Ma olen mitu-mitu aastat m6elnud, et vot järgmise aasta septembriks, mil jällekord uut sibulapirukameistrit valitakse, valmistun terve aasta ja töötan välja parima piruka. Igal aastal reedel enne laupäevast v6istlust t6den, et noh, ei tegelenud ega olegi mul mingit erilist imelist pirukat ette näidata.
See, mis ma külalistele pakun, on lihtne pirukas, mis maitseb imeliselt, kui ahjust v6etult kohe serveerin. aga v6istluse materjal ja gurmee see ei ole.
Tänavu tekkis jälle soov tiitlit püüda. Jälle oli käes reede 6htu ning ega mul ei olnud seda imelist küpsetist välja töötatud muidugi. Aga m6tteid oli!
Kokku tuli meie Varnja gäng, degusteerisime ja arutasime, tuunisime ja peenhäälestasime.
Laupäeva hommikul läks pirukas v6istlustulle:
Seekord oli minu esituses sibulakorvikesed!
Punase sibula, juustude ja tšilliga. Väga väga maitsev sai, meie arvates igatahes.
Ja laupäeva 6htuks selgus, et 2025 sibulapirukameister .... ei ole mina. Palju 6nne v6itjale ja korraldaja tagaside p6hjal käis minu ja v6itja vahel tihe rebimine. Seekord siis sedasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar