2012 grande finale :)

Kuna väljas on väga libe, siis väike telekast saadud soovitus :)

Lioton 1000 geel aitab püsida jalgadel!!!

Saab nüüd selle aasta lukku panna ja uude pea (loe: sarved) ees põrutada.

Ja nagu mulle nii armsalt Joosu uue aasta soovid edastas, siis uueks aastaks soovin, et

1 + 1 = 2

esmaspäevane pildipostitus

Jõulunädalast palju pilte polegi. Mis seal kamina ees diivanil või pliidi ääres kapsast praadides ikka pildistada?

Ooo, aga ma nägin ju elus esimest korda ilvest!!! Silkas üle lumise autotee. Pilti tegin ka, aga jäi kaugelt ja croppides muidugi udune, niiet tõestust panna ei olegi. Peate mu sõnu uskuma :) Selle asemel hoopis pilt ühest röövlist.

Minu röövel.

Palju lund vaid igal pool.

Päevad metsas möödusid elava tulega -
küll kaminas, küll pliidi all, küll ahjus.
Minus on vist mingi püromaani alge olemas,
elav tuli on nii kütkestav kuidagi :)
Ja näete jah?
Tuli saab tehtud ilma ühegi paberita
ja esimese tikuga :P

Igasugu sloganid ja nn maast leitud mõtteterad mulle ju meeldivad.
007 siin pildil propageerib,
et
Live your life :)

Härral oli selline meeldetuletus endale seina peale pandud :)

Veel mõtteterasid :)

Ja see võiks olla üks uue aasta eesmärkidest.
Kasvatada iseloomu.

Ooo, ja kui me Joosuga linnas patseerisime,
leidsime ühe laheda Eesti disaini poe.
Sellised rinnamärgid olid seal.
Ma tahaks küll hoopis selliseid külmkapimagneteid,
aga kõike head ka vist elus ei saa?
(see all paremas nurgas on lemmik)

You're my river running high, run deep run wild*

Ma vaatan, et ühel osal mu FB kontaktidest on kerge segadus tekkinud maiade kalendri lõppemisega - eile ega täna veel ei ole aasta lõpp, päriselt! Miks nii paljud head vana soovivad? Või olen mina millestki valesti aru saanud?

---

Ma olen nagu katki. Jõudsin peale ringi traavimist tagasi pealinna ja kõik on valesti. Ja kui härra mulle helistas, et pärast temaga veedetud päevi on nüüd tuba nii tühi ja et nii ära harjus sellega, et ma tema juures olin, siis sain aru - mul on sama tunne. Tema on puudu.

Hommikusöögid voodisse, musitamised-kallistamised ja puhkus kuurortis nagu härra mu kohalolekut nimetas - imeline ajakasutus. Sellega tõesti harjus nii kiiresti ära.

---

Ma sõitsin peale pühi härra juurde 3h :) Nii pikk tee oli lihtsalt. Ära Tallinnasse samuti 3h. Autos mõlgutasin, et kas ma üldse olen nii pikka sõitu ühe mehe pärast ette võtnudki? Aga tjah, olen küll. Esimene peika oli saarlane ja tema juurde Kuressaarde sai Tallinnast ikka väga tihti käidud. Katsumus oli see küll, ootajale on aeg nii pikk (laenasin praegu jälle härra sõnu). Aga see on köömes tegelikult silmarõõmuga võrreldes. Vot selle mehe korduvate kutsete peale ma lendasin-sõitsin rongiga jne lausa Baierimaale Austria piiri äärde välja.  

Ja ikkagi tundub, et Eesti mastaabid on nii suured ja härra nii kaugel...

---

Sarju olen vaadanud, pühade ajal hea alternatiiv Die Hardile ja Home Alone õudustele. White Collari neljas hooaeg on sama maitsev kui eelmised ja ahmisin sisse ühe päevaga. Ikka jäi väheks. Revenge teist hooaega naudin ka, need fantastlised kleidid imeliste kehadega naiste seljas on kadedust tekitavad, lisaks muidugi on süžee ka jätkuvalt põnev. Nüüd võtan ette Once Upon Time teise hooaja... Ilusaid inimesi on ikka tore vaadata :)

---

Trenni on praegu paus tulnud. Ootan uue aasta ära, selleks ajaks on ehk mäsu maha rahunenud ja kõik need jõululubadustega trennis käijad on ummikud trennisaalis ka siis lahendanud :) Mina sellist lubadust ei andnud ja käin stabiilselt siis trennis edasi :D

---

2012 kokkuvõttes ma kirjutasin, et põgenesin Austraaliasse. Ma olen püüdnud seda eitada, aga tegelikult nii see oli. Eks mul oli mitmeid erinevaid põhjuseid, aga põhiliselt ma põgenesin südamevalu ja muude jamade  (ja inimeste) eest.

Üks laul, no selle sõnad muidugi, oli mu mantra jõu ammutamiseks.

I gotta breakout 

that's why I'm leaving this town 

they always say things are getting better not when or how

Aga põgenemine ei kaota muresid ära, nendega tuleb ikka tegeleda. Kui mitte mure või selle allikaga, siis iseendaga, kuidas sellest vabaneda, et see enam hinge ei näriks. 

Enam ma ei põgene. Mul on nüüd hea olla.

