teisipäev, 30. november 2021

Projekt "Maja" - üheksakümne teine peatükk (akende viimistlus)

Aega võttis, aga nüüd on tehtud!

Ma teadsin küll ette, et remonditud majaosas akende vahetamine tähendab korralikku pornot, sest me samal ajal elame nendes ruumides ju sees, asju ei ole võimalik kuidagi eest kolida, sest kõik aknad tuli korraga ära vahetada. 

Vähehaaval tegeles härra aknapõskede viimistlemisega. Nüüd sai täpp i peale tehtud!

Nagu ikka, kui ma hakkasin pildimaterjali otsima, selgus, et näed - konkreetselt akendest ei ole mul enne pilte tehtudki. Leidsin ainult köögiakna variandi, millest nüüd sai terrassiuks. 


Enne oli nii! Pilt tehtud 2015.a viisaprillil ;)


Vahepeal juhtus nii:

Eile tõmbasin viimased kihid värvi peale ja saab öelda, et tehtud!

Teistes tubades on nüüd imeilusad sügavad aknalauad - üks mu suuri unistusi!

Siit pildilt muidugi ei ole midagi näha, kuidas enne oli. Klassikaline vana puidust aken (2-klaasiga) ja aknalauda alla 10 cm. 

Paar kuud nokitsemist ja tapeedi alt avastuste likvideerimist:


Nüüd on nii!

Lõpuks saab hakata jõuluehteid üles sättima, sest enam ei ole pardakki majas :) Konkreetne dejavu aastaga 2014, kui käis suur remondimöll, et saaksime jõuludeks sisse kolida!

mida päkapikud sebivad?

Oo, õnnis aeg, mil lapsed saab magama kergema vaevaga ja hommikul ei pea üles ajamagi! Ise ärkavad!!! Mesilasega pole see kunagi mureks olnud, tema on minu moodi varajane linnuke, aga Mutukas... See neiu magab lõunani ja siis on ka pahur ärgates (meenutab kahtlaselt samuti mind minu noorepõlvest).

Täna olid päkapikud lahked ja tõid ka minu ja härra abikaasa susside sisse üllatuse.

Ühel oli üks ja teisel teine ajakiri. Pakkuge kumb kumma ajakirja sai?

Ma vihjeid ei anna, aga härra mul ei ole ÜLDSE kassiinimene (tal on traumeerivad kogemused varasemast elust ja meil on hoovi peale külakassid mitu pesakonda poegi teinud) ja mina sain Investori :)

esmaspäev, 15. november 2021

lapsesuu ei valeta!

Mutuka lasteaiarühm on teinud omale FB lehe, kuhu õpetajad postitavad laste suust tulnud pärleid. Nii tänuväärne, et nad seda teevad (Mesilase oma ei tee nt), sest vahel on lihtsalt nii naljakas neid lugeda :) Mutuka rühmas on üks poiss puhas kuldsuu. Minu plika on tagasihoidlikum, aga ühtteist vahel ikka tuleb. Salvestan neid seal tomale alla, sest muidu ju ei mäleta hiljem!









mõnus isadepäev!

Kõik, kes majaomanikud, teavad, et töö ei lõppe kunagi. 

Et härra mul end hingetuks ei töötaks, siis vahepeal on vaja juhe seinast välja võtta (missest, et plaan B oli kõikvõimalikke asju kodus teha, mis tegemist ootavad... alustades kasvõi aknapõskedest toas...)

Isadepäev andis selleks just hea võimaluse. Et puhata, selleks me peame kodunt ära minema, sest muidu ma näen jälle midagi, mida on vaja ära teha ja nii see läheb.


Igatahes alustasime hommikut sellega, et lasime härral magada. Isegi lapsed omaalgatuslikult ärkasid vaikselt ja hiilivalt, sosistasid tunnikese, kuni ma pannkooke küpsetasin ja mängisid vaikselt. Äärmiselt haruldane meie majas, et meie lapsed oskavad olla vandeseltslikult vaiksed.

