kolmapäev, 30. aprill 2008


Kuigi eilne päev oli täielik katastroof, päeva lõpu poole muutus ta täiesti nauditavaks. Sõbranna sai siiski külla tulla ja minuga koos veini nautida (1 pudel veini, 2 neiut, no dinner nor lunch = väga lõbus õhtu).


Kirsiks tordile tõi silmarõõm pika punase roosi - täpselt sellise, nagu mulle meeldib.


Hommikune kontoseis, mis muidugi oli suurem kui eilne, oli siiski tavapärase palgapäeva hommikuga võrreldes lahja. Aga noh, öeldakse:


Food is overrated......few butterflies in the stomach do the same job way
better and with smaller clothes.



Ja tõsi ta ju on :))))

teisipäev, 29. aprill 2008

Tahtsin paari sõnaga rääkida ka nädavahetusest ehk pilootosast tõsielusarjast "Totaalne muutumatus - herzi korteri eri" ehk siis fämili tuli, nägi ja tahtis koju minna (Veni, Vidi, volo in domum redire, toim.). Pikkpikk nimekiri, mis mul koostatud oli, check-linnukesi sai väga vähe.


saatejuht - Mis siis juhtus?

herz - Fämili meespool ei pidanud olemasolevaid liiste millekski, et neid paigaldada, niisiis on endiselt osa liiste puudu, seal vahivad vastu juhtmed ja hüpe tundmatusse. Nurin loksuvate pistikupesade osas muudatusi kaasa ei toonud, pesasse sisse piiludes tuvastati miskise jubina puudumine, seega nüüd ja edaspidigi, kui ma just ise karjääri muudatust elektrikuks ei plaani, on 99%-line tõenäosus, et juhtme otsa lipsab seinast välja pistikupesa.


saatejuht - Kapiuste nupud said ju ometigi korda?

herz - soetasin puuduva nupu, see kenasti ka paigaldati, osad nupud, mis uste ees püsida ei tahtnud ja iga kord kasutamisel pihku jäi, tuli uute kruvidega kinnitada ja huvitavhuvitav - nupud keerati pooleks. Niiet nüüd on rohkem puuduvaid nuppe kui enne tõsielusarja alustamist.


saatejuht - saate alguses oli sul mure heliga - teleri heli ei õnnetunud läbi võimendi kõlaritesse ühendada?

herz - see polnudki suurem asi probleem, juhe oli õige ja õigesti ühendatud ka, võimendil tuli lihtsalt nuppe näppida. Aga jamaks läks siis, kui meespere leidis, et parem kõlar ei tee ikka õiget häält, kruvisid kõlarikasti lahti, eemaldasid kõlari sealt ja nii ta jäigi... Ühesõnaga, täppiskuulajad lammutasid asja laiali mul.


saatejuht - Kas midagi õnnestus ka?

herz - Kööki paigaldati paar riiulit, mis moodustati minu juhiste järgi olemasolevast arvutilaua üleliigest osast. Sain kiita nutika mõtlemise eest. Lisaks paigaldati koridori stange ja jalanõuderiiul ning ukse kohale veel üks riiul. Viimase lahenduse osas olin küll eksinud mõõtudega (süüdistan mõõdulinti ja meespoole valikulist kuulmist), kuid asi lahendati saagimise meetodil. Ent viimase riiuli paigaldamisel tekkis komplikatsioon kinnituste näol, kuid siin tuli jällegi areenile arukas blondiin ning näitas ette iseseisvalt välja lõhutud köögikappide küljest eemaldatud kinnitusnurgad, mis olid mustadeks päevadeks kõrvale pandud. Mustad päevad saabusid üsna ruttu. Lisaks eemaldati vannitoa hirmkole kapp ja asendati osavalt nägusa peegliga. Samuti sai magamistoas nokitsetud voodilippide ja ruloo kallal.


saatejuht - Mida on oodata järgmisest osast?

herz - vannituppa oleks vaja meisterdada riiulkapp valamuga, eemaldada sealt pesumasin. Pesumasin ongi asja konks, tuleb vahetada eestlaetava vastu, mille saaks tulevikus köögimööbli sisse paigaldada. Lisaks loomulikult liistud.


saatejuht - Kuidas endale mulje jäi pilootosast?

herz - Nagu tornaado oleks korterist üle käinud - liigrahvastatud, kõik sagivad ringi, tööriistad igalpool laiali, kusagile astuda ei ole, mutrid, kruvid, naelad igal pool. Saepuru, lauajupid. Kui seda järgnenud korralagedust mitte arvestada, siis "Totaalne muutumatus - herzi korteri eri" oli great success, kuid audience was a disaster.


saatejuht - Kuidas ennast kiidad?