---

* I follow rivers

2012

Aastakokkuvõtete aeg on. See aasta käsi ei tõuse seda tegema nii, nagu ma juba päris mitu aastat teinud olen. Pilte on postitatud blogis, reisiblogis, FBs jne niigi tonnide viisi, see postitus läheks muidu nädalapikkuseks lugemiseks. Ja üleüldse, 2012 aasta on olnud nii ülivõrretes - nii võrratust nii kohutavani tagasi hämmastavani. 

Austraalia.

Ma ei saa sellest kuidagi üle ega ümber. Ma siiamaani muidugi igal võimalusel räägin "..ja Austraalias ma/oli/nägin/tegin..." ja kuulen end küll kõrvalt, kui tüütu see on, aga üldse ei hooli :D Kannatage ära :D See oli üks mu suuri unistusi, enese kokkuvõtmine ja mugavustsoonist väljumine. Ma tegin selle ära :) Läks küll teisiti, kui plaan ette nägi, aga nagu Austraalia õpetas, siis seal plaanid ei kehtigi. Ühtteist õpetas ta mulle veel - õpetas, et voodi ongi ülehinnatud :) et kiiret pole kuhugi (v.a kui sul on vaja kolme päevaga läbida 2500 km lennukini) ja maailmas on nurgake, kus kõik ongi hästi, vahet pole, elad sa autos või korjad hurmaasid raha teenimiseks. 

Perekond.

See on 2012. aasta valus märksõna. See on nii kuradi valus, et ma ei saa isegi neid sõnu ilma pisarateta kirjutada. Aga vähemalt on mul järgi mu mehed, maailmaparimad vennad, ja mul on mälestus õnnelikust perekonnast ning eeskuju, milline saab olema mu enda pere ühel päeval. 

Eesti suvi-sügis-talv.

Naljakas, kuidas ei hinda neid asju, mis igapäev ümbritsevad. Vaarikalõhnaline suvi. Kukeseenene ja üleni kollakaspunane sügis. Lumised metsavaheteed talvel (jah, praeguseks hetkeks on mul sellest lumest juba täiesti kõrini, aga still.... ilus on ju küll, seda pean tõdema). Kiluvõileivad. Tallinna vanalinn. Sõbradsõbradsõbradsõbradsõbrad... kino-kohvik-loomaaed. See on minu Eesti. Ja kuidagi müstiliselt rahulik oli tagasi olles otsustada, et ma ei kipugi siit Austraaliasse tagasi... veel.

Sõbrad.

Nagu öeldud... nemad ongi (suur osa) Minu Eesti. Räägitakse, et sõpra tunned hädas. 2012 on olnud testimise aasta. Keegi mu sõpradest ei põrunud. Sõbrad on see perekond, kelle inimene endale ise valib ja mul on päris tihti klomp kurgus, et ma olen nii hästi valinud. Kuidas mul nendega nii vedanud on? Nad on mul olemas, kui on mõte minna reisima-tantsima-kinno-kohvikusse-jalutama-uisutama... nad veaks mind suusatama ka ja et nad mul parimad parimatest on, siis ma isegi lasen neil seda teha ;) Ja nad on mul olemas, kui ma ise enam ei oska-ei suuda. 2012 ma nägin, et toetus võib tulla neilt, kellelt sa loodad seda saada, ja ka neilt, kellelt ei oska loota. Ma olen õnnelik inimene.

Ja tänu sõpradele on 2012 mul ohtralt uusi pisikesi sõpru, neid on sel aastal tulnud ikka hulgi :)

Muud reisid 2012.

Austraalia polnud ainus seiklus 2012.aastal. Ma jõudsin veel Aasias põigata Kuala Lumpuri ja Singapuri, jõudsin Londonis ekselda ning nautida parimaid seltskondi Gruusia, Tuneesia ja Helsinki reisidel. Kallis venna kostitas mind Tamperes ja nagu mu pere meestele kohane, hoolitses selle eest, et mul oleks võimalus (loe: auto) Soomes ringi sõitmiseks. Lätis Jurmalas sai veidi perega pingeid maha võetud ning Ukrainas Kiievis käisin täitsa üksi.

Härra.

Siis, kui ma oodatagi ei osanud, tuli ta, et mulle veidi päikest päevadesse tuua. Täpselt siis, kui ma seda vägaväga vajasin. Nüüd on ta mul pea sassi ajanud. Või mina temal.. Me täpselt ei tea, kes on süüdi, vaidlus käib :) Ma ei tea, kas sellel lool on tulevikku, aga ma tean, et temaga on turvaline ja hea. Nüüd oleks ju aeg ka mulle õnnelikku lõpuga armastuslugu anda, kas pole?

neile, kes mult härra pilti on küsinud :D

Töö.

Ma lausa kibelesin veebruaris oma täiesti hästi tasustatud OK töökoha maha jätma ja ära põgenema. Augustis olin ma tagasi ja kui sai tehtud otsus jääda, siis tuli ka mõelda töö peale. Taas pean ma tõdema, et mul on head sõbrad, sest üks neist mind ka omale moosis, kuigi lõpuks jah, käisin oma asutuses lausa kolmes erinevas osakonnas vestlusel, kõik nad kutsusid mind, mitte ma ei kandideerinud... See tõi jälle kerge klombi kurku. Täna, kui ma olen puhanud sellest saastast, mis ikkagi igas töökohas olemas on, tervel 9 kuud, olen ma endiselt rõõmus ja roosa ja väga rahul tööle minema hommikul. Sest mul on mõnus kollektiiv, meestega ikka nalja ja napsu saab eksole. 

