See on vist põhiküsimus, millega viimased kuu aega erinevate inimestega vestlus mul algab. Ma LOODAN, et tuleb! Sest sellest sõltub meie pere sissetulek. Kui järv on jääs ja saab peale minna kala püüdma ja muid talviseid atraktsioone tegema, siis tulevad ka külalised siia Peipsi äärde talve nautima. Kui järv jääs ei ole, siis nad ei tule. Nii lihtne ongi.
Aga ma kardan südames, et nii palju miinuskraade ei anta sel talvel, et see jäätumine toimuks. Mesi tare 10 tegevusaasta jooksul olen näinud ühte talve, mis oli just selline - terve talv oli +2+5 kraadi, roheline ja vihmane. Tol aastal möllasid massiivsed maastikupõlengud Austraalias, mis saatis sooje õhumasse ümber terve maakera. See oli aasta 2020, mille saabudes kõik lootsid, et ooo, nii ilusate numbritega aasta, see tuleb kindlasti parim aasta üldse.
Me teame, et ei tulnud. Et tulid kohutavad ja tänaseni uskumatud hädad üksteise järel.
Nüüd on taas ilusate numbritega aasta, 2025. Ja aasta esimese nädalaga on selge, et maailmas on jällegi kohutavad mustrid kordumas. Kõik, kes natuke sotsiaalmeediat nokaga uudistavad, näevad California/LA massilisi põlenguid. See on nii hirmus, mis toimub seal. Kuskilt lugesin, et 17 000 hektari suurune elamutega kaetud ala on maha põlenud hetkeseisuga. See on suurem, kui kogu Manhattan New Yorkis.
Ma tean juba eos, et need soojad õhumassid liiguvad peagi atmosfääris ringi. Võib ju mõelda, et Californias põlevad majad ei puutu meisse, aga maakera on meil ühine ja kõik on omavahel seotud. Juba novembris-detsembris kas Threadsis või kuskil mujal kommentaariumites kriipisid mu silmi Eesti inimeste arvamused, et nad loodavad, et külma talve ei tule. Jaa, jube mugav on, kui sul Tallinna magalas auto saab kenasti parkida ega ole lume-soola-lopa hunnikuid jne. Ja ma ka olin kunagi 20-aastane ülbik, kes sama arvas. Aga tänaseks olen ma jõudnud avaramale silmavaatele - kogu elu ei ole Tallinnas. Me elame Eestis ja siin meil on emapiima ja vererakkudega edasi antud neli aastaaega ja nad kõik on vajalikud täisväärtusliku ökosüsteemi eksisteerimiseks. Ja elad üle selle 3 kuud lund ja tuisku, sest see käib elu juurde ja kasvatab kangemaks. Et ka muu elu löökidega toime tulla. Ega mulle ka ei meeldi see meeletu lumi - nõme, kui algad iga päeva lumelükkamisega, autot pole parkida jne. Ka iseennast kasvatan iga aasta sellega, et pean õppima talvel varem toast väljuma, teed vabaks lükkama lumest, autot soojendama. aga ma ei vingu, sest talv annab nii palju rõõmu ka. Laste rõõm, kui lumi pakib. Suusatamised, kelgutamised, lumesõda, lumememmed. Karakatisõidud Peipsil. Ma tahaks kunagi jõuda kelgukoertega sõidule. Lumine talv on sadu kordi ilusam vaade kui porine talv.
Härra on mu kõrval enesekindel, et talv tuleb. Ajas eile karakatigi hoovi, et sõiduvalmis sättida. Küsis mu käest just, et kas paneb talverehvid masinale alla? Ma vastasin, et ma olen praegu veidi ebausklik. Et kui paneme, siis kindlasti talve ei tule. Aga kui ei pane, siis tuleb ja äkitsi, niiet jälle jääb ettevalmistusaega väheks (nagu igal aastal), aga see on kindlasti palju parem variant, kui talv ei tule. Niiet me ei pane rehve alla ja ootame talve tulekut.
