veregrupp on *

Kui sõpradega Soomes reisil olime, tuli naljaga jutuks, et me ei ole päris sama veregrupi inimesed :)

Et osa meist (khm) tahaks ringi tatsata, vaadata ja pildistada, aga teised nautida külma õlut ja sauna rohkem.

Ja siis arutasimegi, et me ei teagi kunagi mitte kellegi veregruppi. Et jaa, millal kellegi sünnipäev on ja mis tätkujust ta on või paremal juhul jääb meelde, et keegi on mis Hiina kalendri aastal sündinud (ma olen jäär + sea-aastal sündinud), aga veregrupp? Pole õrna aimugi.

Mul poleks see ilmselt eales ka nedal emeeld ejäänud, mis veregrupp mul on, kui ma poleks näinud ammu-ammu ühte meemi, kus oli kirjas: Even my bloodtype says: Be posititive!

Ja kuna tol hetkel ma just ka oma veregrupi teada sain, siis selle abil jäi meelde, et mina ka olen B pos. Küsi mu käest, mis veregrupid mu lastel on - ma ei tea. Härra oma sain teada, et on AB pos.

Selle peale sõbrad naersid: no ma ju ütlesin, me pole samast veregrupist.

Üks teine õhtu oli mul siin õpilane Kiir, tähendab Eveliis, külas ja arutasime ka veregrupi juttu. Et ok, vaatama Terviseportaalist järgi. TUND aega surfasime oma haiguslugusid ja epikriise ja mida kõike läbi, veregruppi ei kusagil märgitud. Miks see nii riigisaladus on? Eveliis tuvastas omalt kõikvõimalikke diagnoose, mis talle pikkadesse romaanidesse seal kirjutatud on, mina nägin, et mul on olnud sapikivid. Miks ma ise sellest mitte midagi ei tea?

(praegu lõi pirni särama, kui mitu mitu aastat tagasi ägeda kõhuvaluga kiirabiga Tartusse jõudsin. See siis oligi? Ega keegi mulle kohapeal ju ei öelnud).

Aga teie teate oma veregruppi? Olete sõpradega sama veregrupp? :)

*Kunagi oli üks Smilersi hittlugu sõnadega "veregrupp on viru valge". Ma tahaks öelda, et kui su veregrupp on valge vein, siis me saame hästi hakkama.

must nagu öö

Ma kohe ei oskagi hakata peale selle postitusega.

Meil kodu kõrval tühjal krundil on pesa teinud kassid. Nad on metsikud, paljunevad ohtralt, ligi ei lase, juurde ei tule. aga tihti jooksevad kiiruga üle meie hoovi või majaesise, seega on neid aegajalt ikka näha. Kuidagi ei õnnestu neid kontrolli alla saada.

Nüüd on tekkinud pisike must kassipoeg Mesi tare hoovile kuuri alla.Võiks arvata, et mõne metsiku kassi poeg, aga see beebi otsib lähedust, sülle, tuleb nurruma ja mööda sääri nühkima.

Üks suurem, nooremapoolne ent täiskasvanud kass tekkis samamoodi Mesi taresse kaks aastat tagasi talvel. Samamoodi otsis sülle, puges tuppa, majas peatunud külalised toitsid ja paitasid. Oli näha, et täiesti kodukass. Siis naabritega leiti talle küla pealt uus kodu. 

Nüüd on see beebikass siin samuti koduotsinguil. Kuna ta on nii sotsiaalne, siis on igati alust arvata, et samuti kodukass, kes on toodud kuskilt ära Peipsi äärde ja tänavale visatud. Küll keegi aitab või kodustab.

Eriti nõme käitumine. Kes teeb nii?

Kui sa tahad endale üht pisikest röövlit, siis anna mulle märku. Või tead kedagi, kes otsib endale nurrmootorit, anna talle info edasi. Ma endale jätta ei saa.

sisustusmure

Veel üks postitus metsamajadest. Värsked asjad alati võtavad natuke aega, et settida ja sisustus kujune nunnuks ja terviklikuks ka väikese viitega. 

Kuid kannatamatu nagu ma olen, tahaks protsessi kiiremini tööle saada, eksole.

Mis mind täna häirib sisustuses SEES on kolm asja:

1- vale voodipesu. Ma olenvõtnuks nõuks, et mul on erinevates teemamajutustes erinev voodipesu, mis elamust täiendab. Nii on peamajas kreemikas satiinvoodipesu, paadimajades sini-valge-triibuline voodipesu ja metsamajadesse tahaks samblarohelist või valgel põhjal rohelise lehemustriga voodipesu (nt see). Ma täna kasutan seal peamaja kreemikat pesu, aga ühel hetkel, kui raha natuke vabalt käes, siis otsin ja tellin ilusa sobiva rohelise pesu sinna. Ma pean ju tellima suures koguses, et oleks ka vahetuspesud olemas mitmeks seeriaks, sest kunagi ei tea, kui palju järjestikkuseid broneeringuid võib tulla ning pesumajja ka alati ei jõua kohe. Lisaks juhtub inimestel asju ja mõnedki komplektid on aegade jooksul rivist välja läinud.

2 - millised voodikatted, diivanikatted? Peamajas ja paadimajades kasutan valgeid heegeldatud voodikatteid. Aga ma pole kindel kas minna ka metsamajdes sama teed? Pigem tõrgun selles osas, seal peaks olema ka jah idülliline, aga samas temaatiline ja metsane-rustikaalne. Jube hea oleks, kui kellelgi oleks häid mõtteid, viiteid, linke jagada. Ses mõttes, et kust ma saaks osta või tellida? Ma ise kindlasti ei leia aega heegeldada ega õmmelda neid.

3- kardinad. Hetkel panin ette kiiruga Abakhanist soetatud tumerohelised kangatükid, aga see pole päris SEE. Midagi tahaks paremat.

Kõik head mõtted oodatud!

Mis see diagnoos siis on?

Ma ei saa aru, mis juhtunud on. Kuidas see juhtunud on? Aga mul on nüüd haigus küljes. Haiguse tunnused:

- ma näen igal pool õisi, suuri ja väikseid, valgeid ja kirjusid, looduslikult mahedaid ja kriiskavalt värvilisi.

- ma nuusutan iga õit, mis teele ette jääb.

- ma AI otsinguga tuvastan lillede nimesid, mille peagi ära jälle unustan, aga telefon on kuvatõmmiseid täis.

- ma mõtlen 3x päevas mõnda puukooli või taimeaeda sisse astuda.

- käin ja kaevan RMK sihtidelt kraaviäärtest omale karukellasid, piibelehti, nurmenukke, ülaseid, võhumõõku, lupiine, angervaksa, ka põdrakanepit.

- istutan neid kõiki oma Bogdanlandi metsakrundile kraavipervdele. Ja riidlen härraga, kes äsja maha istutatud karukellad maha trimmerdas. Ta sai karistuseks mulle uued karukellad ise kaevata ja maasse istutada.

- näpud on koguaeg mullas. Küünealused on mustad, ilmselt suve lõpuni.

- ohkan ahastusega, kuidas see malts nii kiiresti jälle kasvab. Ma ainult lilli rohingi, et siis koju hoovil ejõuda ja ahastada, kuidas viljapuude ja põõsaste alused jälle maltsa täis on kasvanud, kuigi ma alles rohisin.

- koguaeg mõtlen, kuidas hoovi ägedamaks lilleaiaks teha.

Mis haigus see on? Keegi veel kannatab selle käes?

viktoriiniküsimus

Sa, herz, oled igatpidi üks "jõhker püss naine!"

Sain eile sellise kiituse/ komplimendi/ tiitli omale!

Millega ma selle ära teenisin, mis te arvate?

Variant A: Osalesin lastevanemate spordipäeval ja tegin jooksurekordi.

Variant B: Tõmbasin viisaprilliks valmistudes ja fotoseeriat tehes selga eriti seksika kleidi.

Variant C: Osalesin laskevõistlusel ja sain auhinnalise koha.

Vastuse postitan homme :)

Mis su hüüdnimi on?

Eile õhtul jäin Threads äppi lugema ja seal oli küsimus MSN kasutajanimede kohta. Oo, vanad head MSN ajad, kus ma vist ikka päris tihti muutsin oma nimesid. Suht palju oli südamevalu või hetkeemotsioone, "nimeks" said erinevad "ägedad" laulufraasid mõnest inglise keelsest laulust. Enda sõprade listi vaadates oli muidugi normaalseid sõpru, kes ajast aega sama nimega olid ning ei pidanud mõistatama nägusid nende nimede taga. Erinevalt minust siis. Aga mu sõbralistis oli ka neid, kel oli kombeks krüptilisi teateid edastada stiilis "P****e küll!" või "Istun EMOs!" Et sa siis küsima läheks ja saaks väga lakoonilise krüptilise vastuse taas. 

Ma jäin oma peas aga hoopis hüüdnimede peale mõtlema, sest kasutajanimed on valdavalt siiski enda valitud nimi, mis siis kas jääb sõpradele külge või ei jää. Hüüdnime annavad teised.

Minul on enda teada olnud 3 hüüdnime. Mis mulle selja taga on pandud, kes seda ikka teab ja keda huvitab ka, eks :)

1. HENNI

Aga siis, põnni-eas olles kutsus mu isa mind Henniks! Ma ise seda ei mäleta, ainult tean, et ema ja isa on öelnud, et see hüüdnimi oli. Suuremaks saades olin isale ikka täisnimega ja ema kutsus tibuks.

2. JEVNE

Kunagi ammu-ammu, siis kui dinosaurused veel elasid ja ma olin mingi 10-15-aastane, rassis suusaradadel ning tegi omale nime Norra murdmaasuusataja Erling Jevne (tänasel päeval ilmselt pandaks koolis mulle haaland hüüdnimeks). Sellest ajast jäi osadele sõpradele jevne nimi külge ja nii see mulle poogiti. Kestis see mitmeid aastaid, kuni...

3. HERZ

... ühel päeval mu ülikooli kursaõde teatas, et aitab sellest jevnest, sa oled herz! herz, hertsu on jäänud tänaseni ja nagu näha, ka blogimaailma vallutan samm korraga just herzina. 

Et kui sa oled mõelnud, miks mu blogipäises on Hotel.Echo.Romeo.Zulu, siis see on, kuidas tähti militaarvaldkondades öeldakse. H(otel)E(cho)R(omeo)Z(ulu), herz.

Härra abikaasaga ei ole tekkinud eraldi hüüdnime, Algul kurameerides kutsus mind musuks, see kadus ära umbes siis, kui mulle abielusõrmuse sõrme torkas. 

Kuidas teil nende hüüdnimedega on?

hobidest

Aegade jooksul (ma olen bloginud 18 aastat, pikim hobi üldse!) on siit blogist erinevaid minu ja härra hobisid läbi käinud postitustest.

Praegu postitust tippima hakates mu eesmärk oli veidi teine, aga sähvatas uus mõte. Mis sa lugejana nimetaksid kolmeks minu suurimaks/lemmik- hobiks (peale blogimise)? Aga mu härra abikaasa puhul? Pane kommentaaridesse.

Ma täna kirjutan ühest härra pisikesest hobist, mida ma varem pole enda teada maininud. Seda, et ta on muude Hunt Kriimsilma ametite seas ka korstnapühkija, ma varjanud ei ole. See korstnapühkimise teema on temas ikka päris tugevalt juurdunud. Kurdab seljavalude ja põlvede üle, sest pika mehe puhul jah sundpoosides olemine hakkab nii seljale kui põlvedele ja ma olen aastaid talle soovitanud, et võta seda vähemaks, ära võta nii palju töid omale, aga kas ta kuulab? Ei, sest ta on jäär :)

Igatahes kogub ta ka väikseid korstnapühkija kujukesi. Neid ei ole meeletult palju, eraldi maja ostma ei pea ega näitusesaali avama. Aga üsna tore kogu on siiski.

Siiani on kõik need kujukesed Eestist ostetud, vanavaralaatadelt ja veebikeskkondadest. Nüüd huvi pärast avasin ka ebay. Poleks vist pidanud :) Mõtlesin mehele rõõmu teha ja tellida midagi, aga hinnad on meeletud. No näiteks see nunnu pähklipureja stiilis korstnapühkija on ebays 100+ eurot ja lisaks saatmine 35 eurot, mis tähendab, et lisandub kindlasti ka VAT ja siis Eesti tollis deklareerimine. Niiet prindin talle pildi ja las imetleb :)

Kusjuures enda hobide puhul ca 200 eurot kulutada pole mingi küsimus :)

Aga siis, mis sinu meelest on minu top3 hobi? Ja mis mu härra abikaasal? Tahaks huvi pärast kommentaaridest lugeda, mis aegade jooksul teile silma-kõrva on jäänud või mis tähelepanekuid teinud.

Talv tuleb siis või ei tule?

See on vist põhiküsimus, millega viimased kuu aega erinevate inimestega vestlus mul algab. Ma LOODAN, et tuleb! Sest sellest sõltub meie pere sissetulek. Kui järv on jääs ja saab peale minna kala püüdma ja muid talviseid atraktsioone tegema, siis tulevad ka külalised siia Peipsi äärde talve nautima. Kui järv jääs ei ole, siis nad ei tule. Nii lihtne ongi.

Aga ma kardan südames, et nii palju miinuskraade ei anta sel talvel, et see jäätumine toimuks. Mesi tare 10 tegevusaasta jooksul olen näinud ühte talve, mis oli just selline - terve talv oli +2+5 kraadi, roheline ja vihmane. Tol aastal möllasid massiivsed maastikupõlengud Austraalias, mis saatis sooje õhumasse ümber terve maakera. See oli aasta 2020, mille saabudes kõik lootsid, et ooo, nii ilusate numbritega aasta, see tuleb kindlasti parim aasta üldse.

Me teame, et ei tulnud. Et tulid kohutavad ja tänaseni uskumatud hädad üksteise järel. 

Nüüd on taas ilusate numbritega aasta, 2025. Ja aasta esimese nädalaga on selge, et maailmas on jällegi kohutavad mustrid kordumas. Kõik, kes natuke sotsiaalmeediat nokaga uudistavad, näevad California/LA massilisi põlenguid. See on nii hirmus, mis toimub seal. Kuskilt lugesin, et 17 000 hektari suurune elamutega kaetud ala on maha põlenud hetkeseisuga. See on suurem, kui kogu Manhattan New Yorkis.

Ma tean juba eos, et need soojad õhumassid liiguvad peagi atmosfääris ringi. Võib ju mõelda, et Californias põlevad majad ei puutu meisse, aga maakera on meil ühine ja kõik on omavahel seotud. Juba novembris-detsembris kas Threadsis või kuskil mujal kommentaariumites kriipisid mu silmi Eesti inimeste arvamused, et nad loodavad, et külma talve ei tule. Jaa, jube mugav on, kui sul Tallinna magalas auto saab kenasti parkida ega ole lume-soola-lopa hunnikuid jne. Ja ma ka olin kunagi 20-aastane ülbik, kes sama arvas. Aga tänaseks olen ma jõudnud avaramale silmavaatele - kogu elu ei ole Tallinnas. Me elame Eestis ja siin meil on emapiima ja vererakkudega edasi antud neli aastaaega ja nad kõik on vajalikud täisväärtusliku ökosüsteemi eksisteerimiseks. Ja elad üle selle 3 kuud lund ja tuisku, sest see käib elu juurde ja kasvatab kangemaks. Et ka muu elu löökidega toime tulla. Ega mulle ka ei meeldi see meeletu lumi - nõme, kui algad iga päeva lumelükkamisega, autot pole parkida jne. Ka iseennast kasvatan iga aasta sellega, et pean õppima talvel varem toast väljuma, teed vabaks lükkama lumest, autot soojendama. aga ma ei vingu, sest talv annab nii palju rõõmu ka. Laste rõõm, kui lumi pakib. Suusatamised, kelgutamised, lumesõda, lumememmed. Karakatisõidud Peipsil. Ma tahaks kunagi jõuda kelgukoertega sõidule. Lumine talv on sadu kordi ilusam vaade kui porine talv. 

Härra on mu kõrval enesekindel, et talv tuleb. Ajas eile karakatigi hoovi, et sõiduvalmis sättida. Küsis mu käest just, et kas paneb talverehvid masinale alla? Ma vastasin, et ma olen praegu veidi ebausklik. Et kui paneme, siis kindlasti talve ei tule. Aga kui ei pane, siis tuleb ja äkitsi, niiet jälle jääb ettevalmistusaega väheks (nagu igal aastal), aga see on kindlasti palju parem variant, kui talv ei tule. Niiet me ei pane rehve alla ja ootame talve tulekut.

2024 numbrites

 2024. aastal tegin ma

- 5400 reisipilti

- 95 blogipostitust 

- 57 FB postitust 

- 43 Threadsi postitust 

- 79 Mesi tare FB postitust 

- 20 Samovarimaja FB postitust 

- 34 Instagrami postitust 

- 24 Mesi tare Instagrami postitust 

- 9 Samovarimaja Instagrami postitust 

- 351 kommentaari FB postitustele.

Külastasin 8 riiki, neist 3 n-ö uut riiki, kus varem polnud käinud. Kokku on sellega mul külastatud 57 riiki 6 maailmajaos.

Lugesin 72 raamatut.

Saatsin 12 jõulupostkaarti. Vastu sain 6.

Helistasin 3x numbrile 112.

Ütlesin härra abikaasale 652x, et ma teda armastan ja lastele kokku 1380 korda.

Tegin Mesi tare külalistele 19x hommikusööki ja koju 110 hommikul. Ülejäänud hommikutel tegi härra abikaasa hommikusöögi, sh koolihommikutel, kui ma lapsi kooliks valmis sätin.

Mängisin Candy Crushi ja jõudsin 5719. levelile.

Käisin Tartus 92x.

Tankisin autot 39x.

Kui mitu masinatäit pesu ma pesin? Kui mitu korda käskisin lastel enda järelt ära koristada? Kui mitu e-kirja vastasin? Kui mitu telefonikõnet? Kui mitu km ma sõitsin?

