reede, 16. mai 2025
kollane kollaaž
pühapäev, 11. mai 2025
Imeline iglupark ja mini-retriit
See oli reede õhtul poolel teel Tallinna #NOBE25 peole, kui ma tabasin end mõttelt, et aga majutust meil ju noh ei ole. Järgmisena meenus mulle, et sünnipäevaks sain ma kinkekaardi Oiule iglumajja puhkama. Kiirelt kõne Eveliisile:
- et kas saaks kinkekaarti hoopis Igluparki vastu vahetada?
- ja et kas saaks majutuse , noh tänaseks?
SAI :))
Kuigi esimene vastus oli, et kuule kõik on täismaja, aga oota, ma helistan! ÜKS maja oli vaba veel ja see meile saigi!
See Iglupark on nii äge! Väga teistmoodi puhkuselamus. Me hommikul kl 4 vaatasime kahekesi peegelsiledat merd ja päikesetõusu. Seejärel kolm tundi saime silmi puhata, kui ühtäkki olid Marek ja Eveliis meil hommikusöögiga ukse taga! Üliäge algus päevale!!! Seejärel võttis Marek teema üles, et kle kas hommikusaun on ka paketis? Muidugi on. Muidugi läksimegi sauna!
Mimosa, mõnus saun, ilusad vaated ja sõbrad pakkumas kvaliteetseltskonda. See oli just see mini-retriit, mida ma ei teadnud, et mul vaja oli.
Siia tahan ma tagasi veel tulla. Iglupark puges täitsa südamesse. Miks me Iglus tahtsime ööbida, oli muidugi põhjusel, et Voltasse peole ja tagasi vastu hommikut oli siit väikene 900m pikkune jalutuskäik vaid. Ülimugav!
teisipäev, 11. märts 2025
Mis/kes on sinu kevadekuulutaja?
Nii, kui päike juba natuke päeval põski paitab, on selline meeletu energiasüst minu sisse tulnud. Nii igal kevadel muidugi. Veetsin mitu päeva jutti nüüd õues toimetades, kokku iga päev 10 000 sammu nagu naksti. Eile tulid sammud ainuüksi majast autoni ja tagasi käimisega täis. Sai päris mitu korda käidud. Kuna nädalavahetusel on tulemas maaler meie alumise korruse pahteldamis-lihvimis-krohvimistöödega algust tegema, siis tuleb see ruum asjadest tühjaks tõsta. Ma olen sõna sõnalt sama postitust päris mitu korda juba blogisse kirjutanud, aga kui on olemas meie majapidamises mingi ruum või nurgatagune, siis sinna mu härra asju kohe koguma hakkab. See on tegelikult nii õudsalt väsitav!
Vedasin siis autosse nii palju asju, kui mahtus ja teisaldasin nad teise hoiruumi. Milleks on täna Samovarimaja ja see ei ole üldsegi ideaalne lahendus, sest ka sealt pean hakkama järgmisel nädalal samasugust dvori-ruumi tühjaks tõstma. Aga se eon juba järgmise nädala postituse teema.
Lisaks oli kodustes ruumides palju kõikvõimalikke ehitusriistu, -jullasid, -vahendeid. Need viisin kõik härrale tööruumi. Jäänud on veel mingid vineerplaadid, osb-plaadid ja kipsiplaadid ning natuke erinevaid laudasid, prussijuppe. Nende teisaldamiseks on härra abikaasa abikätt vaja. Siis saab rahumeeli lasta nädalavahetusel maalril toimetama hakata.
Nende asjalik olemiste päevade tulemuseks olid magamata ööd! Mis see on, piimhape lihastes vms, igatahes kõik liigesed valutasid - jalad,käed, selg. Sama tunne oli siis, kui ma nii kodu fassaadi (2023) kui Mesi tare fassaadi (2024) üle värvisin.