herz - No ennast ma loomulikult kiidan taevani. Enne pilootosa tegin tugevalt ettevalmistusi - tõstsin tuba mitmeid kordi ümber, et leida täiuslikku lahendust. Selle eest sain ka fämililt kiita. Köögist lõhkusin välja monstrumkapid ja oma õblukeste ent tugevate kätega vedasin nad keldrisse. Rääkimata suurte kõlarite, arvuti ja muu tehnika tuppa tassimisest, ühendamisest ja täiusliku tehnodroomi loomisest. Kõige rohkem uhkust tunnen iseseisvalt kella paigaldamisest. Ja pilootosa tarbeks olin seega hulganisti kogemusi ja oskusi omandanud, seega sujus vägede juhatamine sõrmenipsu kergusega.



Tõlkija- Valeria Villandi

Helioperaator- Herman Vahtel

Rezissöör- Eugen Rozenthal

Näitlejad- Ellu Puudist, Malle Peedo, Jüri Krjukov

Toimetaja- Luule Zavoronok

Avaldus


Soovin esitada kaebuse Unekomisjonile, eesotsas juhtivtöötaja Une-Matiga (vanus 2000 kopikatega, nimi muutmata), minule osutatava uneteenuse osas. Viimasel ajal kõnealune töötaja ei tee oma tööd korralikult, teenuse osutamise algusaeg on lükkunud 1-1,5 tundi hilisemaks ning teenus lõppeb mitu tundi varem, kui lepingus kokku lepitud. Drastiline näide teenuse lühenemisest on tänane öö, kus teenus lõppes kella 5 ajal hommikul. Näidetena võin veel välja tuua puhkuse nädala, kus oli kokku lepitud une jätkumine kella 9-10ni, kuid teenus lõppes juba 6-6.30 ajal hommikul. Pühapäeva hommikuti lõppeb teenus kella 7.30 paiku.


Avaldan oma uskumatut nördimust sellise ebaadekvaatse töökvaliteedi suhtes ning soovin teenuse jätkumist varasemate tingimuste kohaselt. Mõistan tarbijahinnaindeksi tõusu ja üleüldist hindade kallinemist, ent sooviksin und tarbida endistes kogustes.


Irooniline on, et unenägude sisu kvaliteet on tõusnud, selle üle ei kurda. Just unenäo pikkuse osas on tagasilangus toimunud.


Palun kiiret tagasisidet.


Tänan,


herz, 25, unetu

esmaspäev, 28. aprill 2008

Kuna m. oma blogis väga osavalt on minust juttu teinud, eks ma siis võtan ohjad üle ja KIIDAN m.-i tema tungival nõudmisel :P kosjamoori mängimise eest, millega ta oma sõnul üldse tegeleda ei taha ja üleüldse oma ninnut ta sellesse loosse ju ei topi :D


Hea küll, ei topi-ei topi, ega's uudishimu pole patt :)

Külas on käidud, korduvalt. Grillimas on käidud. Numbrid on vahetatud, smsitud on, korduvalt. Helistatud on, korduvalt. Käestkinni jalutamas on käidud. Suudeldud on. Huvi on tekkinud :) Erinevad tripid ja plaanidki?! on juba tehtud.


Sellise kiire tempo juures võib m. tõesti varsti pulma saada, nagu ta siin pikalt juba lunib :)


teisipäev, 22. aprill 2008

Tahaks ilma viinata purjus olla.
Ihust ja hingest tahaks suudelda, niiet varbaotsteni on surin sees.
Tahaks jalutada käest kinni päikselises kevades.
Tahaks end hingetuks tantsida, kepselda, hüpelda.

esmaspäev, 21. aprill 2008

Kuidas ma lörtsisin oma võimaluse ilusa poisiga ehk lugu sellest, kuidas ma ei oska ikka flirtida :)

Et kõike otsustas lõpuni ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas ma kolisin ja kolisin ning siis, et enda järelt kenasti ära koristada, suundusin laia poodlemise maailma koristustarbeid soetama. Teinud ringi Mustikas ja kergendanud rahakotti, pakkisin oma verivärsked ostud Põnni, traksid peale, nati immot ja juba Põnn vurisema kippuski. Suundusime Põnniga siis parkla alal väljapääsu poole, kui kriiiiiiiiiiikstsahhh! sõitis meile sisse suur valge buss. Pidur peale, auto seisma, välja autost tormates suundus herz bussi juhi poole ja nõudis, et kas too ÜLDSE ei vaata, kuhu ta sõidab? Ilmselgelt oli herz ärritunud, niisamuti ärritus ka too, lähemal vaatlusel üsnagi kobedaks tükiks osutunud noormees. Vastuseks sain roppe sõnu ja soovitusi, mida siia ei kirjutaks. Ega ka ise võlgu ei jäänud - enne, kui noormehe väga(vägaväga) pikale teekonnale saatsin, teatasin noormehele, et ahhaa number see ja see, ma helistan KOHE politseisse! Istus siis neiu autosse, ise täiesti meeltesegaduses, et mis ja kuhu ja üleüldse, mis selle bussi number oligi ja mis on 112 number, näppides samal ajal väga veendunult telefoni, silmasin, et noormees oli üsnagi hämmeldunud ning seadis sammud Põnni suunas, jäädes minu kõrval ukse juures seisma. Avasin ukse, et no mis? ja sain leebe palve, et ajaks selle asja ikka ilusti korda. Auto/buss teelt eest pargitud, asusime Põnni siis lähemalt uurima ja leidsime pisikese peenikese kriipsu, ei midagi enamat.


