Mustrid

Ma näen oma blogi pealt mustreid.

Blogima saan tulla siis, kui midagi ei toimu, ilmad halvad, turismihooaeg madalseisus. Siis, kui on pikad kandvad vaikused siin lehel, on käimas tihe tööhooaeg, broneeringud ja grupid. Vöi tegelen jällekord mingi ehitusprojektiga, värvin, koristan, sätin, toimetan. Ja arvutisse ei jöua üldse, ka mitte ekirjadelegi vastama vahepeal.

September saab täna läbi ja aasta on mööda lennanud. Septembris oleme saanud nii palju sabasid likvideerida vöi lihtsalt olen vötnud kätte, et ära teha, mis häirib.

Mesi tares mitmed ja mitmed ehitused - 

-metsamajade projekt sai natuke varem üldehituses valmis, jäänud veel härraga möbleerida j apaika sättida asjad, köök tellida.

-2 paadimaja said varikatused ja uued terrassid.

-uus laoruum paadimajade juurde valmis, sisustatud ja töösse vöetud.

-kümblustünn sai tuunitud ja uus terrass ehitatud.

-kilesaun sai tuunitud (veel paar viimast asja).

-vana auto sai ära viidud platsilt.

-rannaala sai korda tehtud.

-metsamajadesse öhksoojuspumbad tellitud, paigaldus homme.

-kodus sai kamin-ahi plaaditud.

Ja septembris sain ma uue tiitli omale - Sibulatee parim sibulapirukameister 2026! 

Oli superäge kuu.

Projekt "Külalistemaja" - 88 (metsamajade köök)

Kui me kevadel selle konteineri ostsime, millest metsamajade juurde köök+duširuumid ehitada, siis esimese asjana mötlesin,et värvin ta seest heledamaks ära. Et saab hakata vaikselt tegutsema, enne kui väljast saab terrassi ümber ja duširuumid juurd ehitatud.  Ostsin peitsvärvigi ära, aga jäin hätta seest tühjaks tegemisel. Üksi lihtsalt köike ei saa tehtud.

Vanad eestlased ütlesid ikka, et tark ei torma ja nii oligi hea. Sest ehitus käigus oli see ruum ehitusmeeste staap ja igasugu värki ja sodi täis.

See töö, värvimine, mis ma köige esimesena tahtsin teha, on jäänud hoopis köige viimaseks värskenduseks. aga tehtud ma sain! Kiire oli ka selle asjaga, sest tellisin ja maksin juba arvega ära ka öhksoojuspumba, mille paigaldus on homme, seega oli vaja ruum ette valmistada.

Köige esimest pilti ei taibanudki teha. Siis kui ostsime,ja mis sodi ja kraami see täis oli.

Enne värvimist

Töö käib:

Peale värvimist:

Sai heledamaks ja helgemaks küll.

Nüüd hakkan kööki välja mötlema. Talveks peab see valmis olema, sest kui on jääpüügihuvilisi ja ööbivad metsamajades (kuhu samuti öhksoojuspumbad homme paigaldatakse), siis on vaja neil ka söögitegemisvöimalusi.

Projekt "Külalistemaja" - 87 (rand)

Me sellel suvel oleme teinud uusi ehitusi, aga suurem osa ehitustöödest on olnud renoveerimised. See on paratamatu, et ilm ja loodus meie vastu muudkui vöitlevad ja oleme 10+ aasta jooksul siin toimetades näinud, et ei jaksa loodusele vastu hakata.

Kui me omale rannaala korda tegime, kevad 2019, siis sai kanali ots, mis järve ulatub, planeeritud kopaga ilus ja tasane. Külvasime muru, niitsime, hoidsime. Loodus tegi, mis tahtis. Lained, tuuled, jää tulek ja minek, suurvesi - igaüks neist haaras ampsukesi pinnasest, millal aga tahtis. Oma 50-60 meetrit on selle 7 aastaga järv ära vötnud meilt maast.