Pühapäeval käisime peale toimetusi veel härraga küla vahel jalutamas. Olime sportlikud! Juba esimeste kümnete meetrite pealt algas samm-samm-kummardus harjutused. Ma ei saa jätta sodi vedelema tee äärde, võtsin üles. Kui külapoe juurde jõudsime, olid käed juba prügi täis. Ja siis ajas mind vaatepilt närvi - poe-esise parkla nurgas võsa juures oli meeletu ladestus prügi!!! Ja ma tean täpselt, et eelmine kevad tegime külainimestega prügikorjet ja samast võsast korjasime kottideviisi pürgi ära. Kõik sai puhtaks! Seega on see sinna selle talve jooksul mõnusasti visatud. Ma ei saa näpuga näidata rahvuse peale, aga kindlalt on need kalamehed, kes paari nädala jooksul, mil järvele jalgsi minna lubati, ka võimalusest haarasid. Aga miks on nii kuramuse raske oma prügi kokku koguda ja prügikasti viia? See on mõne sammu kaugusel poe ees täiesti olemas!
Sama prügi hulka oli visatud ka suur 100L prügikott! Korjasime härraga kogu sodi sinna sisse kokkuja poe omanik lubas oma prügisse teisaldada, sest me ei hakanud seda jalutusringile kaasa tarima. Ma saan aru lendu läinud kommipaberist või ka jäätisepaberist (noh ,lapsed), aga täiskasvanud inimeste pudelite, salatikarpide ja krõpsupakkide võssa viskamisest ma ei saa aru. Me ei ela aastas 1982 ometi.
---
See kontidesse tunginud rammestus on samas selline magushapu rõõmus tunne ka, kui keha tunda annab! Päike on mõnus, toimetamisi jagub ja tuju on hea. Minu jaoks kevadekuulutaja on väsinud käed ja jalad :)
reede, 28. veebruar 2025
tunned kevadelõhna?
Veebruarikuu viimane päev on käes. See läks küll kiiresti, erinevalt jaanuarist. Öösööming tuli ja läks koos sõbrapäevaga. Sinimustvalge Vabariigi aastapäev nii samuti. Kas on liiga vara, et nii nukralt tühjana seisev dekoratsioonivaba kodu lihavõtteplahvatusega üle valada? Ei? Oh, hästi siis.
Kuidagi on läinud nii, et paari viimase aastaga olen tekitanud temaatilised hoiustamiskastid omale - on jõulukaunistused (4-5 kasti tänaseks, sest viimastel jõuludel sai päris palju asju tehtud ja nokitsetud), halloweeni dekoratsioonid, nüüd tekkis kaks kasti sõbrapäevasüdameid, mida mul kunagi varem pole olnud (aga seoses öösööminguga nii läks) ja siis on mul veel üks kastikene munadepühadega seoses. Jänkud ja tibud ja kõikvõimalikud riputatavad kirjud munad. Vaatasin kalendrit just ja lihavõtted on alles JÄRGMISEL VAHEAJAL aprilli keskel. Aga kevadehõngu võib tuppa tuua küll, sest homme on juba märts.
Kui ma sõbrapäevaks valmistusin ja paaris nännipoes luuret tegin, et kus ja mis, siis astusin muidugi sisse ka Pepcosse. See on üks õudne pood, sest seal on nii palju nunnusid pühadedekoratsioone. Ja sellal, kui ma otsisin roosamannat, olid nemad juba allahindluste leti täis paisanud lihavõtetega. Kas ma väljusin sealt sületäie kevadega või jah?
Kuigi härra mul ikka veel loodab talvekraade, siis ma näen, kuidas päike käib järjest kõrgemalt ja kevad annab endast märku. Eile rõõmustas Mutukas nii südamest ja armsalt, et õues on kevadehääled. Linnud sidistavad-vidistavad.
Aga meil on veel mõned talvisemat laadi üritused vaja ära teha. Kõigepealt Kolkja Kelk 2.märtsil, kuhu me perega seekord minna ei saa, sest preili Mutukas tähistab sünnipäeva! Ja kuigi mina olen öelnud, et ei mingit saunafESTi sel aastal, sest ma ei taha sellega enam üksi tegeleda, siis nüüd on härra ikka kindlalt nõuks võtnud ühe vip-saunapäeva teha. See ei ole avalikule ringile, aga kutsutud saunafännidele. No ma vaatan huviga, kuidas ta seda asja korraldab (vihje: ei korralda kuidagi ja see ajabki mind marru, sest JÄLLE lükatakse sujuvalt asi minu õlule, kuigi ma olen öelnud, et mulle ei meeldi sellega tegeleda).