Need ja palju palju küsimusi veel, kõigi vastus lõputu arv kordi :)

õunamahlateost ja sügistöödest

Ma ei tea, kuidas mu ema tuli toime maal elamise, maatoimetuste, hoidistamiste ja muuga, samal ajal E-R linnas tööl käies kontoris.

Minu töö on mu elustiil siin kohapeal ja ikka jääb aega koguaeg puudu. Kõrvaltvaatajale võin tunduda koduse emana, ilmselt ka mu lapsed peavad mind selleks ega mõtle, kui palju on tegemisi igal sammul. 

Ühesõnaga, praegu on viimane aeg veel õuntega midagi teha, sest öökülmad on ukse ees. Nii olemegi härra abikaasaga õunamahla teinud. me oleme koos oldud pea 12a jooksul alati kas kuskil varustuse laenanud, viinud õunad kellelegi pressida või koos sõprade-naabritega teinud, nüüd otsustasime, et aitab. Ostame omale ka õunapurustaja ja mahlapressi. Sest lisaks õuntele teeme ju ka ebaküdooniat ja rabarberit ka mahlaks. 

Õunapurustaja on nii ulme tööriist, et sõnu ei jagu. Ei jaksa õunu ette valadagi, juba ta tormab tööd teha. Mahlapressiga meil nii hästi ei läinud. Esimese pressimise peale rebenes riie juba, siis hakkas mudru igalt poolt välja vahelt ajama ega pressinud midagi. Ilgelt nõme oli, sest võtsime teha õunamahla endi uneajast öösel ja max 20 liitrit suutsime 2h jooksul mahla välja pressida. 

Eks näis, mis sellest mahlapressi tagastamise saagast veel saab, sest ega nad tahtnud tagasi võtta, sest "15a jooksul pole kellelgi ühtegi kaebust olnud". Lootsime ümber vahetada, aga midagi asemele neil polnudki pakkuda, kui 2x kallimat tööriista ja üle 1000€ ausalt ei taha maksta mahlapressi eest, mida liiga tihti just ei kasuta. 

Laenasime jälle sõbralt pressi ja jätkasime tööga mõned päevad hiljem. 

Paarikümnest liitrist õunamahlateost sai 300 liitrit. Ma ei tea, kuhu see kõik ladustatakse, sest keldrisse juba suvest saati midagi juurde ei mahu. Kõik moosid ja mahlad on keldrisse kolimise ootel. Järgmisel aastal suure tõenäosusega õunamahla pole millestki teha, seega siis tegime topelt. Tänavu on nii palju õunu, et vaesed õunapuud kõik olid raskuste all lookas. Mitmel õunapuul murdus ka oks ära. Kreegid olid samuti vilju täis, ja on siiani. Kui muidu olen ikka kõik kreegid ära korjanud ja moosi ketnud, siis tänavu tegin ühe suure moosilaari ära ja puu ei näidanud ühtegi märki, et oleks midagi üldse korjatud. 

Talveõunad on korjatud, eelmisel nädala korjasin pimedani välja ja pimedas ka veel kobamisi nii palju kui sain. Järgmisest päevast hakkas sadama ja on vahelduva eduga siin vesine olnud sellest saati. 

Ja õunu on ikka veel puude küljes omajagu, need püüan jõudumööda kuivatusahju panna. Ei saa kuidagi ju midagi raisku lasta, korilusegeen ei luba. 

Olin siin ise nii rahul omadega, et kuigi mul palju just iluaeda ei ole (ikka see vana jama, et härra abikaasa kogu oma paadi jm tehnikainventari hoiustab meil hoovis ja muudkui sõidab atv-ga üht või teist asja vedada, siis lihtsalt ei saa lillepeenraid teha omale), siis olen aastate jooksul panustanud praktilise aia moodustamisse. Et on õunapuid istutatud, ebaküdooniaid, sõstraid, ploomipuid ja kirsse (millest pole mitte ühtegi marja saanud, sest linnuparved teevad minutitega üks-null ära... kelllegi häid trikke on jagada). Sel suvel istutasin terrassi äärde ka viinamarja istikud, et need suvisel ajal päikese eest varju annaks, ilu looks ja mõnusaid viinamarju valmistaks romantiliselt, no nagu välismaal. 

Ja siis saabub sügis ja ma ei jõua ära kiruda - kõik need istikud viljuvad ju ja vaja neid hoidistada :) Eks ma rohkem niisama pläran ja ootan, et need puud ja põõsad suuremaks kasvaksid ja hoovile mõnusat vaibi annaksid. 

Ja loodan salamisi, et ükskord koidab päev, mil härral on oma tehnikahoov, kuhu ta kõik masinad viib ja ma saan hoovile ka lillepeenraid voolida. Ka Mesi tares kavatsen laieneda.

Kuidas te muidu lillede osas talveks valmistute? Kuuseoksad peale või vanad vammused? Jagage nippe, et algaja rohenäpp ka saaks õigel ajal aiatööd koomale tõmmata. 

hädas loodusega

Kas ainult mina võitlen siplegate, kiletiiblaste, surusääskede, maamesilaste ja ämblikega?

Kas kellelgi teisel ei ole nendega kana kitkuda? See on masendav, kuidas loodus igast nurgast sisse pressib. Ma olen paadimajades sipelgaid tõrjunud aastaid ja alati alla jäänud. See on ikka õudne, kui visad nad on. Teen kõik korda külaliste jaoks ja päev hiljem avastna õudusega vallutusretked jälle. Ma loodan, et nüüd sain sipelgate ristisõja võidetud. Leidsin soovituste peale ühe lehekülje (www.kt.ee), kust saab sipelgate vastu abi. Tegin kaitsemüürid ära eile ja hiljemalt homseks peaks sipelgad selleks suveks võidetud olema! Ma väga väga loodan!

Küll aga jäävad käed lühikeseks mul ämblikega sõda pidades. Nad on lihtsalt nii kuramuse järjepidevad oma võrke punudes. Ma praegu veedan pikad päevad Mesi tares ja paadimajades küll remonti tehes, küll koristades ja iga paari tunni tagant puhastan jälle uusi võrke ära kohtadest, kust ma paar tundi tagasi möödusin ja juba peoga ära tõmbasin!

