esmaspäev, 26. november 2007

jonn

Eile siis juhtus see, mida põikpäiselt oli õnnestunud vältida oi-kui-pikalt ehk siis koristasin maja. Üldiselt ma lubasin endale, et ei tee seda enne, kui härra hakkab ka lugu pidama korrast ja värgist kodus, aga kannatus katkes.

Niisiis, panin arvutis muusika mängima (eranditult eesti lood, härra muud muusikat meil ei kuula) ja hakkasin peale. Aga oh õnnetust, ikka peab nii olema, et mingi lugu saab saatuslikuks ja jääb kummitama. Seekord siis Erich Krieger. Help, help, anybody? Erich Krieger, nagu päriselt?

2 kommentaari:

Liina ütles ...

see on julm, kas sa kuuled JULM pilt! :P

Muide, Nurr, Jossu (oli vist see lühend nii) ema on haige ja elab tõenäoliselt oma viimaseid päevi... südamepuudulikkus.

herz ütles ...

Appi kui õudne, tõesti. Tahaks talle siiralt pai teha. Millegipärast on usk, et keegi ei sure, seda enam on õudne oma kauaaegset lemmikut niimoodi abituna näha. Tunnen sulle kaasa.

Pilt on julm jah, aga vahel kohe on selline tunne. See õnneks möödub ruttu :)