Äkki nii pidigi minema? Sellist asjade kulgu muidugi ma ette ei näinud 2012 aastaks. Jah, esimene poolaasta oli täpselt selline, nagu ma arvasin, et ta on. Aga täna... täna ma olen siin, kus on mu süda ja mu inimesed. Mul on normaalne elukoht ja töö. Mul on keegi, kelle peale uinudes mõelda. Mul on isegi auto jälle mõneks ajaks. Ja mul on mõned lihtsad eesmärgid, sh:

Olen õnnelik 2013!

pühad - check

Päris pikalt pole kirja pannud midagi. Jõuludest ei olnud suurt midagi kirjutada ja pärast, kui kirjutada juba oli, ei olnud võimalust või inspiratsiooni. Tunne oma kodumaad ringreisi tegin taas, üle 1100 km nende päevadega sai maha sõidetud.

Läänekaldale ja sinna saartele polnud asja, aga nt suunaga itta ja Peipsi järvele sõitu tegema viis mind härra küll. Väga uhke mootorsaaniga ja puha, mulle täitsa meeldis :) Oleks võinud veelgi tiirutada, aga eks ta arvestas asjaolu, et mul oli kleit seljas ja külm oleks kiirelt hakanud :)

Ja oma ülemusi pean ka kiitma, sain uue aastani need mõttetud päevad vabaks töölt. Ülemus astus maailmalõpu-reedel koridoris käed laiali ligi embama ja sõnas, et enne 3ndat ta mind näha ei taha. Arvan, et tal läksid kuupäevad sassi, teisel tuleb ikka tööle ilmuda, kuid žest on ju ilus temast :)

Oleks võinud julgelt "aastavahetuse välismaal" realiseerida, kui mõte oktoobris-novembris sinna radadele rändas, ent nüüd ma olen ikkagi kodumail ja täitsa plaanivaba on. Kes-kus-mis?

esmaspäevane pildipostitus

Üpris jõulune tuleb see pildipostitus. Mis siin muud ikka oodata :)

Hommikusöök härrale.
Kahte suurt südamekujulist vormi mul kahjuks polnud,
endale seega siis õun :)
(väga piibellik lugu :D)

Tegin kolleegile kingituse,
selle punase all vasakul nurgas.
Ta kuusk laua peal lihtsalt nõudis üht kinki sinna.
Nii ägeda kujundusega huuleläikeid müüakse Helsinkis ;)

Jõulud härraga.

Pean tunnistama,
et jõulud on talve ilusaim aeg.
Siis, kui lumine pime linn
on mattunud tuledemerre.
Jaanuarist hakkab süngus,
kui puud on lihtsalt raagus
ja lumi sula-külma-sula vaheldumisi
on puudelt kadunud...

Sellise sõnumi sain kuskilt veetsee seinalt.
Vääris jagamist :)

Tegelikult on nii palju geniaalseid mõtteid igal pool me ümber.
Nii nunnu kuusepuu oli.
Miks ka mitte ehtida puu heegeldustega?
Heldisin :)

Ja postituse lõpetuseks ma pean virisema ka:
kuradi-kuradi külm on.
Nii külm, et sõrmed on siniseks tõmbunud :)

Jõulud 2012.

Where you go, I go...*

Ükskõik, mis jääralikud tujud mul üles-alla võivad käia, ühte tean ma alati:

mul on maailmaparimad mehed.

Mu pere ühesõnaga.

Peale 10 nädalat Tallinnas jõudsin taas metsa oma pessa. Ja mu mehed (need igavesest ajast igavesti minuga olevad mehed, kes ei kao öhe, kui tuju või tunded kaovad eksole) on välja otsinud jõululinikud lauale. Väike touch, aga nii teeb silmad vesiseks. Sest igal aastal on ema võtnud terve viikendi, et 200 m2 katta jõuludega, tänavu seda ei ole. On hoopis vennad, kes mind poputavad.

---

Kell oli 9.00, kui päntpäntpänt neli käppa üle mu toa jooksis ja keelega üle mu nina tõmbas. Sellest äratusest on samahead või veel paremad ainult kolm äratust. Ühte neist ma ei saa enam kunagi, teist juba varsti jälle ehk niipea kui härra kaisutamise kaugusel on ning kolmaski ehk voodisse jooksvad mini-me'd on ka ühel päeval olemas :)

(ei, ma ei ole rase, aga jõulud teevad härdaks ju ja unistada ikka võib :D)

---

Päev otsa olen mänginud tulega. Pliidi all, ahjus, kaminas. Pesumasinaga olen ka mänginud, mul Tallinnas seda endal ju praegu ei ole. Nüüd hakkan mängima verivorstidega, see on kõvasti lihtsam mäng, kui homne seapraad. Oh, see seaprae mäng saab veel lõbus olema... Tolmuimeja ja kraanikausi mängud ei ole ka just mu lemmikud, aga mis teha, siin metsas muid mänge väga ei tunta :D

---

*Skyfall

:))

Hello... My name is herz, I am one of the "21.12.2012 End of the World" survivors, if there's anyone else still out there, anyone at all, please let me know...!?!?

telekas, telenovela ja maailmalõpp

Mul pesas praegu telekat ei ole (õigemini, mingi kolakas riiulis on küll, aga ühendatud ei ole, saati siis lepingut pildi näitamiseks) ja ega ei igatse ka onju. Palju ma siis kodus üldse olen ja väga mugav vabandus on alati öelda, kui keegi hakkab rääkima, et kas sa seda saadet nägid, et mul pole telekat (ei saa ju öelda, et isegi kui telekas oleks, siis ma veedaks kogu õhtu ikkagi Facebookis või skypes ära)...

