Elu kõige jubedamad 13 minutit olid täna: kõnest 112 kuni päästeameti autod kohale jõudsid, palvetades ja lootes, et naabermaja põleng meie kodu leekidesse ei neelaks.
See oli õnn, et mul täna auto hooldusesse läks ja ma jalgsi pidin kõla ühest otsast teise liikuma. see oli õnn, et ma otsustasin koju tulla ja mitte edasi kiirustada taresse koristama. See oli õnn, et ma märkasin õhu kahtlast värelemist vihmasajus.
Päästjad ütlesid, et oli sekundite küsimus meie maja osas. Naabermaja põles maani maha.
Just täna pidi härra abikaasa minema lastega paadiga järvele festivalile ja tagasi tulema homme. Nad olid 5km kaugusel kodust, kui ma härrale helistasin, et ta kiiresti tagasi tuleks ja oma auto ära pukseeriks majade vahelt. Otsasein ja kahjustada ja aknad on kildudeks. Aga kodu on alles!
See on 6. intsident siin külas 1,5 kuu jooksul, mis hõlmab endast 2 tulekahjut, 1 uppumist koos kopterotsingutega, 1 rasket autoavariid, 1 joobes juhti ja 1 lennukipommi leidmist järvest. Chicagos elame!
3 kommentaari:
Nii palju väikesi pisiasju, millest sõltub terve elu. Tore, et need asjad juhtusid ja et teie kodu sai päästetud. Naabrist on kahju, selline õnnetus...
Varas jätab varna seina, aga tuli võtab kõik. Mis selle õnnetuse põhjustas?Loomulikult on mul hea meel, et teie kodu alles on ja kahju neist, kellega õnnetus juhtus. Sellises tihedas majadereas on tulel kerge limpsata naabermaja, aga ehk oli tuulgi teie poolt. H Saaremaalt
Sel päeval olid kõrgemad väed meie poolt tõesti! Mul on seal üleval mitu inglit pere üle valvamas.
Mis põhjustas - ei oska öelda ega spekuleerida. Ilmselt uurimine tuvastab?
Meie külades on tõesti majad lähestikku ja tuli kõige suurem vaenlane. Nüüd olen iga lõkkelõhna peale nagu verekoer, nii hellaks tehtud.
Postita kommentaar