neljapäev, 12. jaanuar 2023

Projekt "Maja" - üheksakümne neljas peatükk (soojustamine)

 Ahoi! 

Jooksma hakkas KÜMNES aasta meie projektmajas :) Sellest postitusest hakkas lugu peale. 

Õudne, kuhu aeg kaob??? Mul on lapsepõlvest saati tiksunud kuklas isa ütlemine, et maja ehitamine kestab 10 aastat. Ma, kärsitu jäär nagu ma olen, alati olen ohkinud selle isa ütlemise peale ja tahtnud kõik kolm korda kiiremini ära teha. Noh, siin me oleme eksole... Ja noh, me härraga oleme endale võtnud väljakutseks ehitada kolm maja korraga, seega äkki mahub ikka võrrandisse.

Aga tulingi siia kirjutama, et kõikide meie samovarimaja ja Mesi tare ehituste ja projektide kõrval on lõpuks-lõpuks kodu ka prioriteetidesse tõusnud vahelduseks.

Mõned kuud tagasi sai tellitud purvaht ja pööningukorrusel kaldpinnad ära vahutatud. Otsaseinad jäid tegemata, sest vahumeestel on autos alati kindel kogus vahtu ja kõik sai otsa, sest meil on ikka väga palju seda pinda seal vaja soojustada. 

Siis kerisid kuud edasi ja tegemised maal ei lõppegi ning kätte hakkas jõudma jõuluaeg. Võtsime härraga end kokku - meie dvor ehl väljaehitamata majaosa alumine korrus oli sujuvalt aastate jooksul laoks kujunenud. Sest ikka oli asju, mis on vaja ilmastiku eest kuskile ära panna (ja ükskõik, kui palju me neid panipaiku, kuure ja töökodasid siia ehitanud ka ei ole, koguaeg on ruumipuudus!) ja nii need asjad + enamasti ehitusmaterjal ka kõik jälle siia jalgu kogunes. Vaatepilt oli ausaltöeldes masendav.

Aga oli vaja teha TÄIESTI tühjaks kõik. Nii ma ise kõigepealt kolisin juba kevadel palju asju ära Samovarimajja, aga se eoli nagu tilk meres. Siis hakkasime uuesti pihta. Üks laupäev keset detsembrit jooksis poolde öösse välja, aga saimegi täiesti tühjaks ruumi! Ja hea oli, et naabrimees otsustas abikäe ulatada ja prusse ja muid raskemaid asju aidata härral öösel veel ära transportida, sest pühapäeva hommikul kl 9 tegin silmad lahti hääle peale, et akna taga peatus sõiduk. Ruloo tagant piiludes nügisin härrat küünarnukiga üles - töömehed saabusid!

Ja siis läks ettevalmistustöödeks ja paar päeva enne jõule valati ära meil alumise korruse põrand. Vaatepilt muutus kohe suure sammu võrra apetiitsemaks ja juba saab mu fantaasia lennata, et varsti-varsti võiks päris tuba siit välja rulluda. Khm, jah, ma siiski tean, kui palju veel teha on ja kui palju see kõik aega võtab, eriti et meil on käes kiire talvehooaeg ja paar kuud ei lenda lind ka remondi teemadel.

Koristustööd käivad

Ongi puhas vuuk!

Täidet oli vähe, mistõttu tuli tellida liivakoorem.

Käsitöö läbi akna liiv sisse kühveldada.


Liiv, penoplast, põrandaküte

Jõuluks põrand valmis!


Peale jõule vaatasime üks hommik härraga hommikusöögilauas tõtt ja tegin härrale teatavaks: "Täna hakkame villa paigaldama!" Terve alumine korrus + ülemise korruse otsaseinad ootasid tegelemist.

Mõeldud tehtud, hakkasime pihta kahekesi.


Jõudsime ära teha kaks seina härraga. Siis sai päev otsa ja edasi härral muud tegemised ja plaanid. Nimelt tekkis mõte minna perega suusatama-kelgutama. Ma ei ole absoluutselt suusainimene, seega paigutasi end Mutukaga tuubimise või kelgutamise tiimi, meie pere poisid tahtsid mäest alla suusatada. Hakkasime siis otsima sobivat kohta ja ei leidnudki. Pere suusareis lõppes sellega, et härra läks oma parima sõbraga kahekesi Kiviõlli :)

Mida teeb koju jäänud naine? Jah, hakkas villa paigaldama edasi. Nüüd olengi võtnud oma õlule päevade viisi villa ja soojustamisega tegeleda. Alumine korrus sai ringi peale ja ülemisel korrusel on veel päeva või kahe jagu tegelemist. Seal ei ole ju põrand veel tehtud ja stabiilset tasapinda jalge all ei ole. Füüsiliselt väga kurnav, aga samas hea trenn kuskil maa ja taeva vahel kõikudes ja turnides villa paigaldada. Kui ma seni veel ei olnud supernaine, siis nüüd küll olen!

Kui härra oli "perereisil", hakkas naine otsast villa harutama...

Kõik seinad on täis diagonaaltoestusi.
Mis tähendab, et lauaga tasa ja selle ümber läheb 5 cm paksune vill
ja selle peale 10 cm paksune.
Kus saab panna villa lehe tervikuna, sinna panin kohe 15 cm paksuse villa.
Korralik tetrise-mäng, et oleks tihedalt  pandud ja et materjali ei raiskaks ka samas.

Igatahes on dvor nüüd märksa soojem! Saime seda tunda kohe, kui aasta algul -20 kraadised päevad saabusid. Ja tuppa saab ka palju viisakamalt nüüd tulla. Eks ikka on jälle segadust tekkinud, sest jalanõusid ju kuskil mujal hoida pole ning samuti igasugused pakendi- ja taarakotid, mida sorteerida ja koguda ka tuppa ei mahu. Praegu on ka kõik nurgad villapakke täis, aga ikkagi peab härra jälle ehituspoodi uue laari järele minema. Sest kui ring saab täis, siis paneme veel teise kihi villa peale 10 cm. Otsustasime investeerida pigem soojustusse, kui hiljem kütte,  sh -puude arvetesse. 

Tulevane magamistuba, Mutuka tuba ja vannituba teisel korrusel.
Otsasein minu soojustatud!

Vasakul tulevane kontorituba, 
keskel trepihall ja parempoole osa Mesilase tulevane tuba teisel korrusel.
Pimedas ei teinud uut pilti, aga kontoriosa nüüdseks soojustatud
ja osa trepihalli seinast ka.
Nokitsemist jagub, sest eriti halb on ilma kindla jalgealuseta seda tööd teha.
Eriti inimesel, kes ei ole korstanpühkija nagu tema härra, vaid kardab kõrgust!
Niiet fun times!

Seekord raporti lõpp ja kui on uusi arenguid, jäädvustan need muudkui üles. Endal ka huvitav järgi lugeda ja vaadayta, mis muutunud on!

reede, 30. detsember 2022

2022

Aeg on teha 2022. aasta tagasivaade :)


Jaanuar

Talvekuud on nagu alati meie peres - külmunud Peipsi järvejää peal. Töö, töö, töö.

Peipsi Toidu võrgustiku liikmetega mõtlesime välja uue vimka - kui õige teeks talvise, öise õuürituse? Okei, mõeldud-tehtud! Sündis Peipsi Toidu tänava TÄISKUUÖÖSÖÖMING. Veeri seda nii, nagu Margus Saar AK-s :) Igatahes, see oli väga äge üritus ja tuleb 2023 kindlasti taas.


Kaks tilka vett


Veebruar

Veebruar läks lustides ja töötades kuni saabus vabariigi aastapäev! Mujal maailmas tuntud ka nime all Spetsoperacija!








Märts




Töö. töö. töö :)

Aprill

Aprillis saime ära tehtud palju pikalt ootel olnud koristustöid - kodus hoovis vanarauanurk, erinevad kuuridealused ja Bogdanlandi maaala talgute korras sõpradega okstest ja roigastest puhastatud ning muru peale külvatud. 