 

Nüüd on kõik mu vabandused ahju heidetud.

 

Härra saabus jõulukingiga - mitte küll telekas kaenlas, vaid hoopis arvutile väga udupeen nn telepulk USB otsaga ja olemas. Ma veel draivereid pole installinud, saab näha, kas toimib :) Või pean kasutama alatuid võtteid (loe: õpitud abitus ehk palun tule vaata, see ju ei tööta) :DD

 

Ja härra kingikotis oli veel ühtteist isiklikumat laadi. Las ta jääb. Tundub, et olenemata mu pingutustest ja vägagi ulakas olemisest see aasta on läbi sõrmede vaadatud. Pisikesed päkapikud on kohale vedanud nii palju toredaid kingitusi mulle...

 

---

 

Ma osava ja kiire naisena jõudsin eile veel peale saunapidu koju suunduda ja meisterdada seal härrale õhtusööki. Sellega teenisin ära kestva kiituse :)

 

Väike telenovela hetk saunakal tõesti esines, aga see oli pigem mulle põnev jälgida... Las see ka jääb.

 

---

 

Kus oled sina, kui saabub maailmalõpp? :))

Mina olen tööl ikka oma arvuti taga. Tööd ilmselt ei tee, ikkagi jõuluaeg.

 

Ja kui maailmalõpp saabubki (kell 13.11 vms), siis sa ilmselt seda postitust ei loe kah :)

Kui ei saabu, siis kell 14 asume me valmistuma uueks jõulupeoks kolleegidega. Kes teab, mis veel õhtu toob. 

 

 

meanwhile in telenovela...

Truud lugejad siin nõudsid mult vahepeal telenovela uusi osasid. No suhteliselt keeruline palve täita, üsnagi ninnu-nännu on praegu elu :)

 

Või siiski...

 

Teisipäevaks oli üks hoopis muu noormees kutsunud mind õhtust sööma. Asjatasin veel kodus tükk aega, siis sättisin end ja kui uksest välja astuma hakates (et poole tunni pärast õigel ajal õiges kohas olla) käekotist eluks vajalikku ridiküli ümber pakkisin, see juhtus... Kus on rahakott???

 

Täiesti pekkis.

 

Sel hetkel tuli silme ette väga selgelt, kuidas rahakott töö juurde laua peale jäi. Pool tundi, autot mul ei ole, töökoht on mis iganes transpordivahendiga sel kella ajal umbes 25 min kaugusel, takso võtmiseks ju ka raha ei ole jne.

 

Pekki.

 

Esimene kõne preili M-le. Ei võtnud vastu, selge - trennis. Silme ees jooksis filmina marsruut kokkulepitud restorani ja kes mul tee peal või vahetus läheduses elavad. Seega kõige läheb, preili M, kriips-kriips-kriips, ei olnud kodus. Järgmine, preili A, kahe trollipeatuse kaugusel, ei võtnud toru vastu....

 

Pekki.

 

Kes veel?

 

Veel üks trollipeatus edasi. Joosu???

 

Preili vastab, huuuuh. Edasine oli väga filmilik ja samas pakuks väga huvi kindlasti kaitsepolitseile näiteks :) Mõlemad startisime oma pesadest ja trolli peatusele lähenedes ja uste avades, Joosu pistis raha ukse vahelt :) Kui see oleks olnud õige troll ka sihtkoha mõttes, siis oleks see väga hea vaatepilt olnud muule rahvale trollis. Aga ma siiski pidin maha tulema ja järgmisega edasi minema :) Igatahes, väga operatiivne tegutsemine oli ja päästis mu õhtu või midagi :) Mingi hetk käis muidugi peast läbi, et see vist on märgi-laadne toode, et ei peaks siin mitmel rindel mängima, aga krt... see mind ei takista :)

 

Deidile jõudsin ka minuti pealt õigeks ajaks. Väga tore õhtu oli, aga "see miski" oli sealt puudu (loe: silmadesse ära ei uppunud) ja nii ma koju kiirustasin, et härraga mesijuttu rääkida poole ööni. Ma pean ju oma aktsiaid kõrgel hoidma, et ta teaks, et tegemist on ikkagi pruudipõuaga jne :)

 

Tänane õhtu aga toob büroo jõulu... saunapeo... Kas ma olen maininud, et büroos on pea 20 meest ja kaks naist? Korrutan mantrat "telenovelat ei tee, telenovelat ei tee..."

winampi horoskoop 2013

Nonii. Shuffeldasin jälle winampis a.k.a. traditsiooniline "hit the random button"-meetodil horoskoop.
2012 osutus kusjuures suhtkoht tõeseks. Ömeising :)
See siin aga nüüd jätab küsimärgid üles, et mida aastat siis tuleb? :) Vähemalt endale tagab see traditsioon siin palju huumorit.