Siis, kui pannkoogid olid valmimas, oli aeg saata salk issit äratama. Lasteaias olid nad valmistanud meisterdused, mis vaja üle anda ja minu poolt toetavaks kingituseks 2 paari villasokke. Härra jumaldab villasokke, need on ta kvaliteetse une lahutamatu osa (ühel mehel on lihtsalt jalad nii pikad, et tekki ei jagu lihtsalt ja villasokid päästavad päeva).

Pannkoogid olid murakamoosi, kondenspiima ja Vanamehe jäätisega (üks parimaid jäätiseid mu meelest). Et suhkrulaksust väheks ei jääks, lisandus ka eelmisel õhtul soetatud tort. 

Hommikusöögi lauas tekkis neljakesi vestlus, et mis siis isadepäeval ette võtta võiks. Pakkusin välja matkaraja idee, kuigi mõttes olid ka mõned Tartu muuseumid, aga härra ei tahtnud linnapäeva teha. Härra haaras matkaraja ideest kinni ja teadis täpselt, kuhu ta taaks minna. Mesilane meil on nimelt oma isa varasemast teenistusest lummatult kaitseväe ja riigikaitse usku ning kui ärra mainis metsavendade punkrit Viljandi lähistel, oli Mesilase poolt kohe kõik otsustatud. 

Jõudsime sinna muidugi alles pealelõunal. Matk punkrisse oli jõukohane ka meie põnnidele ja oli huvitav. Punker meeldis pere meespoolele hirmsat moodi. Printsess Mutukas keeldus sisse minemast. Tunduski, et naispoolel jääb käimata, sest draamat oli palju. Lõpuks härra haaras Mutuka lihtsalt sülle ja laskus temaga redelist maa alla punkrisse. Kui ta juba all oli ja punkris meiega pirukate ja limonaadiga piknikku sai pidada, ununes ka draama. Edasi oli väga põnev laskumine tunnelis mäe seest alla ja vaadata punkri salaväljapääsusid. Lõpuks väljudes, oli Mutukas kohe nõus ühe ringi veel tegema ja mina jäin välja ootele, kuni nemad nautisid ja chillisid punkris veel. Väga äge koht on, tõesõna.



Äratulek jäi juba hiljapeale. Päike oli metsa taha vajunud ning metsarada omajagu vantsimist metsa vahel. Seda enam, et seal oli korralikult poriseid kohti, kummikud hädavajalikud! Hakkasime Mutukaga ees tagasi vantsima, poisid jäid veel uudistama. Pimedas jõudsime auto juurde :)

Otsustasime, et päeva veel lukku ei pane ja teeme lastele üllatuse ka. Nad on mul hullud veeloomad, spaa-jutud kodus ei lõppe! Seega, kui juba "sealkandis", siis võtsime suuna Wagenkülli. See on eeskätt mõnus omakeskis nautimiseks, aga lastele ka täiesti meeldis.

Ega nad pimedas näinud, kuhu me sõidame. Nii kui 10 minutit oli sõidetud, hakkas autos pihta tekst: Millal me koju jõuame? Kus me nüüd oleme? 

Taagepera lossi ette keerates küsisin, et kas on Alatskivi lossi moodi. ei pidada olema. Härra natuke keeras vunki juurde ja hakkas Dracula lossist rääkima. Lapsed autost välja ja käest kinni hoides suundusime lossi Draculat otsima. Pisikesed värisevad jalad minu mõlemal küljel, suundusime admini juurest spaa-ukse juurde ja selle avades Mesilane küsib: "Miks siin lõhnab nagu spaa?" :)

Kloorilõhn hakkas kohe ninna :)

Silmad läksid mõlemal kohe särama, kui said teada, et nüüd on spaas sulistamise aeg ka veel. Lasime neil korralikult end ära väsitada ja kodutee oli suhteliselt jutuvaene. Täna hommikul leidsid mõlemad tegelased, et oli maailmaparim isadepäev. Härra oli ka nõus!

