esmaspäev, 18. september 2017

kuidas ma telefoni ära kaotasin

Loodetavasti on nüüd mu pikem vaikus läbi :)

Valmistusin viimased paar kuni mitu nädalat intensiivselt Sibulatee puhvetite päevaks, mis toimus 16.septembril. Enne seda oli ohtralt sissejooksvaid muid üritusi (nt käisid maaeluministeeriui saatel Peipsimaal toitu nautimas ja elamusi saamas erinevaid ajakirjanikud ja toidublogijad; ise osalesin ERMis Peipsi toidu- ja joogikultuuripäeval jne jne) ning igapäevast tihedat vaaritamist. Mesilane läks lasteaeda ja edasi algas tihe logistika, mis sõltus suuresti Mutuka uneajast. Erinev korilus, keetmine, hapendamine, kuivatamine, pakendamine, siltide meisterdamine. Tihti laste uneajani välja, mil mõlemad nad mul juba sõna otseses mõttes jala küljes rippusid ja tähelepanu soovisid. 

Eelmine nädal kulges igapäevaselt keldrist hoidiste/toidusuveniiride välja kaevamist ja muudkui uute korvide ja kottide kaupa asju taresse valmis viimist. Pidevalt koostasin nimekirju asjadest, mida vaja läheb eelmise aasta kogemust silmas pidades, samuti nimekirju toitudest, mida eelneval päeval ette teha ja toitudest, mida kohapeal jooksvalt teha. Sest 2016 Sibulatee puhvetite päeval sai meil toit otsa kell 12! See on siis kaks tundi peale avamist. Sel aastal varusime toitu rohkem kohe!

Samuti varusin omale appi vabatahtlikke. Siinkohal ma ei väsi tänamast oma armsaid blogilugejaid Tiinat perega ja Keilit. Appi tulid ka kallid Laura (a.k.a Laura minu kallis Austraalia kaasvandersell) Riina (ammuilma hea sõbranna koolipäevilt) ja Sibulatee üleskutse kaudu Marge. Sõbrad Küllike ja Raul, ämmaproua ja äiapapa, teieta ei kujuta enam ürituste korraldamist ettegi! Meeskond oli suurepärane ja ainult tänu teile ka kõik meil kenasti õnnestus!

Ainus möödalask oli ilm. No mida vihma? Ja ma tean, miks see nii oli :) Sest mul jäi nädal varem kirikusse raha viimata. Härra muudkui jokutas ja lõpuks, kui liikvele saime, oli jumalateenistus juba läbi ja kirikuuks kinni. Ja nii see vihm muudkui krae vahele sadas. Eelmisel aastal isegi ei osanud vihma peale ette mõelda, sest ilmad olid imelised. Sel aastal sajab ja sajab ja sajab. Nii hakkasin ma meie puhkemaja nimega suurt üritusetelki uurima ja ostma juba juulikuus. Augusti alguseks olid valikud ja kriteeriumid ja läbirääkimised tehtud. Selgus, et meie soovitud eksemplar saabub vahendusfirmasse septembri algul. Olks, jäime ootele. Septembri algus näitas väga vihmast ja tuulist külge endast, seega oli selge, et ilma telgita me kindlalt ei saa. Suhtlesime muudkui firmaga ja andsime teada oma murest, lubati teha endast kõik, et õnnestuks õigeks ajaks saada. Reede õhtul vuras härra Tartusse cargost telki tooma, sest kulleriga (DPD) oleks saanud alles täna (loe: veits hilja). Huuh, see mure lahenes! Oleme väga rahul ja suhtlemine Easyup esindajaga oli lihtsalt võrratu.

Teine mure aga hiilis paralleelselt ligi. Meil on tares ju suur avar muruplats. Mitte üldse õunapuid vm kõrghaljastust, mis aitaks lihtsasti vihmapiiskade eest varju pugeda või presente okste külge siduda. Seega oli vaja VEEL telke. Aga me ei korralda just liiga palju üritusi-käimisi, et sellises mahus investeeringud ära tasuks. Härra guugeldas rendi variante (sest variandid ühelt või teiselt tuttavalt laenata, nagu paaril varasemal korral oleme teinud, langesid ära) ja guugeldas ka Jyski. Leidis 19-eurose varjualuse ilma seinteta. Mõeldud-mõeldud ja suundusin neljapäeval seda Tartusse ostma. Mingil imekombel sain kassas veel lisaallahindlust ja otsustasin siis teise veel võtta. Õige otsus! Pidasid kenasti vihmale ja tuulele vastu ja külastajad said vihmavalangute aegu rahulikult varju all istuda. Ma arvan, et see kulutus läks asja ette, saab veel paaril korral kasutada ehk kuni need varjualused kestavad. Kvaliteet on muidugi hoopis teine, kui suurel tellitud telgil, aga abiks olid nad tõesti!

Kuigi küpsetuste ja hoidiste jm varustuse ettevalmistused said nädala jooksul kenasti tehtud, jäi kõik ikkagi nii viimasele minutile :) Telkide ülespanek, toolid-lauad paika. Puhvetileti väljapanek, samovarid üles ja küdema, nõude loputused jne. Siinkohal oli väga oluline, et meil oli nii palju abikäsi, kellele kõigile sain ülesandeid jagada ja kes rõõmuga aitasid. Kella 10ks meil küll veel kohe teevesi ega kalasupp valmis polnud, kui esimesed külastajad saabusid, aga vähemalt oli koogilett juba ilmet võtmas ja ma muudkui hindasid ja silte vorpisin kirjutada.

