Kuvatud on postitused sildiga piiidu-pidu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga piiidu-pidu. Kuva kõik postitused

teisipäev, 29. september 2026

Kui Tina kutsus Ozzy peole

Laupäeval oli armsa söbranna Liisu sünnipäev. 

Liis, kes ei näe välja päevagi vanem kui 35, tähistas teise söbrantsiga kahasse nende 50.juubeleid. Midapekki, ausöna.

Pidu algas juba kl 17, seega poole päeva pealt tuli hakata juba end valmis sättima. Mul oli Samovarimajas veel 2 gruppi sel päeval ning härral pooleliolev kilesauna projekt, aga väikse hilinemisega, 17.10 olime kohal. Sugugi mitte viimased nagu ise pelgasin.

Aga se epolnud niisama tuleme kokku ja oleme pidulikud üritus. Ei! Tegemist oli teemapeoga ja teemaks Muusikastaarid. Nii olidki kokku tulnud öed Kölarid (sünnipäevalapsed), 2 Britney Spearsi, 2 Amy Winehouse'i, 2 Freddy Mercuryt (nii head mölemad), 5 Pitbulli!!! 3-4 Agnethat ABBAst,  Üllar Jörberg, Madonna, Whitney, Elton John, AC/DC (see oli täielik kopipeist), Prodigy, Anne Veski ja plejaad veel teisi kuulsuseid. Üliäge pidu oli, kus reaalselt mul jalad löid tuld, sest ma püüdsin vapralt ikka öösse välja oma kontsakingadega tantsu vihtuda. Mina otsustasin olla Tina Turner ja härra abikaasa... Tema algul oli nöus olema Conchita Wurst. Tellisin sobiva paruka ja kui ta selle pähe proovis, vaatasin, et jumal, daamilikku graatsiat siit üldse ei tule... Rohkem nagu Ozzy! Nii saigi härrast hoopis Ozzy Osbourne ja ta rokkis seda välimust sajaga. 


Mutukas tegi isale meigi, Mesilane loivas meid autosse ära saatma ja vaatas köigepealt oma isa, siis mind ja kommenteeris: Täitsa perses.

Ju sai hea?

:)

Fotod: Sigrit Köivumägi

Üldiselt on nüüd keeruline olukord - nii palju kalleid söpru on tähistanud oma 50. pidu megaägedate üritustega. Iga uus pidu töstab eelmisest lati VEEL körgemale. Meil härraga on veel möni aasta aega, kellel rohkem, kel vähem eksole, aga kurjam, tuleb hakata plaani pidama. Jah, inimesed teevad peo, aga soodne pinnas ja pildiliselt ilusad detailid tuleb ikka ise luua.

teisipäev, 27. jaanuar 2026

unes vöi ilmsi

Eelmisel nädalal toimus meie vallas ettevötjate g(k)ala. Käisime ka härraga vaatamas, keda vald tunnustab ja lihtsalt sotsialiseerumas. Vahva oli kohapealne fotoboks. AI teeb nalja ja köigil palju toredaid fotomälestusi.

Seekord oli vöimalik end meie valla kolme kultuuri vahel jagada ning teha pilti kas vanausulisena Peipsi järvel, paruniperena Alatskivi lossis vöi talupojana Kodavere kandist. Nii nagu me end Sibulateel tutvustame - 1 piirkond, 2 rahvust, 3 kultuuri.

Valisime siis härraga ikka oma armsa Peipsi järve.

Pilt tuli.... nagu oleks ise selle järvel teinud :) same-same.


No vördle ise:


Proovisime kätt ka möisaperemeestena. Millegipärast hakkas kummitama viisijupp "ministriprouaks ma nii hästi passiks...


Väga löbus öhtu oli ja fotoboksi juures ikka järjekorda oli. No vaata ise, mis köik juhtus sel ööl.


Peopeegel on see koht, mis tegi  sellised pildid vöimalikuks. 

esmaspäev, 12. jaanuar 2026

Ajamasinaga 1970ndatesse

Ma kuulsin hiljuti üht hirmujuttu, kus ühed tiinekad tegid stiilipidu vanast ajast ja stiiliks oli 2010ndad!!!

Mari keeras veel vinti peale ja pani oma überägeda sünnipäeva teemaks 1970ndad. Ise muudkui röhutades, et no ei pea teemasse minema, et ärge sellele väga röhku pange ja oluline ikka kohale tulla. No mis möttes? Kui on stiilipidu, siis tuld! Ma olen VÄGA entusiastlik alati, kui mind teemapeole kutsutakse.

Ammustest aegadest tulevad meelde:

- minu ja Maarja ühissünnipäev (30.juubel) Sööklas, stiiliks 1980ndad. See pidu oli raju!

- minu (ja härra abikaasa) ühissünnipäev (minu 40.juubel) Kallaste sööklas, see oli mulle üllatuspidu, et on stiilikas :D     Stiiliks oli Alice imedemaal! Oi, see oli nii kihvt ja Eveliisi abil olid korraldatud detailid!!! Nii armastan seda pidu ja neid pilte, mis mälestuseks olemas.

- ekspeikaga tegime ühe aastavahetusepeo söpradega, stiiliks "köigi maade rahvad, ühinege!" Väga väga lahedad kostüümid tulid kohale.

- eelmisel kevadel naabrinaise 50.juubel meie Mesi tares 130 inimesega oli ka äge ja samuti stiilipidu! Kutsel seisis: Tule nagu KUNSTITEOS! Mina valisin pooleli oleva löuendi oma kleidiks .Oleks vöinud olla julgem :D Sest outfitid olid pöörased ja ägedad! Ja oli taaskord väga lahe üritus.

- endise söbrannaga noorusajal sattusime Hullumajandi peole, stiiliks oli Kevade. Me valmistasime end ette, kaltsukatest shoppasime veste ja läki-läkisid, et kohapeal poolpaljaid kontakingades tšikke vaadata. Mitte keegi ei olnud stiiliga kaasa läinud ja tsikikari teatas, et nemad on tänapäeva Teeled. Me pidasime paar tundi vastu ja kui mingi seltskond triipu nurgas tömbas, siis otsustasime lahkuda.

- meie söprade suvine Peipsi viikend on ka aegajalt saanud stiilika lisatingimusi. Meil on olnud teemaks "peakatted" ja jeerum, nüüd ei tulegi meelde, aga meil on olnud teemasid küll.

Niiet ma väga väga armastan teemapidusid.

Seega, Mari 50 ja 1970ndad olid hea väljakutse. Härraga käisime šoppamas Paavlis. alt laienevaid kahjuks kaltsukatest ei leidnud ja ei tulnud ka selle peale, et oleks vöinud mingilt saidilt neid riideid otsida. Üks söber oli leidnud Zalandost imelise ülikonna. No tösiselt tuus!


Sünnipäevalapse kaasa, kes uksele vastu tervitama tuli, töendab filmistsenaariume. Eriti Supermani filmi omi, kus vaatad ja mötled, kuidas keegi aru ei saa, et Clarke Kent ja Superman on üks ja sama isik. Vaatasin, kesse mees on, kes mind embama tuleb ega tundnud ära. Vot mida üks vunts ja teemakohane riietus mehega teevad. 

Mu enda abikaas apolnud palju erinevam. Tema vöttis pidu väga tösiselt ja kasvatas pikalt vuntsi, et onu Heino vaib välja anda.

 Mina läksin natuke mugavuse teed. Kasutasin ema kleite, mida ka oma 80ndate peol. Mari sündis 1976, mina 1983, no ajad olid rasked ja mood nii kiiresti ka ei muutunud, onju?
Selga läks taaskord ema pulmakleit aastast 1982.


Panen siia nüüd kollaazi emast, minust 30.juubelil ja nüüd Mari 50ndal.


Tegelikult oli mul kodus u 5 kleiti, mille vahelt selleks peoks valida. ei osanudki ära valida ja vötsin nad KÖIK kaasa. Kandsin öhtu jooksul ka köiki kleite, niiet teised külalised oli muudkui: Issand! Sul on jälle uus kleit! Jah, keegi peab ju showd tegema :D


 Härra ka katsetas erinevaid olekuid peo jooksul:

See vöiks olla eesmärk lausa - rohkem teemapidusid, st tore on söpradega kokku saada alati, aga vöib ju natuke vunki juurde anda.
Ning Mari kuldsed sönad kehtivad igavesti: peo teevad ägedaks INIMESED!

Ja meil on on nii palju ägedaid söpru. Ma olen önnistatud nii kihvtide inimestega mu ümber!
Järgmise stiilipeoni!

teisipäev, 25. november 2025

Sweet 16!

