reede, 23. september 2016

väike puhkus

Me peaks siin nii suht kohevarsti (s.t loetud minutite või tunnikeste pärast) puhkusele startima. Aga muidugi on veel sadaüks asja ära teha ja üleüldine kohvri pakkimise paanika nagu ka :)

Ja kirsiks tordile, läksin hakkasin aiamaad rohima, sest noh. Kesse jätab porgandid-peedid peenrasse, kui äkki tuleb öökülm või midagi.

Ja kuna me oleme rongavanemad, siis viime Mesilase täna vanaema juurde, et ise ühe päeva enne lennukit veel endale pealinnas hängimiseks näpistada. Mida need "vallalised" paarid ka teevad või nii? Enam ei mäleta :) Igatahes mina tahan kinno jõuda.

kolmapäev, 21. september 2016

vanade kandikute otsinguil

Nädalavahetuse puhvetite päev näitas kätte mulle ühe kitsaskoha, millele väga polnud mõelnud. Nimelt, kui suitsukala ahjust tuleb ja rahvas kõik kannatamatult ootel on, siis millega serveerida :) Mõned vanad nõukaaegsed kandikud on, aga neist ei piisanud ja seega ma eile sukeldusin internetiavarustesse, et neid ehk juurde leida.

Leidsin soov.ee-st ühe pakkuja, kel mitu tüki soodsa hinnaga komplekti eest oli. Kirjutasin, helistasin ja leppisime tehingus kokku.

Siis hakkas nalja saama.

(hääle järgi tundus olevat veidi vanem) härra helistas mulle mitu korda tagasi, et sama juttu uuesti ja uuesti üle rääkida. Ma juba kergelt öelda rullisin silma ta numbrit ekraanil nähes. Siis, kui olime minu hinnangul juba kõik ikka kenasti kokku leppinud, ma ülekande ära teinud jne, heliseb taas telefon:

"Ma puhtast inimlikust huvist tahtsin küsida..."

- "Jah?"

 " ... a mis te teete nende kandikutega?"

- "Mul on puhkemaja ja vahel vaja toitu serveerida."

"A poes ei müüda midagi või?"

(rohkem kui üks põhjalik silmarull)

- "Mul on üks teistmoodi puhkemaja, kuhu just vanad asjad sobivad."

"Aaa..."


Ühesõnaga. Ma loodan, et need härra hinnagul praht mulle ikka teele pandi (sest noh, hommikul tuli ikka veel üks kõne, no igaks juhuks postkontorist ka). Eks ma jätkan veel nende plekist kandikute otsimist, sest ürituste raames kuluvad vägagi ära. Osta.ee-s on muidugi iga asi, millele saab nimesse panna "vana", "vene", "nõuka" või "antiikne" (khm) metsikult ülehinnatud mu meelest. Alghind juba al 15+ eurost. Vanavaralaatadelt ei julge otsidagi :) Seega loodan vahel siis mõnest teise ringi poest leida või siis Soovist :)

mõni vahva vene(keelse) bändi nimi ehk?

Nonii. Ma olen hädas :)
Tuleb välja, et ma ei oska (enam) üldsegi googeldada.

Vaikselt-vaikselt hakkasime härraga planeerima järgmise kevade kalalaata. Lisaks kauplejate leidmisele ja kohale meelitamisele nõuab omajagu tööd ja ajuderagistamist, mis võiks olla meelelahutuslikuks pooleks. Sel korral kindlasti midagi ka lastele, pluss midagi suurtele. Eelmisel korral kutsusime demosõite tegema murutraktorite liiga, sel korral nuputame veel. Äkki vanasõidukite paraad?

Lisaks ka esineja küsimus. Eelmisel laada puhul sain tagasisidet, et DJ muusikavalik oli kõrvale meeldiv. See on rõõm. Suure tõenäosusega osaleb ka järgmisel laadal sama DJ, noh kuna ta on ka peretuttav :) Aga tahaks mõnda artisti ka. Kuna suuname ürituse eesmärki paljuski sellele, et oleks meeldiv üritus ka kogukonnale, mitte üksnes laadakülastajaile väljaspoolt Peipsi piirkonda, siis võiks esineja olla slaavlane. Või vähemalt slaavikeelne repertuaar.

