pühapäev, 14. september 2025

Projekt "Maja" - 118

Kus häda k6ige suurem, seal abi k6ige lähem!

Isa ja vend halastasid mulle (ilmselt lugesid blogi!) ja tulid tänasel ilusal pühapäeval appi. JUBA on liistud paika saamas, siseuksed ette kerkinud. Mesilase toas mööbel paigas!

Järgmiseks lähevad ostavad ära aknalaudade materjali ja saavad needki paika!!!

Süda ei j6ua ära r66mustada!

Lisaks on pea k6ik pistikud paika saanud, paar tükki puudu, mis tuleb jällegi poest tuua ja siis korras. Ja allkorrusel vaikselt aga kindlalt kerkib tulekindel müür kamina taha. Ei julge midagi h6isata ega loota, aga see seis mulle meeldib :)

Sibulatee sibulapirukameister 2025

Ma olen mitu-mitu aastat m6elnud, et vot järgmise aasta septembriks, mil jällekord uut sibulapirukameistrit valitakse, valmistun terve aasta ja töötan  välja parima piruka. Igal aastal reedel enne laupäevast v6istlust t6den, et noh, ei tegelenud ega olegi mul mingit erilist imelist pirukat ette näidata. 

See, mis ma külalistele pakun, on lihtne pirukas, mis maitseb imeliselt, kui ahjust v6etult kohe serveerin. aga v6istluse materjal ja gurmee see ei ole.

Tänavu tekkis jälle soov tiitlit püüda. Jälle oli käes reede 6htu ning ega mul ei olnud seda imelist küpsetist välja töötatud muidugi. Aga m6tteid oli!

Kokku tuli meie Varnja gäng, degusteerisime ja arutasime, tuunisime ja peenhäälestasime.

Laupäeva hommikul läks pirukas v6istlustulle:


Seekord oli minu esituses sibulakorvikesed!

Punase sibula, juustude ja tšilliga. Väga väga maitsev sai, meie arvates igatahes.


Ja laupäeva 6htuks selgus, et 2025 sibulapirukameister .... ei ole mina. Palju 6nne v6itjale ja korraldaja tagaside p6hjal käis minu ja v6itja vahel tihe rebimine. Seekord siis sedasi.  

teisipäev, 9. september 2025

Meie Peipsiääre

Üks teema, millega oleme koos härra abikaasaga üle poole aasta tegelenud, on kaasa m6tlemine ja kaasa löömine sügisestel KOV valimistel. Oleme praeguse vallavanema tiimis ja et valimisteni on jäänud 41 päeva, siis on natuke kiireks läinud juba.

See on hull värk, kuidas teised ümberringi vastu töötavad. Nt Kusti, tundub, et ta on teise valimisliidu ridades luurajana, miks muidu ta siin mulle abiks ei ole üldse. K6igepealt püüdis ta mind hommikul lämmatada, seejärel voodist mitte välja lasta ja heitis otse mu k6hule magama. Kuidas sa saad tööd tegema hakata, kui nunnu karvapall magusasti su peal magab? Ei saagi.

Nüüd v6ttis ta sihikule mu arvuti.


Täna lähevad nimekirjad lukku. Kohe kohe on siis ka ülevaade vastaste leeridest olemas, hetkeseisuga tundub, et meie valimisliidus on k6ige rohkem kandidaate kirjas ja ilmselgelt ka k6ige ärksamad ja ägedamad inimesed sealhulgas. Olen positiivselt meelestatud.

Halvasti läks muidugi sellega, et valimiste päeval oleme me Eveliisiga ära reisil. Klassikaline juhtum, kui asju kalendrisse üles ei märgi.

laupäev, 6. september 2025

Projekt "Maja" - 117 (elutoa hetkeseis)

See on hämmastav, kuidas üks ruum, mis ei ole valmis veel ehitatud, ei seisa koristatuna. KOGUAEG tekivad siia uued asjad "hoiule". Ma olen seda ruumi 10+ aasta jooksul asjadest tühjaks t6stnud 4x vähemalt, ikka jälle sama seis. Praegu on suurelt jaolt siiski ehitusmaterjalid siin. Kaminasüdamik ja kivid, mis ootavad kaminataguseks seinaks saamiks, kaminaks saamiks, parketihunnik, mis ootab p6randale saamist. Värviämbrid, mis ootavad seina üle värvimist. K6ik on olemas, aga pole töökäsi, kes selle ära teeks.

Härra abikaasa kinnitusel peaks septembris tulema pottsepp kaminat laduma. Sama juttu ja lubadust kuulsin ma ka aprillis ja nagu näha, pole seda juhtunud.



Vaatame siis, kuidas minema hakkab. 

reede, 5. september 2025

Projekt "Maja" - 116 (lastetubade hetkeseis)

Meil on liistud ostetud ja ootamas.

Meil on elektripistikud ja lülitid ostetud ja ootamas.

Meil on lastetubade lambid ostetud ja ootamas.

Meil on lastevoodid olemas ja ootamas kokku panemist. 

Mida ei ole, on härra abikaasa, kes need asjad paika paneks. Ma olen suhteliselt lühikese kannatlikkusega naine, seda enam on imeks pandav, et ma olen suutnud 10 aastat oodata etapiviisiliselt maja valmimist. Nüüd, kus reaalselt on k6ik juba käega katsiutav, pane ainult paika, siis ütleme nii, et mu kannatlikkus on vägagi proovile pandud.

Mutuka tuba praegu:

Aknalauad puudu, kardinapuudest, ruloodest rääkimata.
Eile saime vähemalt kirjutuslaua pakist välja ja kokku pandud.

Mina näen, et kapi k6rvale oleks teist sellist kappi veel vaja, 
mis oleks sahtlitega. Praegusesse kappi mahuvad vaid preili kleidid,
muud riided ka vaja paigutada kappi.
Härra ei ole kapiga n6us, tema arvab, et peaks tulema kummut.
See jällegi koormaks toa liiga ära,
sest ei mahu voodi ja praeguse kapi vahele.
Lisaks, kui panna kummut teise seina, varjaks ära fototapeedi.

Mesilase tuba praegu:

Mesilasele tuleb suur voodi, 160x200.
See tuleb maakaardi alla.

Selle riiulikapi k6rvale vasakule tuleb suur riidekapp.
Kapp olemas, vajab veel transporti meie juurde.

Mesilase toas on tume mööbel ja Mutukal hele. Ei tahtnud lastele üks ühele ühesugust mööblit. Toad on ka erinevate m66tude ja kujundusega, seega ka isikupärasemad. Lisaks jätkan oma stiili - kas isetehtud v6i taaskasutatud asjad. Mutuka kirjutuslaud oli küll uhiuus ja lausa originaal kinnises pakendis, küll aga ostsime selle järelturult. Kellelgi oli seisma jäänud.

Siseuksed ka tellitud, saame kätte nädala pärast. Tegelikult vahet pole, millal kätte saame. Küsimus on ette panemises, mida on näha juuresolevalt pildilt, et v6tab aega üks kuni mitu aastat. 

Teeme siis pakkumisi - millal saab meie kodu valmis ja saame soolaleivapidu teha?

Sest on ju veel ka kontor, meie magamistuba ja allkorrusel kaminatuba+ garderoob + tehnoruum.

