neljapäev, 16. november 2017

pildipostitus

Uhh, ma pole nii ammu pildipostitusi teinud. Ja oli aeg, kui ma tegin igal esmaspäeval eksole! Aga lappasin oma telefoni ja seal on igasugu klõpse, mida võiks üheks lobapostituseks kokku panna ometi. Osad pildid on ikka iidvanad juba, aga siiani jagamata. Hoiatan ette kehva kvaliteedi pärast ka, ei hakanud neid siin tuunima.

Tuba on sassis - hea päev

Tuba on sassis - see teine päev...

Uhiuus Mutukas 1 tund vana

Kevadel käisime Tallinnas Mutukale nime panemas
ning ei tahtnud sõpradele (kelle juures tihti ööbime) tüli teha.
Võtsime toa hostelis Linnahalli kõrval ja ihsand see oli luksuslik!

Kuressaare puidupits.
Kadedaks teeb :) Tahaks oma kodule ka uhket pitsi.

Saarlaste vigurid

Ikka veel uhiuus Mutukas, 1 kuu vana

Ka Mutukaga on mul sama traditsioon,
mis Mesilasega.
Iga kuu minisünnipäeval teen pilti.
Mutukas on mul daam,
tüdrukutele on ju nii lihtne sitse-satse-pitse leida ja neid tal jagub.
Kleidikesi ka ja igal pildil on tal mingi äge peakate ka saanud.

Ükskord ammu oli volbriöö ja Mesilasel podises lasteaias nõiakatel.
Sain just lasteaiast teavituse, et kadripäeval tuleb kadrisandi kostüüm kaasa võtta, midagi valget.
Ihsand, mis see olema peaks?

Mesilane ja härra tegid vastastikku pilte.
Mesilane õppis fotograafi ametit.

Aah, mu lemmiklemmiklemmik Rammstein.

No mul on see süsteem eksole.
Ma teadsin lapsest saati, et kui mul kunagi tütar sünnib,
siis tema nimi saab olema minu järgi H-tähega,
nagu mul on mu ema järgi H-tähega.
Ja vot nii ma olen kogunud neid H-tähega ilusaid nimesid noh, terve elu või nii.
Ja siis tuli aeg hakata Mutukale nime valima ja see ei olnud üldse lihtne,
sest neid ilusaid nimesid oli mul NIIIIIIIIIII palju.
Lõpuks jäid sõelale 5-6 nime,
minu pikast nimekirjas kumbki härraga valisime 3 lemmikut välja.
Edasi ei osanud ikkagi valikut teha.
Näitasin valimit ämmale,
kes valis välja: HETTI!

Ja see on nii armas nimi ja mul ei olnud selle vastu midagi ja sobis meie Mutukale ka üliarmsasti ja perenimega ka ja nii.
Ja alles siis, kui meie valik oli tehtud ja kõigile sobis,
vupsas mulle pähe, et ootoot - sama nimi on mul suguvõsas olemas juba.
Mutukale me ei pannud mu vanatädi järgi nime,
aga siin nad nüüd kahekesi on.
Minu kaks Hettit
Minu tehnikahuviline.
Nõuab igal võimalikul hetkel oma "motijopet" selga,
käiks praegugi, kui ema lubaks :)

Kui lapse uni on püha.

Kui Meslane arvb, et ta on ka pisipisi

Sõitsime sõpradega ühel mõnusal pühapäeval küla vahel ratastega ringi
ja sibulakuuride sekka oli end ära peitnud üks samovaride väljapanek.
Nii kihvt.

Ükskord käisime Viljandis

Ma enam ei mäleta, kus või miks ma selle pildi tegin,
aga nii armas on.

Narva-Jõesuus spaatasime esimest korda.
Noorus spaahotell oli super üllatus mu jaoks.
Millegipärast olime mõlemad härraga sellised ettevaatlikud Narva-Jõesuu spaade osas,
aga ees ootas uus ja kihvt, täitsa luksuslik tuba ning spaaosa oli ka mõnus.

Ma olen Narva-Jõesuus käinud ju palju kordi,
aga nagu esimest korda oleks seal olnud.
Avastasin nii palju kihvte detaile,
näiteks see suplusvagun.
Vanasti viidi sellised vagunid merre,
et daamid saaksid sealt siis ujuma minna.
Oh, m atahaks ka praegu nii. Nt Peipsis :P

Viimased mitu päeva olen muudkui keedusuhkrut teinud ja pakkinud,
et üks ministeerium saaks teha maitsvad jõulupakid oma töötajatele.
Minu arust hea mõte.
Kuna on ju Peipsi toidu aasta ja meil siin võrgustikus erinevaid ettevõtteid oma söödavate suveniiridega.
Paki sisse meie poolt seekord siis keedusuhkrud, aga saab ka erinevaid teepakke või voblat või jõhvikamett nt.
Kommid on nii igav lahendus ;)

kolmapäev, 15. november 2017

Elu maal

Nagu Kristhel nii ka mina istun köögis ja kuulan, kuidas see jultunud hiir üritab end tuppa närida. Oma nädala jagu on saanud ta omavolitseda, sest ma ei saanud täpselt aru, kas nt härra tegi köögis pahandust (tõmbas mõne kuivainepaki riiulilt alla ja jättis mulle rõõmsalt koristada) või on ikkagi üks näriline siin mängus. Kui ma mitu hommikut järjest täpselt sama skeemi köögist eest leidsin, oli selge. Külm ajab hiiri tuppa.