Svjata Vatra meeldib mulle väga. Ma olen päris mitmel tema kontserdil käinud ja iga kord end hingetuks tantsinud. Aga siinse piirkonna ürituste puhul on korraldajad mõelnud igal suvel sama asja ja nii on Svjata Vatra pea igal üritusel siin esinenud. Et noh, äkki mõtleme meie mingi muu bändi välja?

Siinkohal tekibki takistus. Ma ei tea kahjuks väga üldse Vene või Ukraina muusikat ja tuntumad nimed ma kahtlustan, ei mahu kuidagi meie eelarvesse. Anne Veski ka ei mahu, temalt me juba võtsime hinnapakkumise. Ja tegelikult ei peagi olema mingi suur ja tuntud maailmatuuritaja bänd, võiks olla täitsa oma Eesti punt, kes teevad mõnusat muusikat. Sattusin Youtubes 5nizza bändi peale (nemad on siiski Venemaalt pärit), nende selline väheke folgilik looming võiks ju sobida ühe laadamelu keskele? Kahtlustan siin jällegi eelarve mittesobivuse küsimust.

Ühesõnaga, kas kellelgi on mingeid vahvaid soovitusi? Ja kontaktivihjed on ka oodatud, ma ei oska ju ise googeldada. Nt bänd AveNue. Tipi googlisse ja tuleb kõike muud eksole (ok, AveNue kontakti leidsin FB kaudu).

Iga vihje ja soovitus on kullaväärtusega. Kniks!

teisipäev, 20. september 2016

kuidas päevad kaovad käest

Mul oli eile kindel plaan jõuda blogisse natuke kirjutama. Nagu nimme, oli Mesilane teisel arvamusel. Kaks pikkkkkka tundi üritasin teda veenda magama minema. Kuna ta on mul täielik õuelaps, aga saabuva asteaialapse tiitli valguses üritan teda ümber harjutada lõunaund toas tegema. See siis päädiski sellega, et mina pikutasin (ja vahepeal vist suigatasin unne ka) ise voodis, sellal kui Mesilane tegi kõike muud kui magas. Ülejäänud päev kadus lihtsalt käest ära.

Täna härra halastas mulle ja võttis Mesilase hommikul kaenlasse, et mulle vaba päev anda. Ma lootsin selle veeta:
a) pikutades
või
b) oma nimekirjast asju ära tehes (noh nagu aiamaa rohimine, akende pesemine, pesu pesemine, õunte korjamine jne), 

mis loomulikult tähendab, et ma pole kumbagi teinud. Ma olen pmst terve päeva arvutis tööasju tehes veetnud ja ikka pole kõik tehtud, mis vaja oleks ja juba teatas härra, et nad on Mesilasega koduteel. Juba, st kell on 18.00 eksole. Päev kadus jälle käest ära eksole.

Eks ma siis blogin Mesilasest mõni teine päev :)

Teemaväline: ma olen nii üliväga rahul, kuidas meie tare vastu tuntakse juba ka hooajaväliselt huvi. Nii põnev. Inimesed soovivad talviseid teistmoodi sünnipäevi pidada (päris mitu päringut aasta algusesse juba), mis tähendab üht: meil tuleb leida nüüd jälle aega paari ehitusprojekti jaoks, sest tare nn sisehoov ehk siis ait on vaja ka korda teha. Viimane jupp tööd tarekese katuse all, mis veel remontimata-soojustamata on. Saaks ühe suurema koosviibimise ruumi -slash- näitusetoa sellest teha ehk? Oleks, mida seltskondadele ürituste korraldamiseks pakkuda. Suvisel ajal on lihtne  meil on päris suur väliköök-varjualune, aga talv on tiba keeruline veel. Oh, plaane on palju, oleks vaid vaba aega :)

pühapäev, 18. september 2016

mina, ülinaine!

No ma pean natuke ennast ise kiitma ka eksole (vihje pealkirjale siis). Aga selline see Eesti Naine olema kord peab - ülinaine!

Ühesõnaga, terve pikk nädal kulges üksnes Sibulatee Puhvetite päevaks ettevalmistudes. Ja aega jäi muidugi puudu ka veel. Kuna härral on praegu oma ettevõttega väga kiire aeg ja pikad tööpäevad, jõudes vahel koju napilt enne Mesilase uneaega ja vahel siis, kui mõlemad juba magasime, siis ma ei saanud jätta sellesse nimekirja, mis hõlmas härra kaasabi, väga palju punkte. Üritasin kõik üksi ära käristada. Üksi= koos Mesilasega eksole.