Vihm osutus muidugi külastajaid peletavaks teguriks. 'Või siis meie külakeskuses toimunud laat, mille tõttu autodega läbi ei pääsenud ja jalgsi sellise ilmaga inimesed tulla ei tahtnud. Igatahes ca 3x vähem külastajaid oli meil hoovil seekord, toitu aga 3x rohkem kui aasta tagasi :) Samuti oli sel aastal ametlikke puhveteid 2x rohkem kui aasta tagasi. Siinkohal kindlasti on mõttekoht puhvetitpäeva korraldusmeeskonnaga analüüsikoosoleku tarbeks. 

Igatahes hoolimata vihmast ja tuulest oli üks ütlemata vahva päev. Mutukas, mu nööp, oli lihtsalt võrratu laps! Suurema osa päevast magas rahulikult, vahepeal ärkas, sõi ja uudistas ringi. Ei pahandanud, kui andsin ka vanaema sülle, et saaksin jälle mingit kiiret asja lahendada. Seejärel jäi uuesti magama ja un kestis kuni puhveti sulgemiseni välja. Viimaseid asju korjasin kokku juba Mutukas süles.

Mesilane leidis endale ise tegevust, vahepeal soovis sülle saada, aga ilmale vastavalt olin pannud selga valge kleidi eksole. Ja Mesilase porised püksid-kummikud ei olnud üldse ahvatlevad mu kleidisabale. Seega laps pidi leppima emme muside ja kallidega ainult. Ja edasi ta lippas jälle. Oeh, kasvab nii kiiresti ja on nii asjalik juba ise.

Järgmisel aastal on neid iseseisvad jalakesi juba rohkem ning pikki unesid üldse mitte? Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma siis hakkama saan :)

Üks error oli muidugi veel. Ma suutsin oma telefoni ära kaotada. Kodunt lahkusin, oli taskus, tare hoovi peal avastasin, et ei ole. Polnud aega ka hulluda ja telefoni taga otsima asuda. Palusin paaril korral Laural ja ämmal mul kodus ringi vaadata, kõik saabusid tagasi telefoni leidmata. Veidi murelikuks tegid asjaolud, et
1. vihma sadas koguaeg ja kui telefon kuskil murul on, siis...
2. mu ID kaart on ka telefoni küljes. Noh, erinevad pangaülekanded või nii.
Õhtul peale üritust ei leidnud me jätkuvalt mu telefoni. Korralikud võõrutusnähud olid, sest kogu elu on ju telefonis. Sissetulevad kirjad, teated, mID, memod ja listid, telefoninumbrid.

Ka hommik ei olnud õhtust taregem. Küll aga oli lõuna ajaks targem mu kullakallis härra, kes asus ka koos minuga eelmise päeva käike meenutama. Selgus, et telefon redutas mul tares panipaigas, kust ma hommikul nõusid ja erinevat varustust välja kaevasin. Läks õnneks!!!

Pilte kah meie toredast päevast! Blogilugejate kokkutulekuks nimetasin selle muigamisi.


Rohkem pilte facebookis Mesi tare kodumaja lehel.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere. Mis mõõtudega see EasyUp telk on?
Terje

herz ütles ...

Tervitused. Võtsin 3 x 4.5m. Nüüd mõtlesin, et isegi 3 x 6m oleks võinud olla, aga saame hakkama sellega ka. Meie lett lihtsalt on pikem veel ja otstest oli väljas kummaltki poolt :)

Klaara ütles ...

Ilmselt kõlan nagu täiesti teemast väljas, aga see sinine telk tuleks ka kinnitada. Võimalik, et piltidel ei ole kinnitusi näha, aga vaadates seda videot:

http://publik.delfi.ee/news/videod/video-ja-fotod-suur-telk-votab-kuressaare-merepaevadel-tuule-alla-ja-lendab-ohtlikult-labi-rahva?id=79167450

või meenutades batuudiõnnetust.

Anonüümne ütles ...

Noh, Kuressaares oli suve tõsiseim äikesetorm, otse merekaldal veel pealegi, seepärast see telk lendu läkski. Ise nägin, olin seal.
See muidugi ei vähenda sugugi kõikide kinnitamist vajavate asjade kinnitamise tähtsust, aga vahelepõikena pidin mainima...

herz ütles ...

Klaara, tõsi! Uurisin kohe härralt järgi, et mingid kinnitused ka? Teatas, et olid jah kaasas olnud tema jaoks mingid veidrad rihmad. Eks järgmisel kasutamisel tean tagant utsitada, et neid kasutataks. Tänud :)

Klaara ütles ...

No nad vist lisamüügi siis tegemata jätnud :) see ilmselt isegi lihtsam http://www.easyup.ee/tootekataloog?product_id=43

Aga võib-olla sain valesti aru, kust telk tuli.

Mul ka suurem vaaritamine ees, väikse lapse kõrvalt. Nimelt võtan end kokku laste sünnipäevadeks. Küpsetan suupisted ja tordi ise. Tean, et võiks kuskilt tellida. Aga tahan ikka ise teha, sest tavapäevadel mul pole nii palju aega. Ja tähtpäevadel ju võiks pingutada. Muidugi suudan alati kõik viimasele minutile lükata ja siis hullun õigel päeval :) Ehk siis tahtsin öelda, et oled tubli, et nii väikeste kõrvalt sellise puhveti suudad organiseerida!

herz ütles ...

Aitäh :)