Minu 2018. aasta 9 parimat on:
Parim sündmus
Ei pea vist üldse eraldi välja kirjutamagi? Ah, muidugi ei saa ju jätta enda sisse. Meie pere pulmad on küll minu aasta tippsündmus. Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, siis jõuluõhtul kodus kuuse all tundsin, nagu oleks aasta juba abielus olnud. Sest aasta tagasi ju sain oodatud, kuid ikkagi üllatusena tulnud sõrmuse.
Pulmadest kirjutasin ka mitu postitust: ühe, teise, kolmandagi. Ja kirss tordile. Pulmavideo oli eetris Kanal2-s, mille tulemusel olen kordi ja kordi saanud kommentaare, et nägin sind telekas. Nii kohmetuks tegev iga kord, nagu mina oleks mingi staar. Võiksin siin jalaga maad põrutada marimelli kombel (muhahhaa), aga ei, täitsa tagasihoidlik maanaine siinpool.
Mõnel deidil õnnestus härraga käia aasta jooksul. Hea, et ämm on Tartus ja aegajalt nõus lapsi enda juurde võtma. Nii saime käia kaks päeva enne pulmi Tallinnas Guns'n'Roses tuuril, jõulude eel kinos Bohemian Rhapsodyt vaatamas ja lemmikdeidiks vist kujunes hoopis meie aastapäeva trip Tallinnasse, mille härra korraldas. See oli üdini mõnus. Härra oli novembris meie 6ndal aastapäeval otsustanud mind pealinna viia, aga millegipärast ma olin kindel, et läheme kuskile Lõuna-Eestisse spaasse. Ei saanud üldse aru, et mis rongiga minek ja nii. Seda enam meeldis täitsa omaette kahekesi olla, rahumeeli vahuveini juua ja pool ööd tantsida.
Parim tööalane tegu
Mesi tarega on väga tihe aasta olnud. On jagunud üritusi, on käinud bussitäite viisi inimesi ivantšaid joomas, karakatitsa-safarid on täielik talvehitt ja meediale pakuvad me nišiteenused jätkuvalt piisavalt huvi, et ikka aegajalt meist siinseal lehes lugu ilmub. See kõik on hästi tore.
Ma arvan, et 2018 aasta märksõna ongi minu jaoks ivantšai. 1000 inimest on spetsiaalselt minu juurde kohale tulnud Mesi tarega tutvuma ja samovarist teed jooma. Teine nii palju erinevate ürituste raames. Ma arvan, et ivantšai paneb meid uuel aastal veelgi rohkem rakkesse ja välja mõtlema uusi kasutusalasid või teenuseid.
Parim üllatus
Parimad üllatajad on kindlasti minu sõbrad. No see tüdrukuteõhtu ootamatus ajab siiani naerma!
Ma tükk aega mõtlesin selle teema nimetust, et kuidas oma sõpru esile tõsta. Sest tüdrukuteõhtu aftekas oli ka sajaga lahe. Kui vaid saaks tihedamini eraldada aega oma naiste jaoks, vaja on akusid laadida.
Parim kingitus
Parim kingitus härralt oli ilmselt mu sünnipäevakink. Ma niiiiiiiiiniiiiiiii tahtsin sünnipäeva puhul väikest reisi, ütlesin talle ka, et lähme kuskile Euroopasse paariks päevaks. Sünnipäevahommikul ta teatas mulle, et mu kingitus on reis. Euroopa pealinna. Küsisin pisikese sarkasmiga, et Tallinnasse või? Jah, oli vastus :) Nii sain 3 päeva Tallinnas omaette olemise aega sõpradega (ja ühtlasi võõrutasime Mutukat rinnapiimast). Väga mõnus aeg oli taaskord.
