Jeerum-jeerum,
Ma tulin blogisse ju aprilli alguses aasta tähtsaimast päevast (ofkoors viisaprill eksole) kirjutama, aga täna näitab kalender 20.aprilli juba. Arusaamatu müsteerium.
Igatahes - väga tore sünnipäev oli jälle. Juba 9 aastat on mul sellel päevala alati rõõmu pakkunud kallis härra abikaasa, aga tänavu oli oht olla üle pika aja ilma temata oma sünnipäeval. Härrale oli määratud operatsioon just nimetatud kuupäevaks. Armastav abikaasa lükkas oma operatsiooni edasi poolteist kuud ja hellitas mind ikkagi nii, nagu traditsioon ette näeb.
Kõigepealt teesklesin ma hommikul magamist. Ikka et lapsed saaksid üles ärgatud ja emmet üllatada. Viisaprill on nimelt üks neist vähestest päevadest aastas, mil mu Mutukas saab varakult ISE maast lahti. Kõikidel teistel hommikutel (v.a päkapikkude ajal) ei tee ta äratusi kuulmagi ja äratamine on ca 15-minutiline protsess, kui mitte pikem, kus ma ronin talle voodisse kaissu kõdistama-musitama-kiusama. Siis lõpuks ärkab ta kuidagi moodi üles.
Aga mitte viisaprillil, nagu mainitud. Krapsti Mesilasega koos maast lahti, siirdusid nad kööki härra abikaasale appi. Ja seejärel tulid emmet sööma kutsuma. Tegemist oli teisipäevase päevaga, mistõttu Mesilane pidi kindlasti eelkooli suunduma. Vastasel korral oleks lastele uneaega andnud hommikul ja nad koju jätnud. Aga et üks pidi eelkooli suunduma, sai ka teine lasteaeda viidud.
 |
| Härra üllatas mind tordiga! Täpiline tass!!! |
Nautisime natuke omaette hommikusööki, kutsusime küla teisest otsast sõbrad ka hommikutordile ja seejärel asusime kodus toimetusi tegema ja asju pakkima laste teadmata. Nimelt otsustasime härraga eelmisel õhtul, et no mis me hakkame üksteisele mingit mõttetut kingitust tegema, ei tea midagi tahta ka ja üleüldse on kõigest motivatsioon maas. Paar aastat pole puhkusereisil käinud, lapsed pole üldse kuskil käinud. Tsekkisime, kõigi dokumendid kehtivad, lähme väiksele kiirpuhkusele!
Mõeldud-tehtud.
Kell 12 sõitsime lastele lasteaeda järgi, et nad päevaunne ei läheks ja asusime pikale teele. Lapsed said autos teada, et lähme reisile. Aga kuhu, ei ütle!
Oh rõõmu, terve tee (üle 3h) sai muudkui virisevat häält kuulda, et kuhu me äheme, millal me kohal oleme?
Lõpuks mõningate peatuste järel jõudsime me Tallinnasse. Parkisime auto ja haarasime autost kotid. Mesilane hakkas huupi pakkuma ja tabas ka pihta - lähme suure laeva peale.
Seega, minu tänavune viisaprill möödus Tallinki laeval teel Stockholmi. esimene õhtu oli marult suur tuul väljas ja laevas ei olnud üldse lõbus olla :) Seega härra mind diskosaali meelitada ei suutnud.
 |
| "Oojess, vabatahtlikult laste mängumaal!!!" |
Järgmisel päeval külastasime muidugi Junibackenit, seejärel Vasa muuseumit ja natuke jalutasime linnas ka. Aga et minu põnnid on harjunud koguaeg autos istuma, siis ei saanud ma täit rõõmu linnas ringi kondamisest, vaid suundusime Boltiga tagasi laevale. Lapsed veetsid terve aja kuni magamaminekuni lastenurgas ning buffet-õhtusöök Baltic Queenil oli lihtsalt uskumatu! Siiamaani suu jookseb vett, kui mõtlen sellele valikule seal.
Hommikul tagasi tagasi Tallinnas ja õhtu lõppeks kodus Peipsi ääres. Ja seejärel jõudis kätte härra sünnipäev, kuhu tuli omajagu sõpru kohale. Väga mõnus sünnipäevade nädal oli taaskord!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar