte see aeg - nooremad võtavad rolli üle! Mesilase-poiss 22.märtsil koolihommikul Kanal2 Telehommikus otse-eetris.
Mille üle ma olen eriti uhke: - ta oli valmis minema telekasse. - ta sõitis üksinda bussiga Tartust Tallinnasse, ööbis seal sõprade juures ja varahommikul "läks tööle." - pärast tele-eetrit sõitis iseseisvalt bussiga Tartusse tagasi. - ta ei põdenud kordagi, et ema-isa ei ole kaasas, rääkis asjalikult. - mul juhtumisi oli samas meeskonnas kaadri taga paar tuttavat, kes kirjutasid messengeris, et kas sinu poeg? Seepeale andis edasi võttemeeskonna kiitused, et kui tublisti ise hakkama sai!
Kui ta järgmisel koolipäeval tundi läks, selgus koolis, et õpetaja (kellele ma olin e-koolis teavituse saatnud, et Mesilane puudun tele-eetris olemise tõttu) oli klassis teleka tööle pannud ja kõik koos nad vaatasid saadet. Uhke tunne, väga uhke emalõvi tunne! |
---
Hommikul Retro FM eetris räägiti lätlaste ja leedukate seas läbi viidud uuringust, kui mitu korda elu jooksul inimesed on kolinud. Lugesime ka enda kolimised üle. Minul on 18. elukoht ning selgus, et härra abikaasa on keskmine lätlane (5x kolinud).
Kuidas sul lood on?
---
Aprill
Ja island on imeline! Ma tean, et mu reisiblogis on miljon pilti Islandis ja osa tilkus siia postitusse ka, aga lihtsalt pean ültmea - kuigi KÕIK mu 2024 reisid olid ägedad ja reisikaaslased lemmikud inimesed maailmas, siis ISLAND jäi neist kõigist nii sügavale südamesse ja jääb sinna pikaks ajaks. Minu TOP3 lemmikriik absoluutselt (ja ära küsi riiide järjestust,kõik nad on nii erinevad... TOP3 kohtadel 1-3 võrdselt on Austraalia, Gruusia, Island).
Me nägime väga palju Islandit:
Kosed
Vulkaanid
Liustikud
Kuumaveeallikad
Geisrid
Beach-life / Atlandi ookean /mustaliivarannad
Laavaväljad
Mätas-majad
Ekstreemne ilm
Vaalad
Islandi hobused
Põhjapõdrad
Lambad
Mudavulkaanid
Fjordid
Jääkoopad
Muuseumid
Ja seal on veel ja veel nii palju näha! Imeline Island
 |
| Reykjavik viisaprillil |
Peale Islandi puhkust oli raske end jälle joonele sättida. Kuidagi on nii, et kas rügaks ainult tööd või ainult reisiks ja puhkaks. Üleminek ühelt teisele on viimasel ajal raske.
Aprilli lõpus hakkasid ilma korraks soojemaks minema, võtsin ette kiiresti
terrassi aknaseina värvimise. See jäi siiski pooleli, sest värv sai otsa ja järgmisel päeval jälle sadas. Ja sellest järgmisel sadas ja ka ülejärgmisel päeval sadas.
Lõpuks tuli päike ja soojakraad ning valmis ta saigi.
Kuu lõpus korraldsime taas Varnja kalalaata siin meie külas ja 30.aprill on meil külas traditsiooniliseks muutunud Narnja aktsioon.
Mai
Maikuus olid ilmad lõpuks nii palju head juba, et sain alustada oma kevadiste värskendus- ja remonditöödega. Alustasin Kõda värvimisega, siis Mesi tare teise korruse korstnajalg. Mesi tare terrassi õlitamine, kodus terrassi õlitamine, kõik Mesi tare paadisillad, MesiSpa õues istumise tooid, muu välimööbel, kõik sai taas üle võõbatud, et ilmastikukindlust säilitada. Kõik on ka blogisse jooksvalt kirja saanud.