reede, 12. november 2021

Projekt "Maja" - üheksakümne esimene postitus (fassaad)

Seda postitust olen ma igatsenud teha terve siin elatud aja jooksul. Sest etapiviisiliselt on maja muudkui uuenenud ja renoveerunud, aga ikka ja alati on midagi ikka veel pooleli. Kuna meil käib hoovil üksjagu palju sõpru ja teist samapalju külalisi, siis südames oli mul alati selline piinlikkuse tunne, et kui Mesi tare on täitsa tore ja vunts koht, siis oma kodu on nagu vaene sugulane - näljas ja paljas muudkui.

Ka täna on veel mitmeid viimaseid detaile, mis veel tegemata (liistud, need igavesed liistud!!!), aga üldjoones võib öelda, et meie kodu fassaad on saanud uue kuue! Juhhei!

Piltides on see välja näinud niimoodi:

Google street view jäädvustas maja 2011.aastal (meie ostsime 2013.novembris).



2015. a oli vahepeal pool maja puudu ja köögist astusime otse õue:


2015:

2019 katusevahetus jõuluajal: 

2019: 

2021 juuli fassaad maha:

2021 september villatööd:

2021 september katteriie:

2021 november uud laudis:

Meie jaoks oli hästi oluline maja välisilmet nii palju kui võimalik, säilitada. Jah, osad mugandused tuleb ikka teha, et kaasaegselt elada (katuseaknad, et pööningupealne eluruumideks välja ehitada nt), aga muus osas, akende asukohad, tänavapooled uksed ja dvoriuksed, värv jmt oleme säilitanud. Et hoida siinset miljööväärtuslikku keskkonda!

8 aastaga on maja seega natukene värskenenud:

Suur tänu ja kummardus sellel teekonnal on mu "soomepoistele", nagu me härraga mu isa ja venda kutsume omakeskis. Ka seekord olid nad mitu päeva jutti abis, et uus vooderlaud majale lõpuks seina saada enne talve tulekut. Nagu ikka, sai mingi osa materjali otsa, seega osa lauamaterjali läks seina nn toorelt, ilma valgeks võõpamata. Niiehknii on vaja kogu maja teistkordselt üle värvida ja see töö jääb kevadesse, samuti ka vundamendi krohvimine/vuntsimine. Vihmaveerennid on vaja paika saada ja siis need paganama liistud eksole! Akende ja uste ümbert veel puudu. Natuke on ka vaja elektritöödega tegeleda (pistikud ja välivalgustid), ning siis võib selle töö lukku panna. Ma julgen natuke juba rõõmustada, et põhimõtteliselt on maja välistööd lõpusirgel!!!

kolmapäev, 3. november 2021

Projekt "Samovarimaja" - 10

Samovarimaja on meil kõige tagasihoidlikum projekt prioriteetide seadmisel. Kuna ta on saanud 1/4 osas valmis ehk gruppe saan soojas ilusas ruumis vastu võtta, siis ülejäänud 3/4 maja on ootel, kuni Mesi tare projektid valmis saavad ja kodu ka paar sammu edasi liigub.

Aga iga asi on teise asja taga kinni.

Selleks, et kodus ülejäänud maja valmis ehitada (huvitaval kombel on kodu ja Samovarimaja täpselt samas faasis, mõlemad on ca 1/4 osas valmis), on vajalik pooleliolevast osast kogu tavaar nt välja kolida. Sest loodus ju tühja kohta ei salli ja nii on igasugused asjad, mis vihma ja silma all olemist ei kannata, tõstetud meil katuse alla pooleliolevasse ossa. Aga kuhu neid sealt ära kolida selleks, et ehitustega jätkata?