1. Kuhu oled jõudnud aasta 2013 alguseks?
Oliver James - Long time coming

2. Aasta 2013 põhiülesanne?
Britney Spears - Do somethin'

3. Eneseteostus aastal 2013, minu "mina" aastal 2013.
Kylie Minogue - Chocolate

4. Rahaasjad aastal 2013.
Phil Collins & Eric Clapton - I wish it would rain down

5. Sugulased ja naabrid aastal 2013.
FloRida ft Nelly Furtado - Jump

6. Kodu aastal 2013.
Katy Perry - Last Friday Night

7. Armastus aastal 2013.
Phil Collins - Against all odds

8. Tervis aastal 2013.
Knaan - Bang bang

9. Partnerlus aastal 2013.
Marvin Gaye - When a man loves a woman

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2013.
Bryan Adams - I'm ready

11. Reisid aastal 2013.
Martin Solveid and Dragonette - Hello

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2013.
Blue - Breathe easy

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2013.
Safri Duo - Fallin High

14. Saladused aastal 2013.
Nerd - She wants to move

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2013 lõpuks?
Kylie Minogue - Can't get you out of my head

esmaspäevane pildipostitus

Ja ma jätkan reisi omatehtud viisaga
Seda reisi ei sega tuul ega vihmapiisad ka

*Vaatenurga turist

Selline tore laul juhatas sisse viikendi ostureisi Helsinkisse. Pildid siis sealt, sest muu nädala osas väga polegi midagi ette näidata peale uisutamise-trenni-töö-skype-söömise. Toidupilte ju ei taha ahvatlusteks panna :)

et Soomes oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii külm
(loe: herzil oli valitud vale rõivastus ofkoors),
siis veetsime terve päeva siseruumides.
Sest tegelt oli ka külm
ja preili E ei tahtnud ka õues olla
(ma isegi oleks olnud, pilti oli vaja ju teha).
Poodides jäi silma igasugu põnevaid asju.
Nt sellised "Get the hint" kleepsud.

Linna peal ringi kolades
sain hommikul Eestist smsi Joosult:
"Päivä. Kui joulupukkit kohtad, siis anna mu soovid ka edasi"
umbes selline sms oli :))
Ja kui ma mitmed tunnid hiljem päriselt ka jõuluvana nägin,
siis kiusatus oli lihtsalt nii suur :))
Et ronisin vanale külje alla ja pilti tegime
ja jõuluvana on tõeline polüglott,
rääkis minuga soome ja inglise ja eesti keelt.

Oooooo,
kingad hõbekandikul :))
Seal oli terve unistuste garderoobi jagu
kuldseid, hõbedasi, säravmusti, valgeid, punaseid jne kingi.
Imelised.
Üks king maksis 6,90 €
ja oli tõeline tuhkatriinu king -
kellegi jalg sinna sisse ei mahu.
Need kingad on kuuse külge riputamiseks
ja ma vist annaks neeru või midagi,
et mul nii äge jõulukuusk toas oleks...

Väga põnevad tooted.
Tahaks kohe kombineerida :)

Ja sellest pläskust (parempoolsest eriti)
tundsin laupäeval nii puudust :)
Igal preilil peaks külma ilmaga selline käekotis olema.
Jägermeistriga :)

Tuult peaaegu ju polnudki???
:)
Kuusk lihtsalt vildakas?

Ja kuna ma suurt kaamerat kaasa vedada ei viitsinud (jumal tänatud, niigi oli sangpomm õlal), väikese seebikarbi akud said mugavalt kolmanda pildi tegemisel tühjaks, siis ei jäänudki muud varianti, kui telefon. Küll ma olen rahul, et tehnoloogia nii palju arenenud on (ja et ma olen ka sinna maale jõudnud, et endale popim, st kaameraga telefon soetada).

 

Helsinki tehtud :)

 

Ja öösel kell 1 koju jõuda, et skypest härrat eest leida sõnadega: "Muidugi olen üleval, sind ju ootasin" on lihtsalt imeline.

haloo helsinki

usutavasti viimane reis aastal 2012 t6i mind j6ulu-helsinkisse. jalutame muidugi m66da poode, aus6na yhtegi kleiti ostnud ei ole. n2gin hoopis j6uluvanaaaaa.... nagu v2ike laps olen nyyd nii elevil. v6ib-olla need j6ulud siiski poevad mulle sydamesse ja v6ib-olla on k6ik ikkagi ilus ja hea... :)

satelliidid-satelliidid-satelliidid

Tänane tööpäev on olnud suht, noh, omast maailmast.

Disko avastas enda jaoks uue loo ja ketrab seda kabinetis nonstopp. Ei saa kurta, täitsa on mulle ka kummitama jäänud...

 

Põhimõtteliselt me siin koos prääksumegi "satelliidid-satelliidid-satelliidid..." ja kui sõbrad mind juba enne võisid pidada vähe metsa poole, siis nüüd veel rohkem :D

 

Aga lugu jääb kummitama noh :)

 

Õhtul tantsima? ;)

jõulud ja kingitused ja paanika ja hullus

->e kribas jõuluhullusest ja ma olen täitsa päri - tundub kehtivat reegel, et võidab see, kes kulutab jõulude ajal kõige rohkem raha, ostes tihti ka asju, mida ju vaja ei ole, aga peaasi, et oleks midagi uhket kinkida, et näidata oma hoolivust.

 

Ausalt öeldes, mul juba viimased paar aastat pole seda sundi olnud. Pigem teen omadele (a.k.a parimad parimatest) väikseid kingitusi ootamatult ja siis kingin midagi, mis kuskil ilmas ringi kolades silma on jäänud ja just ühele kindlal inimesele ostetud.