Oo, aga maikuu kõige erilisem hetk oli meeletu virmaliste mäng taevas! Ma soovisin Islandile minna just virmaliste pärast, midagi korraks ka nägin ,aga ütleme nii, et Islandil on päevalgi õues jahe ja tuuline olla, saati siis öösel, kui magus uni murrab sooja teki all.
Aga oma koduaknast nägin
sellist mängu, mida pole eales näinud:
Veel värvimistöid. Kõik paadimajad käisin väljast üle ja 3 tk seest värskendatud. alumine pilt klassikaline vaade minu autosse, kui mul on "hoog peal".
Mai lõppu jäi üks karm väljakutse -
toitlustada Kaitseliidu õppust. ellu jäin, aga rohkem ei soovi, aitäh! Poistele nende poistemängud meeldivad, mina ei pea samal ajal köögis olema siiski.
Ja Mesi tares toimunud lahingu tulemusel jäi muru sisse meeletu kogus padrunikestasid. Neid ma leidsin terve suve muudkui veel.
Juuni
Kõige esimene Kodavere laalopidu toimus juuni alguses! Ja see oli nii võrratu üritus. Nii ehe, nii armas ja südamlik, hingega tehtud meie oma laste ja sõprade poolt. Mutukas esines kahe lauluga ja kõik oli ilus. Sõnadesse mitte pandav!
Juuni üks olulisemaid märksõnasid toimetuste vallast on
Mesi tare peamaja värskendamine. Väga palju sai ära tehtud ja maja nagu uhiuue ilme saanud. Ma siiamaani olen nii rahul tulemusega ja käin uhkelt ise maja imetlemas. Näen, kui palju vaveva nägime ja kui ilus sai.
Saunas käisime ka! Ja saunas käisime ka siis, kui eestlased püstitasid Guinessi rekordi!
Meie panus rekordisse:
---
Maasikal käisin!
Sõidame lastega maasikapõllult kodu poole ja lapsed vitsutavad tagaistmel maasikaid süüa. Peale 6ndat maasikat:
Mesilane, 9a: "Ma rohkem ei jaksa..."
Mutukas, 7a elutargalt: "Aga sa tahaksid!"
Minu suhe maasikatega 7 sõnaga kokku võetud
---
Ave Nahkur maalis Samovarimajja eriti ägeda meiekülaeitede pildi ja tõi selle isiklikult ka kohale!
Nüüd kaunistab see meil koridorist tuppa astumisel ukse kohal asuvat nurgakest.
Jaanipäev möödus sõpradega ja suuremate vahejuhtumiteta! Kutsusin küll naaberkülas pääste välja, sest taamal tõusis must paks suitsusammas üles ja valgus paksu musta uduna Peipsile. Selgus, et siiski lõke, kus ilmselt oloi palju toredaid asju sees. Aga parem karta kui kahetseda.
---
Käisime jaanipäevapeol Kaudal Terminaatorit kuulamas. Mõned päevad hiljem tuleb autoraadiost Termika "Muinasjutumets" ja Mutukas, laulu ära tundes, teatab elevusega: "Emme! See laul on raadiosse pandud! Ja ilma inimeste karjumiseta!!!"
Kohe peale jaanipäeva, 25.juunil,
juhtus väga raske õnnetus me külas. Minu mõlemad lapsed oli sündmuse juures ja Mutukas sai teise lapse elu päästes ka põletada. Paranes õnneks ilusti ja on krips-kraps edasi. Vigane saanud poiss veetis nädalaid haiglas, kus tal võeti jalgadelt naka ja siirdati põlenud kätele. Kahjuks kaotas ta ka ühe parema käe sõrme õnnetuse tagajärjel. aga on elu ja tervise juures, käib koolis ja jätkab endaks olemist.
 |
Kui valu rohtude mõju alla sai,
oli naeratus preili huulil tagasi. |
Juuli
Oo, juuli oli tore kuu! Lapsed käisid laagrites!!!
Ja see oli mõnus mulle, kes ma suvel nagu orav rattas ringi lasen tööd teha, ja lastele ka, kes muidu igavlesid, aga said laagrites ägedaid kogemusi, vabadust ja sõpradega aega veeta.