Mitu aastat siis läheb veel?

neljapäev, 4. september 2025

Projekt "Maja" - 115 (ajutine trepp)

Ainult 10 aastat ehitamist ja nüüd l6pusirgel avastas härra abikaasa, kui tüütu on redelist kogu mööblit, kruvikeerajaid, näpitsaid, akutrelli vm mis ta parasjagu maha allkorrusele unustas, vededa muudkui redelist üles-alla ronides. Ja otsustas, et on vaja ajutist treppi, kuni 6ige tellimisega ja paigaldamisega ühele poole saame.

Juhuslikult m6ned tunnid hiljem tulid isa ja vennas midagi jutustama meie juurde, vaatasid redelit ja isa mainis, et kuule, ajutine trepp v6iks teil olla. Me aitame-näitame, kuidas teha.

Ja ühe tunniga oli tehtud! Trepp, mis oleks v6inud juba 5 aastat tagasi tehtud olla, et ehitust lihtam oleks olnud teha teisel korrusel. Abiks ikka.

Redel, mida mööda said k6ik OSB, kipsiplaadid,
parketid, 10L värvipanged jm üles taritud.
Seina ääres telliskivid, mis ootavad kaminaks saamist.


Ongi valmis ajutine trepp.
Natuke on kindlasti mugavam üles.alla liikuda nüüd.




teisipäev, 2. september 2025

F1

1.septembri puhul käisime lastega peale kooliaktuseid ja muid asjaajamisi koolis ikka Tartus asjatamas. Pärast rohkeid kaubanduskeskuseid ja poode, vigises Mutukas, et kas me midagi toredat ka teeme. Vaatasime siis kiirelt Apollo kinokava ja nägime, et 30 min pärast saaks lapsed multikat vaatama minna. Ise oleksime härraga tahtnud F1 filmi vaadata siiski. Aga miks me ei v6iks?

Leppisimegi lastega kokku - meie vaatame teist filmi ja nemad multikat. Diil. Meie seanss algas 5 min pärast, lapsed jäid ette oma saalipääsu ootama ja kui me 2,5h väljusime, olid nad nii nagu kokku lepitud, sama koha peal juba ootamas. 

Mulle väga meeldib, et nad on juba piisavalt suured ja arukad, et nendega saab kokkuleppeid teha ja need peavad enamjaolt. 

F1 filmiga kangastus kohe lapsep6lv. Meil ei möödunud ühtegi vormeliülekannet pühapäeviti, ilma et me seda vaadanud poleks. Kuna isa oli alati McLareni poolt, siis olime seda ka meie vennaga. Ma üldiselt tänase päevani ei ole suur tugitoolisportlane, aga vormelit lapsena vaatasin ja nüüd kinosaalis istudes hoidsin härral käest nii tugevasti kinni, et ime ta ei kobisenud vahepeal. Nii pingeline ja p6nev oli algusest l6puni.  

Huvitav oli ka ,filmis näitab seda meeskonna poolt lähedamalt, mida vormeliülekannetes vanasti mitte. Ma pole aastaid enam vaadanud vormelit, ma ei tea, mis tänapäeval ülekannetes kommenteeritakse v6i näidatakse. Lisaks oli k6ik konstruktorite pool nii steriilne, modernne ja hüpermoodne. Kas tegelikult ka? Ma ei tea :)

Filmina vägagi nauditav ja väga meeldis. Hea, et Mutukas torisema hakkas ja meid kinno ajas.

pühapäev, 31. august 2025

3/3

Kolmas suvekuu on l6pusirgel. Turismi seisukohalt oli lahja kuu, oluliselt vähem ööbijaid, kui augustis tavapäraselt. Toimetamisi aga jagus nagu ikka. Maal see ei l6ppegi.

Vahepeal oli meil lisapereliige Eveliis, kes oli abis nii Samovarimajas kui Lendavas Laevas ja no täitsa äge oli 6htuti muljetada ja jutustada. Nüüd kus ta jälle oma tegemiste juures, tahaks teda tagasi meie juurde.

Mis on aga uudis, on see, et leidkass on siiski meie perre jäänud. Ei soovinud keegi teda endale ja uuesti välja teda ka ei viska. 

Tutvustan Kustit!!!


Röövel, marakratt, tont, pätu - k6ik kiirelt teenitud hüüdnimed. Lisaks on ta hurmur ja nunnupall, bagu need kassid kipuvad olema. Uudishimulik, alati kohal, kus miskit toimetatakse.

Nüüd, kus meil must kass majas, vaatlen, et kas märgid on olnud juba pikalt ees, et üks just selline tegelinski meie majja tuleb. Mul on ligi 5 paari k6rvar6ngaid, kus kujutatud musta kassi. Mutukal on kleite, pluuse jm samuti musta kassi pildiga.


Aeg on suvi sügise vastu vahetada, otsida välja soojemad riided ja mina plaanin reisimisi. Kolm reisi on lähikuudel tulekul ja lisaks jätkuvalt ootan üht ametlikku kinnituskirja, mis paneks töösse kauaplaneeritud ja -oodatud plaani. Sellest siis, kui aeg on käes.

Tänasega l6ppeb Samovarimajas suvehooaeg ning meie esimene näitus. Oli p6nev nii meil kui meie külalistel. Päris palju kuulsin imestust, et oo, seda teil eelmine aasta ei olnud. Seega just nii ongi 6ige tee edasi - et pakkuda uusi elamusi meie korduvkülalistele.

laupäev, 30. august 2025

Olla või mitte olla tubli

Mingi valemiga on viimase 24h jooksul kogunenud mulle:

-kotitäis kurke

-ämbritäis pohli

-pangedega ebaküdooniaid

-hunnik patissone 

-pangetäis põldube 

Ja need kõik oleks vaja hoidistadaja tegeleda.

Mul on täna Samovarimajas kaks gruppi vaja vastu võtta, nende vahel 3h vaba aega. Võiks olla produktiivne ja ühe kategooriaga vahepeal tegeleda, selmet blogida.

Aga täna pole see päev. Homme (või ülehomme) hakkan tubliks!



neljapäev, 28. august 2025

mul jälle juhtus

Kas teil ka juhtub nii, et lähete s6brannadega veini jooma ja koju tulles on teil uus reis kokku lepitud, m6nel juhul ka lausa ära ostetud? V6i ainult mul juhtub nii?


Seekord tulin Noarootsist koju "Jaapan 2027 kirsi6ied" reisi kokkulepetega. Järgmise aasta alul tuleb hakata pileteid ostma. Noh, Jaapan on olnud ka üks mu reisiunistusi jub apikalt pikalt. Teeme siis ära :)  


Täiesti teemaväliselt. Ma vajutasin midagi klaviatuuril ja nüüd ei tööta mul õ-täht ega ka backspace. Teised nupud töötavad .Ma ei saa aru, mis värk on ja nii ebamugav on.

inventuuri päev

Kooli alguse lähenemine on toonud lastes esile taas vinguviiuli noodid - küll pole vihikuid, küll pole pükse, et kooli minna. Selleks, et isis poodlemine ette v6tta, panin lapsed k6igepealt oma kappe koristama. Nende kapid ja sahtlid on triiki riideid täis, sahtlid-uksed kinni ei lähe.

töö oli kiire ja p6hjalik. Kumbki pidi k6ik riided selga proovima ja mulle ette näitama ning vastama gestaapo-küsitlusele:

- kas on paras, suur v6i väike seljas?

- kas on plekke peal, mis pesus maha ei tule?

- kas sulle meeldib see riideese?

- kas sa päriselt kannad seda? 


Kui selgus, et riideese on paras, puhas ja meeldib ka, voltisin ilusti kokku ja läks sahtlisse-kappi. Kui oli erroreid v6i ei meeldinud, läks äraandmisele minevate riiete kotti. 