Kõigepealt sai tehtud pikk nimekiri detailide, tööde ja tegemistega, et meie puhvet saaks võrratu. Ma ei tahtnud mingit ülejala asja, vaid et oleks mõnus hubane tunne ja olemine, samas ei jääks päris-kohvikutele ka millegiga alla. See nimekiri pikenes töö käigus veel hoolega, sest koguaeg tuli midagi uut meelde või mõttesse. Maha kriipustamine küll nii hoolega ei tulnud.

Kuigi nüüd üles kirjutades, et mis ma siis tegin, tundub, et nagu ei olnud suurt midagi teha, et noh ühepäevategemine, aga tegelikult ei. Terve nädal läks, sest iga asi võttis omajagu aega, lisaks pidin ikka pesamuna eest ka hoolt kandma, teda lõbustama ja vahepeal tundide viisi jalgrattaga sõitma :)

Aga siis järjest:
- hoovile lastenurka ehitasin onni. Sest ma tahtsin, et ka lastel oleks hiiglama lõbus ja Mesilane testis onni hoolega, ta kiitis heaks. Onni ehitamine tähendas muudkui tööriistade otsimist ühest majast ja teisest, lattide otsimist ja paigaldamist, haamerdamist (ma ei leidnud akutrelli), õigete tekstiilide otsimist ja sobitamist jne jne

- lastenurka mänguasjade välja otsimine. Ma olin nad vahepeal juba vihmade tõttu teisaldanud, nüüd siis tagasi.

- lastenurka lastelaua/toolide välja otsimist. Meie maja pööningul olid ja sinna ma pidin igasugu asjade järgi suunduma mitmeid ja mitmeid kordi. arvestades, et ma kardan kõrgust ja pool ülemist korrust on kaetud üksikute taladega, siis see turnimine ei ole minu jaoks lõbus tegevus. Eriti, et mitu korda tuli süstikuna söösta ka kohale roninud Mesilast teisaldama.

- värvipliiatsite välja otsimine, teritamine, värviraamatute tagamine.

- indiaanisaunast ehitasin mõnusa buduaari/lounge-i. See tähendas, et kerisekivid tuli ära vedada ja maalapike puhastada. Pööningult otsida suuremas koguses kalavõrkusid, millest tegin buduaari "lendlevad kardinad". Istumiskohtadeks tugitoolide (täitsa pekkis, kui rasked need on) kohale tarimine. Laua kohale toomine. Diivanit ei jaksanud liigutadagi, see jäi küll härra to-do-listi. Maha vaip, et oleks nagu päris eksole.

foto: savant_magazine (instagram)

- Müügileti paika panemine. Selleks on meil palju suuri raskeid vanu uksi, mis käivad pukkide peale. Tahtsin selle ülesande ka härrale jätta,aga oli näha, et tema nimekiri kujuneb juba päris pikaks, seega tegelesin sellega ikka ise. Aega läks, aga ära ma nad tarisin ja paika ma nad sain.


- Puhvetikülaliste jaoks laudade-toolide välja otsimine ja paika sättimine. Selgus, et toole jääb väga palju puudu. Selle tõttu võtsin endale ühe pika päeva Tartus komisjoni- ja teise ringi poodides toolide otsimiseks. Mesilane läks hommikul härraga vanaema juurde, kust ma ta õhtul kaasa haarasin. Sain niimoodi rahulikult mööda linna ringi sõita. Päris ära jahmatasid toolide hinnad. Täiesti tavalised mittemidagierilist toolid, hindadega 28 eurot. 35 eurot. 48 eurot. Suur hulk toole vahemikus 16-20 eurot, mis minu jaoks on ikka liiga kallis. Toolid vajalikud õueüritusteks, mida meil nii tihti ju ei ole ka. Õnnestus siiski päeva peale skoorida kokku 7 tooli (oleks tahtnud rohkem). Sain hindadega 3-9 eurot. 


- Laudadele otsisin "laualinikuteks" veel juurde kalavõrke. Ikka selleks, et anda ühtlane mõnus atmosfäär. 