Nüüd kutsusid naabrid kohale Viktori, kes on piirkonna parim kopamees. Viktor on väga nöutud mees ja ooteaeg pikk. Kui nii väärt mees on tehnikaga juba naabri juures, haarasime ka meie vöimalusest, et meie kanaliserv jälle möneks ajaks korda teha.

Pühapäeva öhtul istusime abikaasaga
rannasaunast lavalt tulles sauna äärde pingile ja vaatasime Peipsit.
Öhtu oli ilus - päike loojunud ja hämardus,
aga veel ei olnud pime. Tähistaevas ja täiskuu.
Körval roostikus hakkas suuremat sorti ragistamine pihta
ja siis ta tuli - noo pödrapull, sarved kui piimavuntsid.

Selline see meie Peipsi vaade ja rand oli - körkjatesse uppuv.

Hommikune pilt.
Hetk enne kopa kohale jöudmist.

Paar tundi hiljem.
Kopp on töös.

Ja tulemus sai selline nüüd:

Vaade sai körkjatest puhastatud. Kosmeetilisest ilust veel palju olulisem oli tegelikult kanaliotsa puhastamine setetest, sest paatidega enam välja ei saanud. Erakordselt madal veetase, aga ka lained kandnud kanaliotsa liiva täis, niiet vöis jeesust vabalt teha - 30cm maksimaalselt vett ja vöis jalutades minna. Esimesel pildil näha pötra läbi vee jalutamas ja see oli ka köige sügavam koht seal. 

Nüüd jääb tahenema, et kevadel siis rohelisemaks ala muutuks. 

Kui Tina kutsus Ozzy peole

Laupäeval oli armsa söbranna Liisu sünnipäev. 

Liis, kes ei näe välja päevagi vanem kui 35, tähistas teise söbrantsiga kahasse nende 50.juubeleid. Midapekki, ausöna.

Pidu algas juba kl 17, seega poole päeva pealt tuli hakata juba end valmis sättima. Mul oli Samovarimajas veel 2 gruppi sel päeval ning härral pooleliolev kilesauna projekt, aga väikse hilinemisega, 17.10 olime kohal. Sugugi mitte viimased nagu ise pelgasin.

Aga se epolnud niisama tuleme kokku ja oleme pidulikud üritus. Ei! Tegemist oli teemapeoga ja teemaks Muusikastaarid. Nii olidki kokku tulnud öed Kölarid (sünnipäevalapsed), 2 Britney Spearsi, 2 Amy Winehouse'i, 2 Freddy Mercuryt (nii head mölemad), 5 Pitbulli!!! 3-4 Agnethat ABBAst,  Üllar Jörberg, Madonna, Whitney, Elton John, AC/DC (see oli täielik kopipeist), Prodigy, Anne Veski ja plejaad veel teisi kuulsuseid. Üliäge pidu oli, kus reaalselt mul jalad löid tuld, sest ma püüdsin vapralt ikka öösse välja oma kontsakingadega tantsu vihtuda. Mina otsustasin olla Tina Turner ja härra abikaasa... Tema algul oli nöus olema Conchita Wurst. Tellisin sobiva paruka ja kui ta selle pähe proovis, vaatasin, et jumal, daamilikku graatsiat siit üldse ei tule... Rohkem nagu Ozzy! Nii saigi härrast hoopis Ozzy Osbourne ja ta rokkis seda välimust sajaga. 

Mutukas tegi isale meigi, Mesilane loivas meid autosse ära saatma ja vaatas köigepealt oma isa, siis mind ja kommenteeris: Täitsa perses.

Ju sai hea?

:)

Fotod: Sigrit Köivumägi

Üldiselt on nüüd keeruline olukord - nii palju kalleid söpru on tähistanud oma 50. pidu megaägedate üritustega. Iga uus pidu töstab eelmisest lati VEEL körgemale. Meil härraga on veel möni aasta aega, kellel rohkem, kel vähem eksole, aga kurjam, tuleb hakata plaani pidama. Jah, inimesed teevad peo, aga soodne pinnas ja pildiliselt ilusad detailid tuleb ikka ise luua.

Projekt "Külalistemaja" - 86 (kilesauna värskendamine, I etapp)

Millegi muuga hetkel ei jöuagi tegeleda, kui erinevate ehitusprojektide ja nende sabadega, öunade-ebaküdooniate puhastamise ja löikumisega kuivatisse ning tööga - grupid Samovarimajas ja Mesi tares. Kogu mu elu on hetkel nende kolme pöhiteema ümber, sekka lapsed ja kool ning abikaasa ja köögitoimkond.

Abikaasa käis söpradele välja mötte, et lähme, nagu igal sügisel, taaskord paadiga rappa jöhvikale. Kuupäev sai ka paika pandud, 3.oktoober. Ja pärast teeks vastvalminud uues ilusas kümblustünnis mönusa sulistamise ka.

Jumala hea plaan!

Ainult et tünni minemiseks on ka vaja kilesauna selle körval kütta, kuhu sooja pugeda lisaks.

Kilesaun aga nägi välja selline:

Mitmest kohast kile katki rebenenud tormituulte ja ilmastikuga. Mis ajast ta nii rabe oli ja katki, ei teagi. Suvel ikka sai kilesauna köetud vahepeal.

Leidsin, et lappida ei ole mötet. Tuleb tervenisti see kile välja vahetada, et oleks ühes tükis ja pikaks ajaks veel elujöuline see ajutine saun, mille 11a tagasi ehitasime.

Ainus variant, mil härra abikaasal selleks aega oleks, oli möödunud nädalavahetus. Seega nahaalselt söitsin kilesauna projektiga talle tema plaanidesse sisse, sest muidu jääb see jöhvika-projekti järgne veemönu ära.

Arvasin, et no mis see siis ära on. Paar tundi ja tehtud. Köigepealt ta laupäeval vöttis osa vana kilet maha ja jöudis peaaegu ühe paani asemele panna. siis pidime sünnipäevale end sättima. Seega pühapäeval jätkasime. Meil kulus sellele ca 7h. Arusaamatu, kuidas nii kaua läks. aga valmis saime esimese etapiga ehk uus kile on pandud!

Hetkel tegelen II etapi ettevalmistustega. Härra abikaasa hindas, et nii ilusa terrassi körvale ei sobi enam lihtne kilesaun ja et kataks ühe vöi kaks seina ribiseinaga. Hea plaan!

Puumarketis kahjuks ei olnud immutatud sobivat materjali, mistöttu ostsin tavalised liistud ja ölitan neid nüüd ise. See on öudne töö. 500 jooksvat meetrit, olen alles poole peal. See kuivab nii kaua ja önneks küll on ilmad nüüd olnud ilusad ja päikselised, aga eelmisel nädalal olid paduvihmad ja no ei kuivagi ära. Seega millal ribid seina saavad, veel ei tea.

Projekt "Külalistemaja" - 85

Projekt nr 85 mu Mesi tares ei olegi otseselt ehitustöö iseenesest. Tegelikkuses on see üks mu vana auto, mis kui remontida polnud mötet, jäi tare parklanurka seisma aastateks. Ikka väga väga pikkadeks aastateks ja oli sel ajal varustusruumi rollis. Küll aga häiris mind tugevalt see, et ma asju seal hoidsin ja muid lahendusi ei olnud. Nii saigi laoruumid paadimajade ja metsamajade juurde ehitatud.  

Metsamajade laoruumi on veel vaja sisse ehitada riiulid. Materjal ootel, ootab härra abikaasa vaba aega. Materjal oli enne ka varutud, aga kulus nagu sulavöi ära kümblustünni terrassi juurde.

Seega on köik asjad kolitud hetkel paadimajade laoruumi ja on seal ootel, et iga asi viimaks omale kohale paigutuks ja mu elu oluliselt lihtsustaks.