Kas tõesti ei ole mitte ühtegi lahendust nende jaoks välja mõeldud? No ma ei saa ju anda külalistele välja majutust, kus paari tunniga teeb ämblik puhtast ruumist võrkudelabürindi!

Blogisõbrad, aidake!

Tahaks päriselt teada, kas teised maaturismikohad ka loodusega võitlust peavad. 

12 päeva advendini

Viimastel aastatel olen ma aasta lõpuks olnud alati täiesti tühjaks pigistatud kõigest - energiast, ideedest, teotahtest jne. Alati, kui Sibulatee väsimatu eestvedaja Liis mult/meilt kõigilt ideid küsib, siis on suur vaikus. No ei tule enam.

Täna hommikul (pärast neid puhkuseid ja jõudevahtimisi nädalpäevad) ma tunnen uut energiat. Öösel on ka lumi maha tulnud ja kuidagi pühalik olemine on sees. Jõuludeni on täpselt kuu aega ja voh, nüüd ma küll teen. 

Mõtlesin, et jõuan internetist (noh, Aliexpressist või kuskilt) tellida mõne toreda uue jõulukaunistuse. Hakkasin siis vaatama ja täielik ikaldus. Jõulukaunistusteks on ainult kas led-tuled või mõned kuuseehted. Kuidagi nüri, et aastal 2023 ei ole miskit paremat kuskilt välja mõeldud.

Õnneks aitab alati Pinterest ennast uuesti laadida ja ideid on seal rohkem kui vajagi.

Ja nii ma sain päris mitu "teeme-ise" ideed (loe: härra peaks tegema, sest ma kõike asju ise teha ei oska üksi). "Ja kui nüüd Liis uuesti küsib Sibulatee vigurjõulupuude kohta, siis on mul kohe enda uus vigur ette näidata," mõtlesin juba uljalt. Heheheee. See oli ENNE seda, kui ma hakkasin vaatama, kust ma võiks suuri jõuluehteid saada. See, et toas kuusel võivad olla 4-8 cm suurused jõuluehted, ei tähenda, et nad õues oleval "kuusepuul" töötaksid ja esile tuleksid. 

"Okei, ma siis teen ise," oli järgmine uljas mõte. Vaja oleks ainult vahtplastist kuulikesi suuri, ideaalis 15-20 cm või isegi 25 cm suuruseid. Siinkohal aitab Aliexpress, mis lubab need kohale tuua 21 jaanuariks. Issand, kui hästi. Eesti käsitööpoodides on kuni 12 cm suurused. Mul oleks ikka suuremaid vaja. Andke nõu, kust ma võiks kiiresti saada, enne kui soov tegutseda üle läheb? Või mida alternatiivina jõuluehteks panna õues olevale "kuusepuule"? See peaks olema ilmastikukindel ja purunemiskindel ka, meil on siin ikkagi lumetuiske ja suuri tuuli omajagu. 

Aga ka kodus terrassi tahaks tänavu kohe mõnusasti kaunistada. Jõulutuled on juba paigas, aga see on ka suveõhtul idülliline, jõuluks võiks olla midagi eriti nunnut. Mõtlesin, et esimest korda elus võiks uksele vanikud panna. Peab vist minema ise kuuseoksi korjama ja neid punuma, sest kunstvanikud on JÕHKRA hinnaga. Lihtsalt... käsi ei tõuse.

Pinterest süstis praegu minuse järgmist inspiratsiooni. Ootan ise ka huviga, mis ma päriselt saan olemasolevatest vahenditest valmis meisterdada ja teile ka siis enne ja pärast piltidena näidata.

Selle kiiksuga jõulupuu inspiratsioonipildi hoian veel esialgu saladuses. Aga tõesti, kui kellelgi on ideid, millest või kuidas või kust üldse teha/saada suuri palle jõuluehtekes, siis olen üks suur kõrv. Tahaks keskkonna- ja rahakotisäästlikult majandada :)

Millal Samovarimajja saab tulla?

Me peaks nädala pärast Samovarimaja avama, nii olime endale plaanid teinud, tähtaja seadnud, töömehega kokku leppinud ja meediaski avalikult lubanud.

Ja siis tegi töömees (ikka seesama, keda ma iga kord kirun) klassikat. Kadus päeva pealt ära, telefoni vastu ei võta ja kui lõpuks võttis, siis jagus jultumust veel ropendada ja härrat siia sinna saata. Ma ei taha ise samale tasemele langeda. Ütleme nii, et kui sotsiaaltöötajad iganädalaselt seal kodus ukse taga käivad, see näitab nii mõndagi. Oma töötasu ta tehtud töö eest kätte ei saa, sest trahvipäevad (mille ta ise välja käis ja kokku leppisime) on tänaseks selle nulli kerinud. Meie karikas on täis, oleme talle nii palju võimalusi andnud, aga no kui sa ***** kaevu, millest ise jood, siis pole enam midagi rääkida. 

Proovisime, et saame oma jõududega siis hakkama. Elu näitab, et tegelt ikka ei saa, sest kolm maja, 2 ettevõtet, lõpuks hoo sisse saanud turismiaeg, paadimajade projekt, mis PIDI juunikuuks valmis saama, nui neljaks, härra eksamiperiood ja VAJA LÕPETADA üheksas amet (kapteni eriala) ning tagatippu veel härra tervis, mis üles ütles ja teda haiglavoodisse saatis, see kõik raputas natuke tegemisi õlgadelt maha ja prioriteete selgemaks. Lisaks ka lapsed eksole, neid valjuhäälseid mürgeldajaid ei saa ka valemist mitte kuidagi välja jätta. 

Aga kuna tööd on vaja teha ehk huvilisi ja gruppe vastu võtta (et pool aastat jõude olemist korvata), aga kui samal ajal tares külalised juba olemas, siis seal ei saa. Ja selleks me ju kolmanda maja ostsimegi, ei vähendada bronnide kattumisi. 

