laupäev, 8. märts 2014

Naistepäeva katkendid

Reede:

Jätkuvalt meeldib mulle töötada meestekollektiivis!
Et ma olen sel tähtsal nädalal ära Tartus, siis saabus hommikune uudiste ekspress Tallinnast:

Proua:


R. tõi sulle hommikul tulbiõie homse päeva puhul. Kollane on.



Niiiiii suure naeratuse tõi näole nüüd...

---

Reede õhtu:

Meie tarekesse saabus külaliseks talguline, koondnimega endineÜlemus (teeme nii, et ta on blogis nüüdsest AF. tobe on kuidagi endineÜlemus kirjutada muudkui). 

Ta on umbes neli korda küsinud, millal talgutele tulla saab. Meil polnud enam midagi ettekäändeks tuua (muig) ja andsime teada, et puid on palju vaja teha. Et siis tulgu.

Tuligi. Ühes käes tulbid, teises toidukott.

Toredad külalised sellised.

---

Laupäeva hommik:

Et eelmine õhtu tegime härra ja külalisega juba traditsioonilist napsu ja nalja, siis noh varahommikul härraga kaisutades alles kurgulagi oli kerge kleepekas. Härra lahkelt pakkus, et kas vett tahad?

Kaks korda küsis.

Tahtsin.

Ta ulatas mulle üle VAASI tulpidega :)

Vesi siis :))


---

Laupäeva hilishommik:

Peale hommikusööki ja mõnuat naudisklemist algasid siis puude lõhkumise ja ladumise talgud.
Teie võtate raskused. Teete kükke. Teete raskuste üles viimist küll õlgade kõrgusele, küll üle pea. Nimetate seda BodyPump. Meie nimetame seda puude ladumiseks.

Mehed olid juba ees startinud ja mina viitega (loe: ohe ja nõudepesu) järgnesin 10 minutit hiljem.

Naabrimees passis muidugi peale, et ahhaa... härrat ei ole ja ma üksi maja ees. Ma ei tea, kust ta selle turbokiirusega välja hüppas, aga ühtäkki oli ta kohal roosi ja šokolaadiga :)

Me härraga muudkui muigame, et vahi Pjotrit. Alati siis, kui härrat just ei ole... :)

---

Minu lilleskoor ilma tööpäevata meestekollektiivis:

41 tulpi, 1 roos ja 1 šokolaad. Pluss tuhat musi härralt.

Pole paha.

reede, 7. märts 2014

Ajaviide/ aja viide

 
Vaat, kuidas annab möödunud aegu ühe joonisega meenutada. Mind küll 75ndal aastal olemas veel polnud, kuid tripstrapstrulli mängisin lapsena minagi. Minesweeperit (on see vist pildil?) küll mitte, aga 90ndate algust tähistab minu jaoks joystick-mängud. Meil oli alevis esimesena selline asjapuu ja ütleme nii, et isa tõi koju asju, mida tal endal väiksena polnud ja muidugi mis teda ennast ikka kõige rohkem kõnetas :)

 
 
Esimesed nädalad mängisidki isa ja teised mehed neid mänge muidugi. Pildil sarnased puldid, mis meil olid. Kujutatud on muidugi kaasaegsemaid, aga saate ise aru küll.
 
No ja siis oli meil see Nintendo Game Boy. See kuulub enam-vähem samasse ajastusse. Minu lemmik sellel oli see munade korjamise mäng.
 

Esimene arvuti oli mul juba algklassides, väga tuus oli. Selles oli umbes 2 mängu, mida me vennaga koguaeg mängisime. Kui juba uuemad arvutid tulid, siis solitare ja tetris on minu märksõnad.


90ndate lõpp on vaieldamatult ussimäng ja märksõna Nokia 5110 :)

Peale seda ma hakkasin asjalikumaks (muhahaha) ja mänge pole mänginud. Esimese peikaga istusin andunult kõrval, kui ta Need4Speedi ja GTA-d mängis. 2000ndate algus.

Ja täna, 2014... põhiline ajaviide?

Facebook. Tõrjun Farmville soove ja kustutan feed'e... Miks? Ei tea isegi.

neljapäev, 6. märts 2014

sooduspakkumisest, Venemaast ning Tartust

Estonian Air teeb varajast aprillinalja vist. Laekus mulle meilile kirjakene pealkirjaga "Kaunis pakkumine", sisuks naistepäeva puhul soodsad lennud valitud kohtadesse.
 