Et vanast Fordist said asjad välja vöetud, jäi auto tühjana ikka omale kohale seisma. Ja projekt nr 85 on auto utiliseerimine ja eemaldamine siit krundilt. Ka Transpordiamet saatis kirja, et selle küsimuseg atuleb tegeleda, sest auto on registris ajutiselt peatatud juba ligi 7 aastat. Ja et no transpordimaks rakendub 1.jaanuarist. Ja viimase lausen anende kirjas oli, et hävitamise ja registrist maha kandmise riigilöiv töuseb 1.jaanuaril 15 eurolt 800 euro peale.

Mine pekki, mis hinnatöus!!!

Igatahes, nagu tellitult tuli Facebookis kohalikus grupis mu feedi vanade autode kokkuostmine ja registrist maha kandmine. Täna helistasin ja mees oli 2h pärast kohal. Mul raha peos (mis on super pakkumine, ma olin röömus, et lahti saan üldse), ta ise kannab maha ja veljed, mida härra abikaasa omale tahtis vanalt autolt, toob veel tagasi ka, kui on maha vötnud.

Selle köige üle röömustamiseks puhtaks tehtud platsist pilt:

Ei mingit romulat enam.

Projekt "Maja" - 151 (elutuba)

Eelmise koduprojekti jätkuks kamina ja ležanka teemal. 

Kamin koos ležankaga sai aasta tagasi valmis, aga tegemata jäi plaatimine. Plaadid leidsime novembris Maroko reisilt tulles Riia Depost. Aga kohalik töömees muudkui lubas ja lubas ning jälle kadus. Saabus täis peaga ukse taha, et abikaasal oli talle üks töö, räägiks läbi... et siis jälle kuude viisi kadunud olla ja tegi niiviisi 3x.

Löpuks ma vihastasin.

Önneks mul on peres nii mitmeid osavaid mehi, et sain kutsuda appi oma teise venna. Tal ka oma ettevöttega kibekiire ja sobiva aja leidmine keeruline. Önneks nüüd said ajad sobima ja plaatimistöö ka juba tehtud.

Enne oli nii. 

Kate peal, sest plaatimata osa ei olnud nii kena vaadata.

Nüüd:

Tulekolde ümbrus tuleb veel ära krohvida ja värvida, siis on küll absoluutselt valmis sellega. Mina olen önnelik ja röömus. 

Projekt "Külalistemaja" - 84 (ladu 2)

Siin tegin juttu vajadusest laoruumi järele, kus köike viisakalt, sorteeritult ja esinduslikult hoiustada ja ladustada.

Ladu on ka ammu valmis saanud ja ma olen jällegi nii rahul.

Külje peale sai ka koht prügikastidele.

Ma väga loodan, et see on piisavalt puust ette ja punaseks. Kuhu käib olmeprügi, kuhu taara ja kuhu klaaspakend. Klaaspakendi jaoks kolmas prügikast ei mahtunud, pildil ei paista, aga seal madalam raam kilekotiga, kuhu oma kangema kraami vöi proseccopudelid sorteerida.

Juba muidugi leidsin taara prügikastist kohvitopse jne. Ma ei saa aru lihtsalt, kuidas see inimestele nii raske on?

Pilt ka laost seestpoolt

Tänase suve ehitustega olen väga väga rahul.

Projekt "Külalistemaja" - 83 (kümblustünniterrass 2)

Eelmises postituses oli algus tehtud kümblustünni ja selle aluse terrassi värskendamisega.

Valmis sai ta juba paari päevaga, aga internetti jöudsin alles nüüd.

Enne:

Nüüd:

See sai nii ilus. Ma muudkui käin ja imetlen ja naudin, kui kihvt see sai. Kui juba tegemiseks läks, siis pakkusin, et äkki teeme terrassi nii, et seob ka kilesauna ja vetsu esise ühte tervikuks ära. Ma ise külalisena ei tahaks astudavaepeal mingi mudru ja muru sisse. Siis vaatasin, et kilesauna ja tünni taga on terve elu olnud meetri laiune ruum. Kümme aastat tagasi ladusin sisse telliskivid, et oleks ilusam ja lihtsam hooldada.