Nädalavahetusel oli Sibulatee sünnipäevapidu. Sibulatee sai suvel juba 16. aastaseks ja oleme juba pikki aastaid tähistanud sünnipäeva novembris, siis kui turismiasjalistel veidi rohkem hingetömbeaega on. 

Seekordne sünnipäev oli rahulikumas tempos, vaiksem. Ei olnud suuri saale ja rohkelt kaaskondi ega tohutult mänge, nagu mönel aastal on  olnud. 

Seekord oli Liisil, meie eestvedajal ja taganttöukajal hoopis teistsugusem plaan. Nimelt jagas ta laudkondadesse portsu erinevaid ajakirju, käärid, liimipulgad, markerid ja A4 paberid. Ülesandeks oli koostada endale/ettevöttele, kuidas süda lustis, visioonikaart järgmiseks 4 aastaks. 

See on tegelikult väärt ülesanne. Tegin sellist manifesteerimist ka ca 15 aastat tagasi, siis kui tundus, et kogu elu seisab paigal - kallimat ei ole, armastust ei ole, lapsi ei ole, töö ei köneta, palk on väike. Siis said igasugu asjad endale üles kirjutatud ja nö välja höigarud, et need juhtuma saaks hakata. Seejärel unustasin oma paberi ära ja kui ükskord sahtlist mitu aastat hiljem välja vötsin, nägin, et köik soovid oli salamisi täide läinud!

Nüüd siis seisin taas sellise ülesande ees. Lappasin ajakirju, et mis sönad, pealkirjad, hüüdlaused könetavad. 

Ühes teadusajakirjas oli artikkel Martin Luther Kingist, "I have a dream!" saigi mu visioonikaardi keskmeks ja sinna päiksekiirtena ajakirjadest välja löigatud reisisihtkohad; hoiustamine ja investeerimine, et tulevik helgem oleks;  Sibulatee kui UNESCO maailmapärand; kaablivaba hooaeg ehk et ettevötlus sujuks ka ilma, et ise köike kohapeal tegema peaks;  punktid oma kodu, pere, aia, laste ja armastuse kohta.

Nelja aasta pärast vaatame, kuidas läinud on!

Oled varem koostanud omale? Kas soovid täitusid?

laupäev, 10. mai 2025

Äkkmõtetest sünnivad ägedad elamused

Millalgi nädala sees mainis härra abikaasa möödaminnes, et reedel on mingi pidu Tallinnas, kas lähme? Samal ajal minu peas keeruline logistika-

-meil on ehitusprojektid pooleli

--värvimised, ehitusmaterjali pidev varumine, koristamine, jmt

-vaja oleks kasvuhoonega tegeleda

-sa iseoled kuskil kaitseliiduga metsas ära mitu päeva

- ja enne seda Peipsil teadlastelaeval kapteniks mitu päeva

-ja ma lihtsalt ei viitsi kuhugi Tallinna korraks sõita


Seega see vestlus hääbus koheselt, nagu suht paljud meie vestlused, sest mingi muu teema sõidab sisse ja ununeb. Reedel kell 16 hakkas härra mulle varrukasse (kui ma just kauplesin lapsi omale appi, et minna varsakapjasid kaevama ja Mesi taresse istutama), et kas me siis läheme? Pidu algab kl 19. Kui KOHE läheme, siis enam-vähem jõuame.

Ütlesin, et ma teen seda, mida tema tahab teha!

Nii me tund hiljem autosse istusime, Tartu kaudu teele asusime. Selga läks suht suvaline kleit, aksessuaaridele ei jõudnud ka mõelda ja soengut polnud ollagi. Sest kui sul öeldakse, et kohe on minek, siis pea lihtsalt ei fikseeri. Riietus pidi olema pidulik, aga pöörane.

Jõudsime kohale ca 21 ajal. ja ma ei olnud valmis selleks, mis meid ees ootas. Krulli masinatsehh on megaäge koht üritusteks ja me olime saanud kutse Nordecon betooni 25.sünnipäevale. See oli raju!!!

Nii palju erinevaid lavasid, bände, DJsid. Ma vist ei olegi isegi ühelgi muusikafestivalil käinud, mis nii hea oleks olnud. Kõik oli suht teknomuss ja härrale väga meeldib. Mulle ka meeldib selles rütmis võnkuda. Trollibussi-pidu, diskobuss, nee dolid veel eraldi lavad selles suures tsehhis. Salabaarid, sala-lavad, pikad näputoidu letid, avatud baarid. Kohapeal maalikunstnik (me ka lasime end pildile panna), miraažitelk aksessuaaridega, kui oli vaja enda outfiti pöörasemaks keerata. AI fotosein ja fotograafid. No ja need kontsertid. 