Koduehitus ka praegu ei liigu üldse. Ei saa panna parketti maha, sest kipsivalu ei ole ikka veel kuivanud korralikult. Proovin härrat ära rääkida, et paneksime vähemalt lastetubadesse tapeedid ära. Eile ostsime allkorrusele kaminasüdamiku ära, vähemalt nii paljugi. Nüüd läheb vaidluseks, sest minu silmis on ühtemoodi see kamin (simsid ja värgid), härra juba jaurab, et neid ei tule. Naistel ON VAJA nipsasjakeste jaoks kohti!!! Kuidas need mehed sellest üldse aru ei saa? :)
teisipäev, 15. juuni 2021
Projekt "Külalistemaja" - 56 (tehtud tööde ülevaade)
Vahepeal on kevadest saanud juunikuu, mis minu jaoks võrdub juba suvega. Vaatasin siin just oma exceli tabelit to-do listiga ehk mida plaanisin kevad2021 raames ära teha. Naljakas lugu nende nimekirjadega - alustasin võrdlemisi lühikese plaaniga ja see on vahepeal 3x pikemaks kasvanud. Iga tehtud töö tõi nimekirja kaasa 3 uut rida, sest vahepeal tuli miskit meelde veel või tööde käigus sai uitotsustatud, et kui juba, siis juba. Nii ta läks:
Praeguseks kõik, Samovarimaja ja kodu kevadistest plaanidest ja remonditööde tegemistest mõni teine kord!
pühapäev, 2. mai 2021
Projekt "Külalistemaja" - 54 (terrassikatus vol.2)
Novembris kirjutasin tare terrassikatuse saagast siin postituses.
Detsembris leidsime härraga natuke aega, et ise viimistlusega tegeleda, sest oh üllatust, ehitusmees enam ei naasenudki. Niisiis härra ise pani viimased paanid katusematerjali ja hakkas tegelema laudisega. Siis aga ilmad külmenesid järsult ja tuli ka lumi maha, seega jäi projekt ikkagi poolikuks.
Vahepeal oli pikk tore ja töökas talv, siis lumi koos Peipsi jääkattega sulas ning saabus kalastushooaeg. Nüüd lõpuks on olnud mahti asuda tegelema mõnede ehitusprojektidega, et suvehooajaks valmistuda. Vaatame siis, mismoodi see terrassikatus edasi liikunud on:
![]() |
| Härra tööhoos |
![]() |
| Kõige aeganõudvam ja keerulisem osa, mida laudisega katta. Kõik on kõver ja jookseb viltu :) |
![]() |
| Vaikselt edeneb. |
![]() |
| Jess! Laudise osa sai valmis 45 minutit enne külaliste saabumist terrassile. |
![]() |
| Uus päev, uus ülesanne. |
![]() |
| Tuulesein vanadest akendest. Korralik pusle ülesande lahendamine. |
![]() |
| Sein peaagu valmis. Jäänud veel mõned nikerdamise kohad. Ja siis kogu kupatuse üle värvimine. |
pühapäev, 25. aprill 2021
iga-aastane kevadine õudus
Vahepeal läksid ilmad imeilusaks - soe, päike, chill!
Kui sa elad maal ja saad olla õues eksole. Väga super oli olla. Päevad juba pikemad, sai asjalik olla ja õhtuni toimetada.
Selle päikselise ilma suur miinus aga on see, et toas paljastuvad koheselt kõik mu tegemata tööd! Iga viimnegi tolmutort kohe tähelepanu keskpunktis nagu esineja pimedal laval pimeda saali ees prožektorivihus. Aknad - need on mu nõrgim lüli! Kui muidu meie üldine (khm, perenaise dikteeritud) kodukorraeeskiri näeb ette, et iga asi peab olema oma koha peal ja tuba korras vedelevate asjade ja mustade nõude mõistes, siis aknaid ma pesen heal juhul korra aastas. Kevadel! Siis, kui see kiuslik päike mulle näpuga näitab, kui must mu kodu on!