Lisaks tegime traditsioonilise väljasõidu sõprade juurde sünnipäevi tähistama! Nii hea, kui härraga sünnipäevad nii lähestikku on, et saab korraga ära tehtud. Äkkmõtte najal otsustasime lapsed viia reisile ning Stockholmi kruiis on neil tänanseni meelel ja keelel. 

Ja veebruarikuu sündmused pani meie pere poisid tegutsema isamaa nimel. Härra on Kaitseliidus olnud passiivne liige pronksööst saati, aga nüüd kukkus tegutsema. Muudkui koolitustel, muudkui õppustel, muudkui lasketiirus. Sama ka Mesilasega. Nii kui 7a sai, nii ta vups noorkotkaks hakkas. Samamoodi koguaeg oma õppustel ja laagrites ning kodus muud juttu enam ei olegi, kui pakitakse varustust kokku-lahku, metsavendade sari on pähe õpitud ja käib pidev onnide ja punkrite jutt ja ehitus kodus.

Üks läheb koolitusele, teine laagrisse.


Mai

Maikuu möödus meil muudkui Mesi tare rannas, kus ehitasime härraga kahekesi uut paadimaja. Sinna läks ka juunikuu ja mida suvesse edasi, seda vähem aega nokitsemiseks jäi. Aasta lõpuks on ta pmst valmis - saunaahi on veel paika ühendamata, kuigi olemas on. Samuti on madratsid viidud töösse, aga kätte saamata.

Tihe ehitustöö käib!!!


Juuni

Jaanipäev oli tõeliselt palav ja suvine- seega jgus sõpru, kes Peipsi äärde tee ette võtsid ja kellega koos saime suverõõme nautida. 


Juuli

Juuli algas meil õpilasmaleva noortega, kelle tööle võtsin. Neist oli megasuur abi, aitasid meil tohutult põdrakanepilehti korjata ning pärast valmis teed pakendada.



Ja kui teise töönädala lõpus noortega töö lõpetasin, jalutasin Samovarimajast küla teise otsa. Just selle päeva hommikul oli härra mu auto hooldusesse viinud ja mul vaja kiiresti minna paadimajasid koristama. kand ja varvas, kand ja varvas, aga just see asjaolu päästis meie kodu. Sest muidu oleks ma autoga mööda kihutanud oma kodust kiiresti muid töid tegema. Jalutades aga panin anomaaliaid tähele, mis südame alt värelema pani. Kartused osutusidki tõeks - meie naabermaja põles! Kirjutasin siin lähemalt.

Juuli lõpus aga oli toredamaid üritusi ja mälestusi ka! Võtsime härraga mõned vabad päevad ja käisime kahekesi pulma-aastapäeva reisil Lätis. Oleks võinud rohkemgi ringi seigelda, Lätis on, mida vaadata, aga suvel on iga päev mul kulla hinnaga!

Meie iga-aastane traditsioon ehk sõprade kogunemine ehk Peipsi viikend on alati juuli viimasel nädalavahetusel. Tänavu oli juba 9ndat korda siin meie juures!



Ja nomineeriti mind Kogukonnahinge tiitlile! Siiamaani on suur rõõm ja au!



August

Augustis saime näha lähemalt, kuidas ühe Eesti filmi võtted telgitagusest poolest vaadatuna näeb välja. Lisaks saime ka taustanäitlejad seal olla. Oli põnev kogemus!

Lastega tegime samuti perepuhkuse Lätis, et natuke ka neile tänu avaldada, et nad suvel omaette rohkem lustima pidid, kui et meie neile tähelepanu saame pöörata. 


September

Mesilane läks esimesesse klassi! Kuidas see võimalik on üldse, et ta nii suureks on kasvanud? Alles ta ju sündis?

Septembris toimus järjekordne Sibulatee puhvetite päev ja esimest korda selle ürituse sündimisest saati meie ei osalenud. See otsus sündis suve lõpus, kui ma olin end mitmel korral vigastanud suve jooksul. ei ole mõtet end lõki tõmmata. Selle asemel hoopis tulid sõbrad seltsi ja käisime ise teisi puhveteid külastamas. Ilm oli super ja meil oli suurepärane päev! Sibulatee on nii äge!