Vee-elu nautisime ka mõnuga. Toimus Sisevete festival,
mis läks Peipsilt Emajõge pidi Võrtsjärvele üle ja see on sellepärast nii äge, et see on üks üritus, millega meie Peipsi ääres osa võtta saame ja smaamoodi Eveliis Oiul! Niiet muidugi läksime me Oiule nende päeva nautima, saime PADUVIHMA! Raju valang just siis, kui kontsert algas.
Aga õhtuks, naabersadamas Dagö ajaks oli sadu lõppenud ja seal me ka tantsisime.
Lapsed möllasid kümblustünnis, neid kontsert suurt ei huvitanud.
Juulis jätkusid ehitusprojektid. Valmis sai uus välitualett ja üles vuntsitud teised kaks. Samuti sai viimistletud peamaja otsasein.
Jõudsin uneajast ühel juulikuu hommikul ka murakal käia. Väga saagikas käik ei olnud, aga maitse sain suhu! Õnnestus rappa minna ainult sel põhjusel, et lapsed olid laagrites ja mees õppusel .Mul vaba voli :)
Punkti pani juulikuule traditsiooniline sõpradega koosolemise nädalavahetus! Sel korral olid ainult kõige vapramad kohal ehk Mari-Allani pere, aga see sobis hästi, sest vastu sai võetud häälteenamusega (poolthääli 7, vastuhääli 0) seadus, et edaspidi kujunebki Peipsi viikend suvereisi sissejuhatuseks. Nii me pühapäeva pealelõunal
autoreisile Leetu suundusimegi!
Reisi juhatas sisse raju vihm ja torm :)
Leedu reis algas juuli viimastel päevadel, mil sai üle vaadatud Vilnius, Druškininkai ja Kaunas.
 |
| Vilniuse illusioonide muuseum |
 |
| Druškininkai |
 |
| Kaunas |
August
Leedu puhkus jätkus Dreverna kaluriküla, Nida-Klaipeda ja Palangaga. Enne Palangat asus Dino-park, väga väga meeldis!
Palangast võtsime õhtul suuna kodu poole, sõbrad jäid veel üheks ööks, sest meil oli järgmisel päeval vaja juba gruppe vastu võtta Samovarimajas. Mõnus puhkus mõnusate sõpradeg andis suvist kosutust.
Teel koju mõtlesin, et veidi veel, siis saba jälle puhata. Et peagi on meil eveliisiga naistereis tulemas Nizzasse.
Ja siis andis jumal mulle märgi :) Lätis!
Tagasi kodus haaras hära mind ühel õhtul kaasa ja läksime naaberkülla sõprade juurde. Perepead asusid kurke marineerima, toimus õpiuba. Mina isiklikult kurke marineerinud kunagi ei ole ega oska, seega olin assistent.
Minule saabus ilmutus ja asusin Mesi taresse iluaeda tegema.
Esimene samm valmis, eks ma uuel suvel jätkan ;)
Ja kuu lõpus Peipsi toidu tänava raames me oma pop-up restot seekord ei avanud. Kergem oli hingata kohe, kui ei pidanud nädal aega süüa tegema, 2 päeva üritust vedama ja seejärel nädal aega koristama ja nõusid pesema. Läksime ise sööma hoopis.
September
September oli eriline! Kooliteed alustas nüüd ka Mutukas! Peale aktus sõitsime Tartusse sööma, nii nagu ka Mesilasega tema 1.klassi avaaktuse puhul. Ja seejärel täitsin oma lubaduse/lasteaia lõpuaktuse kingituse. Mutukas sai kõrvaaugud. Algas kõik naeratusega, aga tal oli valus, niiet pisara sai silma, aga suhteliselt kenasti paranesid augud ja nüüd ta lunib ja pätsab mult kõrvarõngaid. Ma tal suuri ehteid veel ei luba kanda, aga koguda juba võib.
Septembri ja oktoobri märksõnadeks on kindlasti tänavu õunauputus. Õunamahla sai tehtud ikka kõvasti ja päevade viisi. Nüüd naudime seda juua ka.
Jõhvikal käisime. Ikka nii nagu meil kombeks - paadiga sohu.
