Ma olen järje pealt nii maas, mis vahepeal tehtud-nähtud on. Muidugi on olnud palju töö tegemisi, samas ka natuke nautimisi.
Kõigepealt oli ülitore päev, kui Eveliis külla tuli. Ma muidugi töötasin sel päeval, ajaga võidu tegin gruppidele ivatšai tegemise õpituba ja siis tormasin last vaatama Kodavere tantsupeole. Eelmisel aastal oli Kodavere laulupidu ja tänavu tantsupidu. Väga toredad algatused mõlemad, nii keele-, kultuuri, kui ka traditsioonide vaates.
Sealt kiirustasime ruttu ruttu koju, sest oligi sõbranna hoovile jõudnud. See oli nii mõnus õhtu. Esiteks nautisime head veini ja see on uskumatu, et ma seda ütlen, sest ma tõesti ei arvanud, et MOLDOVA vein oleks selles kategoorias. Aga viga on tõesti minus ja eelarvamustes, Moldova on tugev veinimaa. Eriline lemmik oli
Edasi läks oleng järjest paremaks. Härra abikaasa tõi köögist meile järjest vaalaliha ette veini kõrvale ja see nii hästi sobis. Sai ka seeni mekitud, tea kas sellest tulenevalt läkski veidi hiljem puhta öös asjad käest ära? Või oli see sellest, et siis, kui me Eveliisiga vaatasime, et noh pokaalid tühjad, lähme tuttu ära, aga samal hetkel teatas härra abikaasa, et ta läheb "korraks" Martinile külla. Ma tean küll, seda korraksit ja Martinit ka. Ei lähe midagi ilma meieta. Nii jätkasime sõprade juures, kus lisaks veinile oli ka palju kunsti, palju nalja, palju muusikat (appi ,nüüd hakkas jälle see Kermo Murel peas ketrama, mida Eveliis sel õhtul enda panusena letti tõi ja seda polnud küll vaja) ja nii mõnus oli. Öösel koju tagasi jõudes saatsin Eveliisi meie Bogdanlandi puhkama ja kuidagi sujuvalt läks nii, et Kermo ikka veel laulis telefonides ja tundus hea mõte veini järgi minna meie juurde ning vihmasabina saatel metsamajades jutustada veel ja veel.


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar