Telegrammid Marokost!

Reisil tegin väiksed kiirülevaated igast päevast. Jagan neid ka teiega siin blogis tagantjärgi. Lähipäevil saab ka reisiblogisse pikk ülevaade ja rohke pildimaterjal üles, nagu alati!

8.11.2025

Marrakech. Uus reisiseiklus on alanud. Tellitud hotelli transfeer ei tulnud lennujaama kohale, saatis kirja,et saate takso lennujaamast ka võtta. Takso õnneks ei maksnud küll 60+ eurot nagu Jerevanis, aga ette tellitud takso oli soodsama kokkuleppehinnaga kui 18€. Hotell medinas, täiesti keskmes. Heliisolatsioon 0 ja riadis tuba tikutopsi suurune (aga ilus).Reaalselt tuppa mahub ainult voodi.Praegu rooftopil hommikusöök ja siis asume Marrakechi värve, maitseid ja mustreid avastama. Olen põnevil.

8.11.2025

Marrakech. Abikaasa muudkui sööb, ei saa ühestki pirukamüüjast, friti-kärust ega muust toidukohast mööda minna. Mina ja Eveliis Armeenias= glämm dining. Mina abikaasaga Marokos = söömine nurgatagustes urgastes. Aga toit on hea. Käisime pmst ümber oma bloki, 18000 sammu. Soukid on labürint, kust välja ei saagi. Le jardin secret ongi salaaed, no andis üles otsida, sest netita orienteerumine medinas on lootusetu. Lasime vabaks ja kulgesime. Leidsime ka aia üles, äge koht.

Jemaa el-Fnaa nüüd me õhtune meelelahutus. Ma olen ussifoobik ja need kuramuse mustad kobrad ja maotaltsutajad siin.

Tahan kõik nahast kingad, käekotid ja taldrikud siit kokku osta, mees tõmbab pidurit. 

09.11.2025

Essaouira. Meil on abikaasaga täna aastapäev, 13a koos. Jalutasime rannas ookeani ääres, suu ja silmad liiva täis. Ostsime kalaturult kõikvõimalikke mereande, lasime nad kõrval ka tegelinskitel kohe ära grillida. Ma just jõudsin järeldusele, et abikaasa reisisuveniirid on maitsed ja toiduelamused.

Essaouira on vaiksem chillim linn, ei ole sellist lärmakat kaost kui Marrakechis.Euroopa sugemetega arhitektuuri osas. Õnnelik oli abikaasa alkopoe leidmise üle. 5% taste of Morocco:)

10.11.2025

Atlase mäestik. Oleme turistid ja sõidame koos kümnete teiste valgete turismibussidega vetsupeatusest järgmisse ja vaatamisväärsusest vaateplatvormile.Mille järgi tunneb ära, et oleme eestlased? Iga natukegi kõrgem küngas tekitab suurt elevust. Siin, Atlase mäestikus, on vaated taaskord imelised. Oleme ju ennegi võimsaid mägesid näinud ning mäeteid sõitnud, kuid iga kord on nagu I kord. Ma ei saanud eile aru, kui lugesin, et berberi lipul on 3 värvi ja et roheline tähistab Atlase mägesid.

Mäed on ju enamasti tuhmid, tolmused, kõrbesed...Aga tõesti, siin on jõed, mis hetkel kuivad, aga on ka lopsakust ja rohelust.

Veel, mida täna mägedes tundide viisi mõtlesin, peale Ait Benhaddou berberite ajaloolise linna külastust, et filmitööstus on ikka huvitav küll. Vaatad Hollywoodi filmi ja mõtled, et tore Egiptus filmis, aga võtted olid tegelikult Marokos, teises ja kolmandas riigis ning ülejäänud 80% stuudios, mis oli ka Marokos.

11.11.2025

Sahara kõrb. Mina, reisisell, armastan uute kohtade avastamist. Topeltrõõm, kui see on mõni koht, mida geograafiatundides hoolega tudeeritud. Sahara kõrb on üks nendest kohtadest, mida olen ikka ja jälle gloobusel/seinakaardil uudistanud. Täna oleme siin 🐪🐪

12.11.2025

Dades gorge. Atlas. Kihvtid on orud ja kurud. Kus vähegi vett, on oaas, kõik on roheluses mägede ja kõrbeliku kuiva maa vahel.

13.11.2025

Casablanca. Terve päev on meid saatnud paduvihm. Väga kodune tunne oli sõita rendikaga, ees hall vihmakardin, mitte midagi ei näe. Jeerum, need marokolased ei tea liiklusreeglitest küll midagi ning ringristmikel on täielik košmaar. Ringile on joonistatud maha kolm rada. Kõige vasakpoolsemast reast tahavad kõik autod üle kolme rea paremale väljuda. Kõige parempoolsemast vajuvad kõik autod vasakule,sest tahavad ringilt väljuda neljandas mahasõidus. Me olime keskmises reas... Igal ringil!

Casablanca on moodne linn. Isegi liiga modernne uhkete kontorihoonete & tornmajadega.Maroko noored kolivad järjepanu Casasse,sest läänelikum elu. Vihma tõttu teeme plaanid ümber, veedame siin vaid mõned tunnid promenaadil jalutades. Promenaad lõppeb ei kusagil, ilma ühegi üleminekuta edasi linna. Hassan II moššee on võimas vaatepilt. Uhkelt majesteetlik, detailirohke, ilus. Atlandi ookean vahutab.Ja taksod! Need on siin kõik punased, sellal kui Marrakechis olid kollased (ja Rabatis sinised!) 

