Kuigi aasta ei ole veel läbi, siis ma julgen aasta ämber tiitli meie tegevustele juba ära anda. Tänavu oli selleks Tagadi laat :)
Kes ei tea, siis Tagadi laat (Tagadi Restauraatorite päev on nende ametlik nimetus) on üks suurimaid vanavaralaatasid. Ma kõigil igas Eesti nurgas toimuval vanavaralaadal mõistagi käinud ei ole ja kõige-kõigemat tiitlit seega välja anda ei tihka, aga see laat on ikka üüratu. Toimub 2x aastas, maikuu ja oktoobrikuu esimesel pühapäeval. Viimased 3 laata jäid koroona tõttu vahele ehk põhimõtteliselt olime Tagadil viimati 2019 sügisel.
Härra meil on Unicmoto vanatehnikaklubi liige ja sama klubi ka üritust korraldabki. See on põhjus, miks me oleme mitu aastat seal käinud meie vanavaraga (sõjaväe supikatel, mulksukohvikannud, samovar) süüa tegemas käinud ja sooje jooke pakkunud. Ettevalmistused on alati ajamahukad. Tavaliselt laupäevad kuluvad kogu varustuse pakkimisele (telk, toolid-lauad, nõud, maitseained, küttepuud katlale jne, lisaks supi ettevalmistusele - keeta suitsukooti, puhastada, keeta herned, tangud). Ööseks sõidame Tagadile, kus ööpimeduses suppi veel valmistame ette, mõne tunni pikutame magada oma bussis (oktoobris on suht krõbe :D) ja siis eriti "värsketena" pühapäeva hommikul läheb supi, kohvi ja tee tegemiseks ja pakkumiseks. Aktiivne nädalavahetus.
Selgi aastal kõik samas rütmis toimus ja kui pühapäeva hommikul härra kl 6 bussist välja kamandasin tööle, selgus lõbus tõsiasi. Kell 3 öösel oli supp hea ja valmis. Kell 6 hommikul oli supp täiesti hapuks läinud!!!
Mida teha 150 liitri hapuks läinud supiga? Mitte midagi!
Pakkisime aga oma killavoori kõik kokku ära ja ei mingit tööpäeva!
Jalutasime siis mööda laata ringi mitu tiiru, härra oli kuidagi lahkes meeleolus oma prouale samovare ostma ja nii skoorisime Samovarimajja 5 uut samovari. Abiks seegi. Kui tulu teenida ei saa, siis kulutame vähemalt raha :)
Analüüs, miks supp hapuks läks, veel käib.