Septembris sai valmis ehitatud üks ammune unistus ja soov -
paadisild Mesi taresse.
Lasime lastel paar nädalat koolis käia ja siis tegime suvelõpureisi. Härra nõudis taaskord Türgit, ma ise oleks mõnda teist sihtkohta soovinud. Vähemalt saime kompromissina valitud Türgis teise piirkonna, et oleks veidigi avastamisrõõmu.
Se eon siis vist mu esimene reis, kus ma praktiliselt mitte midagi ei teinud, ainult vedelesin. Päris raske oli, ma olen teistoodi ehitatud. Härra jällegi nautis!
Kuna Kusadasi, kus käisime , on lähedal Kreeka Samose saarele ja sinna sõidavad ka regulaarselt praamid, oli mu soov vähemalt seal ära käia. Härra pressis vastu ja pärast kahetses!
Türgi reisikiri on ka olemas,
siit saab lugeda.
Oktoober
Oktoobrit ootasin ma kannatamatult! Ma tahtsin jälle reisile minna, aga see oli alles kuu lõpus. Seega ma tegin kõrvitsaid sisse, tegime veel ja veel õunamahla ning nokitsesin muid tegevusi teha.
Kuu algas siiski sõpradega Pranglil taas. Käisime seenel, kokkasime nad ära teha ka kohe. Härra abikaasa soovis kohalike jahimeestega kätt harjutada linnujahis, sai nendega kaasa.
No ja kaks päeva enne Prangli väljasõitu kirjutas mulle vabaõhumuuseum: Noh, laupäeval siis kohtume!
Mul oli paanika! Kes? Kus? Mis? Kalendris mitte midagi, seepärast sellele nädalavahetusele saigi Prangli plaan kokku lepitud. Aga Eesti vabaõhumuuseumis toimus Peipsiveere kalasibulalaat ja mina pidin samovaride väljapaneku panema üles. Hakkas vaikselt meenuma, kuidas asi hargnes. Hinnapakkumist sooviti juba ca 9 kuud varem, aasta alguses. Jäi jutt, et esitab hinnapakkumise projektitaotlusega ära. Ma jäin vastust ootama, seetüttu kalendrisse veel ei märkinud. Aga vastust rahastuse ja otsuse kohta ei tulnudki, enne kui 2 päeva enne üritust, et tuled siis jah?
Lahendasin siis asja nii, et reedel saarele, mõnus aeg sõpradega. Laupäeva hommikul mandrile, autoga EVMi, 6h tööpäeva ja siis õhtuse praamiga tagasi pere ja sõprade juurde. Nõme oli, sest teised said puhata ja mõnuleda, aga min apidin tööl olema. Hea vähemalt, et tegelikult olime lähedal, praamide ajad klappisid täpselt ja olukord lahenes. Hullem olek solnud, kui oleks sõpradega kokku leppinud Haanjas nädalavahetuse vms.
Hoidiste ja õunamahla aeg. Järjest panin ka õunu kuivatisse, mis tähendas -korjamine - tükeldamine- kuivatamine protsessi kordumist üha ja üha uuesti.
Alatskivil oli Tartu2024 raames
vägev valgusšõu! Üks parimaid, mis ma näinud olen.
Kord kvartalis kutsub vallavalitsus kokku piirkonna ettevõtjad ja külastame teisi toeedaid ettevõtjaid, kes tutvustavad oma tegemisi. See on hea tutvumise ja "networkingu" üritus, mulle väga meeldib. Oktoobris käisime ka kohtumisel. Ma kahjuks ei tohi rohkem pilte üles panna, aga äärmiselt põnev inimene ja ettevõtja äärmiselt põnevate tegemistega.
Ja kinos sain käia, see oli väga eriline emotsiooniga õhtu. Kirjutasin
lähemalt blogis ka ning siiani mu meelest on Jaak Kilmi "Vari" väga hea film. Üldse ei saa aru, miks kõik seda filmi materdasid?
Meie puhkus koosnes kolmest põhiosast: prosecco-toit-kõndimine ja tutvumine vaatamisväärsustega.
Me nägime natuke
Itaaliat: Ventimigliat.