Peale suurt tööd olid kapid m6lemil üle poole v6rra tühjemad ja kenasti suletavad taas. Arvestamata muidugi asjaolu, et kolmandik riideid visati vahepeal pesukorvi.

Seejärel tuli boonusring. T6in välja panipaigast hoiult kottideviisi jalatseid ja riidekotte, mida nii vanaema kui s6brad-tuttavad on toonud ja mis on suured sel ajal olnud. Vaatasime ka kriitilise pilguga k6ik need varud üle, lisaks ka muud olemasolevad jalatsid.

Üle m6istuse suurt rahulolu pakkus nende suurte kottide majast välja viimine. Et sai palju korda tehtud ja ruumi juurde ning ebavajalikuks muutunud riiete ära sorteerimine. Mis korralikud, aga lastele lihtsalt ei meeldinud v6i väikseks jäänud, said antud edasi järgmisele ringile. Nagu paljud neist meilegi olid j6udnud. Mul pole mingit valehäbi sellega seoses, vastupidi teeb just r66mu taaskasutus ning tarbimise vähendamine. Ma käin ise hea meelega Tartus oma lemmikutes teiseringipoodides ja täiendan oma garderoobi. Juba ammu ei ole poodidest leidnud midagi huvitavat vi siis on riidekvaliteet olnud halb, et lihtsalt ei kutsu ostma.

Sellest laste inventuurist sündis nimekiri, mis puudu on ja mida lihtsalt tahaks uue kooliaasta puhul. Seejärel läksime Tartusse poodlema, raha kulus 100€ tunnis. K6igepealt oli Mesilasel VÄGA vaja baggies'i. Need on alt laiad teksad. 30€ paar ja soovis nii heledaid kui tumedaid pükse. Lisandus püksirihm, sest ta on mul pikk kilu, kellel miski seljas ei püsi. 100 eurot tehtud.

Mutuka inventuur näitas, et tal on rohkelt kleite, seelikuid ja m6ned püksid, saab täiesti hakkama. Küll aga on vajaka spordiriietest. SportsDirectis oli kohe ukse ette t6stetud stangede viisi laste spordiriideid allahinnatud hindadega. Leidsime sealt nii lühikesed kui pikad retuusid ja särgid Mutukale. Lisandus trikoo, sest sel hooajal tuleb talle ujumistunnid ja vaja viisakat supluskostüümi. Soojad välidressid juurde ja 100€ jälle täis. Härra vaatas suurte silmadega, et kuidas nii suur arve. Ta nimelt ei olnud Mesilase püksiostu juures ja on mul üldse elukauge nagu ma vaatan. Harisin teda asjaoludest ja hindadest ja läks ja maksis.

Jäänud on veel Mutukale viisakamad kingad leida ning Mesilasele välisspordijalatsid. V6in lapsed kooli saata. Kuidas teil? Lapsed kooliks valmis?

kolmapäev, 27. august 2025

Projekt "Maja" - 114 (tapeedid)

Enam kui 2 aastat tagasi tellisin Aliexpressist lastetubadesse fototapeedid. MA poleks elus selle peale tulnud, et Aliexpressist vaadata või julgeda tapeeti tellida, aga tollal kirjutas Britt Prantsusmaal oma koduremondist ja lastetubadest, kuhu tellis samuti just alist tapeedid. Julgustas proovima, et on hea kvaliteediga tapeedid ja nii me lastega siis ühel õhtul valisime välja, mis neile meeldiks.

Mõõdud võtsin seinadele tolleaegse ehitusjärgus olevate seinade järgi.

Ootasin ja ootasin ja eil eoli lõpuks see päev, kui panime tapeedid seina! Mul on käinud paar nädalat erinevaid parandusttöid jm nokitsemisi tegemas üks maalrinaine. Härra püüdis küll veenda, et ma ise teeks, aga kui ma näen, kuidas ta seina värvib ilma midagi katmata ja teipimata nii profilt, et ühtegi tilka kuskile ei kuku, kõik on perfektne ja tulemus ilus, siis mis ma ise plädistan. Meil teisel korrusel juba ka parkett maha pandud ja see oleks kindle Murphy seadus, et ma sinna midagi maha ajan. Või siis valgele seinale tõmbab pintsel ikka mingi sinise tilga peale vms.

Niisiis võtsime ette tapeetimised.

Mutuka tuba enne:


Laotasin pildi põrandale valmis, et näha, kuidas minema hakkab.

Mutukaga, kellel on päris tugev iseloom, tekkisid ka paar tüli. Et tema valis selle pildi nii ammu ja nüüd on titekas. Selgitasime siis, et me ei hakka ju ka igal aastal tapeeti seinas vahetama ja ei ole titekas, väga armas pilt on.
Nüüd ta seedib ja vaikselt juba kiidsb, et ilus on.


Vasakul on tahvelvärviga sein. 
Las kirjutab üles kooli tuniplaani või muud tähtsad asjad.



Mesilase tuba enne:
Ma kiiruga ei leidnud vahepealset pilti, 
kus parkett ka maas juba ja tahvelsein olemas.


Hakkasime peale

Valmis!

Mesilast huvitab geograafia. Juba kaks+ aastat tagasi oli kindel, et tema tahab omale suurt maakaarti. Tellisingi siis Aliexpressist maakaardiga fototapeedi. Jooksis ilusti kokku, lihtne paigaldada. 

Nüüd hakkab põnevam osa. Saaks need liistud ja aknalaua ning pistikud paika ära, siis saab mööblit hakata sisse panema. Voodid on olemas, otsime kirjutuslaudasid ja kummuteid-riidekappe.

teisipäev, 26. august 2025

8h sõitu, et sõpru näha.

Elu on naljakas. Sa püüad mõndade sõpradega ühist kokkusaamise aega leida, klapitate ja vaatate, et kuidagi ei õnnestu leida. Ja siis on ekspromtmõte ja kutse reede õhtul, et kuule - homme Noarootsis mökki-oleng. Saad tulla?

Esimene reageering oli, et oi, mul turismihooaeg ja mingid kohustused. Siis hakkad vaatama, et seda ühte asja enam kalendris ei olegi, teine asi... selle saab härra abikaasa ise ära teha ja siis nagu ongi kalender tühi. Härra kooskõlastab ja nii ma 4h sõitsingi, et üle pikkade aastate ammuseid sõpru näha. Neid, kellega Tallinnas elamise ajal preilina muudkui tantsimas ja trallimas sai käidud, aga kellega meil nüüd nelja peale näiteks oli mökkis kaasas kokku 9 last. ÜHEKSA!





Väga mõnus oli! Ja ihsand kui hea oli tunne, kui minu laps ei olnudki see kõige noorem enam, kes ainult emme-emme jala küljes rippus. Vaatad ja hindad oma lapsi ka kohe palju rohkem :)


Mökki oli väike, paar meetrit korda paar meetrit ja sinna me kõik ei plaaninudki mahtuda. Seega oli vaja tegeleda telkimisega. Vaatasime kodus Mutukaga üksteisega tõtt ja otsustasime, et me ei saa telkimisega hakkama, st ei taha telkida. Meil on alati meespere, härra ja Mesilane, olnud need, kes panevad üles ja pärast kokku need asjad. Küll aga mõtlesin välja palju parema ja mitte nii külma ööbimisvariandi. Me ööbisime hotell Volvos. Istmed alla, kodunt madrats kaasa ja ratastel hotell oligi valmis. Meil oli nii mõnus ja soe kahekesi Mutukaga (sest oli tüdrukute aeg) seal puhata.