Siit siis ka avaldus - kui siin lugejaskonnas on kellelgi mees, vend, täiskasvanud poeg, onu või hea sõber nii tubli mees, haamer, akutrell ja värvirull käes seisavad ja maha ei kuku, oskab isegi töösse panna neid, siis pakume tööd. Algusaeg kohe.

Esimese hooga tahaksime valmis saada Samovarimaja miinimumpaketi! Jäänud on teha toas teine kiht krohvimist seintel, lagi ja seinad värvida, põrand lihvida ja pehkinud lauad vahetada, ukse leng koos ukse paika panna, akna põsed ehitada. Koridoris vaja seinad ehitada ja värvida, vetsunurk ehitada (seinad, uks), värvida, pott ja kraanikauss paika.

See on absoluutne miinimumprojekt, et saaksime riiulid seina panna, muid sisustusdetaile ka ja maja avada. Südames tahaksin muidugi natuke rohkem ikka, aga kui töömees valmis ja vaba tegutsema, saame kõik tööd kokku leppida. Sest ehitustöid oleks meil pakkuda rohkem veel, ole ainult mees ja tule kohale!

Niiet, kui saad meile appi tulla või on sul ligimest, kes praegusel ajal ehitustööd vajaks, siis helista palun mu härrale: +372 5805 0201 Marko.

Jõulud Eestis - vali oma lemmik!

Ohhoo, meie vimkaga jõulupuu osaleb Puhka Eesti portaalis võistlusel, et välja selgitada rahvalemmik.

Kui sulle meie kaluriküla lähenemine meeldib, siis anna ka oma hääl SIIN! Aitäh!

kinginimekirjad

Kaks korda aastas on mul keeruline aeg. Novembris-detsembris, kui jutti on meil härraga aastapäev (no me tähistame seda rohkem kui suvist pulmaaastapäeva), isadepäev ja jõulud. Sest kingitust on ju tore saada ja kingitust on tore teha ka, kui tunned inimest ja oled leidnud talle just selle õige kingi, mis paneb saajal silmad särama.

Siinkohal ei ole jutt minust, sest ma ei oska enam üldse midagi kinkida :) Eriti kui kolm tähtpäeva järjest  ja "parim issi" või "parim abikaasa" kruuse ja karikaid siia majja (vähemalt lähimatel aastatel) kohe kindlasti ei tule. 

Umbes nii oktoobri alguses, kui kõikvõimalikud tähtpäevad kalendris hakkavad roosakaid ja punakaid toone lähenedes võtma, asub tööle mu radar. Püüan vestlustest tabada, mis härral vaja oleks või rõõmu teeks. Püüan blogisid ja FBd sirvides märgata vahvaid mõtteid.

Kõik need blogijate postitused "Viis ideed isadepäeva kingituseks", kus nimekirjas on ühe ettevõtte tootevalik kopitud, võib rahulikult veega alla lasta. Nagu kellele neid vorbitakse, kui kord kuus on niikuinii samast ettevõttest kilkav postitus juba avaldatud? Ühtki ideed pole ma niimoodi tavaliselt üles noppinud. Sel korral koperdasin hoopis isablogis hea mõtte otsa, kui Henry käis naabritel külas kala lõkke peal grillimas. Sest noh, me sööme ka kala üsna palju ja see tundus lahe variant, sest lõkkepada on meil olemas niikuinii. Loodan, et härra abikaasale ka see kingitus rõõmu toob.

Isadepäevaks aga leidsin ka kingituse. Et härra sõidab juba mitu aastat talviti jäätunud Peipsi järvel kalameestele transporti pakkudes ringi, on mõnedki kalamehed teda järvetaksoks kutsuma hakanud. Otsisin ja leidsin ühe vana taksoplafooni, mille ta saab nüüd karakatile peale panna. See kingitus meeldib talle kindlasti. Lisaks põnnidelt lasteaias tehtud vahvad kaardid ja joonistused.

Jõulukink on veel jäänud. Selleks mul on hea idee olemas, aga ma ei oska välja googeldada, kus saaks seda teha lasta. Tahaksin lasta teha talle spetsiaalsed grillimisvardad, no ikka sellised tummised klassikad, aga vardaotstesse lasta graveerida personaalne tekst. Kust ma võiks sellist teenust otsida?

Firmakingituste tegijad pakuvad ainult igavaid grillitarvikute kohvreid, mida ma ei taha.

Midagi sellist hoopis:

Peaaegu juba "Avalda" nuppu vajutades tabasin end mõttelt, et kui praktilisi kingitusi ma ikka teen. Kuhu on jäänud kaisukarud ja I love You tassid eksole? (ma pole kunagi ühelegi peikale neid kinkinud samas, lihtsalt infoks). 

Mul isa kinkis kunagi emale sünnipäevaks murutraktori. Sest tal oli vaja eksole ja mis sa hakkad siis ostma midagi veel naisele tilulilut... Mu meelest ema istus selle rooli ainult ühe korra, sünnipäeval, et pilti teha.

ettevalmistused 2020 aastaks. kust saaks tellida meelepärast kalendermärkmikku?

Juba täitub mu kalender detsembrikuu tellimustega, mis tähendab, et uus aastagi pole enam kaugel ja vaja on uus märkmiku sisu ära tellida.

Kas keegi oskab soovitada, kust saaksin tellida endale meelepäraselt kujundatud kalendermärkmikku? Nii palju, kui internetti olen kamminud, saab kujundada ainult kaasi ja need on mul olemas. Aga ma tahaks endale sobivaks kohendada just kalendermärkmiku sisulehed ehk nädalad ja päevad.

Seni olen kasutanud time-master tüüpi kalendrit. Mulle väga meeldib juba esimesest klassist sisse juurdunud päevikutüüp, kus kogu nädal korraga ees. Nii on kohe selge, milline nädal ees tulemas on ning ei ole üllatusi, et oi, keerasin kolm lehte edasi ja avastasin, et grupp tuleb sööma, mul pole jahu koogi jaoks varutudki.

Sellel versioonil on aga paar suurt miinust minu jaoks. Esiteks, nv päevad on kõige sisutihedamad ja nende jaoks on kalendrivaates kõige vähem ruumi.