Olgem ausad, Sõle tänava parkimine on lisanud Põnnile taolisi kriipse hulgim, ja seda mitte minu süül!


Seejärel avaldas noormees oma põhjalikke teadmisi teleka vaatamisest ja nähtud liiklussaatest, kus olla mainitud Paldiski maanteel tegutsevat autode iluravi teeninduskohta, kuid kellel keset päeva aega on sinna sõita, auto käest anda ja jumal-teab-veel-mida teha, siis noormees tunnistas puhtsüdamlikult oma viga, andis päris kopsaka valuraha ning hingematvalt totakas-kauniste naeratuste saatel me Ciao! üksteisele ütlesime...


Kui ma oleks oskuslik flirtija, oleks ma välja kaubelnud lisaks kohvitamise ja igaksjuhuks ka telefoninumbri, et mine tea, mis seal Paldiski maanteel ikka saama hakkab jne, aga ei! Mina kauplesin välja naeratuse. Oeh, no mis elu see on :)
Koer sõi kodutöö ära ja võtmed kaotasin ära ja buss ei tulnud ja auto ei käivitunud ja lifti jäin kinni ja pea valutas ja kontsa murdsin ära ja nägin tänaval hulkuvat oravat, keda püüdsin kinni püüda ja matikaalule viia ja..ja.. ja ei ole jõudnud blogida.


Viimane nädal kätkeb endas paljupalju, mõned märksõnad - keha on üleni sinikaid täis, käed on katki, kuivad ja lõhenenud nagu talunaisel peale lüpsi (not very lady-like, is it?) - see on hind, et vedada kümneid ja kümneid kaste autost tuppa. Et tõsta tuba ümber, ja ümber, ja ümber. Et lammutada välja köögikapid (rohkem kui 6 ühikut). Et kapid teisele poole maja keldrisse lohistada. Et paigaldada seinakell. Et ühendada arvuti, ja kõlarid, ja võimendi, ja telekas, ja makk.


Vaikselt-vaikselt olen hakanud oma seltsielu turgutama ja õppinud taaskasutama vidinat, mida nimetatakse mobiiltelefoniks. Ja täitsa inimese tunne hakkab tekkima :) Kuigi, on veel, mille poole püüelda. Laupäeva õhtu kell 23 - ja mõte linna peale minekust tundub nii mööda ja võõras, kui vähegi ette kujutada oskad. Haigutus ja teki alla. Ees on pikk ja okkaline tee Püha Tõe juurde, aka võõrutusravi kodusest elust. Analyze this ;)


Loo lõpetuseks G-Enka geniaalsed sõnad ning minu üleskutse - Yo, tulge mulle külla, yo tulge mulle külla :)

kolmapäev, 16. aprill 2008

Postitus Pärnust - kesknädalal Pärnusse sisse vurades on linn nagu välja surnud - autosid on vähe liikvel ja needki, khmmm sõidavad 40-ga ja alla selle (postitab ja kommenteerib närviline tallinlane).
Iga foor värvub punaseks just sinu jõudmisel tema lähedusse (loe: iga neetud paarisaja meetri järel).
Ainsas poes, kuhu sa sisse põikad, töötab kassas su endine klassiõde.
Ja kodus, oh seda rõõmu, võtab su vastu üleni õhinas Benjamin the Dog, kes, lisaks sellele, et tatistas täis nii su auto (vasakult ja paremalt, ja ka katuse!), tatistas täis ka su enda, üldsegi mitte hoolides sellest küpsisest, mille sa talle poetasid tähelepanu hajutamiseks, neelates selle ühe hooga, et siis jätkata tiirlemist su ümber ja igal võimalusel üks lärakas riietesse jätta.
Aga jõe kallastel on sinine meri sinililli ja nartsissid õitsevad ja puudel-pöösastel on pungad. Ja see mõnus kevade lõhn :)
Ja päevapraad Pärnu vanalinnas on 35 eeki!!!

teisipäev, 15. aprill 2008

pesa!!!