Härra, kes koju tagasi saabudes vaid piilus meie hotelli, tunustas hea mõtte eest. Nüüd ta kibeleb ise, et äkki läheks kahekesi romantikat tegema, mahuksime ka temaga kahekesi hotell Volvos ööbima.


Õhtul, kui viimaks kõik lapsed olid magama saadud (aetud), oli omaette olemise aeg. Nii me seal istusime, mekutasime ja jutustasime. Meie vana gäng, jätkuvalt kõik nii noored: ChampAGNE, RiERLING, ToKAIDY ja MoscatELIS


Järgmisel päeval oli kahju jälle lahku minna, aga meid ootas taaskord 4h sõitu kodu poole ja saime terve tee vihmas sõita. Loodetavasti Tokaidyt näen taaskord kiiremini, kui 7a vahega. Me viimati nägime meie Mesipulmas.

reede, 22. august 2025

Äge koht see Samovarimaja

Ma olen mitmeid päevi nüüd ise tööpostil olnud Samovarimajas. Mõni päev (nagu Peipsi Toidu tänava aegu) olid kibekiired, mõned teised päevad, aga vaiksemad, nt eile ja täna. On augusti lõpusirge, ilmad jahedamad ,arusaadav, et seiklejaid jääb järjest vähemaks.

Aga toredaid külalisi on nii palju. Näiteks astusid eile sisse kaks härrasmeest Walesist. Wales on üks nendest sihtkohtadest, kuhu ma väga minna tahan, aga pole veel jõudnud. Mul käib hooti mingi tuhin peal, niiet ma võtan sihtkoha ette, googeldan ette ja taha, märgin google mapsis punktid, mida külastada ja teen veel eraldi wordi faili, kuhu lisan infot, mida teha, kuhu minna ja muud reisinipid ja tähelepanekud. Wales on mul sel moel täiesti ära kaardistatud, vaja ainult piletid osta. Lennupiletid lihtsalt on hirmus kallid :)

Nii oli hästi tore nende härrastega juttu rääkida. Nad suured Eesti fännid, 4-5 korda käinud ja nüüd jõudsid ka Sibulateele. Andsin Eesti kohta infot, kus ja mis ning siis nemad rääkisid Walesis. Mis tuli välja - neil on kahe peale üks pubi Walesis, mille ostsid veebruaris 2020 (nagu mina Samovarimaja) ja avasid augustis 2020 (nagu mina Samovarimaja!!!) Äge. Igatahes nende pubi sai ka mulle mapsi peale kantud ja lubasin kunagi kindlasti neile sinna külla jõuda. 

Teiseks astub lihtsalt uksest sisse nt Andrus Ansip. Tegelikult oli ta paar nädalat tagasi käinud ja nüüd tõi pere ja välismaa sõpru Samovarimajja külla. Hästi tore jutuajamine oli ka selle seltskonnaga.

Ükskord, kui tulin Samovarimajja asjatama, oli siin pikalt pikalt tore naisterahvas, vaatas ja uudistas, küsis küsimusi ja nautis. Siis võttis kitarri kätte ja tegi mõned lood. Hiljem ma sain teada, et ta oli Harriet Toompere, lihtsalt ei vii inimesi nende nimedega kokku. Ma ei tunne pooli kuulsaid inimesi ära, kui nad mulle vastu tulevad. Vaatan, et tuttav nägu, ju on Samovarimajas käinud äkki.

Nii need päevad siin vaikselt kulgevad. 

pühapäev, 17. august 2025

Peipsi toidu tänav 2025

See oli teist aastat nüüd jutti, kus me Mesi tares Peipsi toidu tänava restorani ei avanud. Eelmisel aastal käisime ise nautlemas ja sel aastal oli härra Piirissaare sõidul, mina Samovarimajas tööl ning meie influ-pereliikmed Zujevid ka siin-seal abiks.

Samovarimajas oli rekordpäev - 314 külalist, kelle kõigiga ma pmst jutustasin, seega ma pikisilmi ootasin kl 18, et siis ei pea enam rääkima. Toss oli tõesti väljas, aga oli väga väga lahe päev ja inimesed.

Härra abikaasa aga sai kõige hullema laevasõidu kogemuse osaliseks. Omna 25 aasta jooksul Peipsi vetes ei olnud ta slelist sõitu veel saanud, kus lained olid üle 2 meetrised ja laev käis üles alla lainetes, samal ajal tuli külje pealt ka veel laine korduvalt ristilõikes sisse. Ma oleks otsad andnud seal laeval. Tal oli kõik märg, sh kajutis SEES, rääkimata seltskonnast laeva tagaosas. Aga täna hommikul olid külalise dküll rõõmsameelsed, et oh mulle meeldis, äge elamus oli!

Täna abikaasa jälle Piirissaarde teel ja no juba tuli video, et vihma kallab järvel. Meil kalda peal on küll jahedavõitu ent päikseline ilm.

Sellised need aastad on!

neljapäev, 14. august 2025

Tere, kool! Tere, maiäääässss.

Uus kooliaasta pole veel alanudki, kui ma juba olen saagi käima tõmbamas.

Nimelt saabus direktorilt kiri, et nüüd 1.septembrist algavad tunnid senise 8.05 asemel kell 9.00. Ma saan aru, et see on üleriigiliselt nii otsustatud, et lapsed saaksid hommikuti rohkem puhata ja mis kõik?

Aga üleriigiliselt unustati ära 

- muuta ühistranspordi kellaajad kooliajaga vastavaks;

- muuta ära lastevanemate tööaja algus ka kooliajaga vastavaks.


Oi, kuidas ma lähen jälle kurjaks, isegi seda siia trükkides praegu. Minu lapsed peavad jätkuvalt kell 6.30 ärkama, et kell 7.30 bussile jõuda, et siis rõõmsalt koolimajas tund aega passida, kuni Alatskivi alevikus elavad paarkümmend last end saaksid rahulikult välja magada ja 9ks kooli tulla. Kõik teised maapiirkonna lapsed tulevad bussidega ikka kl 8ks kooli.

Direktori kirjas oli, et need hommikused tund aega saab kasutada järelvastamisteks, kord kuus mingi huviringi tunni tegemiseks või millekski kolmandaks. Vau, kui tore. Et kõik meie kooli lapsed on lihtsalt nii lollid, et aina, viis hommikut nädalas vastavad aineid järgi?

Ja ei, ma ei hakka oma lapsi vedama taaskord autoga Alatskivile, seda tegin ma 6+ aastat lasteaeda lapsi viies. Ja kujutate ette, ma olen ka see lapsevanem, kes peab hommikul tööle minema. Lastevaba aeg on mul piiratud ja tegelikult on alates kl 8 mul kõik minutid loetud, mil ma saan arvutis tööasju teha või ka gruppe vastu võtta. Tartu suunalt tulles on nt õppereisi gruppidel alati esimene peatus meie juures, mis tähendab, et enamasti on mul grupid kl 9 või 9.30 hommikul ja kuna mul on vaja min 1h ettevalmistusaega, siis tähendab, et kl 8 peaksin olema ma tööpostil. Mitte ei saa lapsi kooli sõidutada.

Kindlasti hakkab koolist tulema mingi vallabussi jutt (praegu liinibuss on ajastatud kooli jõudma), millega võib sama targalt tagurpidi uksest välja minna. Lapsed tavaliselt tulevad koolist vallabussiga ja no kord nädalas, vahel ka rohkem, tuleb teade eelmise päeva õhtul, et homme vallabuss ei sõida, tulge palun lastele järele. Kõik need lapsevanemad, kes Tartus või mujal tööl käivad, rõõmustavad alati!