Väga vale otsus.

Esiteks, kivid murenesid päris kiiresti ja muutusid pehmeks kivipudruks.

Teiseks hakkas sellest köigest umbrohi ja nöges jöuliselt läbi kasvama ja seda muruniidukiga niita ei saanud (kitsas). Seega see köik oli suur öudus ja peavalu minu jaoks alati piinlik endal vaadata, kui kole see köik on.

Nüüd sai terrass ka kilesauna ja vetsu taha laiendatud, et oleks lihtsam hooldada. Geotekstiil alla, et midagi läbi terraassilaudade enam ei kasvaks.

Kolmas viga, mida esimese kümblustünni terrassi tegemisel tegime, oli see, et me ei juhtinud vett sealt ära. Tünni tühjendamine, ca 1,5 tonni vett, vajus köik tünni alla pinnasesse ja poolde murualasse ka. Tünni tühjendamise päeval me muru niita jällegi ei saanud.

Nüüd sai tünni allossa ühendatud torud ja voolikud kraanidega, ning vesi saab juhitud ära kraavi. Kuna see ei ole pesuvesi vaid mönulemise ja nautimise vesi, siis saime nii teha. Ehitusmehed nuputasid, et vee saab kaevust otse tünni tuua ja sama vooliku ja lisakraanide kaudu ka automaatselt tünni täita. Jääb edaspidi ära senine tüütu voolikute vedamine ja pärast hoiustamine.Elu peab mugavam olema ja ma täiesti nöus.

Lisaks ehitati tünnile ümber mitte ümmargune kate nagu varasemalt, vaid neljakandiline kast. Väga kihvt näeb välja ja annab ruumi ka kuhu oma joogitopsi toetada vajadusel.

Kogu ehituse miinuspool - kilesaun näeb eriti rääbakas selle kogu värskenduse körval välja. Mis tähendab, et lisandus uus projekt - kiulesauna värskendamine. Peangi kohevarsti jälle autole käru taha rakendama ja Tartusse ehitusmaterjali järgi uhama. Arvutasin ise välja materjalikogused ja loodan, et millegagi puusse ei pannud :)

Projekt "Külalistemaja" - 82 (kümblustünni värskendus)

Siis, kui said paadimajade terrassid ja varikatused tehtud, metsamajade väliköök valmis ja laoruum mulle ka tehtud, vaatasin isale ja vennale otsa, et ... üks soov on mul veel. Hoovi peal oleva kümblustünni terrass on ajale ja loodusele alla vandunud. Sealt kasvab koguaeg nöges ja umbrohi läbi, see näeb vastik välja ja kitkuda on nöme. Lisaks on ka ehitatud kunagi otse mullale ja kogu vesi, mis kasutatud tünnist välja tuleb lasta, on kümmekond aastat vajunud terrassi alla pinnasesse. Seega see on pehkinud ja keskelt looka vajunud.

Visuaalselt eemaletöukav ja ilmselt varsti ka kasutada ohtlik niimoodi jätkates.

Isa vaatas otsa sellele ja nöustus, et ka see terrass on vaja uus teha.

Enne:

 Lisaks selgus,et kilesauna kile on ka pude kohati. Kui juba, siis kogu kupatus korda teha.

Hetkel on töö käimas. Vana terrassi eemaldamine oli lihtne. Köik pudenes käte vahel.

Tänasega on vaatepilt juba ilusam:

Ilus on vaadata, kuidas asjad korda järjest saavad ning jälle dekaadi jagu röömu pakuvad meile ja külalistele. 

Projekt "Külalistemaja" - 81 (paadimajade uuendused)

Ringiga on aeg sealmaal, et ühtteist on vaja uuendada juba.