Vahepeal on olnud pakkimine, pakkimine, pakkimine, auto viimseni täistoppimine, grillimine, tassimine, tassimine, tassimine ...
Veel viimased asjad Põnni (v.a mööbel, mis ehk ka ühel ilusal päeval siit ära transporditakse) ja siis algab mööbli ümbertõstmine ja lahtipakkimine. Ka väike värskendusnokitsemine kuluks ära.
Tsutsufrei seniks ;)

reede, 11. aprill 2008

Kuidas sai minust korteriomanik?

20.03 - Pauk selgest taevast
24.03 - algasid otsingud city24.ee; laenutaotlus Hansapanka
25.03 - korterivaatlused
27.03 - Hansapanaga laenunõustamine; korterivaatlused, korter leitud
28.03 - pikk järelemõtlemine ja otsuse langetamine; lõplik laenutaotlus
31.03 - hindamisakt korterile
01.04 - Hansapank teatas positiivsest otsusest
03.04 - Laenulepingu sõlmimine
09.04 - notar
11.04 - viivuks vaid olin ma miljonär
13.04 - erinevad näidud
15.04 - VÕTMED!!! Kolimine

Protsess kokku - 3,5 nädalat
Päikeseloojang

kevad




esmaspäev, 7. aprill 2008

25





P.S Aadu, 7.ndal ei ole mõtet sõnumit saata enam :)

neljapäev, 3. aprill 2008

Kell on lõuna juba ja ma ei ole täna veel mitte ühtegi tööalast asja teinud, mitte ühtegi! Sahistan lihtsalt sussi, loen seaduseid ja minuteid. Täna on pangas oluline toiming, siis veel järgmine nädal notar ja millalgi lähitulevikus on mul oma kodu... selles osas väike iroonia Agent M-lt:


Veidi veel ja ongi oma kodu,
ainult 30 aastat veel.
Veidi veel ja ongi oma kodu,
kui vaid elus olen veel.

Oma kodu osas on mul kaheti tunded - ühelt poolt tahaks juba OMA KOJU, kõrini tundide viisi autosõidust maale, kõrini hetkeolukorrast ja suhetest, kõrini teisepoole vastikutest harjumustest ja käitumisest, hoolimatusest... tahan sisustada ja ümber tõsta mööblit, tahan osta neid ilusaid taldrikuid ja neid ilusaid kausse, tahan osta blenderi, tahan nipsasjakesi, mida siiani poldud mulle lubatud, sest, tsiteerin: "kuhu sa need nõud paned?". Vannituppa tahan küünlaid. Tahan veel nii palju.

Teisalt ei taha ma üksi olla, masendust, nukrust, õnnetu ei taha olla. Isegi kui see meesolevus istub vaid arvutis, on nii palju parem olla, teades, et ta on siinsamas, siiski minuga. Ei taha seda suurt võlakoormat oma õlule, ei taha pangaori olla, ei taha teada, et reisimine on nüüd määramatuks ajaks edasi lükatud, ei taha mõelda, et parimal juhul saan endale lubada rootsit või soomet. Ei taha alustada algusest härra Õige otsinguid, ei taha nõmedaid kohmetuid esmakohtinguid.

ja noh, siis on muidugi veel palju neid mõtteid, mis trükimusta ei kannata ;)

Nüüd eesolev kolimine on mul kümnes. Kümme kolimist kümne Tallinnas elatud aasta jooksul. Lisaks vanematekodu kolimine ka. Üheteistkümnes. Töökohti olen vahetanud samuti iga 1,5-2 aasta tagant, lisaks kolmele koolile on olnud 6 töökohta, nüüd seitsmendal... Tähtsad inimesed mu elus on palju vahetunud, sõbrad on tulnud ja läinud. Mingil perioodil on kindel sõprusringkond, seejärel mingil hetkel oleme distantseerunud. Tulnud on uued lähedasemad sõbrad. Mul ei ole pikaajalisi kõigekõige paremaid sõpru, lasteaiast saati pidevat suhtlemist, ja ma kadetsan neid, kellel on sellised sõbrad. Kas äkki olengi ma selline püsimatu rahutu hing, nö maailmakodanik? Ühest kohast teise, ühelt alalt teisele? Reisimisekihk seda kinnitab. Kuid tegelikult ju tahan ma üle kõige kindlat inimest ja paika siin elus ning sõpru, kes on minuga no-matter-what. Kuradi raske ülesanne...
ANY LIFE, GOOD LIFE?

teisipäev, 1. aprill 2008

Nonii, korras!

Langesin julma aprillinalja ohvriks, "ära pani" Päevaleht. Ma jumala siiralt, suu lahti praegu imestasin, et mismõttes Tanel Padar The Sunist lahkus?

Hea tüng!