On tulemas jällegi huvitav kooliaasta. Tunnid muudeti ka 80 minuti pikkusteks, niiet saame näha neid lapsi, kes suudavad keskenduda nii pikalt ja süvitsi teemasse minna nagu HaridusMin ja tore koolipere loodavad. Ootan juba neid kirju, kuidas mu lapsed ei ole hommikuti tundide algust oodates vaikselt, tegid mingit pahandust vms. Sest olgem ausad, terve hunnik järelvalveta lapsi kl 8 koolimajas tunniks ajaks chillimas, siit hakkab pahandusi, käskkirju ja noomitusi sadama.

Nii rõõmsaks teeb juba ette ära!

kolmapäev, 13. august 2025

kiire jagatud amps

Meil on nii mõnus kogukond (sõpruskond) siin Varnjas, et ma ikka ja jälle kiidan. Kuna kõik ei ole püsielanikud, vaid käivad oma maakodudes, siis nendega kokkusaamine on alati suur rõõm. Nii on meil naabrid, sest ma ikka nimetan naabreiks oma inimesi, kes nii 3 km raadiuses elavad, missest et meie majade vahele võib jääda kümmekond või rohkemgi maju. 

Nii ka Kadri ja Sven on ägedad inimesed ja iga kord kui nad siin on, toimub meil ühissööming. Ma olen juba neid kalapilte varemgi näidanud, aga menüüs on muudki!

Ja teate, see on puhas rõõm. Sest kas teha neljale või seitsmele inimesele õhtusöök, see on sama. Aga kas teha iga päev või ülepäeviti, see on jub ahoopis teine tera. Nii me oleme söögitegemisi jaganud. Üks päev lähme meie nende juurde, teine õhtu nemad meile.

Seeon toidukordade menüüde ja toidu vahelduslikkusele mõeldes ka nii inspireeriv. Sest näiteks sain ma Kadrilt nipi, et mida nende meeletus kogustes suvikõrvitsatega muudkui teha. Ise oleme neid grillinud ja praadinud. Aga nüüd saabus Kadri meie juurde, supipott kaenlas. Suvikõrvitsa-püreesupp on meeletult hea! Miks ma selle peale varem polnud tulnud? Suvikõrvits, kartulid, porgandit, et tummisems ja maitse täidlasem oleks, vahukoor ja kreemjuust. Imeline!

Ja ühel teisel õhtul kostitasin ma kana-veini-risotto ja potitäie keedetud põldubadega! Need põldoad! Saate aru, 9-liitrine pott oli hetkega tühi! Sest nad on nii head, muudkui nokitsed ja jutustad ja kerge suvine amps!

Eriliselt lemmik on viimastel nädalatel traditsiooniks saanud pühapäeva-salat Lendavas Laevas. Seda te nende menüüst ei leia, see on meile endile pühapäeva õhtul, peal kolmepäevast nädalavahetuse töö rassimist jääkidest kokku tehtud salat. Juba ootame, et saaks pühapäeva õhtul minna muljeid jagama ja nende seikasid kuulama ning maitsta, mis salati seekord kokku sai keerata. Iga kord on natuke erinev ja iga kord on ülimaitsev.

Jaga sina ka mulle mõnda lihtsat suvist retsepti. Hea oleks sõpradega jälle õhtust süüa :)

teisipäev, 12. august 2025

veregrupp on *

Kui sõpradega Soomes reisil olime, tuli naljaga jutuks, et me ei ole päris sama veregrupi inimesed :)

Et osa meist (khm) tahaks ringi tatsata, vaadata ja pildistada, aga teised nautida külma õlut ja sauna rohkem.

Ja siis arutasimegi, et me ei teagi kunagi mitte kellegi veregruppi. Et jaa, millal kellegi sünnipäev on ja mis tätkujust ta on või paremal juhul jääb meelde, et keegi on mis Hiina kalendri aastal sündinud (ma olen jäär + sea-aastal sündinud), aga veregrupp? Pole õrna aimugi.

Mul poleks see ilmselt eales ka nedal emeeld ejäänud, mis veregrupp mul on, kui ma poleks näinud ammu-ammu ühte meemi, kus oli kirjas: Even my bloodtype says: Be posititive!

Ja kuna tol hetkel ma just ka oma veregrupi teada sain, siis selle abil jäi meelde, et mina ka olen B pos. Küsi mu käest, mis veregrupid mu lastel on - ma ei tea. Härra oma sain teada, et on AB pos.

Selle peale sõbrad naersid: no ma ju ütlesin, me pole samast veregrupist.

Üks teine õhtu oli mul siin õpilane Kiir, tähendab Eveliis, külas ja arutasime ka veregrupi juttu. Et ok, vaatama Terviseportaalist järgi. TUND aega surfasime oma haiguslugusid ja epikriise ja mida kõike läbi, veregruppi ei kusagil märgitud. Miks see nii riigisaladus on? Eveliis tuvastas omalt kõikvõimalikke diagnoose, mis talle pikkadesse romaanidesse seal kirjutatud on, mina nägin, et mul on olnud sapikivid. Miks ma ise sellest mitte midagi ei tea?

(praegu lõi pirni särama, kui mitu mitu aastat tagasi ägeda kõhuvaluga kiirabiga Tartusse jõudsin. See siis oligi? Ega keegi mulle kohapeal ju ei öelnud).

Aga teie teate oma veregruppi? Olete sõpradega sama veregrupp? :)

*Kunagi oli üks Smilersi hittlugu sõnadega "veregrupp on viru valge". Ma tahaks öelda, et kui su veregrupp on valge vein, siis me saame hästi hakkama.

reede, 8. august 2025

Ükski heategu ei jää karistuseta

Selline vanasõna eksole. Lapsena-noorena oli arusamaatu, kust need tobedad ütlused tulevad, sest mismõttes teed head ja saad karistada. Mida vanemaks saad, seda enam loksub kõik paika ja kõik reeglid kehtivad. Nii ka see.

Mäletatavasti oli enne jõule üks loomtalu põleng meil siin naaberkülas. Seal oli nii palju segast soppa, aga püüdsime härraga ise aru saada ja aidata keda vaja. Nüüdseks on palju settinud ja palju maske ka langenud.

Kodupõlengu järel oli see skandaalne loomakaitseliidu loomade "päästmine" ja meie hoovilt ühe koera varastamine. Nende asjaolude juures ma oma seisukohta ei muuda. Sa ei tule ikka võõrale hoovile oma tarkusega looma ära viima salaja ja jõuga.

Enne neid sündmuseid üldsegi toimus mitu aastat vägikaikavedu kahe meie piirkonna loomatalu vahel. Kuna tol ajal olime nagu kogukonnaliikmed ikka, suhtlemas ühe ja teise perega ja nii ka mõlema osapoolega. Nende vaheline kisma aga kiskus nii inetuks, et mõjutas juba piirkonna ja turismivõrgustiku nime ja mainet. Eestvedaja kutsus kokku väikse ringi koosoleku, et arutada, kas ja mida teha, kuidas seda kõike lepitada ja lahendada. Tol korral andsin omad arvamused ja lisasin, et ma ei taha kohtunik olla nende vahel, sest suhtleme inimestega ja tahan siin kogukonnas rahulikult ka hiljem edasi elada.

Kui koera lugu juhtus ja see kõik me valvekaamera videosse jäi, jah panime mõlemad abikaasaga selle teo sellisel kujul FBs häbiposti ja ma julgen sirge seljaga silma vaadates ka täna öelda, et NII EI TEHTA. Tule koputa uksele (me olime kodus köögitoimkonnas), ütle, miks ja mida teed, suhtle inimestega.

Nüüd on see koht, kus ma loobun umbmäärasest kõnest ja toon ka nimed mängu. Mitu aastat enne põlengut kurtis põlenguohver Nugise hobitalu rahvas, et Kruusa talu "Paitame loomakesi" loomatalu kiusab neid. Saadab nuhke klientidena pildistama, siis teeb muudkui PTAle kaebuseid ja tulevad kontrollid muudkui. Ma ei tea loomatalu pidamisest midagi, kas neil lõpuks olid asjad korras või ei. Eks oli ettekirjutusi, mida nad oma sõnade järgi ka täitsid. 

Samal ajal ma isiklikult ei tahtnud uskuda, et Kruusa talu perenaine nii kiuslik on. Iga kord temaga kohtudes inglihäälekesel suurte silmadega ütles, et tema ei kiusa ja tema ei tee kunagi midagi sellist. See kestis mitu aastat.

Nüüd üle poole aasta on ta meie peret kiusanud. Ma olen üritanud mitte välja teha, aga ühel hetkel viskab üle. 

Peale seda, kui ta oma autoga joonelt meie hoovi ette sõitis ja loomakaitseliidu esinaine koera meie hoovilt ära viis (Nugise peremehe koer, sest peremehega peatusid pärast põlengut mõnda aega meie pool), postitasime video FBsse. See läks viraalseks, palju peresid kirjutasid, kuidas nende hoovil on nimetatud proua samamoodi käitunud ja käinud (need "päästetud" loomad viiakse kõik Kruusa tallu loomapargi täienduseks), Reporter tegi loo. Ühesõnaga, palju tolmu trambiti üles. Seejärel toimus võrgustiku koosolek, kus seda lugu arutati, kumbki loomatalu kohal ei olnud selgitusi andmas. Tulid teatud otsused protokolli, mis saadeti liikmetele listi.

Nüüd hakkas Kruusa talu perenaiselt kirju tulema mulle FB postkasti. Öösel, ründavas stiilis. Pika ründekirja lõppu (et miks me postitame videot ja olgu maha võetud jne) kirjutas asja silumiseks meelalt, et aga saame kokku ja arutame.

Selle peale ma juba vihastasin nii palju, et kirjutasin talle vastu: meil ei ole millestki rohkem rääkida. Ma ei soovi sind meie kinnistutel kunagi enam näha ning kõike head.

Kruusa talu perenaisele käis see nii palju au pihta, et siis võttis ta mu härra abikaasa ette. Saatis talle kirju (ikka öösiti ja ründavalt, kui väike jook sees), et miks teil kaamera on? Ja kas meie naaber teab, et me tema aeda filmime.

Tõesti on see tema asi, kuidas meie suhted meie naabritega on (lihtsalt infoks - meil on üliäge naaber ja ta on kahe käega poolt, et meie kaamera ka temale valvet pakub). Kruusa talu perenaine ei saanud meilt vastust. Selle peale tegi ta, üllatus-üllatus, kaebuse AKIle, kes saatis meile märgukirja.

Nii TORE, et inimene, kes ise vahele jääb vale käitumise ja suhtumisega, vabandamise ja asjade lahendamise asemel ründab ja kaebab. 

AKI märgukiri oli ka tore. Et ei tohi filmida nii, et tänaval olevad liikumised kaamerasse jäävad. Päris huvitav, sest paar aastat tagasi, kui enne saunafESTi üritust meie kilesaun noaga ära rapiti, teatas politsei, et ilma videota nad ei hakka isegi uurima mitte ja kas meil kaameraid ei ole.

Et nagu, kes neid seaduseid siin riigis teeb ja mille järgi lähtuda? Ma tahan oma vara kaitsta ja ilmselgelt oli kaameraid vaja, sest pätid, nimetame neid nii, jäidki oma teoga ja autoga kaamerasse.aga pätid, selle asemel, et süüd tunnistada ja karistus vastu võtta, kaebavad, et filmimine on ebaseaduslik. Täielik õuduste kompott.

Lootsin, et asi sinna vaibub, aga ei.

Kruusa talu tädi on aga pika vihaga kiusaja. Ma ausalt isegi ei viitsinud postitusi lugeda, mida ta valla erinevatesse gruppidesse eile-üleeile jagas ja mingi veebiartikli üllitas ka kõnealuse koera saaga jätkuks. Meie puutusime koeraloos nii palju oma perega asjasse, et pakkusime lihtsalt peavarju ja süüa koerale ja ta peremehele. Nüüd Kruusa talu tädi peab ikka mainima ja täägima meid artiklites ära. Lõpeta ära juba see kiusamine. 

Tuttava saadetud screenshot, mis ajendas mind kirjutama

Meil ei ole empaatiat?

Inimene, kes jookseb 12h peale majapõlengut raisakotkana teise inimese hoovile sealt loomi ära viima, kuigi pererahvas oli alles toimunust šokis, seejärel hagijana kolmandate inimeste hoovile veel maha jäänud loomi taga otsima, seejärel 8 kuud hiljemgi kiusab ja torkab, minu meelest ei päde näpuga näitama ja osatama empaatia kohta.


Ma nii ootan seda hetke, millal karma talle endale külla tuleb. Mul küll ei ole aega oma tegemiste kõrvalt kedagi muudkui vihata intensiivselt, ta peale mõelda ja kirjutisi treida. Ja kui mul oleks loomatalu, siis oleks mul rämedalt palju teha, et loomade eest hoolitseda, selmet arvutis istuda. Lapsega tegelemisele kulub ka palju aega. Mina oma laste kõrvalt pean pikalt planeerima arvutiminuteid, kuidas tal küll aega on? Sellised küsimused tekivad ja tahtsin lihtsalt pika sogase loo hingelt ära kirjutada.

P.S
Olgu ka siis see ära mainitud, et heategu ei jäänud karistuseta ka Nugise peremehe aitamise eest. Ta ise valetas ja valetas ja luuletas igasugu jama meile kokku, andsime talle elamiseks ja jalgade alla saamiseks Tartu korteri, mille võtmed ta tagastas sõnadega, et kõik korras, koristasin ka ära. Ja kui härra üürihuvilistega korterisse läks, leidis eest põlema pandud köögi. 

Võrratu.

neljapäev, 7. august 2025

"Kui elad oma õue all, ei tea, mis toimub kaugemal..."*

Pikem vaikus on tulnud sellest, et käisime sõprade ja perega väikselt Soome ringreisil. Et ise ka natuke suve nautida. Nüüd sai ka reisieepos valmis, see on iga kord nii pikk protsess. Kirjatüki saab kiirelt tehtud, aga ma tahan alati ka miljon pilti juurde panna ja see on puhas käsitöö. Niiet ma täna olen uhke enda kahe päeva töö üle. 

Kuna ma olen alati reisipositivist, siis minult küsides enamasti ongi vastus, et täitsa tore koht on :) Nii ka Soome. Kuigi võib ju otsida miinuseid ka - et atraktsioone leida on hull töö, sest visitfinland jne lehtedel on enamasti info, et mine sauna, naudi matkarada, uju järves jne. Kõik õige info, aga ma tahaks ikkagi konkreetseid punkte ja soovitusi. S

Sõitmist on palju :) Ja liikluskaameraid on palju.

Aga porod on NIIIIIIII toredad. 