- Laudu ja toole hindasin ikka, et jääb puudu. Seega sai härra nimekirja lisatud, et meie kodusest väliköögist toome laua ka hoovile. Härra muudkui korrutas mulle, et kes meile ikka tuleb puhvetisse ja pole vaja jne, aga ma jäin endale kindlaks. Oleks tahtnud veel naabritelt ka laudu-toole juurde laenata, aga selleni ei jõudnud. Päeva käigus nägin, et oleks ikka pidanud.

- Alternatiivina tegin ühe suure piknikuala ka - palju tekke, katteid ja vaipu muru peale, patju ka. See leidis aktiivset kasutust.


- kohale vedasin kodust paar ripptooli ja need said õunapuu külge pandud. Oleks tahtnud, et härra nad kuidagi paremini fikseeriks, aga ta ei jõudnud selleni. Sai ka nii hakkama :)


- nädala jooksul sai veel hoidistega tegeletud. Veel südametega kõrvitsaid, veel kümneid liitreid õunamahla.

- Pakkisin voblat. Lappasin parankasid nööri otsa. Palju detaile, mis igaüks kokkuvõttes oli ikkagi ajamahukas.

- Erinevad pisikesed detailid - vanad veneaegsed sildid. Maja ette teha tahvlid, kuhu peale puhveti nimi ja menüü kirjutada. Nende tahvlitega läks pool päeva aega muidugi, et neid valmis klopsida. Laudadele leiva jaoks kausike, õunte jaoks, lillede jaoks, vee jaoks. Õunu käisime Mesilasega korjamas, et neid laudadele panna söömiseks ja õunakorvid kaunistuseks ka. Suured omaaia kõrvitsad vedasin kohale hoovi kaunistamiseks.

foto: Andrus Salu (Vilja Kohler artikkel tartu.postimees.ee)

- Keldris hoidistele siltide kleepimine ja siis kõik need hoidised välja tirida, et müüki viia.

- läbi mõelda kõik kandikud, kahvlid, koogilabidad, lõikelauad jne, et oleks olemas vajalikud tarvikud. Muidugi ikka midagi läks meelest ja paar korda pidin koju väntama, et tuua nt paberit, kuhu suitsukala pakkida kaasa inimestele.

- Reede öösel kell pool kaks tembeldasime härraga paberkotte Mesi tare logoga. Et oleks ilusad kotid, kuhu inimestele hoidiseid kaasa pakkida.

- 10 kilo mõnusat kurki värskeks hapukurgiks soola. Pool päeva ei soovinud mitte keegi seda, ma juba mõtlesin, et pean hakkama neid kõiki purkidesse ümber tõstma pärast ja keetma ja möllama, aga ei. Õhtuks osteti viimane kui kurgipojuke ära.

- Reede õhtul kl 19.30ks oli asi sealmaal, et NÜÜD olen muude asjadega sealmaal, et peaks hakkama toidupoolega ka tegelema??? Kogu sellest nädalasest mööbeldamisest, ehitamisest ja hoidistamisest tingituna ei olnud mu kätel kohta, kus poleks mõnda lõikehaava. Kõik sõrmed, peopesad. Päris daamilikud käed ja väga mugav supiprodukte koorida-hakkida. Suure koorimise vahepeal saabus Mesilase uneaeg ja olin härrale sõnad peale lugenud, et kui ma peaksin magama jääma, siis ajagu mind üles. Mesilane vajus unne paari minutiga ja ma mõtlesin, et paar minutit veel pikutan ta kõrval, et ta sügavamas unes oleks ega ärkaks, kui ma ära hiilin kõrvalt. Järgmine hetk oli tund aega hiljem, kui härra (kes ööpimeduses sai viimaks mahti minna värsket kala puhastama) mind üles ajas. Endamisi mõtlesin, et näh, miks sa ei lase mul ometigi puhata??? Ma olin nii väsinud, kui kööki tuikusin ja suurest magamatusest külmavärinate saatel jätkasin siis püha missiooni kartulite ja porgandite koorimise alal :) Etteruttavalt lisan juurde, et muidugi sai puhastatud liiga vähe. Supp sai kiirelt otsa ja ma ei valmistanud ette sugugi vähe supimaterjali.