Mõnus mõnus puhkus. Ma nii ootan juba järgmise aasta momcationit, sest kokkuleppe kohaselt korraldan selle mina ja nii, et Eveliisil pole aimugi, kuhu läheme. Pimeloos :) Ma olen nii elevil.
Oktoobri viimaseks päevaks jõudsin koju tagasi. Ja mis mind ees ootas? Ämblikuvõrgud igal pool, hiired-rotid, satikad majas ringi jooksmas. Kaos üesõnaga. Mine veel korraks kodunt ära.
November
Novembris sai palju
deidil käidud. Meil sai tutvumisest 12 aastat ning sattusime terve kuu vältel hoogsal tähistama. Kõigepealt pidulik veiniõhtusöök Alatskivi lossis (lastele teada nime all: koosolek).
Siis oli Sibulatee äge purgipidu. Vaata, kui ägedalt tehtud seenepurk. Seal käisime härraga head-paremat ostmas. Sibulatee sünnipäevapidu oli võrgustikuliikmetele.
Ja Malta! Läksime deidile Maltale.
Malta mind üllatas. Ma ootasin vähe, aga sain sülemiga. Malta võrgutas ja võlus, kindlasti üks äge reis oli meil seal.
Tagasi Eestis olles viis härra mind rokk-kontserdile. AC/DC tribute band tegi sümfoonikontserdi. Väga hästi tegid ja mõnus kontsert oli. Ainult et... rokk-kontserti mina ei saa küll kuulata, käed põlvedel istudes kontserdisaalis. See oli asja miinuspool
Ja kuu lõpetas sõpradega
suvelõpupidu Käsmus. Sealt ei saa ühtegi pilti avalikuks teha, nii me omavahel kokku leppisime. Seega üks pilt magavast härra abikaasast.
Natuke sain ka maja teisel korrusel värvimistöödega tegeleda ja läbi see november saigi.
Detsember
Detsember on minul kulgenud suht suuresti jõulumeeleolus.
Lapsed tegid piparkooke, täiesti iseseisvalt. Puhas rõõm!
Igal aasta pean jagama selgitusi, et mis need kujud on? Piparkoogivormid sellised siis. Ma igal aastal unustan nad vaikselt eemaldada, et küsimusi vältida. Tänks veelkord, Sirli! Tänks, et ma pean lastele udu ajama :)
Härra viis meid ka Kaitseliidu jõuluüritusele. Sai jutustada ja tantsida poole ööni.
Verivorstitegu!
Teist aastat järjest tegime ise verivorste. Seekord kestis protsess ligi 12h, see sidumine on tüütu :) Kokku tuli 30m verivorste, täpselt 200 tk. Tegelt oleks rohkem olnud, aga keetmisel siiski kümmekond vorsti keesid puruks.
Ja nagu ma ka blogis kajastasin, raputas me kogukonda üks kohutav sündmus samuti, kui sõprade perel põles minutitega maha kogu nende elamine, seejärel niigi šokis ja haavatavas seisus perelt võeti järgmisel päeval ära nend eloomad. Räägi veel maaslamaja löömisest.
Kaks ilma kolmandata ei jää - meie hoovilt varastati ära peremehe koer.
Need märksõnad jäävad saatma sõprade aastat, aga ka meie aastalõppu, sest see on kogukonna ülesanne olla inimestele toeks nende raskel ajal. Ja me härraga oleme püüdnud seda teha.
Natuke helgemale suunale tagasi pöördudes, käisime naaberkülas Koosal sealse kogukonnaga ühistegemistel ka. Mina käisin teist aastat jutti verivorstiteol ja maikuus (või oli see juunis?) osalesime härra abikaasaga ka grillvorsti töötoas. Niiet olime ära teeninud koha jõulu ühissöömisel. Tore, et seda tehti kl 12 päeval, täpselt hea aeg kokku saada ,lõunat süüa ja kogukonnajutte rääkida. Mõnus. Loodan ka uuel aastal nendega koos kokku saada. Käsitööringidesse vast ei liitu, aga köögitoimkondadesse kindlasti.
