esmaspäev, 2. juuni 2025

Projekt "Külalistemaja" - 75 Bog(dan)land

Eellugu 1:

Oli 2021a lõpp, kui ma koolilõputööks VOCOs kirjutasin hiiglamasuure äriplaani Bog(dan)landi kohta ja et see sai nii põhjalik ja mahukas, esitasin ka EASi vooru, mis täpselt samale ajale langes. Sain ka toetuse!

Aga loobusin juba kuu aega hiljem saadud toetusest ja jätsime projekti ootele.

Sest 2022.veebruaris alustas Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, millele järgnesid sanktsioonid, minul isiklikult tõrge kõige Venemaa vastu jmt. Aga meie projektis hinnapakkumised olid seotud palkmajadega, mille tooraine pidi tulema Venemaalt. Ilmselgelt see turg pandi kinni ja ehitushindade ralliga läksid ehitushinnad momentaalselt nii kalliks, et ei tasunud enam ära seda projekti ette võtta. Kuigi see oli ka üks väljatoodud riskidest, siis selle realiseerudes pidime tegema kalkuleeritud valikuid.

Aga mis see Bog(dan)land siis oli, mida ma paaril korral ka siin blogis olen maininud.

Se eon sõnademäng, mis tõi kokku mitu asja:

Bog - soo. Ehk meie tare tagune metsa/soo-krunt, mida võtsime nõuks välja ehitada ja arendada

Bogdan - meie kalli varalahkunud sõbra Vahur Afanasjevi romaani Serafima ja Bogdan üks peaosalisi. Bogdan kolis raamatutegevustes tagakiusamise jm asjaolude tõttu Varnja taha sohu, kus tegeles andestamise, armastamise ja õndsaks saamisega, omandades teadmamehe kuulsuse. 

Bog(dan)land - Afanasjevi raamatu inspiratsioonil valmiv majutus kui teemapark, millele lisaks plaanisime rajada ka päris sohu kohe majade kõrvale looduse- ja raamatuainelise õpperaja. 

Enne oma surma olime juba Vahur Afanasjevi sel teemal arutlenud. Talle vägameeldis mõte romaaniga anda kogukonnale midagi tagasi ja seda piirkonda maailmapildile tuua. ka mõte Bogdanlandist oli Afanasjevile sümpaatne ning sõlmisime kirjaliku koostöölepingu temaga. 

Aga see jäi eelkirjeldatud põhjustel pausile.


Eellugu 2:

Herz ja härra abikaasa lastega koolivaheajareisil Moldovas. Meil on teada ühe rohkearvulise osalejatega ürituse broneering meie juures mai viimasel nädalavahetusel. Tellija oli mind ka lisanud FB kinnisesse grupivestlusesse, kust loen härra abikaasale ilmselgelt naljaga kirjutatud lauset: Paadimajad läksid nagu soojad saiad ööbijatele kaubaks. Mesid peavad vist juurde ehitama!

Jõuame Moldovast koju öösel ja varahommikul jutustame ukse taha tulnud isa ja vennaga mõned sõnad juttu, enne kui nad omi asju ajama suunduvad. Härra viskab (ilma minuga arutamata) üles mõttekatke: üks plaan oleks, kas see on teile teostatav? Et kolm uut majakest oleks vaja ehitada. Tähtaeg 31.mai.

Isa ja vend helistasid PÄEV hiljem: nii! plaan on selline, maja tuleb selline ja pilt siin on praegu prototüübist (vend tegi kodus kiire karkassi).

Projekt läks töösse.

See 21 päeva, mis nad ehitasid KOLME metsamaja meile Bog(dan)landi, ee möödus nagu vati sees. Selline tempo ja andmine! me ei jõudnud materjale nii kiresti ette tuua, kui nad KAHEKESI ehitasid. Et asja aidata ajagraafikus hoida, siis mina olin kambas objekti koristamas ja kõikvõimalikke asju värvimas, õlitamas, võõpamas jne. Kui mõttena tundus, et mis see siis ära ei ole, siis reaalsuses oli MEELETU materjalimaht, mis nendesse majadesse kulusid. Meeletu! Iga maja 16m2.

Me siame valmis pmst 1,5 päeva enne üritust, niiet veidi sai majades värv ka sees kuivada. Projektile ei aidanud kaas aüldse nii kohutavalt halvad ilmad, nagu meil siin terve maikuu olid. Vihm, külm, lumelaadne värk ja jälle vihm. Värvimised käisid vihmaga võidu. 

Aga me saime need majad valmis!

Mitte ainult myuidugi selle ürituse pärast, aga see oli suurepärane ajend ja motivaator. Kui üritusel osaleb pea 150 inimest, siis öömajakohti on tõesti meil liiga vähe. Nüüd saime 12 kohta juurde ja saame majutada kuni 38 inimest.

Pildiline kiirvaade ka:



Projekt algas Mesi tare parkimisplatsil,
kus kolme maja karkassid valmis ehitati elementidena.


Transporditud metsaserva,
kus hakatakse kokku tõstma.











Meid ühendab sama veri.
Kunagi ka sama perenimi.

Peno lõikamine põrandasoojenduseks.


Vaikselt kerkivad.


Juba sarikad.



Elusloodus tundis projekti vastu elavat huvi.
Taamal lippab sokupoiss.


Hops ja vooder peal juba majadel.
Katuseplekk ka.






Siis oli terrassikonstruktsiooni kord. Õhtuga valmis x3


Vahepeal soojustasime seest ära.

Juba terrassidki valmis.




Projekt oli intensiivne ja keeruline ka.
Metsa all elektrit mul ju veel ei ole.
Kõik tuli meeletu koguse pikendusjuhtmetega hoovilt tuua.
Lisaks tehti iga töö protsess iga maja juure sära
ja siis võeti ette järgmine protsess.
seega majad kerkisid ja edenesid koos ühes tempos.
Ja siis olid tööriistad koguaeg vale maja juures, 
tuli vedada nagu kassipoegi.
Samme tuli uhkesti.
Ma pole viie aasta jooksul ka nii palju sellel krundil kokku käinud, 
kui nüüd 21 päeva raames, mil ehitus kestis.

Hakkasime ühest majast kruntimisega pihta.
Kui mina ühte maja kruntisin, 
siis teistes alles käis seinakatte paigaldus.
Seda ei kujuta ette, 
aga see laehari on meeletult kõrge ja annab toale õhku ja hingamisruumi.
Aga jube väsitav värvida :)


Kruntimine number 2


Valmis!

Istusime kõik kolmekesi väsinult ja imetlesime, 
ise ka mitte päris hästi uskudes, 
et ära tegime.
Tähtajaks valmis!
Viimase lihvina, kui isa ja ved juba asju kokku koristasid,
võõpasin mina nii põrandat kui terrassi (ja siis hakkas sadama muidugi).
Tegemata jäid praegu seest poolt akna ja ukseliistud.
Lihtsalt ei jõudnud, et ära ka kuivaks.

Praegu seest nii!
Kahjuks läks mu trükikoda just tähtaja nädalal kollektiivpuhkusele,
seega tellitud sisustuselemendid jäid veel ootele.
Seintele tulevad temaatilised ja metsa ning Bogdanlandi ainelised plakatid-pildid,
lisaks Afanasjevi ja tema loomingu kohta info, 
et selgitada sisustust ja majade mõtet.

Hetkel kasutasin peamaja voodipesusid,
aga tahan nendesse majadesse rohelisi loodusmotiividega voodipesusid. ja ka diivanikatteid.

NING!!!
Täpp I peal - isa ja vend tegid veel tunnikese nokitsemise järel valmis ka jalatsiriiulid
(kusjuures vihma peale ei saja seal räästa all, testitud), 
mis kannavad ka pingi eesmärki.
Ned vaja ka veel üle õlitada, kui ilm lubab.


Töid teostas ja minu lõputu imetlus ja tänu kuuluvad isale ja vennale, Tohera Ehitus OÜ.

Moto on neil: "Tänane rekord on homne norm."

1 kommentaar:

Karin ütles ...

Nii äge! Seepärast ongi nii salapärane vaikus olnud. Põhjust taas uudistama tulla :)