- Laupäeva hommik algas sellega, et härra hülgas mu :) Ta otsustas oma supikatla üles panna hoopis külakeskusesse laadaplatsile, kus samal ajal toimus Varnja sibulalaat. Mina hakkasin siis kõiki neid hoidiseid ja tarvikuid jm tare hoovile vedama. Olgu öeldud, et auto võttis ta ka mult ära, seega ma pidin seda aiakäruga tegema. Koos Mesilasega! Seega siis, hoidised ja värgid niipalju käru peale, kui mahtus, Mesilane kukile ja minek. Õnneks jõudsid lõpuks ka ämm-äi kohale, kes siis ootel asjad kodunt oma autoga ära tõid ja ma sain muude ettevalmistustega jätkata.

- Samovar paika, suured jooginõud, kuhu sisse villisin Sangria ja Virgin mojito. 

Järgmisel hetkel saabusid veel ka härra sõbrad K ja R appi ja siis tsipa aja pärast ja blogilugeja Keili, kes end vabatahtlikuks pakkus. Ma olen NIIIIIIII TÄNULIK kõigile. Kõigil oli päev otsa jooksmine, tagumikku ei toetanud keegi, aga kõigil oli naeratus suul ja meel hea. Ilm läks ka poole päeva pealt ilusamaks veel ja päikseliseks. Lausa rõõm. Hoov oli külalistest murdu! Vahepeal tänavale kiigates vaatas vastu nagu laulupeo rongkäik! Nii äge lihtsalt! Härra oli mulle koguaeg sisendanud, et no kes meile puhvetisse üldse tuleb! Et me oleme teistest nii kaugel ja viimane (sellest ka puhveti nimi Lõpp-peatus) ja üleüldse. No tuli 1074 inimest! See on see, mis me jõudsime kokku lugeda, sest tegelikult läks vahepeal lugemine täiesti sassi ja ei jõudnud ka. Niiet vabalt võib olla, et meid külastas 1274 inimest.

Kuidas me külastajaid loendasime :)
foto: Küllike

Kui Avatud talude päeval käis meil 150 inimest ja ma olin õhtuks nii läbi, sest igaühele personaalne tare-tuur ja ajaloo tutvustus jne, siis seekord ma olen siiani energiast pulvil. Nii palju nii positiivseid emotsioone! 

Mul oli oma kaamera kaasas ja paar pilti jõudsin ikka päeva jooksul teha. Ikka neil hetkedel, kui vähem rahvast korraks oli. No ja päeva lõpuks sain mahti ka ise ühele pildile jääda. Terve päev oli vahva vaadata, kuidas külastajad muudkui meie letist, hoovist, detailidest, millest iganes pilti tegid! Telestaari tunne oli :D
Päris paljud võtsid vaevaks pilte ka sotsiaalmeedias jagada ja need, kes täägisid või checkinnisid meie tare ära, said kingituse!


No ja kirsiks tordil ma sain telekasse ka :D Ehk et ERR AK uudiste jaoks käisid filmimas ja minult kui perenaiselt võeti intervjuu. Eile õhtul siis oli klipp eetris.

foto: aias_sadas_saia (instagram)

Nii äge! Kindlasti kordame üritust veelgi ja kindlasti peab meeskonda suurendama. Ma oleks väga tahtnud sel korral veel sõpru appi, aga ega ma kedagi ju sundida saa. Loodan, et meil veel sõpru jagub, kes on nõus meile appi tulema meie pühal missioonil Peipsi elu tutvustamiseks ja kohaliku elu edendamiseks ürituste korraldamisel. Vaikselt igatahes oma töövilju juba tunneme. Oleme kohalikke naabreid motiveerinud ja nad juba ise tahavad meie üritustel kaasa lüüa. Mul ei jagu sõnu ja pean end kordama muudkui. Nii äge lihtsalt.

Hiljem:
P.S. ma nägin päeva jooksul niiiiii mitmeid rohkem ja vähem tuttavaid. Keda nimepidi internetist (tsau, Terje), keda päriselt koolipingist (tsau, Kairi) või noh, kes kuuluvad lausa siseringi (tsau, preili M ja Silvi). Mul on nii kahju, et mul polnud üldse aega lobiseda nii palju, kui oleks tahtnud. Koguaeg oli vaja midagi toimetada.

P.S.S. ma kusjuures ei tea, millega Mesilane terve päeva tegeles või kus ta hängis. Aasta ema :)