Ma vaatan, et ühel osal mu FB kontaktidest on kerge segadus tekkinud maiade kalendri lõppemisega - eile ega täna veel ei ole aasta lõpp, päriselt! Miks nii paljud head vana soovivad? Või olen mina millestki valesti aru saanud?
---
Ma olen nagu katki. Jõudsin peale ringi traavimist tagasi pealinna ja kõik on valesti. Ja kui härra mulle helistas, et pärast temaga veedetud päevi on nüüd tuba nii tühi ja et nii ära harjus sellega, et ma tema juures olin, siis sain aru - mul on sama tunne. Tema on puudu.
Hommikusöögid voodisse, musitamised-kallistamised ja puhkus kuurortis nagu härra mu kohalolekut nimetas - imeline ajakasutus. Sellega tõesti harjus nii kiiresti ära.
---
Ma sõitsin peale pühi härra juurde 3h :) Nii pikk tee oli lihtsalt. Ära Tallinnasse samuti 3h. Autos mõlgutasin, et kas ma üldse olen nii pikka sõitu ühe mehe pärast ette võtnudki? Aga tjah, olen küll. Esimene peika oli saarlane ja tema juurde Kuressaarde sai Tallinnast ikka väga tihti käidud. Katsumus oli see küll, ootajale on aeg nii pikk (laenasin praegu jälle härra sõnu). Aga see on köömes tegelikult silmarõõmuga võrreldes. Vot selle mehe korduvate kutsete peale ma lendasin-sõitsin rongiga jne lausa Baierimaale Austria piiri äärde välja.
Ja ikkagi tundub, et Eesti mastaabid on nii suured ja härra nii kaugel...
---
Sarju olen vaadanud, pühade ajal hea alternatiiv Die Hardile ja Home Alone õudustele. White Collari neljas hooaeg on sama maitsev kui eelmised ja ahmisin sisse ühe päevaga. Ikka jäi väheks. Revenge teist hooaega naudin ka, need fantastlised kleidid imeliste kehadega naiste seljas on kadedust tekitavad, lisaks muidugi on süžee ka jätkuvalt põnev. Nüüd võtan ette Once Upon Time teise hooaja... Ilusaid inimesi on ikka tore vaadata :)
---
Trenni on praegu paus tulnud. Ootan uue aasta ära, selleks ajaks on ehk mäsu maha rahunenud ja kõik need jõululubadustega trennis käijad on ummikud trennisaalis ka siis lahendanud :) Mina sellist lubadust ei andnud ja käin stabiilselt siis trennis edasi :D
---
2012 kokkuvõttes ma kirjutasin, et põgenesin Austraaliasse. Ma olen püüdnud seda eitada, aga tegelikult nii see oli. Eks mul oli mitmeid erinevaid põhjuseid, aga põhiliselt ma põgenesin südamevalu ja muude jamade (ja inimeste) eest.
Üks laul, no selle sõnad muidugi, oli mu mantra jõu ammutamiseks.
I gotta breakout
that's why I'm leaving this town
they always say things are getting better not when or how
Aga põgenemine ei kaota muresid ära, nendega tuleb ikka tegeleda. Kui mitte mure või selle allikaga, siis iseendaga, kuidas sellest vabaneda, et see enam hinge ei näriks.
Enam ma ei põgene. Mul on nüüd hea olla.
---
2 kommentaari:
Mul on nii hea meel su üle!
Sa oskad alati nii armsaid asju öelda :))
Postita kommentaar