mina, ülinaine!

No ma pean natuke ennast ise kiitma ka eksole (vihje pealkirjale siis). Aga selline see Eesti Naine olema kord peab - ülinaine!

Ühesõnaga, terve pikk nädal kulges üksnes Sibulatee Puhvetite päevaks ettevalmistudes. Ja aega jäi muidugi puudu ka veel. Kuna härral on praegu oma ettevõttega väga kiire aeg ja pikad tööpäevad, jõudes vahel koju napilt enne Mesilase uneaega ja vahel siis, kui mõlemad juba magasime, siis ma ei saanud jätta sellesse nimekirja, mis hõlmas härra kaasabi, väga palju punkte. Üritasin kõik üksi ära käristada. Üksi= koos Mesilasega eksole.

Kõigepealt sai tehtud pikk nimekiri detailide, tööde ja tegemistega, et meie puhvet saaks võrratu. Ma ei tahtnud mingit ülejala asja, vaid et oleks mõnus hubane tunne ja olemine, samas ei jääks päris-kohvikutele ka millegiga alla. See nimekiri pikenes töö käigus veel hoolega, sest koguaeg tuli midagi uut meelde või mõttesse. Maha kriipustamine küll nii hoolega ei tulnud.

Kuigi nüüd üles kirjutades, et mis ma siis tegin, tundub, et nagu ei olnud suurt midagi teha, et noh ühepäevategemine, aga tegelikult ei. Terve nädal läks, sest iga asi võttis omajagu aega, lisaks pidin ikka pesamuna eest ka hoolt kandma, teda lõbustama ja vahepeal tundide viisi jalgrattaga sõitma :)

Aga siis järjest:

- hoovile lastenurka ehitasin onni. Sest ma tahtsin, et ka lastel oleks hiiglama lõbus ja Mesilane testis onni hoolega, ta kiitis heaks. Onni ehitamine tähendas muudkui tööriistade otsimist ühest majast ja teisest, lattide otsimist ja paigaldamist, haamerdamist (ma ei leidnud akutrelli), õigete tekstiilide otsimist ja sobitamist jne jne

- lastenurka mänguasjade välja otsimine. Ma olin nad vahepeal juba vihmade tõttu teisaldanud, nüüd siis tagasi.

- lastenurka lastelaua/toolide välja otsimist. Meie maja pööningul olid ja sinna ma pidin igasugu asjade järgi suunduma mitmeid ja mitmeid kordi. arvestades, et ma kardan kõrgust ja pool ülemist korrust on kaetud üksikute taladega, siis see turnimine ei ole minu jaoks lõbus tegevus. Eriti, et mitu korda tuli süstikuna söösta ka kohale roninud Mesilast teisaldama.

- värvipliiatsite välja otsimine, teritamine, värviraamatute tagamine.

- indiaanisaunast ehitasin mõnusa buduaari/lounge-i. See tähendas, et kerisekivid tuli ära vedada ja maalapike puhastada. Pööningult otsida suuremas koguses kalavõrkusid, millest tegin buduaari "lendlevad kardinad". Istumiskohtadeks tugitoolide (täitsa pekkis, kui rasked need on) kohale tarimine. Laua kohale toomine. Diivanit ei jaksanud liigutadagi, see jäi küll härra to-do-listi. Maha vaip, et oleks nagu päris eksole.

foto: savant_magazine (instagram)

- Müügileti paika panemine. Selleks on meil palju suuri raskeid vanu uksi, mis käivad pukkide peale. Tahtsin selle ülesande ka härrale jätta,aga oli näha, et tema nimekiri kujuneb juba päris pikaks, seega tegelesin sellega ikka ise. Aega läks, aga ära ma nad tarisin ja paika ma nad sain.

- Puhvetikülaliste jaoks laudade-toolide välja otsimine ja paika sättimine. Selgus, et toole jääb väga palju puudu. Selle tõttu võtsin endale ühe pika päeva Tartus komisjoni- ja teise ringi poodides toolide otsimiseks. Mesilane läks hommikul härraga vanaema juurde, kust ma ta õhtul kaasa haarasin. Sain niimoodi rahulikult mööda linna ringi sõita. Päris ära jahmatasid toolide hinnad. Täiesti tavalised mittemidagierilist toolid, hindadega 28 eurot. 35 eurot. 48 eurot. Suur hulk toole vahemikus 16-20 eurot, mis minu jaoks on ikka liiga kallis. Toolid vajalikud õueüritusteks, mida meil nii tihti ju ei ole ka. Õnnestus siiski päeva peale skoorida kokku 7 tooli (oleks tahtnud rohkem). Sain hindadega 3-9 eurot. 