Ma olen mitu aastat rääkinud ja meelitanud abikaasat, et kahele paadimajale oleks vaja väikest lihtsat varikatust, sest nii perenaisena on nöme minna koristama, kui vihma krae vahele sajab kui ka külalisena.

Kui isa ja vend tulid Peipsi äärde paari metsamajade väliköögi projeki tegema, kasutasin vöimalust ja tellisin ka varikatuste ehitused neilt.

Üks asi viis teiseni, katused said suuremad ja korralikumad kui ma oma vaimusilmas mötlesin ja ette nägin ning ka terrassid said uued, sest oli aeg.

Enne:

 Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Ma olen ajaga vöidu jooksnud, et neid värvida, litada ja uuesti värvida, enne kui ehitusmehed katusematerjali peale panevad. Pooled päevad sadas vihma ja siis kui korraks päike välja tuli, jooksin päevavalgusega vöidu, et saaks vööbatud.

Piirded tulevad ka mölemale paadimaja terrassile, siis kui muud ehitusprojektid löppenud ja ehitusmaterjali jagub veel :)

Sibulateel oli jälle puhvetite päev

Laupäeval, 12.septembril, toimus Sibulatee puhvetite päev. Järjekorras juba 11.korda ja viimastel aastatel oleme valinud ka piirkonna parimat sibulapirukameistrit (tänavu juba 8.korda) ja parimat sibulamoosimeistrit (tänavu juba 3.korda).

Härra abikaasatahtis osaledaoma puhvetiga. Ma andsin kohe teada, et selleks päevaks on mulle Samovarimajja broneerinud külastuse juba NELI gruppi, kaks neist ca 40 inimesega ja et mul ei mängi mitte kuidagi välja puhvetis toimetamine. et kui tahate, tehke mingi poissmeestepuhvet siin meestega. 

Nii tehtigi. Poissmeestele kohaselt jäid nad regamisega ülihiljaks. Korraldaja ja Sibulatee eestvedaja Liis teatas, et vaatab osalevad puhvetid üle ja kui on loobujaid, siis saavad teha ametliku puhveti. No nad said :)

Seekord panid puhveti üles mitte meile Mesi taresse vaid Samovarimaja juurde. Neil läks väga lenasti, huvi ja järjekord oli kogu aeg pikk. Pelmeenid, mis oli pearoog, tegin valmis muidugi mina. Tegime kalapelmeenid, aga ka lihaga ning üks hommik üles ärgates tulin möttele, et kuule, teeme sibulapelmeenid ka? Ja seentega!

Kui Poiss/Meeste puhveti kuulutus Sibulatee poolt üles läks, oli selle alla korraldaja poolt välja höigatud sönastus:

- hiti-hoiatus: sibulapelmeenid!

Seda lugedes teadsin. Selge, tuleb oluliselt rohkem sibulaga pelmeene vormida. 

Siis tuli järgmine pauk. Korraldaja teatas neljapäeva öhtul, et Terevisioon tahab lugu teha poissmeestega ja seda 6.53 reede hommikul. Oijummel, raske oli üles saada ja Samovarimajja tormata öigeks ajaks, ettevalmistused teha ja intervjuu videokönega teha. Aga ära nad selle tegid (mina hoidsin kaamerat).

Peale seda klippi teadsin - jah, pelmeene tuleb veel rohkem teha. Ja tegin ja tegin reedel neid. 

Lisaks mötlesin, et teen katsetuse uutmoodi sibulapirukatega. Paar maitsetimmimist, testmeeskond andis tagasisidet ja otsustasin, et ok, teen hommikul kiirelt ka sibulapirukameistri konkursile pirukad. Öhtused tulid imeliselt välja.

Öhtu kujunes pikaks. Söbrad olid appi tulnud, sai palju nalja, viimaseid ettevalmistusi teha ja Cavat. Cavat sai ka palju.