Igatahes mina jäin reisiga väga rahule.

Ja mina ei oleks mina, kui mul ei oleks järgmised KOLM reisi juba paigas, piletid ostetud ja majutus broneeritud. Ok, ühe majutuse osas veel peame läbirääkimisi, aga see on pisiasi.

Tulekul on: 

- Minsk härra abikaasa ja oma ammuse sõbranna aaduga, kellega elus ja ajaarvamisel "enne härra abikaasa aega" käisime koos reisimas koguaeg. Teeme kammbäki.

- pimeloos reis Eveliisiga. Ta ei tea, kuhu me läheme ja mina olen juba väga põnevil.

- aastapäeva reis härra abikaasaga. Ta küll juba ammu käi mu blogis lugemas, aga ma ei saa ettevaatusabinõusid jätta rakendamata, seega ei maini sihtkohta siin veel ära. Sest ka tema arvas, et võiks olla pimeloosi reis ja mina muidugi siis valmistan ette nii piletid, majutuse, transpordi jne. 

Päris huvitav, et nii mu abikaasa kui bestikas on ühtemoodi "reisiprintsessid" Ma pean korraldama ainult, et nad õigel ajal lennujaamas minuga oleks ning et neil passid kaasas oleks. :)) 


kolmapäev, 6. august 2025

must nagu öö

Ma kohe ei oskagi hakata peale selle postitusega.

Meil kodu kõrval tühjal krundil on pesa teinud kassid. Nad on metsikud, paljunevad ohtralt, ligi ei lase, juurde ei tule. aga tihti jooksevad kiiruga üle meie hoovi või majaesise, seega on neid aegajalt ikka näha. Kuidagi ei õnnestu neid kontrolli alla saada.

Nüüd on tekkinud pisike must kassipoeg Mesi tare hoovile kuuri alla.Võiks arvata, et mõne metsiku kassi poeg, aga see beebi otsib lähedust, sülle, tuleb nurruma ja mööda sääri nühkima.

Üks suurem, nooremapoolne ent täiskasvanud kass tekkis samamoodi Mesi taresse kaks aastat tagasi talvel. Samamoodi otsis sülle, puges tuppa, majas peatunud külalised toitsid ja paitasid. Oli näha, et täiesti kodukass. Siis naabritega leiti talle küla pealt uus kodu. 

Nüüd on see beebikass siin samuti koduotsinguil. Kuna ta on nii sotsiaalne, siis on igati alust arvata, et samuti kodukass, kes on toodud kuskilt ära Peipsi äärde ja tänavale visatud. Küll keegi aitab või kodustab.

Eriti nõme käitumine. Kes teeb nii?



Kui sa tahad endale üht pisikest röövlit, siis anna mulle märku. Või tead kedagi, kes otsib endale nurrmootorit, anna talle info edasi. Ma endale jätta ei saa.

neljapäev, 31. juuli 2025

2/3

Juulikuu on ka lõpusirgel. Esimesed kaks nädalat oli tunne, et suve ei tulegi, jätkuvalt jahe, vihmane ja nukker ilma poolest. Siis läks sõrmenipsust kuumaks ja nüüd ca 10 päeva suvekuumust nautides on aju juba unustanud, mis enne seda oli.

Me oleme omadega põhjas praegu. Esimest korda sain üle põhja polaarjoone. Väga meeldib, kuid aeg surub takka ja 30 minutit tagasi suunasime autoninad taas allapoole, kodusuunda.

Meil on 1000 km ja nii palju huvitavaid kohti, kuhu tahaks jõuda. Aega laevani samas on liiga vähe.

Igatahes on juuli olnud kihvt kuu - Eesti saartel seiklemine, Soome reis, sõbrad ja Peipsi viikend, tööd on ka tehtud.

Vaatame, mis august toob.



pühapäev, 27. juuli 2025

Peipsi viikend

Sõpradega Peipsi ääres olemise traditsiooni sai tänavu juba 12. korda tähistatud. Päris äge!

Meeldejäävaimaks osaks kujunes reede lõunal äkkmõttena saadud idee teostus. Saatsin Eveliisile päeval meemi:


Pakkusin, et teeme ka veini ja maali. Ma olin just jalakäijate silla peal Tartus aega parajaks tegemas, sest ootasin autoremondist auto kätte saamist. Hüppasin kohe Taskusse kunstipoodi ja väljusin sealt lõuendite, õlivärvide ja pintslitega. Lisaks sai laste varud kõik välja otsitud ja läkski lahti maalilaager.


Kui algul oli mõte, et naised ja lapsed maalivad, siis lõpuks peab ütlema oli suur keskendumine ja töö lahti meestesektoris. Marek ja Allan ehitasid lausa massimolberti, et kõik saaks rivis kunsti teha. Nii lahe oli ja kõigile meeldis!

Lõpuks on saabunud ka kuum suvi, seega ujumine oli iga päeva kindel osa. Eriti mõnus oli reedene tuulevaikne Peipsi.


Mõnus aeg mõnusate inimestega. Kordame järgmine aasta jälle!

neljapäev, 24. juuli 2025

Eesti saared

Google ütleb, et Eestis on mere- ja siseveekogude saari kokku 2355. Metsik hulk saari ja saarekesi ning laidusid :) Arvestades nende suurt arvu, on tegelikult ikka häbiväärne, et ma olen käinud ainult kümnel enne Pedassaart.

Mu senine saarteskoor:

1.Saaremaa. Juhtus nii, et mu päris esimene peika oli Saaremaalt ja meie ühine esimene suvi seal ka möödus. Aeg oli tollal sealmaal, et mul oli mõte titelubadega alustatud protsess lõpuni viia (titeload jäid tegemata, sest ARK eksamist ei saanud läbi Tallinnas) ja kui ma juba Kuressaares passisin, siis tahtsin seal samal ajal load ära teha. ARKi eksamit sai aga teha seal, kus sa olid autokooli läbinud või seal, kus on su sissekirjutus. Selge, kirjutasin end Kuressaarde peika vanematekoju sisse. Ja ARKi eksam sujus ilma ühegi veata,load tehtud!

2. Hiiumaa. Hiiumaal olen käinud mitmeid kordi. Küll sõbrannaga jaanipäeva veetmas, küll härra abikaasa kurameerimise ajal jalgratastega sõitmas ja nüüd elab seal ka mu isa. Hiiumaa on äge.

3. Muhumaa. Saaremaale saamiseks tuleb ikka Muhust läbi vurada, aga mitte ainult. Ühel kursaõel on seal maakodu ja mitmel korral oleme seal kursarahvaga suvitamas käinud.

4. Vormsi. Kui ma kunagi Tööturuametis töötasin, siis ühed suvepäevad toimusid Vormsi saarel. Nii ma sinna kruusateedele kadakate vahele jalutama sattusin.

5. Aegna. Kui ma olin 20dates eluaastates, siis ühel päeval teatas tolleaegne sõbranna, et lähme Aegnale päevitama. Nii saigi tehtud. Hommikul praamiga üle, kogu praamitäis rahvast jalutas nagu rongkäik läbi saare metsasalu teisele külge randa päevitama. Õhtul samamoodi tagasi ja praamiga Tallinna koju.

6. Naissaar. Ma võitsin 9.klassis suurepäraste õpitulemuste ja saavutuste eest erinevatel olümpiaadidel reisi Naissaarele. Käisime mööda raudteerööpaid ja jalutasime kibuvitsases rannas. Ägedad mälestused.