Ja Pranglil käisime oma perega! See oli äge nädalavahetus Eveliisi, Mareki, Ida ja nende Prangli sõpradega. Päris mitu proseccot lahendasime ära Eveliisiga ja saviringis käisime ka. Oot, Eveliis, mis sellest koogialusest sai üldse? :P

September on muidugi alati ka hoidistamiste kuu - kõik, mida aiast ja metsast saab, läheb kas purki või kuivatamisahju.


Oktoober

Oktoobri märksõnaks on Gotlandi õppereis. 



Ja pärast nädalast puhkust käsutas härra mu appi Tartu korterit remontima. "Rõõm" halbadest üürilistest. Tulemus sai hea ja nunnu!





November

Novembris oli meil rohkelt enda aega võetud! Härral on sügiseti korstnapühkimise hooaeg, mil teda praktiliselt kodus ei näegi. Sel aastal ta otsustas korstnapühkimisega tegeleda E-K, N-R on polnud koduseid asju tegemas (ehitused, nokitsemised, kodutööd) ja L-P oleme käinud kvaliteetaega veetmas. Ja mulle see ajakava väga sobib! Nii sai ära tähistatud meie 10.aastapäev härraga, käidud elamusi saamas Tallinnas Mustamäe spaas, pidasime maha kihvti Sibulatee võrgustiku sünnipäeva ja käisime sõpradel külas. 



Traditsiooniline sõprade nädalavahetus Käsmus! Aeg endale ja lastele, mis on olnud väga vajalik!

Käsmu viikend, kus mind ilmselgelt hoiti kuskil teises jutuaknas
ega öeldud, et on täpiline dresskood! 
Ja kõigist neist olen mina ju täpimaniakk üldsegi!!!!!
Alatu, väga väga alatu :)



Ja vaevu vaevu olime saanud Mesi tare parklas kõik tekkinud kruusahunnikud jm koristatud, maapinna tasandatud ja silutud kauniks, kui härra otsustas osta uue paadi! Nagu alles saime ühe üles ehitatud ja kalda pealt eest ära lohistatud! Uus projekt 2023!!! (tundes härrat, siis pigem uus projekt 2025, sest paar aasta peab ikka jalus vedelema enne ja naist närvi ajama sellega).



Detsember

Oli külastajaid ja töö tegemist, oli lastega luuletuste õppimisi ja oli aega ka vedeleda ja raamatuid lugeda. Hingetõmbamise aeg! Kodukaunistamise aeg - üle mitme mitme aasta sai majale jõulutuled külge!


Vaikselt võtsime ette kodu edasiehitusega tegeleda. Paar sammu on liikunud, mida vast peaks ka blogis kajastama.

neljapäev, 29. detsember 2022

jõuluüllatused

Õpetussõnad daamidele:

Kui sinu karva kasvanud abikaasa vannitoast hõikab, et kus su ripsmetušš on ja sellele järgneb kõrvulukustav vaikus, siis on oodata sama halba üllatust, kui vaikselt nokitsevate laste puhul.

Minu esimese jõulupüha hommikul sellise vaikuse järel tervitas mind abikaasa/ Hillar Kohv:


Hull on lugu sellepärast, et härra abikaasal ei ole mitte kunagi olnud vuntse ega habet. Ta tavaliselt paari päeva tagant eemaldab kõik tekkinud ebemed. Ja nüüd!!!! Ahastus, sest sellist vuntsi on kandnud mu isa igavesest ajast igavesti. 

neljapäev, 15. detsember 2022

kingijaht

Mul on igavene needus - pea on ideedest tühi kuni jõulud on napilt käes. Siis hakkab kingiideid muudkui turgatama, aga aega enam ei ole kuskilt sebida, tellida, kujundada, korraldada nii, et õigeks ajaks kätte jõuaks. 