- Laudadele otsisin "laualinikuteks" veel juurde kalavõrke. Ikka selleks, et anda ühtlane mõnus atmosfäär. 

- Laudu ja toole hindasin ikka, et jääb puudu. Seega sai härra nimekirja lisatud, et meie kodusest väliköögist toome laua ka hoovile. Härra muudkui korrutas mulle, et kes meile ikka tuleb puhvetisse ja pole vaja jne, aga ma jäin endale kindlaks. Oleks tahtnud veel naabritelt ka laudu-toole juurde laenata, aga selleni ei jõudnud. Päeva käigus nägin, et oleks ikka pidanud.

- Alternatiivina tegin ühe suure piknikuala ka - palju tekke, katteid ja vaipu muru peale, patju ka. See leidis aktiivset kasutust.

- kohale vedasin kodust paar ripptooli ja need said õunapuu külge pandud. Oleks tahtnud, et härra nad kuidagi paremini fikseeriks, aga ta ei jõudnud selleni. Sai ka nii hakkama :)

- nädala jooksul sai veel hoidistega tegeletud. Veel südametega kõrvitsaid, veel kümneid liitreid õunamahla.

- Pakkisin voblat. Lappasin parankasid nööri otsa. Palju detaile, mis igaüks kokkuvõttes oli ikkagi ajamahukas.

- Erinevad pisikesed detailid - vanad veneaegsed sildid. Maja ette teha tahvlid, kuhu peale puhveti nimi ja menüü kirjutada. Nende tahvlitega läks pool päeva aega muidugi, et neid valmis klopsida. Laudadele leiva jaoks kausike, õunte jaoks, lillede jaoks, vee jaoks. Õunu käisime Mesilasega korjamas, et neid laudadele panna söömiseks ja õunakorvid kaunistuseks ka. Suured omaaia kõrvitsad vedasin kohale hoovi kaunistamiseks.

foto: Andrus Salu (Vilja Kohler artikkel tartu.postimees.ee)

- Keldris hoidistele siltide kleepimine ja siis kõik need hoidised välja tirida, et müüki viia.

- läbi mõelda kõik kandikud, kahvlid, koogilabidad, lõikelauad jne, et oleks olemas vajalikud tarvikud. Muidugi ikka midagi läks meelest ja paar korda pidin koju väntama, et tuua nt paberit, kuhu suitsukala pakkida kaasa inimestele.

- Reede öösel kell pool kaks tembeldasime härraga paberkotte Mesi tare logoga. Et oleks ilusad kotid, kuhu inimestele hoidiseid kaasa pakkida.

- 10 kilo mõnusat kurki värskeks hapukurgiks soola. Pool päeva ei soovinud mitte keegi seda, ma juba mõtlesin, et pean hakkama neid kõiki purkidesse ümber tõstma pärast ja keetma ja möllama, aga ei. Õhtuks osteti viimane kui kurgipojuke ära.

- Reede õhtul kl 19.30ks oli asi sealmaal, et NÜÜD olen muude asjadega sealmaal, et peaks hakkama toidupoolega ka tegelema??? Kogu sellest nädalasest mööbeldamisest, ehitamisest ja hoidistamisest tingituna ei olnud mu kätel kohta, kus poleks mõnda lõikehaava. Kõik sõrmed, peopesad. Päris daamilikud käed ja väga mugav supiprodukte koorida-hakkida. Suure koorimise vahepeal saabus Mesilase uneaeg ja olin härrale sõnad peale lugenud, et kui ma peaksin magama jääma, siis ajagu mind üles. Mesilane vajus unne paari minutiga ja ma mõtlesin, et paar minutit veel pikutan ta kõrval, et ta sügavamas unes oleks ega ärkaks, kui ma ära hiilin kõrvalt. Järgmine hetk oli tund aega hiljem, kui härra (kes ööpimeduses sai viimaks mahti minna värsket kala puhastama) mind üles ajas. Endamisi mõtlesin, et näh, miks sa ei lase mul ometigi puhata??? Ma olin nii väsinud, kui kööki tuikusin ja suurest magamatusest külmavärinate saatel jätkasin siis püha missiooni kartulite ja porgandite koorimise alal :) Etteruttavalt lisan juurde, et muidugi sai puhastatud liiga vähe. Supp sai kiirelt otsa ja ma ei valmistanud ette sugugi vähe supimaterjali.