Ühel õhtul vaikuses, kui ülejäänud pere juba magas, toimetas härra köögilaua taga arvutis veel tööd teha, kui nägi, kust see tegelane sisse tuli ja mis pidu ta pidama hakkas. Vaba tee mu kuivainete riiulile eksole.

Niisiis läks sinna seinale palkide ristumiskohta, kuhu hiir väga kavala augu oli endale närinud, ette kaks pakki mürki. Terve eilse päeva istusin ma köögis ja kuulasin, kuidas ta neid pakke krõbistab, ja ootasin, et kas murrab läbi või ei.

Nüüd ootan, et kas, millal ja kus haisema hakkab.

vanade majade uued võimalused

Meie head sõbrad on otsustanud oma praeguse kodumaja välja vahetada ja otsinud pikalt uut maja. Nende otsingud on vilja kandnud ja nad on leidnud hubase uue kodu. Eriti vahva on see, et nüüd asume me ühes (suur-)vallas.

Kirjutama asusin aga suurest emotsioonist, kui seda maja ja kõrvalhooneid nägin. Pilkases pimeduses taskulambi valgusvihus, aga sellest piisas, et olla nii kade nüüd :) Heas ja tunnustavas mõttes.

Nende uus tulevane kodu on häärber! Ja mitte minu tagasihoidlikul hinnnagul, vaid klassifitseeritud lausa kinnistusraamatus või midagi sellist. Kõrvalhooned on suured palkehitised - rehimaja, ait, veel üks ait, kuurilaadne ehitis jne. Kui palju võimalusi! Minu silmis juba kerib film, kuidas ja mis kõik teha annaks. Üleüldse on minul elus kuidagi nii läinud, et kõik kodud-majad-kinnisvarad on sellised tavalised ja nii ma kadestan täiega neid, kellel on maakivihooneid ja vanu rehielamuid oma kinnistul. Mulle täiega meeldiks laiade aknalaudadega kodud, kuhu saab mõnusasti mingi pesakese tekitada või väga täpselt sätitud "lohaka" raamaturiiuli või midagi. Ei, minu aknalaudadele ei mahu tikutopsid ka seisma, nii ebaõiglane. Ja seal majas - pool meetrit aknalauda, idülliline pööning, maakiviseinad, oeh. Ma väga ootan, et nad meid talgutele ikka kutsuvad, sest jaa, muidugi on seal tööd tohutult palju. Aga see potensiaal! Ühel päeval, kui seal on vaeva nähtud ja elamistingimused sees loodud, ma kujutan ette, et ma tahan muudkui külas käia.

Niiet mul on nii hea meel sõprade üle, kes loodetavasti selle majaga saavad selle tunde, et nad on nüüd koju jõudnud! Ja nii hea meel on, et on neid, kes võtavad südameasjaks vanu maju korda teha. See on oluliselt raskem töö, kui uusi maju ehitada.

teisipäev, 14. november 2017

Mida härrale kinkisin?

Mul on kuidagi "hästi vedanud", et meie aastapäev härraga ja isadepäev on kohe järjestikku. Ja ikka tahaks ju kingitusi teha. Ma pole küll härralt küsinud, aga ma usun, et sisimas ta ka ju ootab väikest tähelepanekut eksole. Mina küll ootan.

Nii umbes kuu aega tagasi ostsin härrale ühe suuremat ja kallimat sorti sae. Sest oli vaja ja praktiline asi ja nii. Leppisime kokku, et saag on siis kohetulevate tähtpäevade kingitus. Härra poolt on traditsiooniks saanud mind/meie peret spaasse viia tähtpäeva puhul. 

Ja mida lähemale meie aastapäev käsikäes isadepäevaga tuli, seda imelikum mulle tundus, et no mis. Tõmban siis tähtpäeva puhul sae käima?

Seega oli nagu taevast kukkunud õnn, kui ma Facebooki feedis nägin ühes käsitöö grupis igasugu mütside-sallide-kinnaste vahele ühtäkki ühe meesterahva pakkumist - vana bensiinikanister ümbertehtud minibaariks. Kas saaks midagi veel ägedamat ja sobivamat olla? Et meie pikk-pikk töökoja saaga on saanud viimaks läbi ja et härra on selle oma käe järgi sisse seadnud ja et ta üldse mul on üks tore osavnäpp ja et see vanadele asjadele uue elu andmine on nii meie teema ja et noh, ma pole mingi kuri naine, kes Ossinovskit kodus/külas teeks. Niisiis, kirjutasin 2 min peale pildi FB käsitöö gruppi ilmumist kohe pakkujale ja uurisin, kas see kingitus neljapäevaks minuni jõuaks? Pakkuja arvas, et kui kohe teele panna, siis jõuab (tegemist oli esmaspäevaga).

Mõeldud-tehtud.

Ma pole varem ühegi paki puhul niiiiiii seda kohalejõudmist oodanud ja mitte kunagi varem pole koodiga teekonda jälginud. Nüüd muudkui uuendasin Omniva lehekülge.


Isadepäevaks tundus natuke sobimatu see kingitus, aga aastapäevaks just paslik. Seega oli kohale jõudmine neljapäevaks kriitilise tähtsusega eksole, sest just siis me aastapäev oligi. Jõudis neljapäeva lõuna paiku, nibin-nabin enne seda, kui härra oma tööasjadega ühele poole sai ja koju saabus, et meid spaasse viia.

Ta ei osanud aimata, mis teda koju saabudes ees ootab :) Sest noh, hommikul andsin talle musu ja olin lihtsalt diivanil nunnu, kui ta mulle "salaja" hommikusöögi-pannkooke tegi. Sest lapsed ei lasknud ju magada kaua. Pealegi pidi kingituseks olema saag.

Niisiis, saabus koju härra ja Mesilane jooksis kohe uksele vastu, et issi-issi, meil on kingitus. Bensiin! :)


Ma lisasin kanistri juurde ka toosi tikke, et oleks ikka nunnu eksole. Viis aastat koos, kingituseks "stardipakett" :) Ma pikalt ei mallanud teda praadida või pigem noh, ise juba kibelesin sisu avaldama. Ma olen selline, kellele hullult meeldib kingitusi teha, kui on leitud just täpselt SEE kingitus inimesele, et näha tema siirast rõõmu. Seega nt on hetkel ka see päkapikkude käimise aja ootamine nii raske, mul on kõik kingitused Mesilase sussi sisse juba valmis varutud ja ma tean, et talle need meeldiksid nii väga, aga no ei saa ju veel.

Tulles siis tagasi härra kingituse juurde, avasin talle salaukse:


Eesti mehena oli ta muidugi ütlemata rahulik ja vaikne, milleks emotsioonid. Pakkisime oma asjad ja suundusime auto peale ära ja alles autos hakkas ta elavnema :) Igatahes kingitus läks vägagi kümnesse ja härra sõbradki käivad üksteise võidu uudistamas ja imetlemas.

Isadepäeval ei tahtnud ju ka saagi käima tõmmata. Joonistasime põnnidega kaardi härrale (looooooomulikult rääkis Mesilane kõik kohe välja härrale, et meil on saladus). Näpuvärvidega varbad-sõrmed kaardile, juurde kohalikult präänikumeistrilt tema imeilusad küpsised ja väga maitsvad olid ka. Seega sai isadepäevaks lihtsalt sümboolne tähelepanuavaldus, aga samas toetatud ka kogukonda ja ettevõtjaid.

Mis traditsioonid Teil on ja kuidas kingituste küsimusi lahendate?

pühapäev, 12. november 2017

"Teeme nüüd ühe ilusa isadepäeva pildi!!!"

Mul on arvutis hunnik katalooge erinevate seeriapiltide traditsioonidega ja neid on ikka jumala äge vaadata. Et kuidas põnnid kasvavad, mis on mingil aastal sonks olnud, mis aksessuaarid ja nii. Eriti rohkelt lisandus katalooge muidugi majaostu ja Mesilase sünniga ja need muudkui täienevad nüüd Mutukaga koos samuti.

Esimeseks isadepäevaks tegin Mesilasele ja härrale ühtekad särgid ja seda tuli ju pildile püüda. Ja nii ta läks.

2015
2016


Seega ei olnud midagi tavatut, kui ma ka täna hommikul fotoka haarasin, et "Teeme nüüd ühe ilusa isadepäeva pildi, palun!"

Nojahsiis.

Printsess herneteral.

Printsess eriti suurel herneteral.
 
Kallikallikalli.

(Proovime kiirelt uuesti)
Printsess herneteral vol3

Poisid oskavad

Printsess: "He-hee-hee!"

herz: "Kas me paremat isadepäevapilti ei saa...?"

Lubage esitleda "Isadepäeva perepilt 2017":