Parima kingituse iseendale tegin jõuludeks. Ei jätnud siin asju saatuse hooleks, vaid tellisin netist ühe paki omale, et leida enda nimega kuuse alt. Kuller tõi paki ja ma kusjuures ei avanud enne, kui jõuluõhtul. Et siis oleks ka üllatus. Mesilane on meister päikeseprillide lõhkumises ja mu viimased varjud murti hiljuti pooleks, nagu ka eelviimased ja ühed enne seda. Niiet tellisin siis pimesi netist ühed puuraamidega päikeseprillid Eesti väikeettevõttelt ja nii numpsid on. Sobivad imeliselt ja saabusid kiftis puidust kinkekarbis pealekauba. Olen vägaväga rahul.
Parim reis
Meie aasta parim reis oli mõistagi meie pulmareis imelisele lõunamaale.... not. Me pole siiani pulmareisile jõudnud ja kuna koguaeg paistab tihe graafik olema, siis kas jõuamegi? Praegu võiks hinnata, et äkki mais, aga kindlat pole siin midagi. Naljatlemisi muigasin oktoobris käidud Põhja-Läti meie pulmareisiks, koos 40 ülejäänud õppereisil viibinud isikuga :)
Aga Eestis käisin ka sel aastal mitmes ägedas kohas. Hästi sümpaatne oli Romantilise rannatee reis Pärnumaal, seltskond oli võrratu. Ja isegi veel rohkem meeldis Setomaa, sest see kultuur ja külastatud kohad ja inimesed. Väga lahe. Setomaast kirjutasin ka pika loo. Kahju ainult, et härra kaasa tulla ei saanud. Saaremaal käisime, aga see jäi Setomaa kõrval kindlalt lahjaks. Peale õppereiside käisime härra ja lastega ka aegajalt päevasel või kahel puhkusel. Lottemaal näiteks ja Käsmus. Kohti oli veel, mis kohe ei meenu.
Parim tunnustus
Ma sain sel aastal kaks tähtsat tunnustust. Ühe otse mulle, mis kandis minu nime. Täitus 10 aastat tööandja juures ja 23.veebruaril sain oma esimese teenistusristi.
Teine tunnustus oli Sibulateele- regionaalmaasikas tehtud töö eest piirkonna arendamisel. Olen selline rumal ettevõtja, kes poole oma energiast suunab tasuta töösse ja kogukonda, püüdnud seeläbi olla osaks siinsest mootorist ja see oli nii suur au, et Sibulatee eestvedaja kutsus mind kaasa tunnustust kätte saama! Et noh, tükike sellest tunnustusest on minu-nimeline ikka ka ;)
Jäin mõtlema, mis oli 2018.a parim ost. Härra arvas, et ATV. Ta on sellest nii sillas, lihtsustab peremeheks olemist ja töid kordades.
Minu enda lemmikost aga on oluliselt tibilikum. Kui 5 aasta eest võisin öelda, et iga kuu sai uus kleit või paar ostetud, siis seda luksust pole ammu olnud. Enam ei kutsu üldse poode kammima, veel vähem midagi selga proovima, sest nagu ei istu miski väga. Jeerum, kui palju ebamugavaid kleite ma oma elus kandnud olen (mis küll nägid seljas ägedad välja, aga siiski...). Nüüd sügisel aga leidsin kogemata nii imelise punase kleidi, millest olen vaimustuses. Kahe lapse emana on hinnang kehakatetele hoopis teistsugune kui varem. Veel üks aspekt elust, mis paneb rohkem mõistma oma ema maitset, otsuseid ja tegemisi. Riie peab olema vabalt seljas eksole. Mugavus ennekõike.
Parim koht maailmas
on oma kodu. Eriti, et veel aasta viimastel päevadel sai üks suur ehitustöö tehtud, mis annab lootust uuel aastal mitu pikka sammu oma unistuste kodu suunas liikuda. Ja teiseks on maailm ikka väga koledaks kohaks muutumas, oma pesas oma inimestega on kõigekõigem olla. Ise ka ei usuks seda, kui oleks nii 5 aastat tagasi öelnud.











