Novembris 2013 ostsime härraga selle maja, mis tänaseks rõõmsalt meie kodu nime kannab. Juba neli aastat! Ulme, kui kiiresti aeg läheb! Ma mäletan, et pealinnas elades kontoritööd tehes aeg seisis. Koguaeg ootasin lõunat, tööpäeva lõppu, nädalavahetust, pühasid ehk vabasid päevasid, puhkust. Koguaeg! Nüüd aina imestame koos, et misasja, juba detsember? Alles oli jaanipäev.
Majja asudes siis hakkasime vaikselt muudkui nokitsema. Küll sai tehtud pisemaid nokitsusi nagu vana aasta õhtule eelneval õhtul kogu elamine täis tolmutatud, kui härral tuli inspiratsioon vastu ööd vene ahjul vana krohv maha lihvida, küll aga ka suuremaid töid nagu poole maja maha lõhkumine mädade palkide tõttu ja uuesti üles ehitamine. Kaks aastat seisis pool maja tuuletõkke väel ja ootas mundrit (voodrilauda) selga omale. Tänaseks tehtud, juhhei.
Mul oli suur suur soov ka enne selleaastast talve vana majaosa katus ära vahetada, seinad soojustada ja uus laudis peal epanna ehk et oleks terve maja uue voodrilauaga kaetud ja maja väljast üleni korras. Kahjuks seda kõike me siiski ei jõudnud ja praegu, mil töömehed on viisakalt töölainel olnud, siiski vastu talve maja katust maha võtma ei taha hakata.
Küll aga otsustasime vastu talve ära teha ühe suure ja olulise töö vana majaosa soojustamiseks. Meil on härraga oma nali juba, et toas on soe, kui õues on soe. Käredamate ilmadega olen kaks korda päevas meie suurt vene ahju kütnud. Sest noh, akende vahelt puhub ja palkide ristumiskohast puhub. Meil oli hädavajalik ära soojustada vundament.
Seega võttis härra ette ja kaevas kogu vana majaosa (ehk praeguse elamise osa, sest uus maja osa ootab alles ehituse jätkamist ja on praegu lihtsalt kõikvõimalike asjade hoiuruumi rollis) vundamendi lahti. Seejärel lõhkus tsemendi igalt poolt ära, sest ei toestanud vundamenti üldse. Armatuur sisse, penoplast paika, saalungid ja otsustasime ise mitte segumasinaga nökerdama hakata (hinnas vahet ei tule, aga ajaliselt on isetegemine oluliselt pikem protsess) ning tellisime segu suure autoga kohale. Pooleteise tunniga oli uus vundament valmis. Oleks läinud kiiremini, aga töömehed alahindasid tsemendi jõudu ja saalungid tahtsid järgi anda mõnest kohast, seega nad toestasid saalungit samal ajal, kui seguauto tsemendiga saalungeid täitis. Oli see alles kiire rahmeldamise päev, mitte keegi ei lorutanud kuskil ning lõunapaus jäi ka meestel vahele. Valget aega on vähe eksole ja tuli maksimumi võtta. Lisaks pidime õhtul kl 18ks Tartusse jõudma, et veel asjaajamisi teha ja järgmisel varahommikul Riiga startima.