Ma ei ole sellest Florian Wahlist midagi arvanud, mida mu bestikas Eveliis megalt fännab. Nüüd sattusin ka muude kontsertide seas teda vaatama-kuulama. No külmaks ei jätnud, sõu oli mega.

AI-le pidi andma märksõnad.
Meie MÕLEMA üheaegne märksõna oli Peipsi.
Siis pidime täpsustama, et mis seal veel on: armastus, kodu, paadid.
Paadimaja tuli :)))
Peipsis küll mägesid ei ole eksole,
aga MEIE PAADIMAJAD on täiesti olemas

Enda jaoks avastasin bändi nimega MEUTE. Kuula näiteks seda videot. Kogu biit, kõik oli laivis. Hüppasid lavalt mehed alla oma pillidega ja tulid rahvamassi sisse ning jätkasid, tegid oma asja. Lihtsalt milline muusika-elamus oli.


Boomfunk MC's oli kokku aetud, kes pole 20 aastat aktiivne olnud ja viimased 10a ühtegi kontserti andnud. Olid laval ja tegid oma Freestylerit nii, et rahvas jämmis!

Jah, see oli üks paljudest lavadest.
Roosamanna lounge,
kus viskasime voodisse pikali ja kuulasime muusikat.

Ahjaa! Luuleautomaat oli ka!!!! See nägi välja nagu pangaautomaat, pidi sisestama KAARDI (pangakaardi, id-kaardi, kliendikaardi, mis iganes) ja siis kuvas sulle luuletuse. Ma sain:

Uskumatu lihtsalt. Ei ole sellest Peipsist ega Juhan Liivist pääsu. Ma ei tea, kas ta kõigile kuvas sama luuletuse või ei. 

---

Me võnkusime kella 4ni. 

Kui me poleks läinud, ei oleks teadnud, millest me ilma jäänud oleksime. Aga et me läksime, siis on megahea meel, sest Mesi tare 25 küll selline pidu ei tule, võin kohe ette ära öelda.

Ja kui mõnus oli ringi jalutada varahommikul. Nii ägedaks on Tallinna ehitatud. Ma olen 10+ aastat juba eemal olnud, seetõttu tulen nagu välismaale ja üha rohkem kõlan nagu oma ema 25 aastat tagasi, et "no tead see oli seal, kus vanasti oli Nehatu..." Ma ka võin rääkida kohtadest, mis "vanasti" olid. Uusi asju ma enam ammu ei tea, linn muudkui muutub.

neljapäev, 10. aprill 2025

18 aastat jutti

Ma vahepeal magasin maha ühe väga tähtsa sündmuse. Parem nädal hiljem siis, kui et üldse mitte, aga aprilli alguses sai mu blogikene täisealiseks. 18 aastat olen käinud siia suuremal või väiksemal hulgal ülestähendusi tegemas. Aga iga päev kirjutan tundega, et keegi peale minu siin niikuinii ei käi ja kasutan võimalust teatud pilte, teatud mälestusi lihtsalt üles jäädvustada, sest mälu on lühike, aga interneti serverid pikad :)

Aga palju õnne, armas blogi! Kas nüüd võib veini avada?

See on muideks pikim hobi, mis mul kunagi olnud on ja ma olen üsna uhke selle saavutuse üle. On olnud aegu, kus mul on olnud palju aktiivselt kaasa lugejaid ja kommenteerijaid, praegu pikem oma vaiksem kulgemine. aga võite jätta mulle tagasisideks, millal siia sattusite esimest korda lugema ja kuidas?


esmaspäev, 17. veebruar 2025

Pöörane täiskuuÖÖsööming 2025

Ma olen elus!

See on vist see esimene emotsioon. Aga algame algusest.

Umbes 10 päeva enne üritust jõudsin ma end ürituse lainele sättida alles ning tegin suure avastuse, et 15.veebruar on ju sõbrapäeva järel, mis teeb sellest põhimõtteliselt sõbrapäevaürituse. Nii asusin ma dekoratsioone meisterdama, osaliselt soetama, neid paika asetama jne. Sellest kõigest blogisin ka varasemalt. Umbes kolm päeva jätsin mööbeldamisele ja toidu ettevalmistustele. 

