neljapäev, 27. august 2026

Projekt "Külalistemaja" - 80 (abiruum)

Üks, mida olen juba aastaid vajanud, on olnud abiruum/ladu. Kuna majutuses on hetkel kolm erinevat teemat - peamaja, paadimajad ja metsamajad, siis on ka kolme erinevat sorti voodipesusid ja köik nad asuvad erinevates kohtades.

Senine abiruum ja ladu paadimajade puhul on olnud parklasse seisma jäänud romuauto, aga see on halb nii korralduslikust poolest, esteetilisest poolest kui sajast muust poolest ja häirib mind juba algusest saati.

Nüüd on asjad sedamaal, et haarasin vöimalusest kohale tulnud Tohera ehitus OÜ-l, kes on mu isa ja vend, tellida vajalik ehitus. 

 Algas see esmaspäeval sellest seisust. Need vanad paadid hunnikus oli ka asi, mis mulle üldse ei meeldinud. Saime sellekoristatud ja vösa ka piiratud ning tulemuseks ilus ja avar hoovinurk: 


Tööhoog oli suur sees ja ma igal vabal hetkel gruppide ja muude tööasjade vahelt muudkui värvisin vöi söitsin Tartusse ehituspoodi uue värvi järgi, sest otsa sai.

Täna on seis selline:



Löppviimistlus veel tegemisel, katuseplekid jm ning ehitusjärgne koristus vaja teha. Lisaks seest ja väljast värvida. Aga juba on olemas peaaegu ja ma nii ottan, et saan köik vajaliku abiruumi ära kolida, et kogu protsess minu jaoks ka ilusamaks ja mugavamaks muutuks.  

Löpptulemusest teen eraldi postituse.

kolmapäev, 19. august 2026

Projekt "Külalistemaja" - 79 (metsamajade köök)

Mesi tare ehitusprojektid olid pooleli vot siin, metsamajade köögiprojekti juures.

Seisis see tükk aega nagu koletis alul hoovi peal, hiljem metsamajade juures, kuni mu hea ehitustiim Tohera ehitus OÜ (isa ja vend) leidsid aega objektile tulla.


Tänaseks on üldehitustööd tehtud ja karkass ja välistööd valmis, jäänud värvimistööd, lambid paika panna terassile, koristada ja sisustada. Tagapool on duširuumid ja panipaik, sisse tuleb köök, vaja köögimööblit tellida ja terassile välimööbel, kus istuda ja nautida.

Juuli ja august ka kadunud

Sain märkuse, et herz ka kadunud!

Täiesti tösi, kadusin siia Peipsiäärde ära tööd tegema. Jube kiiresti on sel aastal suvi läinud!

Terve juuli oli suur rügamine. Hästi tore oli ses möttes, et köik nädalavahetused olid pikalt ette broneeritud ja köik olid ühele suurele seltskonnale korraga. See tähendab minu jaoks muidugi suurt rassimist nii köögis, koristades kui muude teenustega, aga arveid oli ka ilus välja kirjutada ja laekumisi saada.  Just kandsin EMTA-le käibemaksu üle ja see summa ikka pigistas natuke (palju). Aga tähendab, tööd sai kövasti tehtud!

Löbus oli ka! Järjest enam tunnen, kui lahe kogukond mul siin on ja maaelu minu pere jaoks on sama äge nagu nooruses vaadatud Friends sari, kus söbrad muudkui üksteise juures olemas olid. Ühised öhtusöögid, löunasöögid, saunad, veinijoomised. Kutsed stiilis "meil tuli suitsuahjust just kala, tulge siia" on igaöhtune teema. 

Pulma-aastapäev oli meil! 8 aastat tagasi ütlesime üksteisele jah-söna Diora laeva peal Emajöel ja Diora on tänaseks uute omanike kätes, aga korraldasin salaja väikese söidu meile, niiet härrale oli see üllatuseks. Oli tore päev (ok, tegelt 2h, sest pidime jälle kiiresti Peipsi äärde tagasi jöudma, sest töö-töö-töö). Fotod Sigrit Köomägi


Ja meie söpradel, neil samadel, kellega me siin kogukond oleme ja üksteise juures vöidu käime, oli ka pidupäev! Lausa 3 ühes ja korraldasid selle köik meie puhkemaja hoovil. 