- Laupäeva hommik algas sellega, et härra hülgas mu :) Ta otsustas oma supikatla üles panna hoopis külakeskusesse laadaplatsile, kus samal ajal toimus Varnja sibulalaat. Mina hakkasin siis kõiki neid hoidiseid ja tarvikuid jm tare hoovile vedama. Olgu öeldud, et auto võttis ta ka mult ära, seega ma pidin seda aiakäruga tegema. Koos Mesilasega! Seega siis, hoidised ja värgid niipalju käru peale, kui mahtus, Mesilane kukile ja minek. Õnneks jõudsid lõpuks ka ämm-äi kohale, kes siis ootel asjad kodunt oma autoga ära tõid ja ma sain muude ettevalmistustega jätkata.

- Samovar paika, suured jooginõud, kuhu sisse villisin Sangria ja Virgin mojito. 

Järgmisel hetkel saabusid veel ka härra sõbrad K ja R appi ja siis tsipa aja pärast ja blogilugeja Keili, kes end vabatahtlikuks pakkus. Ma olen NIIIIIIII TÄNULIK kõigile. Kõigil oli päev otsa jooksmine, tagumikku ei toetanud keegi, aga kõigil oli naeratus suul ja meel hea. Ilm läks ka poole päeva pealt ilusamaks veel ja päikseliseks. Lausa rõõm. Hoov oli külalistest murdu! Vahepeal tänavale kiigates vaatas vastu nagu laulupeo rongkäik! Nii äge lihtsalt! Härra oli mulle koguaeg sisendanud, et no kes meile puhvetisse üldse tuleb! Et me oleme teistest nii kaugel ja viimane (sellest ka puhveti nimi Lõpp-peatus) ja üleüldse. No tuli 1074 inimest! See on see, mis me jõudsime kokku lugeda, sest tegelikult läks vahepeal lugemine täiesti sassi ja ei jõudnud ka. Niiet vabalt võib olla, et meid külastas 1274 inimest.

Kuidas me külastajaid loendasime :)
foto: Küllike

Kui Avatud talude päeval käis meil 150 inimest ja ma olin õhtuks nii läbi, sest igaühele personaalne tare-tuur ja ajaloo tutvustus jne, siis seekord ma olen siiani energiast pulvil. Nii palju nii positiivseid emotsioone! 

Mul oli oma kaamera kaasas ja paar pilti jõudsin ikka päeva jooksul teha. Ikka neil hetkedel, kui vähem rahvast korraks oli. No ja päeva lõpuks sain mahti ka ise ühele pildile jääda. Terve päev oli vahva vaadata, kuidas külastajad muudkui meie letist, hoovist, detailidest, millest iganes pilti tegid! Telestaari tunne oli :D

Päris paljud võtsid vaevaks pilte ka sotsiaalmeedias jagada ja need, kes täägisid või checkinnisid meie tare ära, said kingituse!

No ja kirsiks tordil ma sain telekasse ka :D Ehk et ERR AK uudiste jaoks käisid filmimas ja minult kui perenaiselt võeti intervjuu. Eile õhtul siis oli klipp eetris.

foto: aias_sadas_saia (instagram)

Nii äge! Kindlasti kordame üritust veelgi ja kindlasti peab meeskonda suurendama. Ma oleks väga tahtnud sel korral veel sõpru appi, aga ega ma kedagi ju sundida saa. Loodan, et meil veel sõpru jagub, kes on nõus meile appi tulema meie pühal missioonil Peipsi elu tutvustamiseks ja kohaliku elu edendamiseks ürituste korraldamisel. Vaikselt igatahes oma töövilju juba tunneme. Oleme kohalikke naabreid motiveerinud ja nad juba ise tahavad meie üritustel kaasa lüüa. Mul ei jagu sõnu ja pean end kordama muudkui. Nii äge lihtsalt.

Hiljem:
P.S. ma nägin päeva jooksul niiiiii mitmeid rohkem ja vähem tuttavaid. Keda nimepidi internetist (tsau, Terje), keda päriselt koolipingist (tsau, Kairi) või noh, kes kuuluvad lausa siseringi (tsau, preili M ja Silvi). Mul on nii kahju, et mul polnud üldse aega lobiseda nii palju, kui oleks tahtnud. Koguaeg oli vaja midagi toimetada.

P.S.S. ma kusjuures ei tea, millega Mesilane terve päeva tegeles või kus ta hängis. Aasta ema :)