Niisiis, andkem andeks, aga mu lapsed läksid üle 5 nädala kodus redutamist lasteaeda (sest emal lihtsalt saabus kätte aeg, et on väga vaja) ja ma asusin pausi pidamata küürima! Sest mina ei oska rahulikuks jääda keset asjade kaost, kui väikesed sõrmed tahavad kõike näppida, pärida, et mis see on ja avastada jõuluvana salapeidukaid.
Alustasin lasteasjade sorteerimisest. Need Koljatid muudkui kasvavad taeva suunas ja kõik riided jälle väikesed! Sortisin sahtlid tühjaks, laoruumist ootel olevatest kottidest sortisin parajaks saanud riided jälle asemele. Hea on, kui on sõpru, kes oma revideerimistel on riideid toonud ootele.
Seejärel põhjalik koristusring kodus, mida ma olin pikalt edasi lükanud ja oodanud, et mul tekib aega selle tegemiseks. Kõik laste mänguasjad kokku ja toast vahelduse mõttes välja. Ongi lastel rohkem motivatsiooni õues mürgeldada.
Ja siis aknad! 2 aastat tagasi ostetud Kärcher on tõesti võrratu abimees, seega ma uljalt võtsin ette kohe ka Mesi tare aknad ja sinna kulus terve järgmine päev.
Kolmanda koristuspäeva hommikul sain kõne ühelt huviliselt, kes tahtis õhtul tulla ööbima meie saunaga paadimajja. Me oleme tavaliselt paadimajade hooaja avanud mais, aga nüüd 21.aprillil juba esimene tõsine huviline. No, mis seal ikka! 3h koristasin paadimaja, et värskendada teda talveunest suvehooaja vormi. Suurpuhastus ja akendepesu. Tekid-padjad välja otsida ja voodipesud ka, mis on talveks kaugeimatesse kapinurkadesse ära peidetud. Aknaid muide ei olegi paadil nii lihtne pesta, kui osa neist akendest asub veepiiril. Mesispa külgmised aknad ei käi lahti ka ja korra mõtlesin end katusele kõhuli heita, et siis ülevalt poolt läheneda asjale.
Mesispa on muide ümara kujuga...
Niiet see katse oleks lõppenud aprillikuise suplusega. Mis siis muud, kui ripsmete volksutamine härra ees ja kallis abikaasa sõidutas mind mootorpaadiga paadimaja kõrvale, et proua saaks aknaid pesta. Kui see ei ole armastus, siis mis on?
Kõige rohkem olen rahul sellega, et koduse väliköögi võtsime ka härraga üheskoos ette. Meil on nii kodus kui Mesi tares väliköögi ette pandud talveks maskeerimisvõrk (et hoiustada aiamööblit jm varustust ning et linud ei lendaks sisse kõik täis pasandama... on olnud ka talvesid, kui me ei ole katnud ära ja noh, kevadel topelt küürimisrõõm). Mustust kogunud nõud pessu, riiulid korda asjadest, mis on eest ära pandud, külmkapp. Õhh, see on kõige räpasem osa koristusest. Aga korda ta sai ja nii mõnus on nüüd päikselisi päevi õues veeta, söögid väljas teha ja süüa ka väljas. Mitmeid grilliõhtud juba kirjas ja mõnus suvine meeleolu kummitamas.
Selleks, et Mesi tare väliköök korda teha, on enne vaja lõpetada ära terrassikatuse viimistlus, mis enne jõule pooleli jäi (sest tali tuli peale). Et siis saaks väliköögist suvemööbli välja tõsta ja asuda koristama.