Sama seis on Samovarimajas. Dvoris on igasugu asju ja ehitusmaterjale, pluss härra karakattide rehvid jm asjad, mis vihma või päikese käes olla ei tohi. Selleks, et Samovarimajas järgmist ruumi ehitama hakata (seda ruumi, kus järgmisel suvel mugavalt ivantšaid rullida, kuivatada, pakendada jm nö tootmistegevusi teha), on vaja Dvor tühjaks kolida.

Samovarimaja hoovil on meil maja ja suitsusauna vahel katusealune. See on vana sibulakuur, kust eelmised omanikud on seinad-uksed eest ära kiskunud, ju olid väga lagunenud juba. Katuski oli äärmiselt lohku vajunud, selle saime õnneks eelmisel aastal juba korda tehtud. 



Sellest kuurist olen varem ka postituse teinud. Vaata siit ENNE pilte.

Algne plaan selle katusealusega oli suurejooneline - tahtsin kõik suvised toiduüritused Mesi tarest ära kolida Samovarimaja hoovile. Selle mõtte plusspoolel oli asjaolu, et siis saab puhkajatele nende privaatsue anda ja kõik muud külastajad Samovarimaja juurde suunata. Miinuspoolele aga jäi palju pikem nimekiri: ei ole parkimisplatsi, mis Mesi taresse rajatud on. Ei ole terrassi katusega, kus vihma korral külalised toitu nautida saavad. Ei ole muud infrat ehk elektrit, vett jm süsteeme, kõike seda, mis Mesi tares juba korrladatud on aastate jooksul. Ja kõige suuremaks miinuseks ilmselt see, et me oleme Mesi tare juba korduvkülastajate teadvusse söötnud - külalised on harjunud meid Mesi tare hoovilt otsima. 

Nii siis jätsime ikka toiduüritused edasi Mesi tare hoovile ja kes nendel kuupäevadel ööbima soovivad tulla, saavad alati teavituse, et tuleb arvestada rahvahulgaga hoovi peal. 

Aga mis siis selle vana kuuriga seal Samovarimaja hoovil ikkagi peale hakata? Jõudsin mõtetes selleleni, et tuleb ta ikkagi kuuriks jätta, uksed-seinad tagasi ette ehitada ja kogu dvoris olev kraam sinna ümber kolida. Siis saab jätkata Samovarimaja ehitusprojektidega ning asuda remontima järgmist ruumi. Plaan on praegu töös :)

Kõigepealt oli vaja tagasein ära lappida. Katuse lohku vajumise tõttu (mis tulenes ka sellest, et palgid olid alt pehkinud ja maasse vajunud, mis põhjustaski katuse allapoole vajumise), oli tagumine laudsein ka allosas mädanenud ja kui katus jälle üles sirgeks aeti, siis tagaseina lauad olid lõpuks üsna lühikesed. Pool seina oli puudu. Pikalt oli selle seina parandamine to-do nimekirjas, nüüd siis töösse võetud ja ära tehtud.


Ette ossa on sein taastatud ja uksed parasjagu tegemisel. Paremale tulevad 2 laia nö garaažiust ja vasakule üksik väiksem uks, et oleks lihtsam liikuda ja asju paigutada ning kätte saada. 


teisipäev, 2. november 2021

Projekt "Külalistemaja" - 58 (pesupaat)

Üks pikemat sorti ja veniv projekt on meil pesuvõimalusega paadimaja ranna äärde. Ehitusega sai pihta hakatud kuumal suvel ja nüüd oktoobri viimasel nädalavahetusel sai praeguseks punkt pandud. Karp nö on valmis, aga kõik muu veel vajab tegelemist. See siis jääb kevadesse (lakkimine, viimistlemine, boiler, veetorud, dušisegistid, kraanikauss, muud detailid).

Piltides nägi see kõik välja nii:




















Paadi keskelt on trepp ja sissepääs, sinna tuleb kraanikauss kätepeuks ja nõudepesuks. Kummalegipoole paadi otstesse tuleb duširuum uksega. Kevadeks peab valmis olema, no pressure :)