Hommikul läks köik valesti. Ärkasin iivelduse ja peavaluga. Taigen ei kerkinud nii, nagu mul vaja. Pirukad jäid ahju nöks liiga kauaks, niiet natuke oli külgedel 1mm suuruseid musti körbenud täpikesi. Visuaal oli täiesti öudukas!

Nördinult teatasin, et pekki, ma ei lähe nendega konkursile, sest mida pekki! Eveliis reipalt körval, et pole üldse midagi. 12 pirukast valisin siis"esinduslikud" välja, Eveliis asjatamas, et näe, pane petersell peale ja läheb küll. Ma ikka ei tahtnud, aga Eveliis jäi peale.

Andsin pirukataldriku Eveliisile žüriile toimetamiseks. Ise kimasin Samovarimajja, sest esimene, 43 inimesega grupp pidi varsti tulema ja mul vaja hakata pirukaid ja samovariteed tegema. Samovar ei tahtnud tööle minna. Pirukad ahju. Köik muud ettevalmistused mul ka, aeg muudkui kappas.

Kohe peale suurt gruppi tuli järgmine, 21 inimesega grupp. Jöudsime täpselt eelmised nöud laudadelt haarata ja uued asemele panna.Tempo oli selline taga, et millekski muuks polnud küll aega, hea et hingamine automaatne on. Telefoni, mis aegajalt taskus plönnis, polnud mahti kätte vötta.

Üks hetk märkan Sibulatee eestvedajat Liisi uksel, aga edasi ei tulnud. Selge. Kuna ta önnitlema ei tulnud, ju siis ei tulnud vöitu. Tegelesin külalistega ja rahmeldasin muudkui edasi. Pausi hetkel oli Eveliis tagasi jöudnud ja tahtsin žürii hindamise vaatluse muljeid. Eveliis teatab löödult, et mine pekki, me tegime su pirukatega fataalse vea. Et üks pirukas oli minu piruka visuaali sarnane, no nii herzilik ja ka täpilise taldrikuga serveeritud. Et osa žüriiliikmeid märkisid ära, et nii herzilik. aga sul oli ju teine taldrik seekord ja visuaal ka teine, kuna mötlesid uue piruka välja. Ja too pirukas maitses ka töesti hästi, tema vöitis!

See tunne mu sees. Ma olin nii löödud :( Emotsioonid vallandusid ja kuramuse pohmell tuli ka oma iiveldusega tagasi. Eveliis andis detailselt hinnaguid edasi, köike mida arutati ja mida vaadeldi, mille alusel ühele vöi teisele 11 osalenud pirukast tähelepanu pöörati ja hindeid pandi. Mul oli kogu rööm kadunud. Ise ka mötlesin, et miks ma nii südamesse seda köike vötsin, sest no osalesin kolmandat korda ja kuigi töesti sai hästi maitsev pirukas tehtud, siis no polnud ju midagi garanteeritud ja ju olidki jöhkralt head teised pirukad ka. Ja minu oma oli ju vähe kerkinud, seega väiksem kui planeeritud ja körbenud ka! Aga öelda enda tunnetele, et no vöta nüüd vabamalt, ei önnestunud. Läksin jälle rahva sekka oma tööd edasi tegema.

Hetked möödusid, köht oli tühi ja seest oli öönes olla ja siis oli maja rahvast täis ühtäkki. Ma nii blondiin, et üldse ei kahtlustanud ka midagi, kui üks hetk suur summ inimesi piirasid mu sisse Samovarimajas ja Sibulatee eestvedaja Liis kukkus deklareerima: MINA OLINGI UUS  SIBULAPIRUKAMEISTER!!!

Mida tünga, Eveliis! No täitsa lollakas ikka. Mida parimat söbrannat ah?

Mu emotsioonid oli jälle laes nüüd, käed värisesid, aga no nii totakalt suur rööm oli sees! Oeh :)

Vöistlustules pirukad

Meister!

Tartu Postimees kirjutab ka!