 

(aga eks ma saan ka jõulude ajal neid pisikesi asju kinkida :D)

 

Ja mulle ju ka pole midagi muud vaja jõulukingiks, kui ainult üht:

 

I don't want a lot for Christmas

There's just one thing I need

I don't care about the presents

Underneath the Christmas tree

I don't need to hang my stocking

There upon the fireplace

Santa Claus won't make me happy

With a toy on Christmas day

I just want you for my own

More than you could ever know

Make my wish come true

All I want for Christmas is you

 

 

:)) 

 

Niiet sõbrakesed, jõuluks kinkige mulle kvaliteetaega endaga. Diil?

kolisime kokku

Seoses sellega, et mu kabinetikaaslane läks uusi väljakutseid saama eelmine nädal, siis mu kabinet jäi minu päralt eksole. Ja muidugi pressib kohe erinevaid karvaseid ja sulelisi siia, keda ma mitte ei taha. Nii sündis salaplaan Ülemusega ja tegin oma noorele meeskolleegile ettepaneku kokku kolida (no sellele, kellega me nagu kaks tilka vett ohatist oleme ja kes maagiat kinkis ja kes mu söömist jälgib :D). Ta andis oma nõusoleku.

 

Sekund tagasi käis informeerimas, et ta abikaasa andis ka kolimiseks kooskõlastuse.  MUIG :))

 

Elu on mul siin ikka lõbus ja ilmselt peaks uuele kabinetikaaslasele lühema ja mugavama parooli leidma. Ilmselgelt hakkab siin veel nalja saama. Olgu ta siis nüüd härra disko või siis lühendatult lihtsalt Disko.

 

Alaku asjade transport, paigutamine, kelle kapp kus ja muud kokku kolimisega kaasnevad nähtused :)

sinine esmaspäev

Põhimõtteliselt on nüüd nii, et mul on täiesti kõrini! Nelja nädala jooksul on täna KOLMAS esmaspäev, mis algas ohatisega. Saan vaevu vaevu eelmisest üle, kui palun väga, uus seanss algab.

Pekkkkkkkkkkkkkkkkkimaivõi.

Noh, ma tean küll, kust need tulevad ja ega ei saa ju end tagasi hoida, ka mitte külma tuule ja lumesajuga, aga ikkagi. Äkki aitab nüüd ohatistest, ah?

Kirsiks tordile oli täna asjaolu, et ühel meeskolleegil oli samasugune ohatis. Peegelpildis. Ilkusime siis, et paneme kiirelt oma stoorid paika, juhuks kui keegi küsib :)) Mina olin linna peal tantsimas ja tema jõi kodus. Kokku lepitud.

esmaspäevane pildipostitus

Sain laenuks paar reisiraamatut.
Üks neist algab selliste sõnadega.
Pmst see sobiks minu ja preili M vestluseks iga kell.
Ainult et seekord ta reetis mind ja läks ilma minuta Kopenhaagenisse :)
Mitte et ma sinna minna tahtnud oleks :P

Üks kolleeg läks meilt töölt ära.
See kolleeg, kellega ma kabinetti jõudsin kuu aega jagada.
Muigasin talle oma musteimat huumorit,
et näe, sõin su välja.
Osaliselt võtsin üle ta töö
ja kui ta asjad oli ära pakkinud,
siis ka tema töölaua,
see on parema asetusega, selle pärast.
Ja kui too kolleeg läinud oli,
kolis kogu assamblee,
kes enne "koosolekuid" silmarõõmu kabinetis pidas,
üle minu juurde :))
Ei tea, kas siin mängib rolli minu särav isiksus ja hea huumor (khm) koos stiletode ja säärejooksuga
või siis oli lahkunud kolleeg lihtsalt nii kurjakuulutava olemisega,
et sellesse kabinetti polnud keegi (peale Ülemuse) julenud enne tulla?
Deklareeriti, et mu kabinet on uus "koosolekuruum".
Reedene päev seda tõestas küll...
Ja muidugi ei väsitud aasimast, et
"[kolleegi nimi] tool pole veel jahtuda jõudnudki,
kui sa juba selle üle võtsid..."
Tõsi ta ju oli :))

Üks meeskolleeg kinkis mulle oma maagia :)
Pidi väga hea teine olema.
Lubasin seda temaga jagada,
mil iganes tal soov peaks olema ;)

"Jälle sa sööd!"
Kaks noort meeskolleegi on selle võtnud põhilauseks.
Mul on tunne, et nad vaheldumisi kuulavad/jälgivad
mu kabinetti,
niiet iga kord, kui ma kööki astun,
(et süüa muidugi, ärgem unustagem, et mul on režiim ikkagi)
siis nad hüppavad kohe ligi,
et irvitada: "Jälle sa sööd!!!"
See ei takista neid muidugi mulle maailmaparimat Napoleoni kooki toomast (pildil).
Selle "Jälle sa sööd"-repliigiga on veel üks nali.
Nimelt astus üks neist noormeestest kööki,
kus neiu askeldas toidu kallal.
Selja tagant olla olnud minu juustega...
mis iganes see meeste keeles tähendab :))
ja asunud juba seda lauset torkama,
kui selgunud, et polnudki mina.
Oi ma naersin, kui nad mulle seda rääkisid :DD

Selle pildi tegin ma küll neljapäeval Loomeinkubaatori bazaaril,
ent kannab mu jaoks muud tähendust.
Jah, meil on hea olla :)

Laupäevased kinominutid.
Näe, Joosu, su saapad on pildil.
15 minutit kuulsust või nii :)

Ja kuna ma pidin Joosut ootama Viru keskuses,
et millal ta kohale saabub särasilmil,
siis mida ma sain teha, ah?
Loomulikult pidin ma aega parajaks tegema, eemmm...
Reserved poes...
Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju värve on seal poes,
olete märganud?
(ja pekki, ei saa siis kleite teha 20 cm pikemaid?
napilt üle kanni kõik kleidid.
nagu prostituut käi neis ringi...)