![]() |
| Lahtikaevatud vundament ja suured mullahunnikud keset hoovi |
![]() |
| Kui veel tellingud üleval olid |
![]() |
| Selline hirmus vundament. |
![]() |
| Härra eemaldab kogu vana tsemendi |
![]() |
| Tsement on eemaldatud ja ma olen kõik kivid kokku kogunud ning haagisega minema vedanud |
![]() |
| Armatuuri paigaldus |
![]() |
| Saalungid |
![]() |
| Penoplast. Penoplast jääb väljapoole, sisse uus segu |
![]() |
| Eriti hea ilm oli viimaseks kiireks ettevalmistustööde päevaks ja segumasina tulekuks |
![]() |
| Segumasin kohal. Saabus täiega õigel ajal, nt pool tundi hiljem oleks mehed juba ajahätta jäänud |
![]() |
| Uus vundament, making of :) |
![]() |
| Valatud! |
![]() |
| Härra tasandab |
Aga nad said valmis! Ma ausalt ei uskunud :)
Nii palju, kui mul oli rõõmu näha vundamendi lahti kaevamist, on mul ka rõõm näha nende tohutute mullahunnikute kadumist hoovilt. Sest iga selline märgatav muutus tähendab suurt sammu edasi. Nii mina kui siis küla pealt leitud "töömehed" lasime labidal kibedalt tööd teha. Kogu lahti kaevatud muld ja kivikamakad järelhaagisele ja täitsime sellega meie tare juures maad. Saime niimoodi võsa arvelt kaks parkimiskohta juurde, väga suur asi meie jaoks. Vundamendi ümber tühja kraavi aga tuli samal labidameetodil vedada liiva. Suur liivakoorem ootas juba nädalajagu maja külje all, et saaks laiali veetud. Mulle kohe üldse ei meeldi igasugu hunnikud hoovis ja maja ümber. Aga ehitusega pole miskit parata, koguaeg tekivad uued asemele, kui eelmise hunniku olen ära likvideerinud. Millal ma oma unistuste õu saan või kas üldse saan? Härra veab muudkui oma paate ja kärusid hoovi ja nii ei saa ma üldse mingitest lilledest, põõsastest ega haljastusest unistadagi.
![]() |
| Härra pani presendi peale, et rahulikult kuivada saaks ja Riiga me sõitsime. Kaks päeva olid vihmased ja sellest ei olnud midagi, sest present päästis :) |
![]() |
| Nagu näha, mullahunnikud kahanevad. Tegelesin hoolega labidatööga. |
![]() |
| Alla ka peno ja siis liiv peale. |
![]() |
| Töö käib. |
![]() |
| Juba on ilus vaadata hoovi. Muld on hoovist kõik ära viidud, nüüd veel rohkelt tasandustöid. |
![]() |
| Kõige peale ei tule mulda enam. Otsustasime laduda tänavakivid ümber maja. Kas seda veel enne talve teha jõuame, ma hetkel ei teagi. Aga eks ma käin peale, sest mulle ei meeldi poolikud lahendused. |
![]() |
| Vundamendi peale tuleb lapiti ka veel penokiht. Vundament jääb praegu krohviga katmata, see viimistlus jääb kevadesse. Krohv ei saa enam nende kraadide juures ära kuivada. |
![]() |
| Tänaval on veel natuke mullahunnikuid. Ilmselt tasandamiseks mõeldud. |
Praegu vaatab hoovist mulle vastu järjekordne uus lauavirn, mis tuleks ära staabeldada. Soovitavalt enne jätkuvihmasid ja/või talve.
Võibolla mulle tundub ainult ja on soovmõtlemine, aga toas on soojem olla küll. Varem jalad täiega külmetasid, sest põrandad olid nii külmad. Nüüd on juba parem. Lisaks sai remonditud me õhksoojuspump, mis on parem kui varem. Ahju pole kütnud juba mitmeid päevi, korra nädalas ikka teeme ahju ka tule alla. See tule pragisemine on mõnus. Ma ise mõtlen, et võiks veel vana majaosa ka tuuletõkkega üle lüüa, siis oleks toa kohe suurepärane olla juba. Aga see siiski sõltub ilmselt ka katusevahetusest, just see ülemine osa sarikate juures. Loodetavasti järgmiseks talveks aasta pärast on maja üleni uues kuues ja soe. Ma väga loodan, et nüüd saame asuda ka maja teistpoolt seest ehitama, et kunagiiiiiiiiii ehk lastele omad toad valmis saaks ja mugav lebotamise elutuba. Unistama peab :)






