Praegu hoian hinge kinni, et Mesilasele tellitud kingituse osad pakiga kohale jõuaks ikka enne 24ndat. Ta on mul tulihingeline metsavend-noorkotkas-sõjamees. Kõik ühes. Sünnipäevaks soovis ja sai erinevat laigulist varustust nind ellujäämistarbeid (tulepulk, maskeerimisvärvid jne). Jõuluks tuli jälle soov "sõjaasju" saada, ka päkapikud said samasisulise kirja. Seega istus päkapikkude rahakotihaldur arvuti taha ja kukkus googeldama, kust saaks laste suuruses varustust. Leidsingi lehekülje ja tegin tellimuse detsembri alguses. Siis sain kinnituskirja ja teavituse, et kuni 15 TÖÖPÄEVA tellimuse täitmiseks. No see võib ka lõhki minna ajaliselt ja kuidas sa siis ütled lapsele jõuluõhtul kuuse all, et jõuluvana kingitus jõuab kahe päeva pärast kohale? Mutuka kingitusest on midagi olemas, osa asju aga tulemata veel.

Härra andis alles täna teada, mis võiks tema soovid olla, mille vahelt valida. Ka tema on 24.veebruari sündmuste valguses väga isamaaliseks ja laiguliseks taas muutunud, aktiviseerus oma passiivkaitseliitlase staatusest ja käib nüüd usinasti õppustel ja igal nädalal relva laskmas lasketiirus. Kingikotti tellisin neid huve silmas pidades midagi, mis talle rõõmu võiks teha.

Ja see on alles oma lähiperering. Aga on ju ka muid liikmeid, isa kaasaga, vennas, ämm ja äi. Ka neile peaks midagi armsat aga vajalikku välja mõtlema. Ja kui võtad mõne kingituste veebilehe lahti, siis öelge ausalt - palju üks inimene peaks kingituseks saama ja kuhu kodus toppima kõik need padjad ja pleedid "parim mees" jm tektsidega. Jube tüütu. 

Täna näiteks mõtlesin välja, et mind on pikalt frustreerinud see, et tihti sõprade juurde sauna minnes oma pesemistarvikuid kaasa haarates pean neid alati kilekotti laduma. Et mul ei ole ilusat ja mahukat tualetttarvikute kotti. Need Eesti lehed, mis ma leidsin, pakuvad kõik a la reisitarvikute kotti - kuhu maub 3 minipudelikest. Ma päriselt tahaks sellist, kuhu normaalmõõdus šampoon, balsam, juuksemask, juukseõli, kehakreem ja nipetnäpet veel sisse mahuks. Ja mis ei oleks plastikuline vaid näeks stiilne välja ka. Siin juba ongi error - appi tulevad erinevad välismaasaidid, aga sealt ei jõua nädalaga kohale jälle. Ja selline personaliseeritud kingitus ( ehk ilus nt nahast kott saaja graveeritud nimega) passiks ju pereliikmetele ka kinkida... No ju siis jääb hea mõte järgmiseks aastaks, et jõuaks varem välja mõelda ja tegutseda. 

Või on kellelgi jagada mõnda vahvat kingiideed, mis tänavu Teie peres jõulukotti "potsatada võib". Äkki lähevad mul veel mõned tšakrad lahti ja jõuan kiirelt ämmale-äiale-vanaisale-vennale tellida ja korraldada?

esmaspäev, 21. november 2022

Projekt "Külalistemaja" - 62 (valgus kõnnib rannas)

Eelmisel talvel, mis jääb 2022 aasta numbri sisse küll, võtsime Peipsi ärksate inimestega ennast kokku ja sai juhtuma selline tore ülevõlli üritus nagu Pöörane Täiskuuöösööming. See oli äärmiselt lõbus kuulamine, kuidas Margus Saar seda püüdlikult AK uudistes hääldas.