Meespoole 50.juubel, nende 25.pulma-aastapäev ja kolmas pöhjus oli saladus. Mitte keegi ei teadnud, ei nende lapsed ega lähedasid. Ainult meie härraga saime teada varem, sest me olime nende tagala ja aitasime üllatust ellu viia.

Külalisi ootas ees Sveni ja Kadri laulatus! Selleks pidime meie kodus eelnevalt laskam teha pidulistel ettevalmistusi ja peitma kirikuöpetajat. Vahepeal saabusid ka Eveliis ja Marek, kes kolmandat pöhjust ei teadnud. Edvistasime Eveliisiga meie peakatete üle, läksime terrassile ilusat pilti tegema ja ühtäkki märkan, et hiirvaikselt selja taga kirikuöpetaja oma rüüs istuski. 

Ma kerge ehmatusega kohmasin: Oi, tere!

Eveliis ehmatas rohkem ja teatas: Issand!

Kirikuöpetaja oli ülimuhe mees ning teatas, et ei ole issand, ainult kirikuöpetaja!


Möned hetked enne seda aga oli Sven tulnud peoks valmituvat abikaasat otsima. Küsis Eveliisi käes, kas Kadri on siin? Eveliis vastas resoluutselt : Ei, tal on täna laulatus! Püüdis sellega filmiklassikat tsiteerides nalja teha, aga koperdas täitsa öige teema pihta :D

Fotod: Viktoria Arro

Järjest on meil olnud suuri ägedaid juubeleid ja ka üks pulmapeo laadne üritus toimus, kus 100-150 inimest mahub meile mönusasti kokku ära. Järjest enam on julgust ka selliseid üritusi vastu vötta, sest saab teha küll ja ongi äge ja teistmoodi!

Visit South Estonia käis ka reklaamvideot filmimas koos vendade Naanidega. Juba kogu see protsess oli löbus ja tore ning minu arust klipp sai väga tore kokku ka. Möned klöpsud protsessist:

Fotod: Kadri Talivätsing

Ja Samovarimajas on niinii äge näitus! Liina Lelov "Rännakud hirmu koridoris" | Valdek Laur "Toonela niidid". Ma muudkui tutvustan külalistele ja igakord muutub näitus mu silmis veel ägedamaks. Tulge küll, veel jöuab üle vaadata. Samovarimaja avatud K-P kl 11-18.00 kuni 30.augustini ja peale seda viimane vöimalus näitust näha on 12.septembril 2026 Sibulatee Puhvetite päeva raames, mis kunstnikud on ise kohal vestlemas! Ära maga maha! 

Fotod: Ahto Sooaru

Sönaga - jube palju fotografeerimisi oli ja KÖIK pildid tulid korraga ülevaatamiseks ja nautimiseks :)

Ehitustegevust on ka olnud! Oh, need teen eraldi postitusse.

Puhkamas käisime ka pere ja söpradega. Peale tihedat ja rajut juunit-juulit vötsime nädalakese (ok, 9 päeva) ja loosi tahtil veetsime selle Itaalias, Vatikanis ja San Marinos. Jah, seal oli MEGApalav. Rekord oli 44 kraadi, öösiti vöttis temperatuuri önneks korralikult alla 32 peale. Igal sammul igal pool oli palav :) Aga meri oli imeline ja soe, isegi mina käisin korduvalt ujumas. Söitsime natuke ringi ja natuke vedelesime lihtsalt Pescaras rannas. Püüan reisiblogisse ka jöuda kirja panema.


Tagasi Eestis jätkub köik samatempokalt. aga september paistab, kui lapsed lähevad kooli ja seda ootan väga! :)

Ja siis ootan juba oktoobrit, mil saab päriselt puhkama minna - ilma meeste ja lasteta. Ainult naistereis ja Eveliisile taaskord pimereis. Ma olen nii pönevil taaskord, sest sihtkoht on kihvt! Minu jaoks :)