Ja mida ma siis näen?


Kiiev? Peterburi? Moskva?
Hea valim. Well done, Estonian Air!!!

---

Eile õhtul ma natuke lappasin suurt ja inforikast interneedust ja mattusin ennastunustavalt teatud lehtedele. Etsy. Ebay. Osta. Janiimõnigiveel.
 
Selle alusel täiendasin oma wishlisti, sest nii palju ägedaid asju on, mida tahaks. Ja no mis ma teha saan, see hohloma mustri teema on lihtsalt mu meeled nii ära vallutanud.
 
Ma loomulikult koos kõigi teistega olen üllatunud (kuigi see Venemaa puhul ei tule sugugi üllatusena) ja ärevuses ja panen pahaks ja surun õudu maha kõige selles osas, mis Ukrainas toimub. Poetan salamisi ka pisaraid, sest no ei ole ju võimalik? Kardan ka oma pisikese kodumaa pärast.
 
Aga sellele vaatamata ma ei saa salata, et Venemaa kunstid ja kultuur ja kogu see pärand on siiski imeilus. Ja hohloma muster ajaloo kandjana on imeilus, on see siis kantud kleidile, küüntele või nõudele. Või eriti tuus... plätudele. Ihsand, kui ägedad ja mul on vaja. HÄDASTI.
 
---
 
Wishlisti tutvustasin härrale ka õhtul. Et noh, naistepäev ja sünnipäev ja... tulevad siin igasugused päevad.
 
Härra nohises natuke arvutis ja tõmbas mulle lahti hummeri kuulutuse. Et noh, tal ka sünnipäev tuleb...
 
Haah! Mul tuleb sünnipäev enne, niiet olgu olla. Õunte pealt muide vaatame :)
 
---
 
Kus kohtuvad kaks kaunist Tallinna preilit?
 
Ikka Tartus toidupoes eksole.
 
Sõnaga, uue elukorralduse valguses olen mõne Tartus resideeruva sõbrannaga lähemalt lävima hakanud taas ja teinud plaane kohvitamisteks ja patseerimisteks. Ja siis, kui ikka ei viitsi peale tööpäeva kokku saada, sest väsinud ja teadagi, jalutad natuke enda turgutamiseks kaugemasse poodi, trehvad temaga just seal. Selle asemel, et teha mõnus tunnike kohvikus, teed tunnise püstijalabaari kalaleti ees.
 
:)

kolmapäev, 5. märts 2014

Now I'm a beliver

 
Jalutasin eile pikapika tee töölt koduni välja, vahelepõikega Eedenisse, kust pidi mind pakiautomaadis üllatus ootama. Nii see oli, üllatus ma mõtlen. See seisnes selles, et süsteem oli hangunud ja mitte muffigi ei toimunud! Helistasin klienditeenindusse ka, hängisin aega raisata ringi jalutades veel ja ikka ei midagi.
 
Ühesõnaga, jalutasin tühja käega koju ära.
 
Tee peal mõlgutasin kevadisi mõtteid ja pildistasin muudkui tänavakunsti. Siin-seal mõnel majal on jälle miskit mind kõnetavat.
 
Ja ühtäkki, ma sain nägijaks. Oligi kevad ise!!! Minu selle kevade esimesed lumikellukesed. Lihtsalt seal niiviisi omaette, suurte majade vahel. 
 
Õhtul jalutasime härraga veelgi. Käisime vastlapäeva puhul kinos. Selle pika jalutuskäigu võib ju nimetada pikaks liuks? Minu meelest küll.
 
Teise lubatud traditsiooni viisin ka ellu. Läksin härrale kosja:
 
herz: "Noh, tuled mulle naiseks või ei tule? Kohe ütle, ära mõtle!"
härra: "Sulle naiseks? Jah!"
herz: "Selge. Nüüd oled minu bitch!"

minul saab kõik korda :)

 
Jätkuvalt Tartu tänavad.
Vahel on vaja kinnitust enda sees ja ümber toimuvale.
Mina eile sain :)
 
Nagu näha, siis lubadus täideti koheselt.
Pildid 10-minutilise vahega. 
 
Ja väike süda pealekauba.