Teiseks ei huvita mind üldse kellaaegade jaotus. Ma pigem oskan ise sobivasse kohta kellaaja ette märkida. Tahaksin hoopis iga päeva jagada 5 kastiks/ blokiks ja igale kastile üles märkida nende teema. Kuna ma kasutan kalendermärkmikku igapäevaselt oma broneeringute haldamiseks, sest arvutite ja nutiasjadega juhtub alati kõige ebasobivamal ajal mingi pahandus, seega vanakooli märkmik on eluks vajalik, siis olekski igaks kast kindla broneeritava objekti jaoks. Nii oleks mul nädalat ette võttes kohe ülevaade, millal millisesse hoonesse mul keegi tuleb. 

Ma käsitsi kindlasti ei taha hakata valget märkmikku ise joonima ja arvutis valmis kujundamisest jääb endale oskusi väheks. Äkki on mõni koht, kus ollakse valmis seda tegema? Teab keegi soovitada?

milliseid muinasjutulisi kohti te teate Eesti muinasjuttudest ja lastefilmidest?

Välismaa muinasjuttudes, lastefilmides, multikates on palju võlumaailmaid. On 100 aakri mets, Sigatüüka, Narnia, Imedemaa, Kings Landing, Winterfell, The Shire jne kui võtta ka uuema aja teemasid sisse.

Aga mis meil kodumaa pinnalt võtta oleks? Või siis kasvõi oma lapsepõlve ja siis loetud muinasjutte abiks võttes?

Kurrunurruvutimaa. Talvevõlumaa. Bullerby, Leiutajateküla, Kukeleegua. Pudrumäed ja piimajõed. Mõte jooksis vahepeal juba kolm korda kinni :) Aga kust on pärit Sipsik, Londiste, Rehepapp, Saabastega kass, Viplala, Baaba-Jaga, Malviina, Buratino, Kunksmoor, Kuri kasuema, Arabella, Nukitsamees, Reinuvader rebane, Kessu ja Trip? Ma tahaks lastele mängumaja juurde panna üles viidaposti, kus oleks muinasjutu sihtkohad. Aga tahaks nagu meie endi allikaid kasutada, mitte väga võõrkirjandust (eksole, Kurrunurruvutimaa ja Bullerby juba ei sobikski, aga no äkki ikkagi. Noh, minu lapsepõlv ja mina neid kohti ju tean...) Ja kas mu lapsed ja külaliste lapsed üldse saaksid aru neist viitadest, teaksid neid kohti?

On Teil äkki häid mõtteid?

klient on kuningas? (väike torisemisepostitus)

Mõni aeg tagasi oli (vist marimelli blogis) aruteluks, kas ja kui kiiresti peaks blogija vastama saabunud päringutele, kirjadele, pakkumistele ja kommentaaridele blogis. Kas 6 minuti jooksul või tunni aja raames või päeva lõpuks?

See mõte jäi juba tookord peas ringi keerlema, sest sama küsimus on mul väikeettevõtja kohta.

Kui ma mõtlen väikeettevõtjale või turismitalule, siis (muidugi siinkohal kogemusest ka tulenevalt) ma võin arvata, et see on enamjaolt pereettevõte. Mis võiks arvata suurema tegutseja olevat, siis on kätepaar või mõni ka palgatud abiks. Aga üldiselt ma arvaks, et turismitalus on universaalsed inimesed. Ehk et üks inimene on kõike:

- koristaja
- kokk
- ettekandja
- õmbleja
- pesupesija
- manager
- omanik
- juhtkond
- kojamees
- turundaja
- PR osakond
- aministraator
- saunakütja
- aednik
- kraavikaevaja
- ehitaja ja remondimees
- instruktor
- raamatupidaja
- müügiesindaja
- giid
ja paljud lisarollid veel.

Kas ma peaksin olema koguaeg arvutis online, juhuks kui saabub võimalikult kliendilt kiri ning kohe vastama? Tegema puusalt pakkumisi ja olema nagu klienditugi 24h saadaval?

Või on õigus minul ka nädalavahetusel kirjadele mitte vastata? Riigiasutuste jt kontoriinimeste puhul me ei eelda ju, et reedel või laupäeval kirja saates kohe vastus tuleb. Pigem esmaspäeval või hoopis teisipäeval. Oi,kurja, kui ametnik üldse lähetuses on. Siis ei tule nädal aega vastust eks. Turismivaldkonnas on nädalavahetus tööaeg, mitte puhkus. Kõige kibedamad päevad on L-P, suvel lausa N-P

On mul õigus ettevõtjana omada lapsi ja mitte leida energiat või aega koguaeg arvutis olla? 

On mul õigus mõnda kirja kohe mitte avada? Sest olgem ausad, kõik kliendid ei ole kirsid tordil. Mõni on see matemaatika kodune ülesanne, mida kohe üldse ei taha torkida enne, kui lihtsalt juba peab.

Ma sain ühelt kliendilt etteheite, et tema kirjutas reede õhtul. Mina vastasin (mõelge vaid) neli päeva hiljem, nädalavahetus jäi sisse, kus ma olin Tallinnas. Tegemist ei olnud 3h pärast saabuva kliendiga. Kas ma peaksin hakkama kliendile vabandama ja põhjendama? Et vabandust, nädalavahetuseti on kiire või et vabandust, mul kord kvartalis tuleb isiklik elu ka sisse või vabandust, mul ei olnud soovi oma tuju nullida teie kirjaga nädalavahetuse eel?

Ma tean, et ei pea. Aga just selline tõrvatilk jääb pikaks ajaks mõrutama.

vannitoatarbed - koledad või kallid

Uus vannituba esiteks kohustab ja teiseks kutsub vannitoaaksessuaare ostma. Ja see teeb mind nõutuks (ja vaeseks). Ma ei saa ometi olla ainus või üks vähestest, kes tahaks koju (või noh oma valdustesse) ilusaid aksessuaare? Miks ometi on valdav osa vannitoa tarbeesemetest koledad ja plastmassist? Oi, kuidas ma ei taha selliseid asju (võdistan õlgu korraks).