Uisuväljaku poseerimine.
Et aga nimetet uisuväljak oli okupeeritud laste poolt,
siis leppisime kokku,
et teeme vol.2 peale tööpäeva.
Mitte laupäeval, mil kõigil tuleb korraga sama geniaalne idee
nagu meil ;)

See pilt lihtsalt sobis siia postituse lõppu :)
Kah kinos tehtud :)

seksist

Ühte artiklit delfist või naised24 või jumal teab kust lugedes (artikkel oli ühe preili murekiri, et tema ei taha seksida enne pulmi, aga sedapsi ei pruugi pulmi jälle tullagi, sest mehed ei malda oodata) leidsin maailma parima kommentaari. Vähemalt maailma parima :))

elumees
04.12.2012 15:06
minge pekki, ma olen nõus peale abiellumist mitte seksima, aga mitte enne abiellumist

Ei ole see meeste elu üldse lihtne, ma vaatan :) 

laupäevak

Bussijaamast oma pessa jõudmine kahe bussiga (ehk siis ümberistumisega) kestab SEITSE tundi (sealjuures arvestades asjaolu ja lumiseid olusid - jalgsi oleks teekond ca 1h). Ümberistumise teele jääb nimelt kaks uut kleiti (oujee the palgapäev pärast 9 kuud ringi chillimist), kino, uisuväljak (napilt napilt), vanalinn ja õhtusöök kahele. Sõnaga, kiirelt koju :))

Koju jõudes saabus mu kiirreageerimisrühm mulle mandariinidega külla ja sõime hoopis kuivatatud vobla, mida mul on paari kilo jagu külmkapis. Mandariinid sõime ka muidugi ära.

(sest mis veel ühe neiu südant kiiremini sulataks, kui härra saabub külla kuivatatud kala ja õlledega? armastus käib kõhu kaudu.)

ühed teised mandariinid.
siis, kui me härraga poes neid ostmas käisime.

He's the Devil Divine*

"Sinu kõrval ärgata on üks ilusamaid asju."

Ehk lugu sellest, kuidas mõni sms teeb tuju nii heaks, et noh, tööasjadega tegeleda tundub kohutava patustamisena...

Big bad Handsome Man*
See lugu muide on tõeliselt hea... Kuula kindlasti.

korteriühistute teemal

Nii palju kui on kortermaju, on ka ilmselt korteriühistuid. Üks hullem kui teine tavaliselt.

 

Praegune pesa tundub asuvat mingite hüperaktiivsete territooriumil. Küll on parkimise erikorraldused, küll on akendepesu ühisaktsioon, nüüd leidsin ukselt teavituse, et see päev ja see kell kõik see mees lund rookima! Mis iseenesest on väga hea algatus. Meie talvesid vaadates. Üsna traditsiooniline on, et lund muudkui sajab, mõned jätavad oma autod talveks lumehange, mõned kaevavad välja. Üldjoontes aga ongi maja ees paar auku, mis siis kellegi omad ja ülejäänud parkimisruum on lihtsalt jääks muutunud lumi, mis vähendab oluliselt parkima mahtuvate autode hulka. Seega, thumbs up!

 

Ja siis tuleb mu üürnikult muie huulil teade mu oma korteriühistult: minu trepikojale on kehtestatud tampoonimaks, sest oioi, tekkinud on kanalisatsiooniummistus tampoonide viskamise tulemusel ja kui vaja, siis tehakse kindlaks ka, et kes! Ja üleüldse on üleskutse, et süüdlane end üles annaks ja kogu maksu ise ära maksaks.

 

WTF?

 

(küsimus on muidugi, et kuidas täpselt see kindlaks tegemine käib? välistusmeetodil? registreerime kõigi trepikoja naiste tsükli? mida kuradit?)

 

Ühesõnaga, korteriühistud ei väsi üllatamast :))

 

"Aa kjess oon sjunnipaev?"

(see on üks inside joke, millega mu meeskolleegid siin tervitavad, alustavad ja lõpetavad vestluseid-koosolekuid-muid läbirääkimisi. nali käib ühe kolleegi pihta, kes räägib väga khm huvitavat eesti keelt ja tegelt ei ole ju ilus naerda selliste asjade üle, aga see on saanud lausa legendiks maja peal ja krt, naljakas on ka, kuna saab sobitatud igasse konteksti)

 

Ja muidugi kõlas see lause ära ka ühe teise kolleegi sünnipäevalauas. Tervituseks või nii :) Sujuvalt liikus meestevahelise jutu teema kohe ära sinna, kuhu ta siin alati liigub:

 

- "Seksinud ka ammu pole. Jube tihti on need peavalud... "

- "Et see peavalu alati just siis jubehull on... Kõike muud nad saavad peavaluga ära tehtud - koristada, süüa teha, tundide viisi poes shopata..."

- "Ja seda kahte minutit ei saa peavalu kannatatud ..."

:)

***

Kes oleks arvanud 20 (hell no, isegi 10 või veel vähem) aastat tagasi, et lause:

"Oot, ma kohe proovin sulle helistada!"

 

tähendab digimuundumist 15 sekundi jooksul - välkkiirelt mugavast poosist jalule, seljas olevad trenniriided nurka, diskopluus selga, tukk korda ja viuhhhhh! tagasi mugavasse poosi, sest juba ta helistabki?

 

(meenutab kergelt seda ammust lastesaadet "Nõiakivi", kus telefon pilti ka näitas... Ulme!)