Kui midagi esimest korda teed, siis on ikka ämbreid kolisemas. Aga oli, millest õppida, et järgmisel korral paremini teha. Kuna olime üks kahest südaöisest talvisest söögikohast, kes toona end Peipsi järvejääle üles panid, siis tekkisid teatud murekohad, millele me kunagi pole suviste ja sügiseste puhvetite päevade ajal mõtlema pidanud (need on ju oma hoovi peal toimunud):

- valgus

- viidad

- soe toit

Ürituse mõte on pimedal ööl talvisel külmal ajal midagi vahvat külalistele pakkuda. Seega, kust saab jää peale valgust? Elektrit ju ei ole. Akud, patareid, elav tuli. Tuleb lahendada nende kolme valikuga asju. Supid said kõik elava tule peal lõkkel tehtud, mis andis valgust ja soojendas ka külastajaid. Aga telgi alla oli vaja ka valgust, et arveldada, teed välja anda, pirukaid jagada jne. 

Pimedasse öösse ei ole mõtet viitasid välja panna :) Neid lihtsalt ei näe. Kuna meie juurest järvele minev kanal on  kaarjas, siis ei näe ka parklast üle kõrkjate, et kuhu liikuma peab. Selleks olin tookord mõelnud valgustada küünaldega teerada. Oh mind naiivitari. Peipsi tuuled on ikka marudad ja õueküünlad kustusid kiiresti. Abi ei miskit. Külalised liikusid siis teiste inimeste järgi lihtsalt ja õnneks jõudsid kõik ikka jää peale kohale ka.

Lisaks peab mõtlema ka, kuidas toitu soojana hoida, et ära ei külmuks. Pirukad jne välistingimustes talvel ei kesta nii nagu suvisel soojal ajal.

Sellised kolm õppetundi jäid mind kevadest suvesse kummitama, sest selle võtsime küll plaani, et osaleme taas ka uuel talvel. Teine Pöörane Täiskuuöösööming tuleb 4.veebruaril 2023 ja juba mõtted keerlevad, et kuidas mingeid asju sel korral paremini planeerida ja lahendada.

Tellisin juba juulikuus ära hunniku valguskette (6x20m, aga osa meetreid igast ketist on nö pikendus, mistõttu tegelikult tuledega kaetud pikkus on väiksem, kokku 100m), et randa nad paika panna ja talvel siis juhe pistikusse. Et ei sõltuks küünaldest ja tuulest. Suvest saati ootasid need valgusketid oma aega, et ma hakkaksin neid kuidagi randa paigaldama. Aeg jõudis kätte alles novembris, kui tundus, et varsti läheb maapind jäässe :) Niisiis võtsin ühe päeva, kui harutasin kõik ketid lahti, ühendasin kokku ja püüdsin neid kuidagi siis viisakalt välja panna. Sai kinnitada rannas ühest paadimajast teiseni, aga kohati kippusid vahemaad liiga pikad olema, ehket kette oli vaja ka toestada. Muud lahendust polnud võtta, kui toetasin neid siis kohati pajuvõsa külge. Samas mõnes teises kohas polnud peale kõrkjate midagi abiks võtta ja seal jäid valgusketid paigaldamata.

Näitasin oma lahendust ka härrale, kellele valgustatud rannaäär väga meeldis. 

Romantiline jalutuskäik härraga rannaala vaatama

Küll aga jõudsime kohe uue probleemkohani - Peipsi tormituuled! Rahuliku ilmaga oliminu lahendus väga ok, aga kõik päevad ei ole siin Peipsi ääres sugugi rahulikud. Valgusketid tuleb toestada, sest muidu rebib tuul nad katki. Ei jäänud härral muud üle, kui pidi jälle minu projektist osa võtma hakkama. Tõi Tartust hunniku immutatud poste ja 200m traati ning 17.novembril ehk eelmise nädala neljapäeval võttis härra üle pika aja vaba päeva, et see aiapostide paigaldamine ära teha. Pea 4h läks meil aega, et 12 posti paika saada, traadid vedada, pingutada ja kinnitada ning valgusketid nende külge omakorda siduda. Aga tulemus sai niiiiii väga ilus.

100m pikkune valguskett.
ca 2m jäi puudu, et oleks viimase paadimajani välja ulatanud...

Ja töö sai tehtud sõna otseses mõttes viimasel minutil, sest õhtul-öösel hakkas külmetama ja hommikul oli lumi maas. Nüüd enam seda tööd küll nii lihtsalt tehtud ei saaks.