14.11.2025

Rabat. Marrakechis oli too mu lemmiklinn Marokos. Saharas tundsin, et reisi tipphetk. Rabatis olen rabatud - nii sümpaatne linn, kõik on olemas. Nii jalutatav, nii puhas, nii ilus, nii detailirohke jälle. Nii instagrammitav. Siit oli lausa kahju lahkuda, jalutaks veel ja veel. Hammami kogemus jälle uus. Võtsime ette ehedalt Marokoliku hammami, mehed-naised eraldi. Õnneks leidsime, kus saame koos käia, kuigi eraldi pooltes. Kunagi Aserbaidžaanis jäi mul käimata,sest oli meestepäev.

Kui muidu araabia naised kihiti riides, kõik kaetud, paljudel ka silmad, siis nüüd hammamis ühtäkki on näha rohkem kui tahaks. Aga saun, see on loomulik keskkond. Võtsin pesu ja massaažiga paketi ja lasin end küürida, juukseid pesta, masseerida. Kõigil kaks kuni mitu pange vett ümberringi, istutakse vakstutüki peal maas. Väga äge kogemus. Hammam meenutas mulle mu kohalikku külasauna, ainult Maroko võtmes.

Rabat on kindlasti külastust väärt ja pikemalt kui üks päev.

15.11.2025

Chefchaouen. Linn, kuhu ma tahtsin nui neljaks jõuda. Abikaasa kriipsutas kavast maha,sest kaugel. Siin me siiski oleme ja see sinine linn on VÕRRATU! Isegi abikaasa poetas, et kõige ägedam ja ilusam linn. Iga samm on fotogeeniline. Iga nurk on sinine. Jõudsime õhtul ja nii, kui asjad apt.pandud, tuli paduvihm. Ja siis loojus päike. Seega õhtul palju ilusaid pilte ei saanud, panustasin hommikule. Jap, ikka paduvihm :) Siin linnas vihm siiski emotsiooni maha ei keera. Siia jääks veel kauemaks.

Palusin abikaasalt stilistilist abi - mul oli pagasis veel punane ja valge kleit, samuti sinine. Et mis kleidiga pildioperatsioone tegema hakkame? Ta valis punase ja ma arvan, et hästi valis. Sinine ja valge sulanduksid siia taustale ära, aga see pole ju ometi minulik :) 

Ühes hoovis härra müüs pilditegemisnurka, hind 5dhs (50s). Ülivinge! Peab Peipsis ka rakendama. 

16.11.2025

Fès. Ei oskagi sõnadesse panna. Ei tekita emotsioone. Nagu Marrakechi kauge sugulane. Linn on kuidagi sektorites, müüride ja kiirteedega eraldatud. Medina on sama nagu igal pool, veidi vähem kaost kui Marrakechis. Aga juba hakkavad need medinad ja soukid (turud) väsitama, on üleküllastumus. Medinamüüride vahelt välja jõudes on avar puhas ilus linn. Nii kui pea teisest nurgast jälle medinasse pistad, on prügila. Päris kurb on seda vaadata.  

17.11.2025

Marrakech. Ongi aeg otsad kokku tõmmata ja selle kreisi kaose ja meluga jumalaga jätta. Maroko, sinuga oli tore, aga ma nüüd tahaks autoga rahulikult sõita, ilma, et ringristmikul keegi kamikadzet teeks ning oma patja tahan ka! Tsaupakaaa!
17.11.2025

Frankfurt. Vahemaandume Saksamaal kl 5 hommikul. On pime, jahe ja sajab. Selge, viis kvaliteettundi lennujaamas linnas jalutamise asemel. On tunda Euroopa õhku, kui haaran salati ja pean välja käima 12€.

Meie väravast on väljunud selle aja jooksul 3 lendu. Iga boarding lõppes mitmekordsete hüüatustega "Final call for Xxx Xxx". Kuhu te inimesed kaote ja oma lennu maha magate?

Vaatan abikaasale otsa, kes iga kord napilt enne pardaleminekut teeb "ma kiirelt käin ära taxfrees" kadumistrikki 🤦

17.11.2025Riia. Esimest korda minu lendudel sellel lennul meditsiiniline olukord. Inimesele tuli kiirabi lennukile vastu ja lennusaatja palus kõigil istuda, kuni abivajaja on kiirabile üle antud. Kõik istusid!!!! Mitte keegi ei nihelenud tõusta nagu tavaliselt maandumistel.
17.11.2025Valmiera. See kodutee Riia lennujaamast autoga Peipsi äärde ei ole sugugi 4,5h nagu lennujaamas GPS näitas. Kl 14.30 saati sõidame, aga Valgani on veel kilomeetreid neelata, kodust rääkimata. Aga kui kodus on ootel remondi viimased pingutused ja tee peal on mitu DEPO poodi, siis tuleb sisse vaadata. Nüüd on auto lookas ja õhtu käes ... 
17.11.2025Tartu. Nälg vaikselt näpistab. Õues kottpime ja vastutulevate autode tuled pimestavad. Oleme koduteel olnud 30h. Alustasime eile kl 14 Fèsist ja pole veel kohale jõudnud. Sirutan käe autoistme alla ja kougin välja reisi alustades kodus valmis pandud snäkikarbi selleri, hapukurgi ja suitsuliha viiludega (viimane on küll rohkem pekk kui liha). Ehh, näljapeletus nagu maast leitud (!) :)) 
17.11.2025

Peipsi. Minu Sibulatee. Kodu!

Jõudsime koju, lapsed kallistasid pooleks. Kui hea tunne on tuppa tulla nii, et lapsed olid kaminasse tule teinud, tuba soe ja kodutunne maksimumi peale keeratud. Nüüdseks unejutud loetud, hambad pestud ja lisaks lastele, poen ka mina voodisse ära. Head ööd!