Niiet kui ma jälle mõnda aega ei blogi, siis teadke. Ma küürin kuskil aknaid. Või välikööki. Või paadimajasid. Või midagi kindlasti. Sest kevad!
pühapäev, 31. märts 2019
9-tunnine kvaliteetaeg abikaasaga
laupäev, 21. aprill 2018
Peipsi-Pärnu-Peipsi-Tartu-Tallinn-Peipsi
![]() |
| Mõni meist chillib ja mõni meist mitte. |
neljapäev, 29. märts 2018
kevadpostitus
kolmapäev, 10. mai 2017
ega tali taeva jää
10.mai 2017
(ja andke siis mulle andeks, kui ma imelik paistan või midagi. filmiti kaks päeva peale settekaevu seiklust ja operatsiooni eksole)
teisipäev, 11. aprill 2017
Hiiumaa muljed
laupäev, 18. märts 2017
talv on lõppenud.
teisipäev, 3. mai 2016
aeg maha
neljapäev, 28. aprill 2016
Murphy, mu vana sõber
esmaspäev, 28. märts 2016
Oo jess
Eile oli viimaks tõeline kevad õues. Nii soe, nii päikseline. Lumi hoovilt taandus ka mühinal, jättes järgi tohutult porised rajad.
Energiat on viimastel päevadel 300%, sellest tulenevalt olen rüganud palju asju ära teha. Imelikul kombel jõuan nagu rohkem teha, kui härra kodus ei ole. Nii me Mesilase abiga, kes on nüüd mitu päeva järjest hommikust õhtuni meiega objektil olnud ja magab kohe paremini, koristasime ära tare uue sauna ehitussodist, suruõhuga eemaldasime tolmu, värvisime ära saunaruumides vundamendi ja korstnajala, puhastasime ära tare hoovipoolse välisseina lahtikoorunud värvist, et see üle värvida, ladusime hunniku puid riita, koristasime tare hoovi...
Väga palju töid jõudsime teha. Päike kohe laeb akusid mõnuga. Eks meil on tähtajad ka kukil ja tuleb muudkui hagu anda, et hooaja avamiseks külaliste jaoks valmis olla.
Üks päev kui härra lihvimistöid tehes saunas muudkui tolmutas ja me seal olla ei saanud, andis ta mulle ülesande minna kerise jaoks kive korjama. Meil on lähistel üks tore kraavipealne, kus kive nagu seeni peale vihma. Nii tore tunne oli neid sealt noppida, nagu välismaal lastel munajaht hoovis lihavõtete ajal. Naasesin peagi suure saagiga ja pmst tunnistas härra kõik kivid mittesobivaks :) Saatis mu tagasi pisikesi nunnusid musti kive otsima. Teised ei sobivat kerisele. Eriti kohe mitte punased. No ja mis ma näen kraavipervel. Kõil kivid puha pisikesed ja nunnud ja punased. Musti mitte kuskil. Tunne oli, et pigem leiaks metsast jaanuarikuus maasikaid kui neid soovitud kive. Midagi siiski leidsin.
Uhh, tahaks veel paljudest asjadest kirjutada, aga ... esimest korda elus juhtus meil selline asi, et mõlemal meil sai internet otsa pulgalt. Kuidas nii? Me pole ju isegi toas olnud, et arvutis vahtida. Müstika. Niiet toksin siin telefonis ja jubetüütu on. Õnn, et oma projektitaotluse olin varakult valmis saanud ja ära saatnud. Muidu oleks päris pahandus.
Nii, nüüd algab uus päev ja uus to-do list, mida kõik tares ära teha. Täna vist on see maagiline päev, mil tare kolmas saun saab päris valmis. Juhhei.
reede, 15. mai 2015
mina, algaja aiapidaja
Peenrad on ka ootel. Tahaks juba sibulad ja muu hea-parema sisse susada, aga härra luges, et öökülmi lubab veel. Ei tahaks samasse ämbrisse astuda kui eelmisel aastal, mil liiga kiirustasime sellega. Sel aastal on vist vastupidi? Oleme hiljaks jäänud omadega? Terve küla on tagumikud taeva poole peenarde vahel, meie alles jalutame poes seemnepakke valida :)


















































