laagrielu

Ma pean ära mainima, KUI TORE on see, kui lapsed suvel laagris käivad! ÜLIVÄGA TORE :)

Nii Mesilane kui Mutukas käisid koos Prangli saarel laagris. Et suvi on teadupärast mulle ja härrale nii kiire aeg, et hingatagi ei märkaks, kui keha seda ise ei teeks, siis on puhas rõõm, kui mul on minu inimesed, kes appi tulevad.

Nii said põnnid Tartusse rongile viidud, millega nad Tallinnasse suundusid ja Eveliis võttis nad ilusti Balti jaamas vastu (ülisuur kniks ja kalli Eveliisile ja Marekile, kes mu röövlite transpordi ja logistikaga tegelesid. Mmuahh!). Korra oli error tekkimas, kui lapsed rongile juhendasin, palusin neil istuda ja ise ruttu maha läksin, et mitte rongiga kaasa sõita. Aga Mesilasel tekkis mingi paanikahetk ja keeldus istumast ja oli valmis maha tulema üldse. Õnneks rongis ühed noored neiud said olukorrast aru ja juhendasid lapsed istekohtadele. Edasi kõik sujus ilusti! Lapsed nautisid vanematevaba elu, ujusid, meisterdasid kõikvõimalikke asju ja olid üdini rõõmsad lapsed. Null korda tuli neile meelde telefoni näppida või internetiaega mult lunida!

Sama kordus Mutuka teises laagris - Kodavere keelelaagris. See oli nädalane laager, küll ilma ööbimiseta. Aga laps oli nii rõõmus ja õnnelik iga päev- oli lustimist ja oli sõpru! See ongi peamine! Laager toimus meie valla teises nurgas ja igapäev sinna ja tagasi sõita oleks olnud päris keeruline mu igasuguste gruppide jm tegevuste tõttu. Aga jällegi tuli kogukond appi! Sõbranna laps oli ka laagris ja ta ise seal laagris tööl, seega naaberkülast võttis iga päev hommikul kaasa ja õhtul tõi tagasi. Ütles, et ta niikuinii sõidab ja mis ma hakkan seepärast liikuma. Nii tore!

Mesilase teine laager oli noorkotkalaager, kus nad teevad igasugu elulisi asju. Ta on mul suur huviline, sest härra abikaasa ees on kaitseliitlane ja nii nad oma poisteasju koos arutavad, uurivad ja teevad!

Mesilasel on veel kolmaski laager tulemas ja see on spordilaager. Kõik laagrid on lapsed ise valinud ja soovinud, ei ole sunniviisilised! Aga ma pean ütlema, et kui nad laagrites on, imeline aeg, kus ei pea muudkui silma peal hoidma, et mis pahandus nüüd käsil on ega ka manitsema neid telefone käest panema ja õues mängima. Kodus olles on põhiving, et igav on. Aga laagris sellist lauset nende huulilt ei tulnud! Igati kihvt, et meie seas on nii toredaid inimesi, kes lastele tahavad ja teevad põnevaid laagreid ja ettevõtmisi. Suur kniks teile!