Kätte jõudis fotosessiooni-päev. Kujunes sellest küll rekord, sest ligi viis tundi sai köögis toimetatud ja Eelika, mu isiklik perefotograaf juba, andis aparaadile muudkui kuuma. Ta on mul eriti tubli, alles lahkus mu juurest ja juba saatis paar tiiserit. Olgu öeldud, et mu köök pole veel endist tasakaalu taastanud :)
Ühesõnaga, otsustasin Mesilasega tema esimeste jõulude puhul piparkooke meisterdada ja lubada tal teha midaiganes. Kuna selliseks segaduseks niipea (loe: 20 aastat miinimum) uut luba ei saa, kutsusingi Eelika pilte tegema. Et kui juba, siis juba.
Preili M saatis mulle hoiatuseks info:
Ma vastasin, et ei loo mingeid illusioone.
Tegelikkus oli umbes nii ja hullemgi veel :) Aga me saime päris kenasti hakkama. Pahandus saabus alles siis, kui mina koistama olin asunud ja Mesilane end ise lõbustas. See ei tõota kunagi head, seekord avas ta rõõmsal meelel mu kööginõude kapi ukse ja tõmbas kildudeks neli mummulist kaussi. Kahel veel on täkked sees, aga jäid terveks.
Nüüd on teada, mis mulle jõuluks kinkida võib :)
Mul on kokku ostetud sada ja rohkem piparkoogivormi, kõik nad olid ootel, et muudkui vormid. Tegelikkuses juhtus see, et ma olin nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ühtäkki ei osanud mitte ühtegi tahta. Lõpuks tegin ikka oma ema kollektsioonist pärinevte retro-vormideg südmeid ja tähekesi :)
Piparkoogitaigna ühe ostsin poest ja ühe kilokese tegin ise. Poe oma oli tagavaraks, et kui enda omaga on pahandus. Oligi nii, et kivikõvaks oli läinud külmkapis. Ma olen teinud ise taigna sama retsepti ärgi juba kuus aasta, aga ei tea, mis siis vussi läks... Härra muudkui mudis ja möllas taignaga, ma niikaua voolisin poe oma. Seekord võtsin poest täiesti teistsuguse(d) kui harjumuspärane. Nimelt oli pool taigent piparmündi-maitseline ja pool chilli. Piparmündi oma tegime ära, ja see lõhn ja see maitse ja... ülihea! Vast homme on jaksu veel piparkooke teha, saab chilli ka järgi katsetada.
 |
| Santa's little helper |
Ja kohe-varsti on esimene advent! Mõnusat jõuluaega kõigile!