Suvepuhkuste aeg on käes ja kohe on tunda - mul pole aega isegi broneeringute e-kirju vaadata ja vastata, blogimisi teen üksnes oma mõtetes, kui jälle midagi hakin, koristan või ette valmistan.
Vahepeal juhtus paar asja küll.
Esiteks, ma käisin laulupeol!
Seda muidugi ainult unistustes, unenägudes ja Postimehe AI mängus. Tegelikkuses ei saa ma siit Varnjast väga välja, ainult kui ise olen selle vähemalt pool aastat ette planeerinud ja päevad enda jaoks broneerinud, et mitte ühtegi üllatust sisse ei sajaks. Ma saan aru küll, et aegade algusest on onud traditsioon juuli esimesel nädalal laulda ja tantsida. Aga ma mõtlen nende vanade eestlaste peale - keset KIIRET HEINAAEGA??? Kust see aeg võeti?
Heinaaeg on minul muidugi asendunud turismihooajaga, aga siiski.
Ilmad on olnud ju kesised siiski. Juuli esimene pool jätkuvalt jahe ja vihmane, alles nädala jagu päevi on olnud päikselised ja hoobilt palavad.
Nende ilmade kiuste oleme oma külas oma inimestega mõnusalt aega veetnud. Kuidagi on saanud traditsiooniks, et helistame sõpradele -tulge meile, söök on valmis. Või vastupidi, saame ise neilt sama kõne. Ja nii on mõnusam. Mehed kooskokkavad, naised naudivad (ja peletavad sääski).
 |
| Oi, kuidas kõik asjatundjad seda haugi maha tegid. Et suur ja vana, puine. 8+ kg ja 109 cm pikk Aga härra abikaasa ei lasknud end heidutada, ja tegi neist maailmaparimad kotletid. Päriselt. Mahlased, maitsvad, imelise tekstuuriga kotletid. Millest ei saanudki aru (kui ei teadnud), on see nüüd kala või liha või MIS KOTLETID NEED ON. |
 |
| Naabriproua helistas õhtuligi oma esivanemale ja nõudis välja lapsepõlve vees keedetud kala retsepti, vanausuliste kombe kohaselt tehtud. Jällegi - IMELINE! Rääbis vees keedetult. |
 |
| Siis tuli järgmiste kalade kord. Naabrimees Sven on tohutu kalafänn. Koguaeg suitsuahi, külmsuitsuahi või grill käib. Siit tulid suitsust valerääbised! Mis kala tegelikult on? Maitsesid oivaliselt ja ainult need, kes päris Peipsi suitsurääbist otse ahjust saanud, teevad vahet. Võibolla ;) |
 |
| Jälle kokandusklubi meite terrassil. Jälle kalapäev. Lapsed juba ohivad et kas muud enam süüa ei saagi. |
2 kommentaari:
Küll sa elad sisukat, tegusat ja kadestamisväärset elu! Ja teie lastel on nii loomulik ja tore lapsepõlv, nendest ei kasva eales lumehelbekesi, nii asjalikud juba lapseeas. Vaat, mida tähendab looduses elamine, paljud ei kujuta sellist elu ettegi!
Olge ikka tublid, aga puhake ka, see peab asja juurde käima!
maurus
Aitäh, maurus!
Ma tean, et mu lapsed pubekatena saavadmulle ette heitma miljon asja, et miks me nii perifeerias elame ja sõbrad kaugel ja normaalseid trenne ei saa teha jne. Ja siis läheb veel kümme või rohkem aastat mööda ja nad saavad aru, milline väärtus on nende lapsepõlvel. Mida nad on saanud kogeda ja teha!
Minu enda lapsepõlv oli samasugune - maal. Sinna juurde käisid heinateod, kartulite rohimised ja lehmadele rohu niitmine, ette vedamine, karjamaale ja tagasi toomine iga päev. Aga oli ka peenrast maasikate söömist, marjade-tikrite noppimist ja suhu pistmist, otse peenrast pesemata värske porgandijupi söömist. See oli parim lapsepõlv! aga mingis eluetapis ma vihkasin, et miks ma teiste koos linnas patseerida ei saa. Tänaseks ma olen jõudnud faasi, kus ma tean, et linnas võib igal eluetapil patseerida ja sellest saab isu täis, aga maaelust mitte kunagi. Ju mul on ikkagi see sisemine maakas nii tugev sees. :)
Ja oma lastele me püüame pakkuda ka muud elu kui ainult töö-töö-töö. Sest minu lapsepõlves me ei käinud mitte kunagi mitte kuskil. Me oma lapsi ikka viime puhkama ja reisima ka. Et oleks ägedaid mälestusi.
Postita kommentaar