7. Prangli. Jälle 20ndates võttis sõbranna mind oma +1ks, kui ta Rotary clubi heategevuslikul õhtusöögil osales, mis toimus Prangli rahvamajas. Mäletan sombust pimedat ilma, kui mööda külatänavat sadamast rahvamajja jalutasime. Küll aga on Prangli palju päikselisemaks jaägedamaks kohaks muutunud, kui Eveliis ja Marekiga muudkui Pranglil puhkamas käime ja mitmed pered nagu oma kodud seal nüüd on. Mu lapsed on Pranglil juba rohkem käinud, kui ma ise. Nad on mitu aastat nüüd ka Prangli lastelaagris osalenud, alles tulidki laagrist tagasi.

8. Piirissaar. Sinna on mind mitu korda viinud härra abikaasa. Nüüd jällegi käisime kontserdil ja suve (sääski) nautimas. Mutukale Piirissaar ÜLDSE ei meeldinud. Vihaselt õiendas minuga, et tahab ära sellelt nõmedalt saarelt. Eks oma osa mängiski selles laagri väsimus (just tulid nädalaselt Prangli tripilt) ja et Prangli sääsed olid Mutukale kõvasti liiga teinud. Piirissaare sääsed olid sama kurjad.

9. Kihnu. Sellel vahval saarel olen 2x käinud. Kõigepealt 8.klassi suvereisiga oma klassiga, kui õpetaja vaatas, et Manilaiul pole suurt midagi teha ja sebis meile kohaliku kaluripaadi, kes meid Kihnu viis. Teisel korral käisime kolleegidest sõpradega nädalavahetust veetmas. 

10. Manilaid. Nagu mainitud, siis 8.klassi lõpus suvel klassireis. Äge pisike laid, kus meri paistab mõlemalt poolt külateed, mis saarel keskelt kulgeb. Magasime kuskil majalakas, mängisime mänge ja ujusime rannas. 

Kuna Piirissaarel ja Pranglil on järjest ja järjest käidud, siis juba eelmisel aastal hakkas mu sees tiksuma soov. Et tore on neil saartel käia sõpru vaatamas, aga tahaks natuke ikka muid kohti ka vallutada. Tahaks igal aastal käia kuskil uuel saarel, kus varem pole käinud. Tulles tagasi avalause juurde, et mitu saart Eestis on, siis ma pean elama veel 2345 aastat, kui tahaks kõikidel käia.

Nii juhtuski Pedassaare reis nii õigesti tulema, sain oma soovi kirja ja uue saare vallutatud.

11. Pedassaare

Aga kuna meil oli oma paat sabas ja Pedassaare külje all nii palju väikesaari veel, siis vaikselt hakkas mu peas küpsema salasoov. Et käime oma paadiga veel mõnel saarel siin ümberringi. Õnneks ei pidanud härrat väga pikalt moosima. Õnneks oli väga ilus suveilm ja meri rahulik (sest ma poleks muidu vastu pidanud) ja õnneks lapsed tahtsid ka vinguvabalt seigelda.


Seega ma nüüd vallutasin ära ka:

12. Rohusi. Väike armas asustuseta saar. On eravalduses ja kuulub Tiit Vähile. Tegime ringi peale, lapsed ujusid rannas ja lahkusime pahandusi tegemata.

13. Koipsi. Kohe Kaberneeme sadama vastas ja ühtlasi Rohusi kõrval on pisike Koipsi saar pika liivase ninaga. Aga et vesi kõrge, siis kohati käis vesi üle, niiet sai jumalat mängida ja vee peal kõndida. Mulle see Koipsi saar oli väga sümpaatne. Jalutasime härraga saare peal mändide ja kadakate vahel ka. Ka seal on eramaa, kus on üks suvila.


14. Rammu. Kopisist edasi ootas meid Rammu saar. Pedassaarest veidi suurem, 1.12ha. Seal on tore linnuvaatlustorn, kus peremees oli just kodus. Küsisime luba ja ajasime saare juttu. Ta juhendas meid veel saarel ringi jalutama. Lastele pakkusid elamust kümned millimallikad paadi ümber vees.


Nüüd on hammas verel. Threadsi appis tegin ka Eesti saartest juttu ja nii tore oli inimestelt kuulda oma lemmiksaarte kohta Eestis. Kellel Osmussaar, kellel Ruhnu. Mitmed kiitsid Rammu saart, millest mul ka mõte tekkis seda saart vallutama minna. Üks vastaja on süstareisidega tegelev ning on ca 50 saare ringis Eestis käinud. Milline eeskuju! Ma nüüd kohe tahan ka ju ja veel tublim olla! eks näis, kuidas see uus leitud hasart mul kulgema hakkab, aga igal aastal 1-2 uut saart avastada jääb küll eesmärgiks ja sihiks.Näiteks võiks võtta jällegi oma paadi sappa ja Saaremaale sõita, et käia Abrukal ja Vilsandil. Mu unistus umbes 7.klassi geograafitundidest saati on käia ära Linnusitamaal. 

Kuidas teil? Olete Eesti saari avastamas käinud ja mis on lemmik?

kolmapäev, 23. juuli 2025

Pedassaare paus

Nädalpäevad tagasi kutsusid sõbrad - me lähme siin kahe perega Pedassaarele, tulge ka.

Nad oli targu valinud teisipäevase päeva ja sel hetkel mul ei olnud kalendris ühtegi broneeringut. Mis tähendas, et saame minna ja läksimegi! Hiljem selgus, et kui nad märtsis Pedassaarele saunaga RMK maja broneerima hakkasid, oli terve juulikuu juba ära broneeritud. Juhuse tahtel kokkulepitud kuupäev 22.07 oli veel vaba ja nii sellele käpp peale pandigi. 

Üheks ööks reisile minek võrdub kodunt välja kolimisega. Telk, magamiskotid, padjad, söögiasjad, joogid, saunapuud, köögitarvikud, joogivesi x 3 peret.Me võtsime kaasa oma paadi, et Salmistu sadamast üle sõita ja mitte sõltuda tellitavast transpordist. Majake asus saare teises küljes, seega käisime päris mitu reisi asjadel järel randumiskohas.

Tagasi tulles järgmisel päeva sama asi, lisaks taara- ja prügikotid.

Aga see kõik oli seda väärt.

Pedassaar on üliarmas saar, mõnusa RMK matkarajaga ümber terve saare. Randumiskohas on liivarand, mis läheb KOHE järsult sügavaks. 1 meeter liivast mere poole on sügavus 6 meetrit ja 2 meetrit liivast juba 10 meetrit sügavust. Jõhker ja uskumatu. Samal ajal kui me saare teises servas oma telkimis- ja saunalaagris olles saunast kivide vahele merre silkasime, tuli minna sadu meetreid, et vesi natukegi sügavamaks läheks.

Kindlasti üks mu selle suve lemmikelamusi!


Projekt "Külalistemaja" - 77 (metsamajade tualett)

Vahepealse kiire projektina sai valmis metsamajade juurde välitualett. Ma omaette juba muigan, et peaks äkki hakkama peldiku-tuure tegema. Meil on Mesi tare juures juba VIIS välitualetti, pluss veega tualett majas sees ka. Lisaks on kodus meil üks plastikust Kemmerlingi vets. Kokku saaks korraliku retrospektiivi, erinevate kommete erinevad vetsud. Annaks 45-minutise tuuri koos ajaloo, legendide ja lugudega panna kokku küll. Endale pakub see mõte nalja, aga eks ta idee tasandile jääbki. 

Selline lihtne ja armas vets sai siis seekord metsamajade juurde.