15.veebruar keris end kiiresti ette ja kõigega jõudsime valmis ainult tänu abiväe saabumisele neljapäeva õhtul. Nii kiiret sibulakoorimisprotsessi pole vist varasemalt olnudki - istud vaikselt ümber laua ja ajad juttu, aga käed käivad kõigil viiel inimesel. Ongi sibulad kooritud, siis ka poolitatud ja masinaga supsti hakitud.

Laupäeval ca 13.30 ajal hakkasime asju autosse, haagisesse jne pakkima ja Mesi tare hoovile transportima. Lõkked vaja üles panna, supid podisema, elekter korraldada ja kõik muud toimingud. Ühtäkki ,kesk ettevalmistuste melu ,hakkas hoovile inimesi saabuma. Ilm oli ilus, karge ja päike siras kõrgel taevas. Inimesed teatasid, et nad tulid ÖÖsöömingule! Üritus oli igal pool välja kuulutatud algusega kl 17.00. 

Minu jaoks on see lugupidamatu, kui sajad enne algusaega kohale, et "niisama ringi vaadata". Sa paned pererahva ebamugavasse olukorda ja segad nende toimetuste rütmi kõige kiiremal ajal enne üritust, mil on iga minut planeeritud.

Alates kl 16st hakkas rahvast järjest rohkem tulema, supid ka said valmis juba ning asusime tööle. Ei lõpetanud enne südaööd! Esimesed hetked hingata olid umbes 22 ajal, kui tekkisid mõned vahepausid ja sai kellegagi mõne minuti juttu ajada. 

Kõik, mid ama nö köögist nägin, oli inimeste sein. Hoovil olnud abilised teatasid, et järjekord oli ümbernurga tänavale välja, autod ainult voorisid. Tõesti, tempo oli meeletu! Hoopis teine teema, kui aastatagusel öösöömingul.

Ja siis, kiirel hetkel, kus Marek tegeles silmarõõmudega (vorpis kalaampse valmis teha) ja mina maadlesin armunud sibulaga (sibulapirukad), kuulen uskumatut häält - see on ju mu pehv!!! Ja Marek teatas kõiketeadvalt, et ainult meie härraga pole need, kes oskavad üllatusi teha. Nimelt oli teada, et Eveliis ei saa tulla, kuna koerale ei saanud hoidjat. Jube kahju oli, sest ma muudkui saatsin talle tiisereid ja piilupilte, mis kaunistused ja mis ma jälle meisterdasin ja sättisin, aga ei saagi talle kohapeal kogu miljööd näidata. Ja siin ta oli!!! Küll ainult viivuks, ööbis ära ja hommikul pea kohe asus jälle koduteele, aga niiniinii tore oli, et ta tuli!

Ma ei tea, mitu inimest meil kokkuvõttes hoovil oli, aga külalisi oli PALJU! Väga intensiivne ja pöörane oli see öösööming. Ühel hetkel jõudis ka külaliste suust kuuldud lumetorm me hoovile, tuiskas köögigi lund täis, aga see siiski vaibus või möödus meid ainult servaga nügides, niiet edasi oli ilus öö. Ka täiskuu andis endast märku!

Ja kõik see piltides (ma ise jõudsin vaid väheke pilte teha, sest põhimõtteliselt ei saanud köögist väljagi, niiet jagan teiste tehtud pilte):

Reede õhtul tegime peaproovi! Tegime lõkked ja olemise ja mõned pildid, juhuks kui laupäeval ei saa.


Selline mõnus melu see seekord oli! Loodan, et meie külalistele meeldis mu roosamannaplahvatus ja kogu miljöö. Loodan, et toidud ja joogid meeldisid. Me ise olime küll rahul. Minu ja härra pelmeeniprojekt oli hitt, selle kohta saime positiivset tagasisidet, samuti ka glögi kohta. See maitses mulle endale ka niinii väga. Peangi nüüd kuskile üles kirjutama salaretsepti, et meelest ei läeks. 

Härra on usinalt katsetanud niiii palju erinevaid pelmeeniretsepte, et võiks vabalt anda välja raamatu "Pelmeeni 50 varjundit". Lapsed ei taha kuuldagi, et õhtuks jälle pelmeenid :)

Pool pühapäeva ma pesin nõusid ja hommikul veel majas olevale grupile tegin hommikusöögi. Siis väsisin ära. Nüüd olen saanud end laadida ja elu on ilus jälle.