No mul on see süsteem eksole. Ma teadsin lapsest saati, et kui mul kunagi tütar sünnib, siis tema nimi saab olema minu järgi H-tähega, nagu mul on mu ema järgi H-tähega. Ja vot nii ma olen kogunud neid H-tähega ilusaid nimesid noh, terve elu või nii. Ja siis tuli aeg hakata Mutukale nime valima ja see ei olnud üldse lihtne, sest neid ilusaid nimesid oli mul NIIIIIIIIIII palju. Lõpuks jäid sõelale 5-6 nime, minu pikast nimekirjas kumbki härraga valisime 3 lemmikut välja. Edasi ei osanud ikkagi valikut teha. Näitasin valimit ämmale, kes valis välja: HETTI!
Ja see on nii armas nimi ja mul ei olnud selle vastu midagi ja sobis meie Mutukale ka üliarmsasti ja perenimega ka ja nii. Ja alles siis, kui meie valik oli tehtud ja kõigile sobis, vupsas mulle pähe, et ootoot - sama nimi on mul suguvõsas olemas juba. Mutukale me ei pannud mu vanatädi järgi nime, aga siin nad nüüd kahekesi on. Minu kaks Hettit |
2 kommentaari:
Kas sa oma keedusuhkru retsepti raatsid jagada või on see ärisaladus? Meil tuleb mingi hetk veneteemaline õhtusöök ja tahaks seda ka pakkuda.
Kirjuta mulle meilile, nt info@mesitare.ee reageerin kõige kiiremini ;)
Postita kommentaar