 

Skaipimise võlud, päris saabki end mingis labases trennipluusis eksponeerida...

***

Mis juhtus jõulupeol, jäägu jõulupeole :))
Ehk siis alanud on firmapidude hooaeg. Endiselt, käsil on "detsembris ei joo". Nimetet põhjusel :)

 

***

 

Mehed suunavad mingit andurit/kaamerat/vidinat piki koridori.

Muigavad mulle, kes ma otse kaamerasse jään, et sellega näeb riiete alla...

(mõõdavad külmi kohti kabinetis tegelt)

 

"Ma näen, et sa oled täiesti külm tükk. Täitsa lilla siin anduris. Ma lähen ütlen poistele... Ärgu nähku vaeva..."

 

:))



päkapikud hiilivad

Mul käis täna "päkapikk" ja jagas mulle tarkusetera:

"Oma vigadest õpitakse ja teiste omade najal tehakse karjääri ..."

Mis ma oskan öelda, rakendan juba seda strateegiat :))

 

Sama päkapikk aga olgu ise valvas, ka tema juures luusitakse ringi. Täna hommikul leidis ta maja eest lumevaba auto ja kojamehe vahelt magusa ampsu pealekauba. Mis teha, kui need korteriaknad nii kõrgel asuvad ;)

Selle aasta mõttetera on mul:
Be naughty - save Santa a trip ;)

 

oo mayhem*

FBst

Reedel ma olin jumala närvis. Saabus salajane info Robbie Williamsi piletite eelostu kohta ja ma siis tahtsin ka ükskord mõnele eriti kuulsa artisti kontserdile minna.

 

Selleks oli vaja taotleda eriti tähtis salajane kood.

 

Sain selle, südame põksudes asusin teostama makset. Ja voila! Swedbanki mikroerror sisselogimises oli just sellel sekundil. Sinna mu salajane kood läks. Oi ma olin närvis. Umbes nagu sellel pildil.

 

Lasin praadida end kaks päeva (also known as laupäev ja pühapäev) ja täna refreshisin hoolega ticketpro lehekülge. Kell 10.13 oli mu pilet mul ahjusoojana laua peal.

 

See muidugi ei tähenda, et ma selle errori peale ikka veel pahane ei oleks...

 

*mayhem

esmaspäevane pildipostitus

Hästi tore nädal jälle selja taga, palju ilusat jäi sinna. No näiteks kolm ohatist huulel ja pandakaru meik silmas jne :) 

Aga siiski-siiski tiheda rebimise kiuste kuulub mu süda uuele ilmakodanikule, keda mul oli õnn ja rõõm fotokaga vaatamas käia. 

Uue ilmakodaniku esitlus :)
Väga viisakas noormees on,
juba on näha head kasvatust -
rahvast muudkui vooris majja,
härra ei teinud teist nägugi,
ei pahandanud,
kui telefon tal kõrva ääres teises toas und pikalt segas,
enne kui ise kuulsin ja märkasin vastu võtta.

Mulle meeldivad pildid.
Meeldib pilti teha ja ise pildil olla.
Ja mulle meeldib oma pilte seinale ka panna.
Ja seda pildiraami on täiega vaja ju :))

Motivatsiooni otsides jäi ka see alumine silma :)
Tea, kas oleks liig see töö juurde üles seada? :D

Reedel läksin piparkooke meisterdama.
Koju sain alles hommikul :))
Ja teile, kes te FBs nõudsite teatud piparkoogivorme muudkui -
aga palun, pildil nad on
ja kasutuses olid ka.
Kes otsib, see leiab pildilt.
Ja muidugi ei saanud viieaastasele ausat vastust anda,
et mis see on,
kui ta just SELLE piparkoogi söömiseks haaras.
Tjah, seksiteemalisi nalju saab viieaastasega teha küll,
naljakas on see muidugi täiskasvanutele :D

Ja kui see viieaastane mu telefoni teisaldas,
et õppida tähti ja trükkida edasi-tagasi oma nime, ema nime, isa nime
(ja minu nimi oli suts liiga keeruline veel :D)
siis telefoni hommikul tagasi saades
leidsin eest terve seeria Rate-pilte :D

Hommikul sain aga lux teenuse osaliseks,
kui koju ära viidi.
Konvoi sisaldas ka pere uusimat liiget,
kes vaatas küll sellise näoga, et
"neetud, mina istun tavaliselt ees..."

Ja kui naistega siin veidi varem kinos käisime,
siis kuulsime-nägime palju reklaami eksole.
Jäi kummitama mõte,
et teeks sellise soengu jõulupeole äkki?
(ja kas see on normaalne,
et ma nii vara juba jõulupeoks valmistun?
või vajan ma ravi??? :D)

projekt "Piparkoogid"

Piparkoogi hooaeg on avatud. Esimese taigna meisterdasin valmis ja ahjust välja need hõrgutised tulidki. Sinnamaani on minu valitsemisala. Sealt edasi läheb asi inetuks :)

Kui ma vaatan enda kaunistatud piparkooke ja siis teiste omi, siis ausõna, ma oleks nagu viie-aastane, selle võimalusega, et päriselt viie-aastased võivad palju ilusamini glasuurida ja mustreid nikerdada jne. No ei ole seda käelist tegevust antud, ei ole...

Piltide pealt vaatan teiste omi ja peas on mul ka visuaalsed imepildid, tahaks midagi sellist:

Ja välja tulevad sellised:

Saate nüüd aru, millest ma räägin?