"Inimesed on imelikud," oli mu esimene mõte, kui eile üle ma-ei-tea-kui-pika-aja jalutasin Vabaduse väljakult Hollywoodi suunal. Nägin ööpimeduses inimesi seismas puu all ja üles kõõritamas, keegi filmis. Heitsin pilgu üles ja nägin mobiiltelefone, helisevaid ja äratavaid, rippumas nagu õunad okstel.
Muigasin. Astusin edasi.
Eks ma ei jaga enam ümbertoimuvast midagi, olen maa-inimene. Kesklinnas pole ammu käinud, kaugeim koht on Kristiine, muidu ikka kodu-töö-kodu suund.
Seadsin sammud 8-sse. Seal ootas mind õdus äraolemine, naistekas ;)
Enne südaööd seadsine sammud uude klubisse, Club von überblingen. Arvan, et sellest saab mu lemmik (niivõrd-kuivõrd ma end välja vean pidutsema).
2 kommentaari:
überblingen on mu uuest kodukohast mingine 10min jalutustee kaugusel :p
võta mind ka kaaasaaa....
neiu marge... ma ei saa muffigi enam aru, mis toimub. pliis selgitused!
kaasa võtan muidugi, sina kutsu uude koju mind
Postita kommentaar