pühapäev, 26. november 2017

novembri viimane pühapäev

Mu kallis poja ujutas mu arvuti vahepeal veega üle, sellest ka pikem mõttepaus siin blogis. Mulle ei meeldi telefonis toksida, seal alati tundub, et oi ma olen nüüd nii pikalt kirjutanud, aga tegelikult alles mõned laused.
Läpakas kuivas mul nädal otsa ahju peal ja õnneks töötab edasi. Huhhhh. Kuigi ma alles hiljuti varundasin kõik asjad välisele kettale taas, siis ikkagi ei tahaks siin enne jõule uut arvutit osta. Seda enam, et töömehed majale voodrilauda paigaldades naelapüstoliga õhksoojuspumba toru ribadeks lasid ja see nali meile 600 eurot maksma läks.

Terve nädal kujunes ilmtumakiireks - meie maja remondi juures on suur hüpe edasi, mina kraamisin kolm pikka päeva kogu elamise ära ja sorteerisin auto peale terve pagasiruumi jagu asju, mis ei ole 3 aasta jooksul kasutust leidnud - ju siis ei leia ka edaspidi. Seega lähevad taaskasutuskeskusesse. Selle suure kraamimise käigus tegin vaatluseid ja jõudsin järeldustele, et laste mänguasju on ikka ilmatuma palju tekkinud. Kogu mu ainsa kapi sisemus siin elamises on nüüd minu kleitidest peaaegu et tühjendatud ja sellest on saanud mänguasjade panipaik. Koht, kuhu siis asju tõsta, et teised asjad jälle ette anda. Kui kõik mänguasjad korraga saadaval, siis see on üks suur segadus ja ega Mesilane millegagi ikka mängiks. Otseloomulikult on Mesilane ka ära hammustanud minu saladuse ja käib ise kapi kallal mänguasju vahetamas.

Veel olime sel nädalal kaks pikka päeva Riias, sellest tahaks ka pisut pikemalt ehk muljetada.

Laupäevane päev kujunes taaskord produktiivseks tööpäevaks õues ja emad ju ei puhka, seega tõstsin ka veel toad ringi, et tänaseks jõulupildistamiseks ruumi teha ja jõuluehted välja sättida. Sünnipäevale jõudsime ka veel eile õhtul.

Nüüd on fotosessioon tehtud, mina ülirahul oma nööpidega, nad olid väga tublid ja pildid tulevad nii ägedad. Nagu alati, kui Eelika, mu perefotograaf, külas käib. Niipea, kui tiiserid ja pildid tulema hakkavad, saan ka siin mõnda jagada ning tuleb asuda jõuluraamatuid kirjutama. See on saanud mulle traditsiooniks, et vanaemadele-vanaisadele nn päkapikuraamatuid kirjutan.

Ehk homme, kui Mesilane lasteaias kadrisanti mängib, saan mahti siia rohkem muljetada.

2 kommentaari:

Sipsik ütles ...

No KUIDAS sa ometi jõuad, no KUIDAS???
Mul on ka kaks väikest pudinat, ainult 1 maja (ok, megasuur hoov juures), hullumajja suunav töö (ok, lisatöö ja) ja ma ei saa lagegi värvitud!!!!
Oehh. No anna nüüd see nipp avalikuks!

herz ütles ...

Minu nipp on kontsentreeritud aja kasutamine :P
Ma tean, et Mutukas magab päevaund u 3 tundi, iga rohkem magatud pooltund on lisakingitus. Seega täiskäik toimetamist siis, kui Mutukas magab (ja Mesilane samal ajal lasteaias). Muul ajal ma ei saa muhvigi tehtud, käi ja korista põnnide järelt muudkui :)