Kui visualiseerida silme ette tüüpiline poest saadaolev wc-hari, mis pilt sulle silme ette tuleb?

Just nimelt! Plasmasskärakas, valge või mõnda muud värvi. Minu silmale ei meeldi sellist vaadata. Või nt vedelseebi dosaatorid? Täpselt sama lugu, astud sa sisse siis H&M koduosakonda, Jyski või muusse poodi. Pieris ei ole vannitoatarbeid üldse, Home4You's ka mitte. Kus siis on saada ilusamaid ja disainitumaid?

Kaubamajas eksole. Hinge võtab kinni, et wc-hari maksab 39 eurot. Versus jyski 2-eurone. Või on mõni koht, kust ma pole osanud otsida?

Koju kunagi siia ostsin ka Kaubamajast, ilus keraamiline ja punast värvi oli. Oli, sest niipea, kui Mesilane jalad alla võttis, oli see kildudeks. Nüüd lahendasin nii, et hari on ja topsina kasutan pisimõõdus plekkmannergut, sobib ka meie stiiliga. Aga taresse tahaks just puidust harja ja topsi.

Seebialuse ja hambaharjatopsi leidsin puidust (või noh bambusest), müüb Koduekstra. Vedelseebi dosaatorit ei leidnud. H&M koduosakonnast ostsin ühe nunnuka pisikese puidust kasti, kuhu sisse vannitoatarbed tares panna. Vannitoa prügikastid on ka reeglina päris jubedad, siinkohal lähenesin loomingulisemalt ja Koduekstrast skoorisin punutud korvi kaanega, mis täidab oma eesmärki.

Kui leiaks vähe mõistlikuma hinnaga harja ka, oleks kirss tordil olemas. Soovitusi?

paljastan oma kiiksu

Mulle õudsalt meeldib, kui keegi oma kiiksudest kirjutab. Meil kõigil on midagi :) Ega ma asjata elu keerdkäikude tõttu siia Sibulateele jõudnud. Oled kuulnud Kiiksuga Sibulatee kontseptsioonist? Ei? No praegu saab iseseisvalt käia piki tänavkülasid ja uudistada kõikvõimalikke kiiksuga aedasid. Ühel päeval äkki jõuame giidituurideni ka. Aga mitte sellest hetkel...

Ma enda kiiksudest olen küll ja veel kirjutanud, aga ühest kiiksust pole siiani rääkinud. 

Ma nimelt olen koguja.

Mitte hoarder mõistes, et kodus lükkan labidaga käiguteed välisuksest voodini, aga mul on üks komme pühendada end pühendunult mingisse temaatikasse. Enne Austraaliat oli mu suur kirg lauamängud (vaikselt tuleb tagasi, nüüd saab vaadata seda asja kogupere seisukohast - ootan aega, et põnnid ka rohkem vaimustuksid, kui lihtsalt käega mängulauda ümber ajaksid), aga vahepeal on neid "hooge" olnud mitmesuguseid.

Vahepeal olen ma nn kogunud erivärvi sukkasid, kleite ja kontsakingi. Kui ikka seda värvi ei olnud, oli kohe VAJA. Enam nad nii suur kirg ei ole, sest sukki on mul vist eluks ajaks sahtlis nüüd olemas.

Kui kuskilt sain teadlikuks LasseMaia raamatutest, siis püha eesmärk on nad KÕIK omale koju riiulisse saada. Ma eemm, loen neid ise jah, khm.

Mummude-armastusest ma vist ei pea rääkima? Kui ma kuskil mõistliku hinnaga teetasse näen, koju nad tulevad. Sest nad on nii nunnud ja kuidas ma jätan nad ksukile kõledasse kohta õnnetuna passima? KÕIK tahaks koju tuua (aga ei mahu, ma ju tean).

Kummutisahtlid on mul heegeldusi täis, sest... heegeldused, kammoon. Kellele need küll ei meeldiks. Vähe sellest, et ma neid uuskasutuskeskustest päästan, ma ise ka heegeldan aegajalt.

Aga praeguse aja suurim "hoog" on peale tulnud üldsegi härra algatusel. Jah, tema on selles süüdi. Nimelt on tema suur kogumiskirg Vene samovarid. Esimese samovari siia majja tõi just tema, siis tõi veel ühe ja siis veel. Ma ei saanud esiti aru, et milleks, kui üks juba olemas on.

"Aga sellise kujuga samovari meil ei olnud," vaatas ta mulle kutsikasilmadega otsa.

No selge siis. Ja ma hakkasin ise ka lähemalt vaata. Et tõesti, äärmiselt põnev. KUI PALJU erinevaid mudeleid ja disaine! Jumal küll!

Ma vist ei pea mainima, et nüüdseks on kodus kergemat sorti samovari-plahvatus? Osta.ee-s olen kuldklient varsti.

"Kuhu me nad paneme?" küsib härra minult, kui on järjekordset samovari kuskilt piidlemas. Eksole, mina nüüd lahendagu ruumiprobleemid. Mul pole kohta, kuhu riidekappi panna majas, aga samovare muudkui tuleb.

Tegelikult ma tean, kuhu ma tahaks nad panna. Mul on täiesti silme ees see ehitis, mida meil ei ole. Ma tahaks Mesi tare hoovile teemaja. Sellist ägedat kuuri, kus seinal on riiulite viisi samovare, letil sumiseb ka üks, millest külalistele ivantšaid välja valan ja eraldi ruum lauakestega, mis kaetud pitside ja heegeldustega, kus külalised saavad mummutasside taga istuda ja muheleda.

Ühel päeval mul see teemaja saab olema.

Aga seni ma unistan, et mul on veel vaja mõnda samovari. Mul on pronksikarva ja hõbedasi, suuremaid ja väiksemaid, söesamovare ja elektrilisi, hohloma mustri ja graveeringutega, silindri kujuga ja kolmnurkseid. Aga mul ei ole sellist suurt ümmargust kullavärvi söesamovari nagu Maša ja karu multikas. Ja ma täiega tahan sellist. Kui keegi teab, kust saab, siis olen suur kõrv!