esmaspäev, 26. oktoober 2026

Kitti!

Juba natuke üle aasta on meie pere silmatera olnud kass Kusti. Ega härra abikaasa röömust just hüpanud, kui beebikass meile koju tuli. Vastu ka ei olnud, niiet kui Kustile kodu ei leidnud uut, jäigi meile. 

Härra räägib aegajalt oma lapsepölve kassi-traumadest, kus kortermajade rajoonis Tartus nende akende all ja kuuride juures käis kassikoloonia. Korterajade rödudelt visati kassidele süüa alla ja nii nad kontrollimatult seal paljunesid, kräunusid ja kusesid ka igale poole. Sellest tulenevalt ei ole härra abikaasa eriti suur kassisöber olnud.

Kui ta ei teadnud, et ma peale satun, siis nunnutas härra mul Kustit küll. Eks Kusti on meil ka iseloomuga ja aegajalt näitab hambaid-küünistab, aga oleme suhteliselt üheks pereks saanud.

Suur oli minu üllatus, kui härra pikemalt teemaks vöttis, et vötame ühe kassi veel ja siis selle kassiga ka koju tuli. Mina olin vastu teisele kassile. Sest noh, rohkem tegelemist ja ma olen viimaks ometi saavutanud lastest ja kassibeebidest iseseisvaks saamise, et saan ka vahepeal ära käia reisimas. Seda vabadust ei tahaks jälle ära anda. 

Esialgu töi härra kassibeebi meile näha ja no kui sa oled imenunnut karvapalli näinud, kuidas sa ei ütled?

Ühesönaga siis, meil on nüüd Kustil väike öde Kitti!

Ja siin on härra abikaasa, kellele kassid ei meeldi:
Tahad öösel abikaasale kaissu keerata end - ei saa! Kass on end sisse seadnud.

kolmapäev, 7. oktoober 2026

nädalavahetus söpradega

Mul on alati olnud toredad söbrad ja tore aeg nendega, aga praegu tunnen end eriti önnelikult. Mul on vedanud nii laheda kogukonnaga pluss söbrad, kes seda täiendavad.

Nädalavahetuseks oli vöetud plaani minna sohu jöhvikale. Algselt meie pere+naabrid Sven ja Kadri. Siis härra abikaasa kutsus Tallinnast söbrad Mari ja Allani kaasa koos pojaga. Kui juba, siis sai teiste naabrite T ja L-ga ka jutu sees mainitud, et öunamahla seekord tegema ei hakka, aga läheks jöhvikale. Nad liitusid ka ja kokku meid sai 11 inimest, sest härra kutsus veel Küllikese ja Rauli ka punti. 

Härra enda plaan oli suure koriluse asemel pigem soopiknikule keskenduda. Nii oligi, et sohu läksime me muidugi paadiga, sest nii me Peipsi ääres elame ja toimetame. Paadiga otse jöhvikamätaste juurde kaldasse ja hakka aga korjama. Paat oli triiki piknikku täis :)

Sellal, kui valdav osa meist tagumikud taeva poole jöhvikaid taga ajasid, jäi abikaasa laevakokaks. Tunni aja pärast höljus üle jöhvikasoo kutsuv grilli löhn, niiet riburadapidi liikusime köik paati tagasi. 

Ilm oli supermönus, seltskond nii tore ja nalja sai koguaeg. Sellised hetked söprade seltsis on kustumatud ja kullahinnaga!

Lähme jöhvikale :)

Laevakokk tööhoos, 
grill kuum.
Selja taga jöhvikaväli selle paari oksa vösa taga.

Imeline teenindus.
Cremant soos!

Suurem osa lapsi jäi koju muid ettevalmistusi tegema me tagasitulekuks. Kes küttis kümblustünni, kes valmistas saunasnäkke. Seega saime veel mönusat sauna ja tünni nautida öhtul.